4-08-13183/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juulil 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-08-13183 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Olesja Tvoronovitš Tõlk Leonora Nõmmik Menetlusalune isik Sergey Batulin, isikukood 37205263757, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur Väärteoasi Sergey Batulin`i kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,08,016275 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja kaitsja: Deniss Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht konstaabel Xxx Tunnistaja Xxx

RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 135 lg 2

Rahuldada Sergey Batulin`i kaebus osaliselt.

Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 osaliselt lisakaristuse määramise osas ning määrata Sergey Batulin`ile lisakaristusena Liiklusseaduse § 7430 lg 1¹ alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas, nimelt Sergey Batulin`i süüditunnistamise ja karistamise osas Liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni, jätta juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 muutmata.

2(8)

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220095049927.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 03.08.2010.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov tegi 02.12.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2330,08,016275, millega määras liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7430 lg 1 alusel Sergey Batulin`ile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja LS § 7430 lg 11 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks, kuna ta 03.11.2008.a kell 01.58 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas Mõisa tn 2A maja juures juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, isiku tuvastamise protokoll, muu dokument, koopiad). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (LE) § 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS 7430 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust.

II KAEBUS Sergey Batulin`i kaitsja Deniss Matvejev esitas 18.12.2008.a Viru Maakohtusse kaebuse, milles palus tühistada 02.12.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2330,08,016275 ning lõpetada väärteoasja menetluse. Menetlusalune isik teatas maakohtule, et soovib osaleda kohtuistungil ja palus ta kohtuistungile välja kutsuda kaebuses märgitud kaitsjaga.

Kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et väärteoasja menetlemise käigus rikuti oluliselt väärteomenetluse norme ja ebaõigesti hinnati kogutud tõendeid. Seepärast kaebab ta väärteoasjas tehtud otsuse peale edasi täies ulatuses. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses

3(8) kriminaalmenetluse sätteid VTMS sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Niimoodi, KrMS § 63 lg 1 lähtudes, tõendina tuleb kasutada menetlusaluse isiku või tunnistajate ülekuulamise protokolle või muid dokumente originaalis. Vastavalt VTMS §-le 2, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §-st 2 tuleneb, et kriminaalmenetluse ja vastavalt väärteomenetluse käigus peab järgima õiguse üldtunnistatud põhimõtteid. Vastavalt neile põhimõtetele ei tohi kasutada ja hinnata tõendina menetlusaluse isiku või tunnistaja ülekuulamise protokolli koopiat teisest väärteotoimikust, kui oli võimalus koostada need protokollid selles asjas. KrMS § 63 lg-s 1 räägitakse dokumendist, aga mitte dokumendi koopiast. Antud juhul, kohtuväline menetleja on teinud vaidlustatud otsust hinnates menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollide koopiaid väärteoasja nr 2330,08,016287 toimikust. Menetlusalune isik arvab, et tema süü tõendamiseks kohtuvälise menetleja poolt ei ole tõendeid üldse ja tõendamata otsuse tegemine on väärteomenetluse oluline rikkumine. VTMS kohaselt pidi kohtuväline menetleja tõendama menetlusaluse isiku süüd. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja tõendina hinnanud ainult ühe tunnistaja ütluseid ja muu dokumenti. Lähtudes vaidlustatud otsusest kohtuväline menetleja ei ole hinnanud kõiki kogutud tõendeid ja on teinud oma otsuse tundmatu „muu dokument” alusel. Kuna „muu dokument” ei ole kontrollitav tõendina kohtu poolt, siis jälle on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega.

Menetlusalune isik leiab, et väärteoprotokollist ei ole selge, millal ta pani toime talle inkrimineeritud väärteo. Väärteoprotokollis on märgitud, et väärtegu on toime pandud 03.11.2008.a kell 01.58 aadressil Mõisa 8, Narva ja menetlusalune isik liikus tänavalt Mõisa tänava Tiimani suunas. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et väärtegu on toime pandud üldse aadressil Mõisa 2A, Narva ja menetlusalune isik liikus tänavalt Mõisa Võidu tänava suunas. Väärteoprotokollis puudub väärteo selgesõnaline kirjeldus, mille alusel võib tuvastada väärteo toimepanemise asjaolud ja vaidlustatud otsus ei ole tehtud väärteoprotokolli nr AB1068193 alusel. Menetlusalune isik arvab, et see on ka väärteomenetluse oluline rikkumine.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi teatas kaebuses, et ta soovib osaleda kohtuistungil ja palub ennast kohtuistungile välja kutsuda. Kohtukutset talle isiklikult kätte anda ei õnnestunud, kuid selle sai kätte tema valitud kaitsja. Vastavalt VTMS § 41 lg 5 lause 2 kohaselt loetakse menetlusaluse isiku valitud kaitsjale kutse kättetoimetamisel kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks. Kohtuistungil avaldas kaitsja, et S. Batulin töötab kuskil Euroopas, ta ei saa ja ei soovi osaleda istungil. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks asja läbi vaadata ilma kaebuse esitajata ning avaldada kaitsja poolt taotletuna tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused.

Menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ta 3. nov 2008.a baaris Narvas, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke. Kella 01.58 paiku juhtis ta mootorsõidukit Jeep (reg nr 363 BAA) aadressil Mõisa tn 8, Tiimani tänava suunas. Ta märkas, et tema järgi liigub politseiauto sisselülitatud vilkuritega sinist ja punast värvi, mis

4(8) viitas sellele, et ta oli kohustatud peatuma. Ta peatas sõiduki ja ta ei oodanud, millal tuleb ligi politsei, hakkas kiiresti liikuma tagumise käiguga Võidu tn suunas. Ta saab aru, et ta tahtlikult ignoreeris signaali, mis kohustab sõiduki peatama, kuna oli alkoholijoobes. Tagumise käiguga sõitmise ajal märkas ta, et sõiduliikumise suunas on politseiauto sisselülitatud vilkuritega sinist ja punast värvi. See auto seisis koha peal. Ta jätkas liikumist tagumise käiguga, ignoreerides oma kohustust peatumiseks. Politseipatrull keeras auto otsa ringi ja sõitis talle järgi. Ta peatas sõiduauto džiip aadressil Mõisa tn 2A Narva linn. Politsei kohe ei tulnud tema juurde. Kohe varsti sõitis kohale teine politseiekipaaž. Tema ja kaassõitjad olid toimetatud Narva politseijaoskonda. Teda paluti läbida test alkoholijoobe tuvastamiseks alkomeetriga Leon 500 nr 38427-A391, mis fikseeris 0, 97 mg/l kohta alkoholi sisaldust tema poolt väljahingatavas õhus. Alkomeetri näitudega oli ta nõus. Veres alkoholisisalduse tuvastamisest ta keeldus. Rikkumistega: sõiduauto juhtimine alkoholijoobes, tahtlik reguleerija märguande ignoreerimine on ta nõus täiel määral.

Tunnistaja Xxxandis kohtus ütlusi, mille kohaselt patrullis ta kella kahe paiku öösel koos Xxxiga linnas. Ta nägi, et auto, mille numbrit ta täpselt ei mäleta, ei reageeri teise patrullauto peatumiskorraldusele. Mingil hetkel õigusrikkuja auto siiski peatus. Siis väljus teisest patrullautost üks politseinik, kuid samal momendil hakkas rikkuja järsult tagurdama. Liikumiskiirus ületas lubatud 50 km/h. Autos asusid naissoost kõrvalised isikud. Batulin tunnistas, et ta on alkohooljoobes. Arvestades seda, et oli öö, siis peaks olema pime, et siniseid ja punaseid vilkureid mitte näha. Joobeseisundi tuvastamisel kasutasid nad alkomeetrit. Nad tõkestasid auto peatamiseks tee. Neil olid sisse lülitatud punased ja sinised vilkurid. Ta ei mäleta mitu inimest ekipaažis oli, aga kaks oli kindlasti. Teise ekipaaži esimene märguanne Batulinile ei mõjunud, ta püüdis põgeneda. Auto vingerdas tänava laiuselt. Tunnistaja ei mäleta täpselt, et kui esimene ekipaaž teda peatas, kas nende auto asus tema auto ees või taga. Lõppude lõpuks Batulin peatus, siis kui nad mõlema auto vilkurid tööle panid ja ta nägi, et ei ole kusagile sõita. Esimese peatumismärguande ei andnud nende ekipaaž. Ta peatus käigu vahetamiseks ning seejärel lülitasid nad ka teisel autol vilkurid sisse. Nad nägid Batulini siis, kui ta tagurdas. Nad nägid, kui teine patrull teda peatama hakkas. Ta sõitis tagasikäigul nende suunas. Batulin nägi vilkureid, kuna see toimus öösel, udu ei olnud. Ta pidi seda nägema. See on tema oletus, aga tagurdav autojuht peab arvestama seda, mis taga toimub. Tunnistaja teab ainult, et Batulin oli joobeseisundis ja ei peatunud koheselt. Ta ei tea, mis Batulini peas toimub. Kui Batulin nägi, et pole kuhugi sõita, siis ta peatus.

