2-21-11833/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2021. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-21-11833

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagiavalduse J K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

8626,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja J K, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja Raul Ernes

Menetluse liik

Kirjalikku menetlusse määratud 19.10.2021.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt J K hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 03.04.2017

kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev

2.1. põhivõlgnevus summas 4295,70 (neli tuhat kakssada üheksakümmend viis,70) eurot;

2.2. enne 03.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14 (üks tuhat

üheksasada viis,14) eurot;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 28.07.2021 (alates 16.12.2018) summas

2390,56 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend,56) eurot;

3. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 35

(kolmkümmend viis) eurot.

4. Võtta hageja 08.11.2021 esitatud tõendid s.o kontoväljavõtted (tl 50, 52 ja 54) ning

väljavõte kostja e- kirjast (tl 65) asja juurde.

5. Menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 920 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja

420 eurot lepingulise esindaja kulu.

7. Määrata kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 300 eurot s.o lepingulise

esindaja kulu, mis jäävad kostja enda kanda.

8. Välja mõista kostjalt J K hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas

920 eurot, millest riigilõiv on 500 eurot ja 420 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Menetluse käik

1.1. 28.07.2021 esitas hageja PlusPlus Capital AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas

hagiavalduse J K vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2021.

1.2. 19.10.2021 määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse.

2. Hagi ja hageja seisukohad

2.1. Hagi kohaselt omas hageja kostja vastu 17.09.2014 sõlmitud väikelaenu lepingust nr yyy

tulenevat põhinõuet summas 5830,70 eurot ja viiviseid summas 2195,84 eurot. Hageja loobus

osaliselt

viivise

nõuetest

ning

hageja

ja

kostja

sõlmisid

03.04.2017

kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx. Kompromissilepingus/võlatunnistuses lepiti kokku

kompromissi summas 7735,84 (5830+1905,14), mille kostja võis tasuda osamaksetena.

2.2. Kostja on osamakseid kokku tasunud 1555 eurot, millest 20 eurot arvestati lepingu punktis 6.1

(tl 6) sätestatud lepingu sõlmimise tasu 20 eurot katteks ja 1535 eurot loeti kompromissi summas

sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 4295,70 eurot ja viivised summas

1905,14 eurot.

2.3. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ning pooled lugesid

lõppenuks lepingu p.1.1 märgitud kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis

kostja uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissi summa. Samas

leppisid pooled kokku, et kostja nõustub maksekohustuse rikkumise korral tasuma viivist 0,060%

päevas viivituses olevalt maksmata kompromissi summalt vastavalt lepingu p-le 3.2.

2.4. Hageja nõuab kostjale saadetud kolme võlateatise, mis saadetud 26.12.2017, 19.12.2018 ja

19.04.2021 eest hüvitist 35 eurot vastavalt VÕS § 113² lg -le 2 p 3.

2.5. Hagejal

on

kostja

vastu

põhinõue

4295,70

eurot,

millele

lisanduvad

enne

kompromissilepingu/võlatunnistuse sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14

eurot ja viivised alates 16.12.2018 kuni 28.07.2021 viivise määraga päevas 0,060% summas

4295,70 eurot. Hageja vähendab heas usus peale lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivist

summani 2390,56 euroni, et hagis esitatud viivisenõuded kokku ei ületaks põhinõuet.

2.6. Poolte sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus omab deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid

(VÕS § 30), kuna kostja kinnitab lepingu punktis 2.2, et tal on varasemast krediidilepingust

tulenevad

võlgnevusi

ning

sellest

tulenevalt

kohaldub

käesoleval

juhul

pööratud

tõendamiskohustus.

2.7. Hageja tõendab kontoväljavõtetega, millest nähtuvad kostja kohustuse katteks tehtud maksed,

aegumise peatumist.

3. Kostja seisukohad

3.1. Kostja hagi õigeks ei võta ning toob välja, et ei ole võlateatisi kätte saanud, mistõttu puudub

hagejal õigus sissenõudekuludele summas 35 eurot. Kostja märgib, et teadaolevalt ei ole ta 2018

hagejale makseid teinud, viimane makse oli millalgi 2017 aastal.

3.2. Kostja ei vaidle hagejale vastu, et lepingu p 3.1 on kokkulepe, mille järgi muutub seni tasumata

osa koheselt sissenõutavaks. Kostja on viimase makse teinud 12.04.2017, seega pidi kogu seni

tasumata summa muutuma sissenõutavaks juba 2017 aastal.

3.3. Kostja on seisukohal, et TsÜS § 147 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 sätetest tulenevalt ei pea kostja

oma võimalikke kohustusi täitma (RK 3-2-1-153-14 p 12).

