4-21-3766/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-21-3766

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3766 (2316,21,004752, 2317,21,006884) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 203 ettenähtud

väärteod Menetlusalune isik M.R

ik: XXX; elukoht: xxx xx-xx, xxx

, töökoht:

andmed töökoha kohta puuduvad, menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab xxx xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. M.R tunnistada LS

süüdi § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 203 ettenähtud väärtegude

toimepanemises talle ja 01 lg 2 ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 sätestatud sanktsiooni

järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.

2. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära

kantud hiljemalt 31.03.2022. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti

ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamis § 199 lg 3 sätete kohaselt est, s.o alates 10.12.2021. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

09.09.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,21,006884 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.09.2021 kell 19:35 juhtis M.R Järvevana teel Tallinnas suunaga Tartu mnt poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldu ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

17.09.2021 k 2316,21,004752 (20210917506301 oostatud väärteoprotokollist nr ) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 17.09.2021 kell 12:31 juhtis M.R

Ehte tänaval Kolde pst ja Sõle tänava vahel suunaga Sõle t

änava poole mootorsõidukit, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,6 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud (alates 04.08.2021). Registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest ning omandaja ei ole

viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Transpordiametile. Eeltoodud tegevu

sega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 77 lg 8 p 1 keeldusid ja pani toime LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja § 203 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule, et on xxx tööl ja tuleb Eestisse jõuludeks. Saaks kohtusse ilmuda jaanuaris või siis on selle poolt, et kohus teeb ilma temata otsuse ära.

VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kirjast kohtule nähtub, et talle on asja arutamise aeg

ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, vaid ta on pidanud võimalikuks asja arutada tema osavõtuta, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta.

09.09.20121 episoodi osas on menetlusalune isik kohtuvälisel menetlusel selgitanud, et sõitis Järvevana teel Audi A4-ga kuna oli vaja xxx lapsele madrats tuua. Teadis, et ei tohi rooli istuda ja millegi pärast läks. Kahetseb oma tehtut ja hoiab edaspidi autost eemale.

17.09.2021 episoodi kohta on menetlusalune isik kohtuvälisel menetlusel oma ütlustes märkinud, et sõitis autoga Audi A4 oma xxx lastele järgi. Kahjuks oli joobes ja ei saanud sellest aru. Kahetseb oma tehtut ja ei kavatse rooli minna ennem kui load on käes.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud

teod on asjas kogutud materjalidega tõendatud ning küsimust teo toimepanemise üle ei ole.

Menetlusalune isik enetlusaluse isiku on mõlema väärteoprotokolli juures oleva m ülekuulamise protokollides oma tegu tunnistanud. Samuti ei esine väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid ja puudub alus v

äärteomenetluse lõpetamiseks. M.R on karistatud 2016. aastal muuhulgas KarS § 424 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Karistusena määrati reaalne vangistus, tkaristusena 1 aasta 4 kuud ja . aastal on M.R lii 27 päeva. 2018

jällegi karistatud KarS § 4231

j fitseeritud kuritegude järgi ning § 424 lg 2 ärgi kvali toimepanemise ee ti 12 kuu pikkune st, määra vangistus. Ennetähtaegse vabastamise tõttu jäi reaalselt kandmata 2 kuud 23 päeva. KarRegS järgi on need karistused kehtivad ning omavad seaduslikku kaalu. Selline käitumine näitab, et m on võimeline t enetlusalune isik oime panema lisaks korduvaid liiklusalaseid kuritegusid, muuhulgas kuritegusid, mis on ajaliselt liitkaristuste näol lähedases järgnevuses iis esineb oht, et käesoleval juhul, olles juba kahel korral väga . S

lühikese aja jooksul juhtimiselt kõrvaldatud võib , M.R toime suure tõenäosusega panna uue kuriteo. Seetõttu on vaja kohaldata aresti, mitte ainult eripreventiivselt isikule tema

rikkumiste tõsidusest aimu andmiseks, vaid ka üldpreventiivselt, et kaitsta ühiskonda M.R-i käitumisest. Juhtimi õigust mitte omandanud juht on te s istele liiklejatele ohtlik, sest

3

tal puudub teoreetiline ja praktiline kogemus liikluses hakkamasaamiseks. Vähemalt ei ole seda

hinnangut andnud oma ala spetsialistid. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses 4-18-2147 märkinud, et hoolimatus liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni juhi enda ja kaasliiklejate suhtes, seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir korduvalt erinevaid liiklus

nõudeid rikkuvate mootorsõiduki juhtide suhtes madal ja karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetsele süüteole riikliku hukkamõistu avaldamine. Väärteoprotokollis on m rgitud, et menetlusalune isik e ta ä i tööta ega ei õpi. Kirjas kohtule on märgitud, et töötab xxx, kuid tõendeid esitatud ei ole. Ei saa välistada seda, et isik on tööl, kuid lähtuda tuleks xxx

tõenditest, mis kinnitaks teistpidist, neid tõendeid töötamise kohta menetlusalune isik ei ole

esitanud. Kuna karistusregistrist nähtub, et on jäänud ka varase menetlusalusel isikul mad

trahvid tasumata ja teda on karistustatud vabadusekaotuslike kriminaalkaristustega, mis on

samamoodi liiklusalased, siis ei pea asjakohaseks kohaldada M.R-ile kohtuväline menetleja rahalist karistust ning taotleb aresti. Kuna M.R-i poolt toime pandud tegu vastab kolmele erinev kooseisule, on tema tegevus kvalifitseeritav 201 lg ale süüteo LS § 2, 224 lg 2 ja § § 203 järgi ideaalkogumis, tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Seetõttu taotleb karistada M.R KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arestiga 28 päeva.

Kohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, tutvunud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises

menetluses, asub seisukohale, et menetlusalusele is gude ikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust samuti kes on kõrvaldatud sõiduki , juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt M.R kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt on M.R 14.02.2018 ja 09.09.2021 usel, s.o kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 al

juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. 14.02.2018 ja 09.09.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste

kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on need otsused senini kehtiv . Seega rikkus menetlusalune ad isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava 09.09.2021 ja 17.09.2021 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt 09.09.2021 sõitis ta juhtimisõigust omamata, kuna oli vaja xxx lapsele madrats ära tuua. Teadis, et ei tohi autorooli istuda aga millegipärast läks, kahetseb tehtut ja hoiab edaspidi autost eemale. 17.09.2021 juhtis mootorsõidukit, kuna oli vaja minna xxx lastele järgi, kahetseb tehtud ja ei kavatse rooli minna enne kui juhiload on käes. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust 8 päevase

vahega. Menetlusalune isik oli eelnevatest juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise

eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seejuures on teda eelnevalt ka karistatud KarS § 4231 ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki

süstemaatlise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega oli ta teadlik mitte ainult

juhtimisõiguse puudumisest, vaid ka sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski taas ja

korduvalt mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd

menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3

keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s rsõiduki .o mooto

4

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammi juhtimise eest - isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes - liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest - on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

17.09.2021.a kella 12:50 kuni 12:54 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr AR -0084 (taatlustunnistuse nr KM

TTRC-21/00098). 71 alkoholi Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlemal juhul 0, väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/ 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,6 - 6 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja

H. V., kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. - Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime

pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik pidi üheselt aru saama oma juhile keelatud

seisundist ja sai aru ka sellest, et selline käitumine on nii keelatud kui ka karistatav kuna menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo eest. Seega seadis menetlusalune isik eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 76 lg 1 ja selle haagis olema kehtestatud korras kohaselt peab peavad mootorsõiduk

registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis

kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Transpordiameti

liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli sõiduk reg.märgiga Audi A4 Avant xxxxxx registrist

ajutiselt kustutatud 12.08.2021 ning registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris

muutma, s.t pöörduma Transpordiametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja

5

sõiduki uuesti registreerima. M.R aga juhtis 17.09.2021 mootorsõidukit, mis ei olnud

kehtestatud korras registreeritud. Omanikuvahetuse kanne on registrisse tehtud alles 27.09.2021, kusjuures ka selleks ajaks ei olnud menetlusalust isikut registrisse kantud ei sõiduki omaniku ega kasutajana. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg

1 sätestatud kohustust. Kuivõrd menetlusalune isik ei olnud sõidukit registrisse kandnud ja

kasutas sõidukit pärast sõiduki ajutist registrist kustutamist enam kui kuu aega hiljem olukorras, kus sõiduk oli võõrandatud juba 04.08.2021, siis jättes sõiduki registrisse kandmata ja sõidukit kasutades pani menetlusalune isik teo toime vähemalt otsese tahtlusega teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka vähemalt möönab seda.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trah

viühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni , arestiga kuni 30

12 kuuni.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS §

224 lg 2

, § 203 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit 17.09.2021 juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 2 01 01 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Samas o menetlusalune isik 09.09.2021 juba toime pannud LS li § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus ei pea otstarbekaks mõista iga teo eest eraldi karistust

olukorras, kus menetlusalust isikut süüdistatakse kahe samale väärteokoosseisule vastava

väärteo toimepanemises. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ühe karistuse, mõistes LS § 2 lg 2 ettenähtud väärteo eest 01 karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 ja § 224 näe ning LS § 203 lg 2 vad ette alternatiivsed karistuse liigid ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus

keh kaks tivat väärteokaristust, millest on määratud liiklusalase väärteo toimepanemise eest.

Seejuures on need väärteokaristused määratud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest

ning ulatuvad kogumis 2500 euroni. Lisaks sellele on määratud menetlusalusele isikule rahatrahve ka muude väärtegude toimepanemise eest ning kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. varasem karistus rahatrahvide Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa ad ed näol soovitud mõju avalda jätka süütegude toimepanemist ja da ning menetlusalune isik on nud liiklusalaste

liikluse ohustamist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et

menetlusalusel isikul kas puudub

soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks või puuduvad

selleks rahalised vahendid ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seejuures nähtub

6

mõlemast väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei

oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Kuigi menetlusaluse isiku

väidete kohaselt ta töötab , ei ole kohtule mingeid tõendeid ei tööandja ega sissetuleku xxx

suuruse kohta esitatud. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 24.07.2018 karistatud vangistusega 423 KarS § 1

kuritegude toimepanemise eest, mis juba ja § 424 lg 2 ettenähtud otseselt näitab, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi juba mõistetud kriminaalkaristusest,

ta on vabastatud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, kuid teadlikult ignoreerib

liiklusseadusest tulenevaid keeldusid nemist ja jätkab järjekindlalt õiguserikkumiste toimepa ning juhina liikluses osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu

tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe väärte ja sellele järgnevalt o kaheksa päeva möödudes pannud samaaegselt toime kolm erinevat väärteg , milledest üks on u eelnevaga sarnan . e väärtegu Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,6 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 6 0,08 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud

kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud

kolm erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras.

Väärteoprotokolli nähtub dest , et isik on kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub avaldatud

kahetusesse väga kriitiliselt, kuivõrd samalaadsed teod on toime pandud 8 päevase vahega, mõlemal korral on tegu kahetsetud ning lubatud mitte enam autorooli istuda. Seega ei saa kohus

avaldatud kahetsust tõsiselt võtta ning ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks

arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtiv , ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja at juhtimisõigust

ta jätkas regulaarselt juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine ning selgitus näitavad, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik peeti 17.09.2021 kinni enne, kui tema autosse jõudsid istuda tema xxx alaealised lapsed, keda tal oli palutud sõidutada. Menetlusalune isik oli sel ajal kriminaalsele joobele lähedases juhile keelatud seisundis ning tal puudus juhtimisõigus. Tegemist on kohtu hinnangul äärmisel vastutu tundetu käitumisega, mille s ga ta oleks seadnud

ohtu ka oma xxx lapsed. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele

käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks

karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude

toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole mitme

viimase aasta jooksul arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esial sanktsiooni 2/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav gu ettenähtud karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele.

7

Kuigi menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta alaliselt töötab xxx,

ei saa xxx kohus välistada, et ta siiski seoses tööga viibib. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus mõistatav karistus ära kanda pikema aja jooksul,

et menetlusalusel isikul oleks võimalikult pika tööandajale etteteatamisaja jooksul võimalik

karistus ära kanda. Seetõttu annab kohus karistuse ärakandmiseks menetlusalusele isikule kolmekuulise tähtaja alates otsuse jõustumisest, s.t karistus peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.2022.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/