3-21-2772/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2772 Määruse kuupäev 09.12.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus seoses kriminaalasja algatamisega Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna poolt Resolutsioon 1. Tagastada X kaebus. 2. Jätta X taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. 3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebuse esitaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebuse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 28.11.2021 kaebuse, milles avaldas, et ei nõustu Tartu Vangla 25.11.2021. a otsusega, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/360-1. X leiab, et vangla on vastutav alusetu kriminaalasja alustamises. Kriminaalasja alustas vangla koosseisus olev struktuuriüksus – teabe- ja uurimisosakond. Kaebaja saabus vanglasse tervena, kuid on vanglas viibides haigestunud; kaebajale tekitati pöördumatu vaimse tervise kahjustus. Kaebaja palub vanglalt välja mõista tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 eurot vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebusele ei olnud lisatud ühtegi asjakohast tõendit.

2. Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid, st X kahjunõude ja Tartu Vangla 25.11.2021. a otsus nr 1-13/360-2.

Kohtu seisukoht

3. Kaebaja esitas kohtueelselt vanglale 17.11.2021. a registreeritud kahjunõude nr 1-13/360-1, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et kahe aasta ja kuue kuu vältel süüdistati kaebajat alusetult kuriteos. Kaebaja psüühika kannatas ja kaebajal tuvastati 2021. aastal puue. Alusetu kriminaalasi sai alguse 2019. a aprillis ning lõppes Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2021. a otsuse jõustumisega 08.11.2021. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on kohustatud hüvitama temale tekitatud mittevaralise kahju, nõudes hüvitist summas 20 000 eurot.

4. Tartu Vangla jättis 25.11.2021. a otsusega nr 1-13/360-2 X kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna vanglal puudub pädevus taotlust lahendada.

2

5. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju eest. Sellisel puhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4).

Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 10). Kontroll selle üle, kas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond käitus kriminaalasja nr 1-20-2772 alustamisel õiguspäraselt, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tartu Vangla on õigesti 25.11.2021. a otsuses viidanud kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lg 2 p-le 6, mille alusel toimetab vangla kohtueelset menetlust vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja peab vanglat vastutavaks kahju tekitamises, ei muuda vaidluse lahendamise pädevust.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

8. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

9. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna kohtumäärus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.

/allkirjastatud digitaalselt/