Toimiku lehekülg nr 20 on sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, mille kohaselt tegi paigutamisotsuse konstaabel Xxx kell 03.00 03.11.2008.a selle kohta, et AS-le Hansa Liising Eesti kuuluv sõiduk JEEP (reg nr 303 BAA), mida juhtis Sergey Batulin (ik 37205263757, elukoht xxx), mis asus Mõisa tn 2A, Narva paigutatakse hoiukohta xxx, Ida-Virumaa VTMS § 44 lg 1 p 3, LS § 7419 , § 7430 alusel.

II KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

5(8) Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Sergei Batulin liikluseeskirja (edaspidi LE) § 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7430 järgi. LE § 5 sätestab, et liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Määruse lisa 1 reguleerija märguande g puhul, mil politseiautol põlevad punane ja sinine vilkur, peab eessõitev juht peatuma.

LS § 7430 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani. Sama paragrahvi lg 1¹ kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani ning lg 2 kohaselt sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.

Kohus leiab, et väärteo objektiivse koosseisu täitmine S. Batulini poolt on tõendatud tunnistaja Xxx`i kohtus antud ütlustega, mille kohaselt patrullis ta kella kahe paiku öösel koos Xxxiga linnas. Ta nägi, et auto, mille numbrit ta täpselt ei mäleta, ei reageeri teise patrullauto peatumiskorraldusele. Mingil hetkel õigusrikkuja auto siiski peatus. Siis väljus teisest patrullautost üks politseinik, kuid samal momendil hakkas rikkuja järsult tagurdama. Liikumiskiirus ületas lubatud 50 km/h. Arvestades seda, et oli öö, siis peaks olema pime, et siniseid ja punaseid vilkureid mitte näha. Nad tõkestasid auto peatamiseks tee. Batulin nägi vilkureid, kuna see toimus öösel, udu ei olnud. Ta pidi seda nägema.

Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole mingit põhjust kahelda. Nimetatud ütlustest tuleneb selgelt, et S. Batulin eiras sõiduki kohustusliku peatamise märguannet tahtlikult, kuna ta ei reageerinud politseiametnik poolt kehtestatud korras antud märguandele peatada mootorsõiduk. Kaebuse esitaja on selle väärteo toimepanemist ka tunnistanud kohtueelses menetluses antud ütlustes. Kohus leiab ka, et arvestades seda, et väärteo toimepanemine toimus 3. novembril 2008.a kell 01.58, siis ei saanud jääda kaebuse esitajale märkamatuks kahe politseiauto poolt kasutatav punane ja sinine vilkur. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivne koosseis ning kohus leiab, et S. Batulin pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda

Kaudselt tõendab väärteo toimepanemist kaebuse esitaja poolt ka see, et 03.11.2008.a kell 03.00, s.o umbes üks tund pärast väärteo toimepanemist, paigutati S. Batulini poolt juhitud sõiduk politsei poolt valvega hoiukohta.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Asjaolul, kas Tiimani ja Võidu tänavate vahel on lubatud mootorsõidukil peatuda, ei oma kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja lahendamisel tähtsust, kuna politsei andis peatumise märguande kehtestatud korras, olles selleks volitatud seaduse alusel. Vastavalt kehtinud politseiseaduse § 12 lg 1 p 13 politsei vastavalt oma ülesannetele reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelevalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda. Väärteo

6(8) toimepanemise ajal kehtinud liiklusjärelevalve teostamise korra, mis oli vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määrusega nr 67, § 30 lg 5 olid reguleeritud kohad, kus ei võinud sõidukit peatada. Käesoleval juhul ühtegi sellist kohta ei esinenud ning isegi kui oleks esinenud, siis ikkagi oleks sõiduki peatamine erakorralistel asjaoludel olnud lubatud. Nimetatud korra § 32 p 3 kohaselt peatamise märguande annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga, mida ka käesoleval juhul tehti.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S. Batulin on talle süüks arvatud LS § 7430 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Batulin rikkus liikluseeskirja § 5 (tahtlikult eiras kohustusliku peatamise märguannet) – 03.11.2008.a kell 01.58 Ida-Virumaal, Narva linnas, Mõisa tn 8, liikudes Tiimani tn suunas juhtis mootorsõidukit, tahtlikult eiras kohustusliku peatamise märguannet. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud - S. Batulin pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7430 järgi.

