2-20-18907/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18907

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo HETA hagi L. L. vastu

kahjunõudes

Tsiviilasja hind

1006,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Advokaadibüroo HETA (registrikood

10285794), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste

Kostja L. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Advokaadibüroo HETA hagi L. L. vastu 931,67 euro ja viivise

väljamõistmise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud OÜ Advokaadibüroo HETA kanda.

3. Määrata kindlaks, et L. L.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt põhjustas L. L. (kostja) 09.10.2020 kl 07.47 liiklusõnnetuse, mille

tagajärjel sai kahjustada Swedbank Liisingu AS-ile kuuluv ja liisingulepingu alusel OÜ

Advokaadibüroo HETA (hageja) kasutuses olnud sõiduk. Tekkinud kahjustuste tõttu oli

sõiduk perioodil 09.10.2020-20.11.2020 paranduses ning sellel ajal ei saanud hageja kasutada

sõidukit oma majandustegevuses. Subaru on hagejale vajalik tema igapäevases majandus- ja

kutsetegevuses, milleks on õigusabi teenuse osutamine. Õigusabi osutamine hõlmab

tavapäraselt ka toimingute tegemist väljaspool hageja asukohta, nt kohtutes, notaris,

kohtutäituri büroodes, kohtumistel teistes büroodes või klientidega väljaspool bürood, sh

väljaspool Harjumaad. Seetõttu rentis hageja asendussõiduki, mille tasu oli 1118,00 eurot.

Hageja soovib, et kostja hüvitaks 931,67 eurot ehk renditasu ilma käibemaksuta.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 931,67 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 22.12.2020 kuni põhinõude

kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagi on alusetu ja kostja üritab raha välja petta. Kostja

väitel põhjustas liiklusõnnetuse hageja ning vaidluse peaks lahendama kindlustused. Kostja

vastuse kohaselt viib hageja läbi kindlustuspettust ning üritab kostjalt raha välja pressida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagi rahuldamata.

5. Hageja nõuab kostjalt asendussõiduki renditasu 931,67 euro hüvitamist. Hageja on

tuginenud nõude esitamisel nii delikti üldkoosseisule kui riskivastutuse sätetele.

6. Kohus

täitis

30.04.2021

määrusega

selgituskohustust

ning

selgitas

pooltele

tõendamiskohustust (tl 44-45).

7. Kohus saab hageja nõude lahendada riskivastutuse sätete järgi või kahju õigusvastase

tekitamise sätete järgi. Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitamist mootorsõidukite

kokkupõrke tagajärjel tuleb üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui

kahju tekkis vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende

juhile või kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele ning tegemist on lepinguvälise kahju

põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele

tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057

alusel. VÕS § 1056 lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid

menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab

nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt

RKTKo nr 3-2-1-7-13, p 17). Kohus leiab, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse

aluseks olevate sätete kohaldamist, siis on normi kohaldamine kohtu otsustada.

8. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel

vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056

lg 1 ls 1). Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu asja kahjustamise eest, kui

seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 1056 lg 1 ls 2). Mootorsõiduk käitamist peetakse suurema

ohu allikaks (VÕS § 1056 lg 2 ls 2 ja § 1057). Riskivastutuse eelduseks on 1) riskivastutusega

kaitstud kahju tekkimine nt asja kahjustamine; 2) suurema ohuallika valitsemine; 3) suurema

ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; 4) põhjuslik

seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Hageja peab tõendama kahju tekkimist, suurema

ohuallika valitsemist kostja poolt, mootorsõidukile iseloomuliku riski realiseerumist ning

põhjuslikku seost realiseerunud riski ja kahju vahel.

9. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kohtule esitatud

videost nähtuvalt põhjustas kostja 09.10.2020 kl 07.47 liiklusõnnetuse (video, hagiavalduse

lisa 4). Kokkupõrke käigus sai hageja juhitud sõiduauto Subaru kahjustada. Sõiduauto Subaru

omanik on Swedbank Liising AS ning hageja on nimetatud sõiduki kasutaja (tl 7). X AS tegi

Subarule remonttöid perioodil 09.10.2020-20.11.2020. Sellel perioodil kasutas hageja X AS

rendiautot (tl 8). Hageja tasus asendussõiduki üüritasu 1118 eurot (tl 9-10). Seega on

tuvastamist leidnud kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine ning asjaolu, et hageja

kasutuses olev sõiduk sai seetõttu kannatada.

10. Mootorsõiduki valdaja ei vastuta tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas kannatanu

tahtlik tegu (VÕS § 1057 p 3) ehk kui kannatanul oli enesekahjustamise tahtlus. Kostja väitis,

et liiklusõnnetuse põhjustas hageja selleks, et hagejalt raha välja petta. Kostja ei ole

tõendanud enda väidet, et hageja põhjustas liiklusõnnetuse temalt raha välja petmiseks. Seega

vastutab kostja hageja ees riskivastutuse sätete alusel.

11. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg

4). Hüvitamisele kuulub varaline kahju (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule

vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab

kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue

muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1).

12. Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud

(TalRK 2-14-55757, p 28). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas

kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas

samaväärse auto üürimine oli põhjendatud. Kohus selgitas hagejale 30.04.2021 määrusega, et

hageja peab tõendama, et sõiduk oli hagejale vajalik majandus- või kutsetegevuses (tl 45).

Hageja esitas OÜ Advokaadibüroo HETA vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli kirjaliku kinnituse

selle kohta, et sõiduauto Subaru on hagejale vajalik majandus- ja kutsetegevuses, milleks on

õigusabi teenuse osutamine (tl 56-57).

13. Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja on kinnituskirjas

üksnes paljasõnaliselt märkinud, et õigusabi osutamine hõlmab tavapäraselt toimingute

tegemist ka väljaspool OÜ Advokaadibüroo HETA asukohta nt kohtutes, notaris,

kohtutäituribüroodes, kohtumistel teistes büroodes või klientidega väljaspool bürood, sh

väljaspool Harjumaad. Hageja ei ole tõendanud kinnituskirjas märgitut selle kohta, et hageja

kasutab nimetatud autot kohtus käimiseks Võrus, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis jne.

Hageja ei ole toonud konkreetselt välja ühtegi kohtumist ega istungit Harjumaal ega ka mujal

Eestis. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal on autot vaja erinevateks

kohtumisteks väljaspool bürood või kohtuistungitel käimiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

Seega hagi rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

15. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud

puuduvad. Seetõttu ei tule määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik