DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-3308/22

2-21-3308/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2021-12-10

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3308 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Orutech OÜ hagi Freia World OÜ vastu võla nõudes 37 059,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Orutech OÜ (registrikood 11785814; asukoht Vana- Lõuna tn 19, 10134 Tallinn) Hageja ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3308 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Orutech OÜ hagi Freia World OÜ vastu võla nõudes

059,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Orutech OÜ (registrikood 11785814; asukoht Vana- Lõuna tn 19, 10134 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post janika@sakfond.ee) Kostja: Freia World OÜ (registrikood 16049971; asukoht Türi tn 7, 11314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Indrek Põder (e-post indrek@asisconsult.ee)

Menetluse liik Kohtuistung 26.10.2021 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Freia World OÜ-lt Orutech OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 29 997,60 eurot, viivis summas 630,52 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (s.o 29 997,60 eurolt) alates 01.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Menetluskulud jätta 90 % ulatuses Freia World OÜ kanda ning 10 % ulatuses Orutech OÜ kanda. 4. Rahuldada Orutech OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning välja mõista Freia World OÜ-lt Orutech OÜ kasuks menetluskulud summas 2520 eurot. 5. Rahuldada Freia World OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning välja mõista Orutech OÜ-lt Freia World OÜ kasuks menetluskulud summas 96 eurot. 6. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Orutech OÜ menetluskulude nõue resolutsiooni punktis 5 märgitud Freia World OÜ menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Freia World OÜ-lt Orutech OÜ kasuks menetluskulud summas 2 424 eurot. 7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Freia World OÜ-l tasuda Orutech OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 424 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.03.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Orutech OÜ (hageja) ja Freia World OÜ (kostja) 03.11.2020 ostu-müügi lepingu, millega hageja tellis kostjalt nitriilkindaid musta värvi 100 tk/pk koguses 8 333. Kostja esitas hagejale 03.11.2020 tellimuse kohaselt arve nr 1000 summas 59 997,60 eurot, mis oli hageja poolt ka tasutud. 04.11.2020 oli kostja poolt esitatud hagejale garantiikiri, millega kostja garanteeris kauba kohale toimetamise hiljemalt 21-ne päeva jooksul peale hagejale esitatud arve tasumist ning juhul kui tehing ei toimu, kohustus kostja tagastama hagejale kogu tasutud summa kolme päeva jooksul.

11.11.2020 esitas kostja hagejale kreeditarve nr 1002 mille maksetähtajaks oli 18.11.2020 ja teatas hagejale, et tehing ei toimu. 18.11.2020 kostja tagastas hagejale 11 000 eurot ja 25.11.2020 tegi hagejale osalise tagasimakse summas 19 000 eurot. Vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele on hagi esitamise päeva seisuga kostjal põhivõlg summas 29 997,60 eurot. Alates 25.11.2020 on antud nõue muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest ning hageja poolt vastuvõetud tingimustega nõustumist, mille kohaselt poolte vaheliste kokkulepete kohaselt (hageja poolt arve tasumise kohaselt) on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist suuruses 0,05% päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest arvete maksmisele kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja kohustatud tasuma kõrvalnõude (viivise) summas kokku 1586,99 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 29 997,60 eurot, viivise summas 146,99 eurot (ajavahemikul 19.11.2020 - 24.11.2020), viivise summas 1440 eurot (ajavahemikul 25.11.2020 – 28.02.2021) ning viivise määras 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata jäänud põhivõlgnevuselt 29 997,60 eurot hageja kasuks alates 01.03.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning ei nõustunud hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine sh viivisnõude kujunemine. Poolte vahel puudub kirjalik leping, milles oleks kokku lepitud poolte kohustused ja õigused sh viivismäär. Samuti ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära fikseerimise osas, siis puudub ka hagejal õiguslik alus esitada viivise tasumise nõuet viivisemääras 0,05% päevas ja seega käesolevat hagiavaldust. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

Kohtu põhjendused 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et hageja ja kostja on 03.11.2020 sõlminud ostu-müügilepingu, millega hageja tellis kostjalt musta värvi nitriilkindaid 100 tk/pk koguses 8 333 ning kostja esitas hagejale 03.11.2020 tellimuse kohaselt arve nr 1000 summas 59 997,60 eurot (tlk 4). Arve on hageja poolt tasutud 04.11.2020 ning 05.11.2020 (tlk 5, 6). Lepingu sõlmimist on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja oma 26.10.2021 vande all antud ütlustes (tlk 71 pöördel) ning tunnistaja Ü. A. (tlk 74).

Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasutud ostuhinna summas 29 997,60 eurot, kuna kostja ei ole hagejale kindaid tarninud ning hageja on lepingust taganenud. Kostja on esitanud vastuväited, et leping on kehtiv ning nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

Lepingupoolel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1, VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 5, VÕS § 223 lg 1 ja VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel õigus müügilepingust taganeda, kui: lepingupoolte vahel on kehtiv müügileping, lepingupool on müügilepingut oluliselt rikkunud, sh on lepingupool jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada lootis või müüja ei ole kõrvaldanud ükskõik millist puudust täiendava tähtaja jooksul ja lepingupool on esitanud mõistliku aja jooksul taganemisavalduse. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral.

Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, materiaalse eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes.

Kostja on esitanud hagejale garantiikirja, mille kohaselt kohustus kostja kauba kohale toimetama hiljemalt 21 päeva jooksul peale hagejale esitatud arve tasumist ning kui tehingut ei toimu, siis kohustus kostja tagastama kogu tasutud summa 3 päeva jooksul (tlk 7). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba 11.11.2020 on kostja esitanud hagejale kreeditarve summas -59 997,60 eurot (tlk 9). Hageja on kinnitanud, et kostja on 18.11.2020 tagastanud hagejale 11 000 eurot ning 25.11.2020 täiendavalt 19 000 eurot (tlk 10). Nii hageja seaduslik esindaja, kui ka tunnistaja Ü. A. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et 21.11.2020 selgus kostja laos, et kaupa ei tule ning hageja taganes suuliselt lepingust ning palus raha tagastada (tlk 72, 76, 76 pöördel). Seega loeb kohus viidatud ütlustega tõendatuks, et hageja on lepingust taganenud ning taganemise formaalne eeldus täidetud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud ka materiaalne eeldus lepingu taganemiseks. Puudub vaidlus, et kindaid ei ole hagejale käesoleva ajani tarnitud. Seega ei ole kostja täitnud oma lepingulist kohustust. Kohtu hinnangul võib pidada antud rikkumist oluliseks. Nimelt sätestab VÕS § 116 lg 2 p 1, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest,

mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Käesoleval juhul oli hagejal õigustatud ootus ostetud nitriilkinnaste saamiseks.

VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuna hageja on lepingust taganenud, siis on hageja nõue põhinõude osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 29 997,60 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus selgitab, et iseenesest ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Samas arve vastuvõtmine ei tähenda üldjuhul arvel märgitud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. Arve vastuvõtmist saab lugeda arvel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-09 p-d 10-11).

Kuigi kreeditarves on märgitud viivisesummaks 0,05 %, siis ei ole hageja tõendanud, et pooltel kokkulepe sellises viivisemääras sõlmitud oleks. Hageja seaduslik esindaja on vande all märkinud, et taganemisel paluti tagastada raha pluss viivis ning peeti silmas seadusjärgset viivist 0,05 % päevas (tlk 72). Kohus märgib, et 0,05 % ei ole seadusjärgne

viivis ning samuti ei saa pidada ühepoolset viivise nõudmist poolte kokkuleppeks. Samuti märgib kohus, et kuigi tunnistaja Ü. A. on märkinud, et lepiti esialgselt kokku 0,5 % viivises (tlk 75), siis ei kinnita nimetatud ütlused, et kokkulepe oleks olnud just raha tagastamise osas. Tunnistaja ütlustest ei selgu, millal ja kelle vahel nimetatud kokkulepe sõlmitud oli (tlk 75 pöördel). Seega ei ole viivisemäär 0,05 % põhjendatud ning kohus saab arvestada üksnes seadusjärgse määraga.

Kostja garantiikirja kohaselt kohustus kostja tagastama kogu tasutud summa 3 päeva jooksul juhul, kui tehingut ei toimu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgus 21.11.2020, et kaupa ei tule. Seega pidi kostja tagastama kogu tasutud summa hiljemalt 24.11.2020 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks 25.11.2020. Hageja on kinnitanud, et kostja on 18.11.2020 tagastanud hagejale 11 000 eurot ning 25.11.2020 täiendavalt 19 000 eurot. Viivis perioodi eest 25.11.2020 kuni 28.02.2021 summalt 29 997,60 eurot moodustab 630,52 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit).

Seega on hageja viivise nõue põhjendatud summas 630,52 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 01.03.2021 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 29 997,60 eurot, viivis summas 630,52 eurot ning viivis alates 01.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulud 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning 10 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

10.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest ning tasutud riigilõivust koos teenustasuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta): dokumentidega tutvumine, analüüs, kliendi nõustamine 2 h 15 min; hagi koostamine ja esitamine kohtusse 4h 30 min; tutvumine kohtumäärusega 10 min; tutvumine kostja vastusega, analüüs ja nõustamine 1 h 50 min; hageja vastuse kostja seisukohale koostamine

ja esitamine 2h 5min; kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 24.05.2021 kohtuistungil 2h; hageja täpsustatud avalduse koostamine ja esitamine 1h 5 min; tutvumine 05.07.2021 kostja seisukohaga ja taotlustega, analüüs, kliendi nõustamine 30 min; tutvumine kohtu 30.08.2021 kohtumäärusega 10 min; ettevalmistamine 26.10.2021 kohtuistungiks 1 h 20 min; osalemine 26.10.2021 kohtuistungil 2h.

Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, millele lisandub teenustasu 0,16 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot. Teenustasu hüvitamine ei ole aga põhjendatud. Teenustasu maksmine riigilõivult ei ole seotud hagi esitamisega kostja vastu. Kohus peab põhjendatud ajakuluks seoses hagi esitamisega (s.h dokumentidega tutvumine, analüüs, kliendi nõustamine) kokku 6 tundi 45 minutit. Hagiavalduse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega, analüüsida dokumente ning suhelda kliendiga. Esmased toimingud võivad seega olla menetluses ka ajakulukamad. Kohtumäärustega (s.o menetlusse võtmine ning taotluste lahendamine) tutvumise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 10 minutit. Märgitud määrused ei olnud oma olemuselt õiguslikult keerukad ega ka mahukad. 24.05.2021 toimus tsiviilasjas eelistung kestvusega 27 minutit. Istungiks ettevalmistamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 tund. 26.10.2021 kohtuistung kestis ca 1 h. Kuna nimetatud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja ja vande all hageja seaduslik esindaja, siis võis olla ettevalmistamine ajakulukam. Seega on märgitud istungitega seotud kulu (s.o istungitel osalemine ja ettevalmistamine) põhjendatud kokku 3 tundi ja 30 minutit. 24.03.2021 on kostja esitanud vastuse hagile ning 22.04.2021 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele. 22.06.2021 on hageja esitanud täpsustatud avalduse ning kostja on 05.07.2021 esitanud omakorda seisukoha. Iseenesest ei saa pidada vastaspoole dokumentidega tutvumist ebavajalikuks. Samuti on menetluses vajalik seisukoha esitamine vastaspoole väidetele. Arvestades aga esitatud dokumentide sisu ja mahuga peab kohus põhjendatud ajakuluks osutatud teenustele kokku 4 tundi 35 minutit. Kokku on seega hageja esindaja ajakulu põhjendatud 15 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1800 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1000 eurot. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 2800 eurot, millest 90 % moodustab 2520 eurot.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2520 eurot (s.o riigilõiv 900 eurot ning esindaja tasu 1620 eurot).

11.

Kostja on koos vastusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja tutvunud hagiavaldusega, Riigikohtu praktikaga ning menetlusse võtmise määrusega, konsulteerinud kliendiga ning koostanud taotluse ning vastuse kohtule, kokku 10 tundi ja 30 minutit. Kohus asub seisukohale, et vastuse esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks tuleb tutvuda hagimaterjalidega ning konsulteerida ka kliendiga. Arvestades, et tegemist ei ole keskmiselt keerukama tsiviilasjaga ning tuginedes ka esitatud vastuse sisu ja mahule, siis leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks osutatud teenustele saab pidada 8 tundi. Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 960 eurot, millest 10 % moodustab 96 eurot.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 96 eurot.

12.

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 424 eurot (2520– 96).

13.

TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 424 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik