2-20-11324/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11324

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu

20.07.2020.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

e-post:XXX)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Tedre tn

27 korteriühistu (registrikood 80144012, aadress Tedre tn

27-37,

11311

Tallinn),

juhatuse

asendusliige

Y

(01.veebruari 2021.a. Harju Maakohtu kohtumääruse

tsiviilasi nr 2-20-13553 alusel kuni uue juhatuse liikme

määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt) (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus

rahuldas avalduse (resolutsiooni punkt 2), tuvastas, et Tallinn, Tedre tn 27

korteriomanike 20.07.2020 üldkoosoleku otsused on tühised (resolutsiooni punkt 3),

jättis menetluskulud Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu kanda (resolutsiooni punkt

4) ja mõistis temalt avaldaja X kasuks menetluskuluna välja 100 eurot (resolutsiooni

punkt 5) ning teha selle asemel uus määrus, millega jätta X avaldus rahuldamata,

maakohtu menetluskulud avaldaja kanda, kuid nende puudumisel kindlaks

määramata. Jätta Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus muus osas

muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-20-11324

1. Lugeda avaldajale tagastatuks 22.veebruaril 2021.a esitatud taotlus menetluse

peatamiseks ja tõend.

2. Jätta rahuldamata X avaldus Tallinn, Tedre tn 27 korteriomanike 20.juuli

2020.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise

nõudes.

3. Jätta maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

3. Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.

5. Määrata kindlaks Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista X-lt välja Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu kasuks

menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 05.augustil 2020.a Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustas ja täiendas

10.augustil 2020.a ja 15.oktoobril 2020.a ning milles palus tuvastada Tedre 27 korteriomanike

20.juuli 2020.a üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi asukohaga Tedre 27-36, Tallinn, ühisomanik.

20.juulil 2020.a toimus korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on tühised seoses

kokkukutsumise korra rikkumisega. Otsuste tühisus tuleneb üldkoosoleku kokkukutsumise

teates märgitud koosoleku koha muutmisest Terviseameti nõudel vahetult enne koosoleku

toimumist. Teates on märgitud üldkoosoleku toimumise kohana endise katlamaja ruum, milles

koosoleku pidamise Terviseamet ühistul keelas. Muutunud toimumise kohta ei ole liikmetele

uue üldkoosoleku kokkukutsumise teatega teatatud KrtS § 20 lg 7 sätestatud korras vähemalt 7

päeva ette. Koosoleku protokollist nähtub, et koosolek peeti õues. Protokollis ei ole täpsustatud,

kus täpselt koosolek toimus (õues on ebamäärane mõiste). Korteriühistu üldkoosoleku

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid (KrtS § 17 lg 1 ja § 20 lg 2 koostoimes).

Korteriühistu üldkoosoleku teadet trepikoja teadetahvlil kõigile ühistu liikmetele avalikult

teatavaks ei tehtud. Teate avalikult esitamata jätmise tõttu ei ole teada ega võimalik kindlaks

teha, kas koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud kõigile liikmetele postkasti panemisega

või oli teade edastatud vaid valitud liikmetele (juhatust toetavale siseringile). Avaldaja leidis

korteriomandi nr 36 postkastist ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Lisaks on

jäetud kontrollimata volikirja alusel esindatute esindusõigus.

2-20-11324

Alternatiivselt on otsused kehtetud seoses kvoorumi puudumisega. Üldkoosolek ei olnud

osalejate vähese arvu tõttu otsustusvõimeline. KÜ Tedre 27 moodustavad 45 korteriomandi

omanikud. KrtS § 17 lg 2 ja § 20 lg-te 1 ja 2 koostoimes on KÜ Tedre 27 korteriomanike

üldkoosolek otsustusvõimeline, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) üldkoosolekul

osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat kvoorumit. 2) kui põhikirja säte on vastuolus seadusega,

kohaldatakse seaduses sätestatut. KÜ Tedre 27 põhikirja p 6.5. on tühine vastuolu tõttu Krt §

17 lg-ga 2. MTÜS § 21 lg 1 ei ole KrtS § 20 lg 1 järgi korteriomanike üldkoosolekule

kohaldatav, st põhikirjaga ei saa muuta KrtS-ga sätestatud kvooruminõuet. Seega on

korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 23

korteriomanikku, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Kui põhikirja säte on vastuolus

KrtS § 20 lg-tega 1 ja 2, kohaldatakse seaduses sätestatut. Riigikohus on määruses tsiviilasjas

nr

2-18-10407

selgitanud

üldkoosoleku

otsusevõimelisust.

Varasemalt

on

ühistu

laenukohustuse võtmise otsus tühistatud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu tsiviilasjas nr 2-

06-31458.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isik (ühistu) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Teised

korter 36 ühisomanikud ei toeta avaldust. Koosolek pidi algselt toimuma endises katlamajas,

kuid seoses avaldaja kaebusega Terviseametile teatas puudutatud isik koosoleku

meeldetuletuses, et koosolek toimub katlamaja ukse juures värskes õhus. Kutsed pandi I ja II

trepikotta teadete tahvlile ning III trepikotta postkastidesse, kuna sinna avalikult üles pandud

dokumendid tõmmatakse maha. Kutse pandi üles 04.juulil 2020.a ning meeldetuletus, kus oli

koosoleku toimumise kohaks katlamaja esine õueosa, veidi hiljem, meeldetuletuse üles

panemise täpset kuupäeva puudutatud isiku esindaja ei mäleta. Avaldaja koosolekul ei viibinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 26.veebruaril 2020.a määruse, millega luges avaldajale tagastatuks

22.veebruaril 2021.a esitatud taotluse menetluse peatamiseks ja tõendi (resolutsiooni punkt 1),

rahuldas avalduse (resolutsiooni punkt 2); tuvastas, et Tallinn, Tedre 27 korteriomanike 20.juuli

2020.a üldkoosoleku otsused on tühised (resolutsiooni punkt 3); jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda (resolutsiooni punkt 4) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni punkt 5).

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus KrtS § 15 lg 1 esimesele lausele, §

29 lg-tele 1 ja 2. KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on

oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud

kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

6. Puudutatud isiku põhikirja p 6.4 kohaselt korteriühistu üldkoosoleku kutse, kus on kirjas

ürituse toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning päevakord tehakse liikmetele teatavaks

koosolekukutse paigaldamisega trepikodade teadete tahvlile ja/või iga korteri postkasti

vähemalt 15 päeva enne koosolekut. Tulenevalt p 6.4 tuli kutse 20.juuli 2020.a koosolekule

seega liikmetele teatavaks teha hiljemalt 04.juulil 2020.a. Nähtuvalt kutsest (dtl 13) oli sellel

märgitud, et koosolek toimub endise katlamaja ruumides. Koosoleku protokolli kohaselt toimus

koosolek Tedre 27 õues. Puudutatud isiku selgituse kohaselt otsustati koosoleku toimumise

kohta muuta seoses avaldaja kaebusega Terviseametile ning uus koht oli märgitud

2-20-11324

meeldetuletuses koosoleku toimumise kohta (meeldetuletus dtl 297). Meeldetuletuse kohaselt

toimub üldkoosolek maja juures värskes õhus.

7. Kohus nõustus avaldajaga, et muutes üldkoosoleku toimumise kohta tuleb sellest

korteriomanikele teatada samas korras, nagu on ette nähtud koosoleku kokkukutsumise teate

saatmisele. Tulenevalt põhikirja p 6.4 tuleb korteriomanikele 15 päeva enne koosolekut

teatavaks teha mh üldkoosoleku toimumise koht. Kuna puudutatud isik on välja toonud, et

meeldetuletus muudetud koosoleku kohaga pandi üles hilisemal kuupäeval kui 04.juulil 2020.a,

ei saanud muudetud kutse teatavaks tegemise ning 20.juuli 2020.a koosoleku toimumise vahele

jääda vähemalt 15 päeva. Koosoleku toimumise koht on oluline asjaolu, mis võib mõjutada

korteriomaniku otsust koosolekul osalemise kohta. Seetõttu asus kohus seisukohale, et 20.juuli

2020.a korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning

koosolekul vastu võetud otsused on tulenevalt KrtS § 29 lg 1 tühised. Kohus rahuldas avalduse.

8. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning mõistis

temalt avaldaja kasuks asja materjalide alusel välja menetluskulu (riigilõivu kulu) summas 100

eurot.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistatud üldkoosolek uuesti kehtivaks

muuta. Koosoleku ainuke otsus oli, et 2019.a majandusaasta aruanne tuleb kinnitada. Kutsel oli

koosoleku toimumise kohaks Tedre 27 maja all olev endine katlamaja, aga koosolek toimus

selle sama katlamaja välisukse ees värskes õhus. Koosoleku muutusest teavitati liikmeid ainult

3 päeva ette. Juhatus arvas, et kui inimesed on juba suvised plaanid teinud ja otsustanud

20.juulil linnas olla, siis edasilükkamine tekitab ainult pahameelt. Koosoleku koha aadress ei

muutunud. Katlamaja juurde toob ainult üks rada ja ei ole võimalik, et ei leita 5 m võrra

muutunud uut asukohta üles. Katlamajja sisenemiseks oleks pidanud mööduma inimestest, kes

olid juba katlamaja ukse ees. Koosoleku juhataja oli seal juba varakult enne koosoleku algust.

Selline rikkumine ei ole koosoleku otsuse tühistamiseks piisavalt oluline.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Asukoha

muutusest ja Terviseameti kirjast korteriomanikke piisava ette teatamisega ei teavitatud.

Korteriomanikud ei pea otsima, kus võiks koosolek toimuda, asukoht peab olema kõigile

üheselt mõistetav.

Menetluse edasine käik

11. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on

põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg

2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha

ise asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata uue määruse, millega

jätab avaldaja avalduse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

2-20-11324

13. TsMS § 651 lg-st 1 ja § 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so

osas, milles maakohus avaldaja avalduse rahuldas. Kaebaja ei ole määrust vaidlustanud osas,

milles kohus luges avaldajale tagastatuks 22.veebruaril 2021.a esitatud taotluse menetluse

peatamiseks ja tõendi, mistõttu jääb määrus selles osas muutmata.

14. Ringkonnakohus saab kaebusest aru nõnda, et sisuliselt heidab määruskaebuse esitaja

maakohtule ette materiaalõiguse normi väära kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub

eeltooduga.

15. Korteriühistu organi otsuse kehtetust reguleeriva KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui

korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike

kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida.

16. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul avalduse rahuldamiseks tuvastada, et 20.juuli 2020.a

üldkoosoleku (üldkoosolek) otsuste vastuvõtmisel on rikutud kas seaduse või ühistu põhikirja

nõudeid.

17. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et üldkoosoleku otsused on tühised

tulenevalt selle kokkukutsumise korda reguleerivate põhikirja nõuete rikkumisest ning ühistu

oleks pidanud üldkoosoleku toimumise kohta muutes sellest korteriomanikele ette teatama

samas korras nagu on ette nähtud koosoleku kokkukutsumise teate saatmisele, so põhikirja

punkti 6.4. kohaselt 15 päeva enne koosolekut.

18. Ringkonnakohus nimetatud käsitlusega ei nõustu ning on erinevalt maakohtust seisukohal,

et käesoleval juhul üldkoosoleku koht ei muutunud. Sellisele järeldusele võimaldavad asuda

asjas esitatud ja kogutud tõendid. Nimelt nähtub Tedre 27 KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise

teatest, et 20.juulil 2020.a üldkoosolek toimub (meie) endise katlamaja ruumides (tlk 9).

Meeldetuletuse kohaselt on 20.juuli 2020.a üldkoosolek plaanitud läbi viia maja juures värskes

õhus (tlk 120 pöördel). Protokolli järgi toimus üldkoosolek Tedre 27 õues (tlk 10). Ühistu on

selgitanud, et endine katlamaja ruum asub esimese trepikoja all (tlk 121). Seda väidet ei ole

avaldaja kordagi vaidlustanud.

19. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühistu põhikiri ei sätesta, kui täpselt tuleb koosoleku

toimumise koht määrata ja sellist sätet ei sisalda ka ükski õigusakt, on ringkonnakohus

seisukohal, et sisuliselt toimus üldkoosolek samal aadressil, nagu see algselt ka välja kuulutati,

so Tedre 27. Kuivõrd üldkoosoleku toimumise koht oli piisavalt määratletud, ei olnud ühistul

sama aadressi piires koosoleku koha muutmisel vajalik järgida ka tavapärast üldkoosolekust

ette teatamise 15 päevast tähtaega. Oluline oli siiski ühistu liikmeid katlamaja ruumide asemel

koosoleku õues korraldamisest teavitada, mida ühistu meeldetuletusega ka teinud on (tlk 122

pöördel) ja mille tegemise üle asjas vaidlus puudub. Kuivõrd maakohus on vääralt tuvastanud

üldkoosoleku otsuste tühisuse põhikirja punkti 6.4. rikkumisega seoses, kuulub vaidlustatud

määrus avalduse rahuldamise ja sellega seonduvalt menetluskulusid puudutavas osas

tühistamisele.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalduse rahuldamine ei ole võimalik ka muudel

avaldaja poolt esile toodud asjaoludel ja põhjendustel.

2-20-11324

21. Avaldaja on tuginenud väitele, et üldkoosoleku teadet trepikoja teadetahvlil kõigile ühistu

liikmetele avalikult teatavaks ei tehtud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ühistu selle omaks

võtnud vaid kolmanda trepikoja osas, selgitades, et I ja II trepikojas pandi kutsed teadete

tahvlile, kolmandas trepikojas pannakse pikemat aega kõik kirjalikud teated inimeste

postkastidesse, kuna avalikult üles pandud paberid tõmmatakse maha või heal juhul soditakse

täis (tlk 121).

22. Ringkonnakohus ei leia ka selles osas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi,

arvestades, et ühistu põhikirja punkti 6.4. kohaselt tehakse korteriühistu üldkoosoleku kutse,

kus on kirjas ürituse toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning päevakord tehakse liikmetele

teatavaks koosolekukutse paigaldamisega trepikodade teadete tahvlile ja/või iga korteri

postkasti vähemalt 15 päeva enne koosolekut, teade läks ühistu väidete kohaselt üles 04.juulil

2020.a. (tlk 121) ning avaldaja ei ole tuginenud väitele, et tema postkasti pandud kutse jõudis

temani hilinenult.

23. Avaldaja väitel jäeti koosoleku läbiviimisel kontrollimata ka volikirja alusel esindatute

esindusõigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud rikkumist tuvastada võimalik.

Protokollist nähtuvalt osales koosolekul 13 liiget, kellest 1 oli esindatud volikirja alusel (tlk

10). Kuigi protokollis esineb tõepoolest arusaamatu ja seadusega vastuolus olev lause, et

korteriomanikuga koos elaval pereliikmel ei ole volitust vaja, nähtub protokolli lisaks olevast

registreerimislehest ning volikirjast, et ühistu on volitatu esindusõigust siiski kontrollinud (tlk

116-117).

24. Avaldaja hinnangul rikuti üldkoosolekul ka kvooruminõuet, mistõttu on otsused

alternatiivselt kehtetud. Avaldaja on seisukohal, et ühistu põhikirja punkt 6.5., mis sätestab, et

juhul, kui üldkoosolekust on liikmeid teavitatud vastavalt seadustes ja põhikirjas toodud

nõuetele, on see otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete hulgast (tlk 15 pöördel),

on vastuolus seadusega.

25. Ringkonnakohus selle tõlgendusega ei nõustu. Nimelt jõustus 01.jaanuaril 2018.a

korteriomandi- korteriühistuseadus (KrtS), mille § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike

üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole

häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust

tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et seadusandja on jätnud korteriomanikele võimaluse

leppida põhikirjas kokku seaduses sätestatud üldreeglist erinevalt. Ka Riigikohus on nimetatud

sätet analoogselt tõlgendanud, asudes seisukohale, et kuna KrtS § 20 lg 2 võimaldab näha

põhikirjaga ette seaduses sätestatust erineva kvooruminõude, ei ole selline põhikiri vastuolus

seadusega (vt nt Riigikohtu 29.jaanuari 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10326, p 9).

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kuna praegusel juhul ühistule

üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõuete rikkumine ette heidetav ei ole,

puudub seaduslik alus avalduse rahuldamiseks kõigi esitatud nõuete osas.

27. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-10407

ja selles avaldatud seisukohad ei ole praegusel juhul kohaldatavad, arvestades, et kõnealuses

asjas oli vaidluse esemeks see, kas ühistu saab korduskoosoleku kvooruminõude kehtestada

seadusest sätestatud üldreeglist rangemana. Samuti ei ole kohaldatavad avaldaja poolt viidatud

tsiviilasjas nr 2-06-31458 avaldatud ringkonnakohtu seisukohad, arvestades, et selles asjas oli

vaidluse all ühistu 07.juuni 2006.a üldkoosoleku otsuste kehtivus, mil KrtS § 20 lg 2 veel ei

kehtinud. Eelnevalt käsitlemata muud poolte väited ja vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei

2-20-11324

oma, mistõttu tuleb need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis

käsitlemata jätta.

28. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb

TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

29. Arvestades, et avaldus jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud maakohtu

menetluses avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole maakohtu menetluses seoses menetluskulude

nimekirja esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud maakohtu menetluses kindlaks määramata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 172

lg-st 1 tulenevalt avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab

ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

31. Puudutatud isik on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

kandnud määruskaebusega seoses riigilõivu kulu summas 50 eurot. Avaldaja ei ole puudutatud

isiku menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

32. Riigilõiv on menetluskuluks TsMS §-st 138 tulenevalt ning kuulub TsMS 139 kohaselt

tasumisele menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50

eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel on puudutatud isik selle määruskaebuselt tasunud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista avaldajalt tema kasuks välja menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv).

33. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

34. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaani

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/