3-21-2476/120 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2476 (enne liitmist haldusasjad nr 3-21-2476, 3-

21-2483, 3-21-2484, 3-21-2485 ja 3-21-2595)

Haldusasi

B, T, C, Q, L ja F kaebused Tallinna Kristiine

Gümnaasiumi, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi,

Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ja Tallinna

Kesklinna Vene Gümnaasiumi osalisele (4.–8. klass)

distantsõppele suunamise asjus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja I: B, seaduslik esindaja V

Kaebaja II: T, seaduslik esindaja R

Kaebajad III ja IV: C ja Q, ühine seaduslik esindaja E

Kaebaja V: L, seaduslik esindaja N

Kaebaja VI: F, seaduslik esindaja A

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk

Kaasatud haldusorgan I: Haridus- ja

Teadusministeerium, volitatud esindaja Indrek

Kilk

Kaasatud haldusorgan II: Terviseamet, volitatud

esindaja Sander Põllumäe

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021 määrused

haldusasjades nr 3-21-2476, 3-21-2483, 3-21-2484, 3-

21-2485 ja 3-21-2595

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tallinna linna määruskaebus osas, milles vaidlustatakse Tallinna

Halduskohtu 12. novembri 2021 määruseid haldusasjades nr 3-21-2483 ja 3-21-

2485 (kaebajad T ja L).

2. Võtta Tallinna linna määruskaebus ülejäänud osas menetlusse.

3. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi direktori

12. novembri 2021 käskkiri nr 1-3/3.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021 määrused haldusasjades nr 3-

21-2476, 3-21-2484 ja 3-21-2595. Teha uued määrused, millega jätta B, C, Q ja F

esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

5. Rahuldada Tallinna linna määruskaebus.

3-21-2476

2(9)

6. Avaldatavas määruses asendada kaebajate nimed tähemärgiga ning jätta

avaldamata andmed klasside kohta, milles kaebajad õpivad.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lõiked 1 ja 3; § 252 lõike 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kristiine Gümnaasiumi (Kristiine Gümnaasium), Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi

(Mustjõe Gümnaasium), Tallinna Nõmme Gümnaasiumi (Nõmme Gümnaasium) ja Tallinna

Kesklinna Vene Gümnaasiumi (Vene Gümnaasium) 29. oktoobri 2021 käskkirjade p-ga 1

määrati, et alates 1. novembrist kuni 5. novembrini 2021 korraldatakse 4.–8. klasside õpilaste

õppetöö (p 2 kohaselt ka õppekavaväline tegevus) distantsõppe vormis väljaspool koolihoonet.

2. B (Kristiine Gümnaasiumi X klassi õpilane, kaebaja I) esitas 31. oktoobril 2021 Tallinna

Halduskohtule (halduskohus) kaebuse Kristiine Gümnaasiumi 29. oktoobri 2021 käskkirja

nr 1.1-6/42 tühistamiseks osas, mis puudutab 4.–8. klassi õpilaste distantsõppele suunamist

(haldusasi nr 3-21-2476). Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, millega paluti

kohustada kooli lubama X klassi õpilased viivitamata kontaktõppele.

3. T (Mustjõe Gümnaasiumi X klassi õpilane, kaebaja II) esitas 1. novembril 2021

halduskohtule kaebuse Mustjõe Gümnaasiumi 29. oktoobri 2021 käskkirja nr 7-6/1883 p 1

tühistamiseks kaebajat puudutavas osas (haldusasi nr 3-21-2483). Kaebus sisaldas esialgse

õiguskaitse taotlust, millega paluti peatada käskkirja kehtivus või keelata selle kohaldamine

kaebaja suhtes.

4. C ja Q (Nõmme Gümnaasiumi X klassi õpilased, kaebajad III ja IV) esitasid

1. novembril 2021 halduskohtule kaebuse Nõmme Gümnaasiumi 29. oktoobri 2021 käskkirja

nr 1-3/7 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2484). Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust,

millega paluti peatada käskkirja kehtivus X klassi õpilaste distantsõppele suunamise osas.

5. L (Mustjõe Gümnaasiumi X klassi õpilane, kaebaja V) esitas 1. novembril 2021

halduskohtule kaebuse Mustjõe Gümnaasiumi 29. oktoobri 2021 käskkirja nr 7-6/1883

tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2485). Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, millega

paluti peatada käskkirja kehtivus või keelata selle kohaldamine kaebaja suhtes.