Menetlusnormid Kaebuse põhiseisukoht on, et ei tohi kasutada ja hinnata tõendina menetlusaluse isiku või tunnistaja ülekuulamise protokolli koopiat teisest väärteotoimikust, kui oli võimalus koostada need protokollid selles asjas. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuvälises menetluses toimunud menetlusõiguse olulist rikkumist. Väärteotoimikus on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia ja tunnistajate ülekuulamise protokollide koopiad, kust ei nähtu, et neid ei kuulatud üle selles väärteoasjas. Puuduvad igasugused põhjused arvata, et need protokollide koopiad ei vasta originaalidele.

Kohus juhib ka kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo) ning saab kasutada otsuse tegemisel ainult neid tõendeid, mida on kohtulikul uurimisel avaldatud ja vahetult uuritud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja peaks selgelt välja tooma tõendid, mille alusel ta leidis, et väärtegu on toime pandud ning „muu dokumendi” nimetamine ei võimalda efektiivselt teostada kaitseõigust ning anda hinnangut sellele, kas väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. See menetlusõiguslik rikkumine ei toonud aga kaasa ebaõiget lahendit ning ei ole seega oluline menetlusõiguse rikkumine.

Kohus leiab, et kaitsja väited, mille kohaselt ei ole vaidlustatav otsus tehtud väärteoprotokolli nr AB1068194 alusel, ei vasta tegelikkusele. Nimelt nähtub Ida Politseiprefektuuri 02.12.2008.a otsusest, et väärteoprotokoll on koostatud 03.11.2008.a Xxx`i poolt, mille kohaselt 03.11.2008.a kell 01.58 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas Mõisa tn 2A maja juures Sergey Batulin juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Kohus möönab, et väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohana märgitud Mõisa tn 8 ning otsuses Mõisa tn 2A, kuid see ei anna alust järeldada, et otsust ei ole tehtud väärteoprotokolli nr AB1068194 alusel. Kohus leiab, et erinevused

7(8) väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on tingitud sellest, et kaebuse esitaja pani LS § 7430 järgi kvalifitseeritava väärteo tulenevalt kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustest toime nii aadressil Mõisa tn 8, Narva kui ka aadressil Mõisa tn 2A. Kohus lähtus kaebust lahendades sellest, et ta on seotud väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusega ning andis seega hinnangu sellele, kas Sergey Batulin pani väärteo toime aadressil Mõisa tn 8, Narva.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7430 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kahe aastani. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

S. Batulin`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 6000 krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S. Batulin`i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuna väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega, tegemist on raske liiklusalase rikkumisega, siis on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni vastavuses S. Batulini süü suurusega ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid, mille kohaselt tuleb politseiametniku märguannetele reageerida. Samas leiab kohus, et määratud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine LS 7430 lg 1¹ alusel 8 kuuks on liiga karm karistus ning mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest on võimalik seda eesmärki saavutada ka kohaldades lisakaristust minimaalmääras, s.o põhjendatud on S. Batulin`ilt juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et S. Batulin`i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel xxx`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 tuleb tühistada osaliselt lisakaristuse määramise osas ning määrata Sergey Batulin`ile lisakaristusena Liiklusseaduse § 7430 lg 1¹ alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Muus osas, nimelt Sergey Batulin`i süüditunnistamise ja karistamise osas Liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni, tuleb juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 jätta muutmata.

Menetluskulud Kohtuistungil taotles S. Batulin`i kaitsja hüvitada tema kaitsealuse poolt makstud tasu 14 573 krooni VTMS § 23 alusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta väärteomenetlust, siis VTMS § 23 sätestatud alust valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmiseks ei esine ja taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

8(8) Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 23, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS §-st 7430 ja KarS §-st 56 lg 1.

Mari-Liis Avikson Kohtunik