6. Nõmme Gümnaasiumi 3. novembri 2021 käskkirja ning Kristiine Gümnaasiumi, Mustjõe

Gümnaasiumi ja Vene Gümnaasiumi 4. novembri 2021 käskkirjade p-ga 1 määrati, et alates

8. novembrist kuni 12. novembrini 2021 korraldatakse 4.–8. klasside õpilaste õppetöö (p 2

kohaselt ka õppekavaväline tegevus) distantsõppe vormis väljaspool koolihoonet.

7. Halduskohus jättis 4. novembri 2021 määrustega kaebajate I–V esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata.

8. Kaebajad III ja IV täiendasid 4. novembri 2021 avalduses kaebust keelamisnõudega,

paludes ka esialgset õiguskaitset. Ühtlasi esitasid nad samal päeval kaebuse Nõmme

Gümnaasiumi 3. novembri 2021 käskkirja nr 1-3/8 p-de 1 ja 2 tühistamiseks koos esialgse

õiguskaitse taotlusega käskkirja kehtivuse peatamiseks X klassi distantsõppele suunamise osas

(haldusasi nr 3-21-2523, liidetud haldusasjaga nr 3-21-2484). Kaebajad III ja IV soovisid

11. novembri 2021 istungil minna üle tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

9. Kaebaja II täiendas 5. novembri 2021 avalduses oma kaebust. Ta palus tühistada Mustjõe

Gümnaasiumi 4. novembri 2021 käskkirja nr 7-6/1889 p 1 ja kohustada kooli võimaldama talle

3-21-2476

3(9)

kontaktõpet. Ühtlasi palus kaebaja peatada käskkirja kehtivus või keelata selle kohaldamine

kaebaja suhtes ning kohustada kooli võimaldama kaebajale kontaktõpet.

10. Kaebaja V täiendas 5. novembri 2021 avalduses samuti kaebust Mustjõe Gümnaasiumi

4. novembri 2021 käskkirja nr 7-6/1889 tühistamise nõudega ja nõudega kohustada kooli

võimaldama talle kontaktõpet.

11. Kaebaja I täiendas 7. novembri 2021 avalduses oma kaebust. Ta palus tühistada Kristiine

Gümnaasiumi 4. novembri 2021 käskkirja nr 1.1-6/43 ja esialgse õiguskaitse korras kohustada

kooli võimaldama talle viivitamata kontaktõpet. Kaebaja I soovis 11. novembri 2021 istungil

minna üle tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele ja täiendas 11. novembri 2021

avalduses kaebust nõudega keelata Kristiine Gümnaasiumil haldusaktide andmine, mis

puudutavad kaebaja I distantsõppele suunamist.

12. F (Vene Gümnaasiumi X klassi õpilane, kaebaja VI) esitas 11. novembril 2021

halduskohtule kaebuse Vene Gümnaasiumi 29. oktoobri 2021 käskkirja nr 1-3/1 p 1 ja

4. novembri 2021 käskkirja nr 1-3/2 p 1 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning kooli

kohustamiseks võimaldama talle kontaktõpet (haldusasi nr 3-21-2595). Kaebus sisaldas

esialgse õiguskaitse taotlust, millega paluti peatada 4. novembri 2021 käskkirja kehtivus või

keelata selle kohaldamine kaebaja suhtes.

HALDUSKOHTU MÄÄRUSED

13. Halduskohus rahuldas 12. novembri 2021 määrustega haldusasjades nr 3-21-2476, nr 3-

21-2484 ja nr 3-21-2595 kaebajate I, II, IV ja VI esialgse õiguskaitse taotlused ning keelas

Kristiine Gümnaasiumil, Nõmme Gümnaasiumil ja Vene Gümnaasiumil ilma Terviseameti

(amet) eelneva nõusolekuta koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt nende kooliklasside,

kus õpivad kaebajad, distantsõppele suunamise kuni 23. detsembrini 2021 (määrused I, II ja III

– edaspidi koos: vaidlustatud määrused).

Kuna käskkirjade mõju on ammendunud või kohe ammendumas, pole võimalik esialgse

õiguskaitse rahuldamine nende kehtivuse peatamisega. Küll aga on võimalik rahuldada esialgse

õiguskaitse taotlused keelamise abinõu osas.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate eesmärk on õppetöö toimumine

kontaktõppe vormis. Kontaktõpe on põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline

õppeviis. Distantsõpe toimub juhendatud õppena ning on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 24 lg 5 järgi lubatud kui üks õppeviis. Distantsõpe toimub väljaspool tavapärast

õppekeskkonda. Distantsõpe võib soodustada õpilünkade teket ja piiratud sotsialiseerumise

võimaluste tõttu olla kahjulik laste vaimsele tervisele. Distantsõppele üleminekul tuleb kaaluda

kooli toimimist tervikuna, sest koolil on õpilase vaatest ka muid eesmärke ja ülesandeid kui

koolihariduse omandamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) antud juhiste järgi tuleb

kontaktõppe piiramist üldjuhul vältida; distantsõpet tuleks võimalusel vältida põhikooli I ja II

kooliastmes sõltumata nende õppekohast või -korraldusest. Tallinna Ülikooli vahearuande

„Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile“ kohaselt

hindas ligi 50% õpetajatest õppetegevust oma aines distantsõppe ajal varasemaga võrreldes

vähem efektiivseks, kolmandiku õpetajate hinnangul õpetatava materjali maht vähenes ja üle

40% õpetajatest leidis, et võrreldes tavapärase õppekorraldusega omandasid õpilased nende

õppeaines õppekavas ettenähtud materjali pigem vähem.

Kaebused ei ole perspektiivitud. Vaidlusaluste 3. ja 4. novembri 2021 käskkirjade seletus-

kirjades põhjendatakse distantsõppe rakendamist kõrge nakatumisohuga koolis. See väide on

üldsõnaline. Puuduvad andmed vaktsineeritud ja nakatunud õpilaste kohta 4.–8. klassis; samuti

pole analüüsitud, millist mõju võib avaldada õpilaste kiirtestimine. Käskkirjade põhjendused

on üldised (nakatumiskordaja Harjumaal; üldise haigestumuse suurenemine 100 000 elaniku

kohta, eriti vanuses 10–14 aastat; haiglate ülekoormatus; surmade arvu suurenemine). Amet ei

3-21-2476

4(9)

andnud soovitust kõnealuste koolide distantsõppele suunamiseks. Distantsõppe kasuks ei

otsustatud hariduslikel kaalutlustel, vaid vältimaks ohtu õpilaste ja õpetajate tervisele. Seega

tehti erialateadmisi eeldav otsus. Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle

otsustab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 1 järgi amet, kes koolide

osalisele distantsõppele suunamise otsustamise protsessis ei osalenud.

Tallinna linn (koolid) ei kaalunud, kas tervise kaitset on võimalik tagada teiste meetmetega.

HTM on avaldanud juhised, kuidas saab nakatumisriski vähendada, aga nende kasutamist

käskkirjades ei analüüsitud. Määruse tegemise aja seisuga nähtub mh ameti statistikast, et

viiruse levik Eestis ei ole koolivaheaja lõpust suurenenud, vaid vähenenud. Suures osas teistes

koolides viidi vastavalt HTMi suunistele läbi järjepidev kiirtestimine. Esialgsetest andmetest

järeldub, et viiruse langus on olnud samaväärne nii seal, kus jäeti õpilased distantsõppele

(Tallinn), kui seal, kus viidi läbi kiirtestimist. Järelikult võisid meetmed olla sama tõhusad.

Samas riivab kiirtestimine koos kontaktõppe jätkamisega lapse õigust haridusele vähem kui

distantsõppele

suunamine.

Lisaks

puudub

käskkirjades

analüüs

või

toimingud

leevendusmeetmete kohta ehk kuidas tasandatakse distantsõppe erisusi kontaktõppest.

Kontaktõppe korral puutuksid kaebajad kokku ca 20 teise õpilase ja õpetajatega, mis võib

endast kujutada terviseriski õpilastele ja nende vanematele. Samas on Vene Gümnaasiumis,

Kristiine Gümnaasiumis ja Nõmme Gümnaasiumis vastavalt 88%, 90% ja 91% õpetajatest

vaktsineeritud või COVID-19 viiruse läbi põdenud. Lisaks testitakse koolides õpilasi

iganädalaselt, mis võimaldab nakkushaiguse levikut ennetada.

Esialgse õiguskaitse abinõu tingimuslik kohaldamine aitab tagada, et koolid teeksid

hariduspõhiõiguse tagamisel kaalutletud otsuse. Ameti ülesanne on selgitada koolile, õpilastele

ja õpetajatele tekkivaid terviseriske, mis kaasnevad näiteks otsusega jätkata teatud

ajavahemikul kontaktõppel ning võimalikke alternatiivseid viirustõrje meetodeid. Abinõu

rakendamine ei ole ülemäära koormav.

14. Halduskohus lubas 12. novembri 2021 määrustega haldusasjades nr 3-21-2483 ja nr 3-

21-2485 muuta kaebajate II ja V kaebusi ning määras kaebajatele ja vastustajale tähtajad

seisukohtade esitamiseks. Halduskohus määras, et kaebajate II ja V esialgse õiguskaitse

taotlused lahendatakse pärast täiendavate seisukohtade esitamist (määrused IV ja V).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

15. Kaebajad II, V ja VI teatasid 15. novembri 2021 avaldustes, et soovivad tühistamisnõuetelt

üle minna tuvastamisnõuetele ning täiendada kaebust keelamisnõudega.

16. Halduskohus liitis 19. novembri 2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-2476, nr 3-21-2483,

3-21-2484, 3-21-2485 ja 3-21-2595 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-21-2476 (resolutsiooni

p 1). Halduskohus lubas muuta kaebusi ning määras, et kaebusi menetletakse edasi

vaidlusaluste käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, samuti nõuetes keelata koolidel

COVID-19 levikust tulenevalt nende klasside distantsõppele suunamine, milles õpivad

kaebajad (resolutsiooni p-d 2–6).

MÄÄRUSKAEBUS

17. Tallinna linn palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12. novembri 2021 määrused

haldusasjades nr 3-21-2476, 3-21-2483, 3-21-2484, 3-21-2485 ja 3-21-2595, millega rahuldati

kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused, ning jätta kaebajate taotlused rahuldamata.

Kohus on esialgse õiguskaitse määrustega keelanud tervete klasside distantsõppele suunamise.

Nii reguleeritakse kaebajate klassikaaslaste õigusi, keda pole menetlusse kaasatud. Selliselt

toimides rikkus halduskohus HKMS § 249 lg 1, mille järgi saab kohus teha määruse üksnes

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Esialgset õiguskaitset oleks õiguspäraselt võimalik

kohaldada vaid kaebajate suhtes. Samas juhul, kui kaebajad oleksid kontaktõppel, samal ajal

3-21-2476

5(9)

kui teised sama klassi õpilased on distantsõppel, ei oleks tehnilise erilahenduse puudumise tõttu

tagatud PGS-s sätestatud nõuded õppe kvaliteedile.

Vaidlusalused käskkirjad kaotasid kehtivuse 12. novembril 2021 ehk esialgse õiguskaitse

määruste tegemise päeval. Kohtule edastati 12. novembril 2021 enne määruste tegemist nelja

kooli käskkirjad ajavahemiku 15. november kuni 26. november 2021 kohta, millest selgelt

ilmnes, et ühegi kaebaja puhul distantsõpet ei jätkatud. Seega puudus kaebajatel kohtumääruste

tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtu määrustes pole põhjendatud, miks on

esialgset õiguskaitset kohaldatud kuni 23. detsembrini 2021. Halduskohus poleks tohtinud

õiguskaitset kohaldada pikemalt kui vaidlustatud haldusakti kehtivuse lõppemiseni.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle

ei saa otsustada haridusasutus, vaid seda saab teha üksnes amet. On tõendamata, et ametil on

andmed viiruse leviku kohta asjassepuutuvates koolides ja kohus pole nende andmete esitamist

ka nõudnud. Ametil puudub võimekus koguda andmeid nakatunute arvust klasside kaupa.

Ameti pädevus koolide ajutiseks sulgemiseks NETS § 28 lg 2 p 1 alusel ei piira PGS-s

sätestatud kooli pädevust, õigusi ja kohustusi. Amet võib otsustada kooli sulgemise, samuti

anda koolidele soovitusi ennetavate meetmete rakendamiseks, kuid ametil ei ole pädevust

otsustada õppevormi üle. PGS § 44 lg 1 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal

tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. See annab koolile õiguse reageerida

enne, kui viirus on saavutanud epideemilised mõõtmed NETSi tähenduses. Samuti tuleb

koolidel kaitsta nakatumisohu eest õpetajaid (NETS § 24 p 1), kelle haigestumise korral võib

hariduse andmine peatuda. Enne vaidlusaluste käskkirjade andmist toimusid nõupidamised,

millel osalesid ka terviseala spetsialistid AP ja EÖ, kes soovitasid suunata koolid e-õppele.

Õpilastele on e-õppe rakendamisel tagatud õppevahendid, õpilaste üle toimub järelevalve ja nad

saavad omavahel suhelda. E-õppe käigus omandavad lapsed uusi oskusi. Halduskohus ei

arvestanud, et e-õppe rakendamisel saavad koolitundides osaleda ka viirusega nakatunud

õpilased. Statistiliste andmete ebaõigel tõlgendamisel põhineb halduskohtu seisukoht, et

kiirtestimine on sama tõhus meede kui e-õpe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse osas,

milles sellega vaidlustatakse määruseid IV ja V, mis käsitlevad Tallinna Mustjõe

Gümnaasiumis õppivaid kaebajaid II ja V. Kõnealuste korraldavate määrustega lubas

halduskohus kaebust muuta (resolutsioonide p 1) ning määras menetlusosalistele tähtajad

seisukohtade esitamiseks (p-d 2 ja 3). Halduskohus märkis, et lahendab kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlused pärast seisukohtade esitamist. Nende määrustega ei lahendatud esialgse

õiguskaitse taotlusi, mistõttu ei ole need määrused HKMS § 252 lg 7 esimese lause alusel

vaidlustatavad. Ka halduskohus on edasikaebamise korra osas selgitanud, et määrused ei ole

edasi kaevatavad, kuigi viitas mh HKMS § 252 lg-le 7, mis ei olnud nende määruste puhul

asjakohane.

19. Ülejäänud osas (vaidlustatud määrused I, II ja III) tuleb määruskaebus HKMS § 204 lg 1

ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 252 lg 7), kaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54

ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Arvestades esialgse õiguskaitse kiireloomulisust ja seda, et

kaebajatel on halduskohtus olnud võimalus esialgse õiguskaitse küsimuses seisukohti korduvalt

avaldada, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebusele kaebajate ega kaasatud

haldusorganite seisukohti, vaid arvestab halduskohtule esitatud põhjendustega. Samadel

kaalutlustel lahendab kaebuse üks ringkonnakohtunik (HKMS § 210 lg 1 kolmas lause).

3-21-2476

6(9)

20. Menetluskõlbulikus osas on kaebus põhjendatud ja rahuldatakse. Vaidlustatud määrused

tuleb HKMS § 210 lg 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab

kaebajate I, II, IV ja VI esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

21. Vastustaja esitas kaebusega Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hoolekogu 10. novembri 2021

erakorralise koosoleku protokolli nr 68. Sama tõendi esitas vastustaja halduskohtule

12. novembril 2021. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus otsustada tõendi vastuvõtmine.

22. Vastustaja väitel esitas ta nelja kooli käskkirjad õppekorralduse kohta ajavahemikul

15. kuni 26. november 2021. Toimikust ei nähtu siiski, et esitatud oleks Vene Gümnaasiumi

12. novembri 2021 käskkiri nr 1-3/3 õppetöö korralduse kohta 15. kuni 19. novembrini 2021

(kättesaadav Vene Gümnaasiumi veebilehel), mistõttu võtab ringkonnakohus kõnealuse käsk-

kirja asja materjalide juurde.

23. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg 1 järgne ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, st kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu

kahjustamine kohtumenetluse ajal. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid määral, mis on

kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 8. veebruari 2021 määrus nr 3-20-915, p 20;

13. novembri 2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset

kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu

11. detsembri 2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt

perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt

arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27. juuni 2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

24. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus on esialgse õiguskaitse korras

lubamatult otsustanud ka menetlusse kaasamata isikute (kaebajate klassikaaslaste) õiguste üle.

Kaebajad saavad nõuda distantsõppe rakendamise keelamist (kontaktõppe võimaldamist)

üksnes enda suhtes (HKMS § 44 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhi-

vaidlusest, st järgima sama eesmärki. Järelikult sai halduskohus kaaluda üksnes kaebajate

distantsõppele suunamise keeldu. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole asjassepuutuvate koolide

õpetajatel võimalik sama ainetundi üheaegselt läbi viia kontakt- ja e-õppes selliselt, et kõigile

õpilastele oleks tagatud ühetaoline võimalus õppetööst osa võtta. Ilmselt ei ole ka kaebajate

huvides, et üksnes neil oma klassi õpilastest lubatakse koolitundidest osa võtta koolimajas,

samas kui klassikaaslased jätkavad e-õppega. See siiski ei välista esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Ringkonnakohus märgib, et kui asjassepuutuvates koolides puuduvad tehnilised

lahendused selleks, et ainetunde saaks kvaliteetselt viia läbi samaaegselt kontakt- ja e-õppena,

saavad koolid otsustada, et asjassepuutuvate klasside õpilaste suhtes distantsõpet esialgse

õiguskaitse meetme kohaldamise ajal ei rakendata. Teistel õpilastel ei ole õigust nõuda, et neile

kohaldataks distantsõpet.

25. Halduskohus keelas vaidlustatud määrustega koolidel kaebajate klasside distantsõppele

suunamise ilma ameti eelneva nõusolekuta. Kohus märkis vaidlustatud määrustes, et amet ei

osalenud koolide osalisele distantsõppele suunamise otsustamise protsessis.

26. Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab amet, võttes aluseks

epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (NETS § 28 lg 1). Amet või Vabariigi

Valitsus võib nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks kooli ajutiselt sulgeda või

piirata koolis liikumisvabadust (NETS § 28 lg 2 p 1, lg 6). Puudub vaidlus, et Vabariigi Valitsus

ega amet ei ole teinud otsust asjassepuutuvate koolide (osaliseks) sulgemiseks või nende

tegevuse piiramiseks. Seni pole esitatud tõendeid selle kohta, et amet andis koolidele soovituse

3-21-2476

7(9)

rakendada (osalist) distantsõpet. Siinkohal tuleb märkida, et amet ega Vabariigi Valitsus ei saa

otsustada kooli õppevormi üle, st kooli (osalist) suunamist distantsõppele. Seda kinnitas amet

10. novembri 2021 vastuses ja õiguskantsler 28. oktoobri 2021 seisukohas. Halduskohus viitas

määruses I, et Kristiine Gümnaasiumi kodukorra p 6.2 näeb ette ametilt arvamuse küsimise

distantsõppele suunamise otsuse tegemisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene viidatud

kodukorra punktist üheselt sellist kohustust. Nimelt näeb see ette, et „tervise ja turvalisuse

kaalutlustel on kooli juhtkonnal õigus suunata kool osalisele või täielikule juhendatud

distantsõppele. Otsuse tegemisel arvestatakse konkreetset olukorda ja vastava valdkonna

spetsialistide (Vabariigi Valitsus, Terviseamet, Tallinna Haridusamet, Päästeamet vm)

arvamust ning otsus kooskõlastatakse vajadusel kooli pidajaga.“ Nõmme Gümnaasiumi ja Vene

Gümnaasiumi kodukordades sarnast punkti pole. Seetõttu leidis halduskohus põhjendamatult,

et koolide osalise distantsõppele suunamise otsustamisele oleks tulnud igal juhul kaasata amet.

Ameti hinnanguga arvestamine oleks käskkirjade põhjendusi arvestades olnud mõistlik, aga

sellist kohustust koolidele kehtivast õigusest ei tulene. Lisaks on vaidlustatud määruste

resolutsioonid sõnastatud nii, et koolid vajaks edaspidi sama meetme rakendamiseks ameti

„nõusolekut“, aga NETS ega PGS või muu seadus ei anna ametile sellekohast pädevust. See, et

käskkirjades on koolide osalist distantsõppele suunamist põhjendatud nakkushaiguse

epideemilise levikuga, ehkki koolidel puudub pädevus otsustada nakkushaiguse epideemilisest

levikust tuleneva ohu üle, on haldusakti põhjendamise küsimus. Vaidlustatud määruste

põhjenduste kohaselt on ameti kaasamata jätmine keelamise abinõu kohaldamise peamiseks

aluseks. Seega põhineb esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ebaõigel kaalutlusel.

Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine oli asjaolusid

arvestades siiski vajalik ja põhjendatud.

27. Kaebajatel oli vähemalt esialgse õiguskaitse taotluste esitamise ajal olemas esialgse

õiguskaitse vajadus.

27.1. Kaebajate eesmärk on õppetöö toimumine kontaktõppe vormis. Kontaktõpe on põhihariduse

omandamisel esmane ja põhiline õppetöö vorm (PGS § 22 lg 2 ja § 35 lg 1; Vabariigi Valitsuse

6. jaanuari 2011 määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 6 lg-d 4 ja 5). E-õpe võib olla

juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5), kuid üldjuhul toimub õppetöö koolimajas. Vaidlusaluste

käskkirjadega määrati, et kaebajate õppetööd korraldatakse väljaspool koolihoonet. Õppetöö

küll ei katke, kuid ajal, mil kaebajad on suunatud distantsõppele, ei saa nad haridust omandada

tavapärases koolikeskkonnas. Hilisema kohtulahendiga ei ole mõistlikult võimalik seda

tagajärge enam kõrvaldada. Kaebajad on välja toonud mitmed distantsõppe puudused, sh on e-

õppe tundide maht võrreldes kontaktõppega oluliselt väiksem (st iseseisvat tööd on oluliselt

rohkem) ning võimalused saada õpetajalt individuaalset tagasisidet ja juhendamist ning suhelda

kaasõpilastega on oluliselt piiratumad. Ka halduskohtu määrustes viidatud Tallinna Ülikooli

2021. aastal koostatud vahearuande kohaselt leidis ligi 50% õpetajatest, et distantsõppe

perioodil oli õpe võrreldes varasemaga vähem efektiivne, ning kolmandiku õpetajate hinnangul

vähenes õpetatava materjali maht. Uute, eelkõige digivaldkonna oskuste omandamist ei saa

pidada oluliseks argumendiks olukorras, kus distantsõpet on rakendatud juba alates 2020. aasta

kevadest.

27.2. Nõmme

Gümnaasiumi,

Kristiine

Gümnaasiumi

ja

Vene

Gümnaasiumi

29. oktoobri 2021 käskkirjadega otsustati neis koolides 4.–8. klasside distantsõppele

suunamine

alates

1. novembrist

kuni

5. novembrini 2021.

Nõmme

Gümnaasiumi

3. novembri 2021 ning Kristiine Gümnaasiumi ja Vene Gümnaasiumi 4. novembri 2021

käskkirjadega pikendati samade kooliklasside distantsõpet 12. novembrini 2021. Kaebajate I,

III ja IV korduva ning kaebaja VI esmakordse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal oli

kohtul võimalik otsustada 3. ja 4. novembri käskkirjade täitmise peatamine kaebajaid

puudutavas osas (HKMS § 251 lg 1 p 1). Samuti ei saanud taotluste esitamise ajal välistada, et

3-21-2476

8(9)

distantsõpet pikendatakse samade klasside osas veelgi, mistõttu oli põhjendatud ka keelamis-

abinõu (HKMS § 251 lg 1 p 2). Samas oli vaidlustatud määruste allkirjastamise ajaks (pärast

kella 16) olukord muutunud, sest 3. ja 4. novembri 2021 käskkirjade kehtivus oli sisuliselt

lõppenud ning oli juba teada, et 4.–8. klasside puhul distantsõpet 15. novembrist ei jätkata.

Nimelt suunati Nõmme Gümnaasiumi 11. novembri 2021 ning Kristiine Gümnaasiumi ja Vene

Gümnaasiumi 12. novembri 2021 käskkirjade kohaselt distantsõppele alates 15. novembrist

klassid, milles kaebajad ei õpi. Kuivõrd nakatumiste arv oli 12. novembri 2021 seisuga

jätkuvalt kõrge, ei saanud siiski täielikult välistada, et koolides nakkusohu vähendamise

huvides saadetakse kaebajate klassid enne aasta lõppu uuesti mõneks ajaks distantsõppele. See

tähendaks kaebajatele vajadust vaidlustada uusi samalaadseid käskkirju. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel saab ja tuleb mh võtta arvesse, kas esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tuua kaasa täiendava kohtuvaidluse (vt Riigikohtu

10. juuni 2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 13).

28. Kaebusi ei ole praeguses menetlusetapis alust pidada ilmselgelt perspektiivituks.

28.1. Vaidlusaluste käskkirjade õigusliku alusena on viidatud PGS § 44 lg-tele 1 ja 3 ning kodukorra

sätetele, mis lubavad distantsõppe rakendamist. Käskkirjades põhjendatakse koolide osalist

distantsõppele suunamist üldise epidemioloogilise olukorraga Eestis ja Tallinnas, 10–14

aastaste laste nakatumise kõrge määra ja selle vanusegrupi madala vaktsineerituse taseme ning

õpetajate vaktsiinikaitse olulise vähenemisega. Inimeste tihedate kokkupuudete tõttu on

koolides kõrge nakatumisoht ja seal tekkivad nakkuskolded võivad tingida veelgi ulatuslikuma

distantsõppele suunamise. Pole kahtlust, et kontaktide piiramine aitab nakatumisi vähendada.

Samas pole käskkirjades analüüsitud konkreetset kooli ja distantsõppele suunatud klasse

puudutavaid asjaolusid, sh kollete arvu ega vaktsineerituse taset. Samuti puudub analüüs, kas

nakatumisriski oleks võimalik vähendada muude abinõudega (sh testimine).

28.2. Sisuliselt kohaldas halduskohus esialgset õiguskaitset keelamiskaebuste tagamiseks,

lähtudes eeldusest, et kaebuse muutmine on lubatav ja võimalik. Praeguseks on kõik kaebajad

esitanud kaebuse muutmise avalduse ja halduskohus on need vastu võtnud. Seega on esialgse

õiguskaitse taotluste lahendamisel kohane lähtuda keelamiskaebuste perspektiivist. HKMS

§ 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega. Selle järgi peab

olema põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või

toiming rikub kaebaja õigusi ja 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel, st õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega

ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või

kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (vt Riigikohtu 24. novembri 2017

määrus asjas nr 3-17-1398, p 12). Esialgse õiguskaitse vajadust jaatades on ringkonnakohus

möönnud, et kaebajate korduv distantsõppele suunamine ei ole pelgalt hüpoteetiline võimalus.

Kaebajatel on võimalik vaidlustada tulevased võimalikud distantsõppele suunamise käskkirjad,

aga kui need antakse sarnaselt vaidlusaluste käskkirjadele vahetult enne distantsõppe aja algust,

võib kaebajatel olla keeruline oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samas ei saa kohus ennetavalt keelata

distantsõppe rakendamist sõltumata asjaoludest. Distantsõppe rakendamine on kooli

kaalutlusõigus, millesse kohus saab sekkuda piiratud ulatuses. Kokkuvõttes ei saa keelamis-

kaebuste eduväljavaateid pidada päris olematuks, aga need ei ole ka väga suured.

29. Asjassepuutuvate huvide kaalumisel tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks

avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi määral, mida saab pidada kaebaja õigustatud huve ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebajate õiguste riivet

pidada siiski sedavõrd intensiivseks, et see kaaluks üles avaliku huvi ja puudutatud isikute

huvid, arvestades lisaks, et keelamiskaebuste eduväljavaated ei ole ülekaalukad. Hinnangut

põhjendab kohus järgmiselt.

3-21-2476

9(9)

29.1. Esiteks tuleb üldiselt märkida, et inimeste – praeguses asjas eelkõige õpilaste ja õpetajate, aga

kaudselt ka nende lähedaste – elu ja tervise kaitse on kaalukas avalik huvi. Õpetajate

haigestumise tulemusel võivad ainetunnid ära jääda. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine

võib teisi asjaomaste koolide õpilasi mõjutada nii, et kui kaebajate klassid lubatakse

kontaktõppele, võivad koolid otsustada nakatumiste vähendamiseks suunata mõne teise klassi

õpilased pikemalt distantsõppele. Siiski on oluline ka kaebajate huvi kvaliteetse koolihariduse

võrdse kättesaadavuse suhtes.

29.2. Teiseks saab lähtuda sellest, et kaebajad suunati distantsõppele võrdlemisi lühikeseks

ajaks ja vaidlustatud määruste allkirjastamise ajaks oli see aeg kohtule teadaolevalt lõppenud.

Kaks nädalat ei ole nii pikk ajavahemik, et selle jooksul võiks eeldada oluliste õpilünkade

tekkimist vm olulisi negatiivseid tagajärgi, mida järgneva kontaktõppega ei saa tasandada.

Ehkki vaidlustatud määruste tegemise ajal ei saanud välistada kaebajate uuesti distantsõppele

suunamist enne 23. detsembrit 2021 (st sama õppeveerandi jooksul), ei olnud see tõenäosus

väga suur. Praeguseks oluliselt taandunud üldisi nakatumisnäitajaid arvestades ei ole klasside

kaupa distantsõppele suunamine enne õppeveerandi lõppu ilmselt enam päevakorral.

29.3. Kolmandaks on kaebajad II (4.–6. klass) või III kooliastme (7.–9. klass) õpilased, kes ei

ole enam haridustee alguses. Kõige ulatuslikum negatiivne mõju on distantsõppel I kooliastme

(1.–3. klass) õpilastele, kelle õppeedukus sõltub suurel määral otsesest suhtlusest õpetajatega.

29.4. Neljandaks on vastustaja kinnitanud, et koolid tagavad õpilastele õppevahendid, sh

vajadusel ka e-õppeks vajaliku arvuti. Kaebajate III ja IV kaebuse kohaselt esitasid nad

29. oktoobril 2021 koolile taotluse arvutite saamiseks, kuid kaebuse esitamise ajaks

1. novembril 2021 ei olnud kaebajad neid veel kätte saanud. Kuivõrd tegemist oli alles taotluse

esitamisele järgnenud esimese tööpäevaga, ei ole sellest põhjust järeldada, et kool ei taganudki

kaebajatele arvuteid ja neil puudusid muud vahendid (nt nutitelefon) kuni kooli väljastatavate

arvutite saamiseni õppetöös osalemiseks. Toimikust ei nähtu teiste kaebajate väiteid, et neil

puuduvad distantsõppeks vajalikud vahendid ja hoolimata taotlemisest ei taganud kool neid

mõistliku aja jooksul.

30. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine ei olnud

vaidlustatud määruste tegemise ajal põhjendatud ega ole seda ka praegu. Järelikult tuleb

vaidlustatud määrused tühistada ja jätta nendega lahendatud esialgse õiguskaitse taotlused

rahuldamata.

31. Käesolev määrus ei välista samas asjas edaspidi esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui

selleks tekib põhjendatud vajadus. Distantsõppe korduval kohaldamisel tuleb arvestada selle

õppevormi kumulatiivset mõju õpilastele. Mida pikemalt seda samade õpilaste suhtes on

kohaldatud, seda kaalukamad peaks olema kohaldamist õigustavad asjaolud. Neid saab haldus-

kohus korduva esialgse õiguskaitse vajaduse korral hinnata.

32. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kaebajate nimed tähemärgiga

ja jäetakse avaldamata andmed klasside kohta, milles kaebajad õpivad.

(allkirjastatud digitaalselt)