3.4. Kostja leiab, et võib keelduda kohustuse täitmisest kuna nõue on aegunud, kostja ei ole teinud

kolmandatele isikutele ülesandeks tasuda tema eest hagejale makseid, samuti ei ole kolmas isik K

K solidaarvõlgnik. Poolte vahel puudub kokkulepe, et kohustus loetakse täidetuks, kui seda täidab

kolmas isik.

3.5. Hageja ei ole tõendanud, et nõudekirjad on toimetatud ostetud teenusena aadressile XXX.

Kostja ei ole neid teenuseid saanud ning e-kiri ei ole selle teenuse osutamise tõend.

3.6. Hageja ei ole püüdnud kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Kompromiss tähendab mõlema

osapoole poolt millestki loobumist. Hageja ei ole kirjutanud millest ta on nõus loobuma, kuid just

loobumine on kompromissi põhimõte. Kostja leiab, et hageja huviks on kostjale täiendavate

finantskohustuste panemine, mitte kompromissi otsimine.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi

tuleb põhi-ja viivistenõuete osas rahuldada.

4.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4.3. VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida

lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

4.4. Poolte vahel on sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, mille p 2.2 kostja tunnistab lepingu

p 1.1 toodud nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes).

4.5. Poolte vahel sõlmitud lepingus mindi kompromissile, mille käigus hageja loobus osaliselt

viivise nõuetest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on nõuet tunnistades allkirjastanud

deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu. Kostja on lepingu allkirjastamisega tunnistanud kohustuse olemasolu ega ole

kohtuse olemasolu vaidlustanud ka kohtumenetluses.

4.6. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et võlatunnistus võib olla deklaratiivne, kui sellega

üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle

sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on

tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks

esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi

rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust

ei olnud olemas (RKTK 02.05.2018 lahend asjas 2-13-34922 p 12.1-12.2, p 13.1, RKTK 14.09.2016

lahend asjas 3-2-1-63-16 p 10). Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu

kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (2-13-34922 p 13.1).

4.7. Kostja ei ole kohustuse puudumist väitnud, kuid on esitanud aegumist puudutava vastuväite.

Kostja hinnangul on hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna kostja tegi hagejale viimase makse

2017 aastal ning kolmandate isikute poolt tasumine ei ole lepingus kokkulepitud, millest tulenevalt

saab kostja aegunud nõude täitmisest keelduda.

4.8. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on J K teinud makse 12.04.2017 summas 150 eurot.

Järgmised maksed on teinud K K, selgitusega J K xxx, kokku 23 makset, millest viimane on tehtud

03.12.2020. 2020 aastal on K K teinud selgitusega J K xxx igakuiselt makse summas 50 eurot.

Kohus võtab eelnimetatud tõendid asja juurde TsMS § 238 lg 1 alusel. Poolte vahel sõlmitud

lepingus pole sätestatud kostja kohustust lepingut isiklikult täita. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult,

võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb

võlgnik täitmise kohustusest. Hageja on täidetud kohustust hagi esitamisel arvesse võtnud, millest

tulenevalt on kostja vastu esitatud nii väiksem põhinõue kui ka viiviste nõue. Kostja pole nõude

suuruse osas vastuväiteid esitanud, samuti pole kostja tõendanud, et ta on olnud kolmanda isiku

poolse kohustuse täitmise vastu ning ta on sellest võlausaldajat teavitanud. Seega oli hageja

õigustatud kolmanda isiku poolt tehtud makseid vastu võtma ning arvestama neid kostja võlgnevuse

katteks. Seoses maksete tegemisega on TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumine katkenud.

4.9. Hageja esitatud kostja e- kirjad võtab kohus asja juurde. Esitatud kirjadest viimane on kostja

poolt hagejale saadetud 15.11.2018, milles kostja tunnistab, et tal on hageja ees kohustused. Seega

katkes aegumine vastavalt TsÜS § 158 lg 1, mille kohaselt aegumine katkeb kohustatud isiku poolt

nõude tunnustamisega.

4.10. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

4.11. Hageja nõue ei ole aegunud ning kostja ei saa kohustuse täitmisest aegumisele tuginedes

keelduda. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kompromissilepingus/Võlatunnistuses nr xxx tuleneva põhivõla

summas 4295,70 eurot.

4.12. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

4.13. Hagejal on kostja vastu viiviste nõue summas 4295,70 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud

lepingule, on maksega viivitamisel päevane viivisemäär 0,060%. Enne kompromissilepingut

tekkinud viivisenõue summas 2195,84 eurot tulenes väikelaenu lepingust yyy, mille summat hageja

kompromissilepingus vähendas summani 1905,14 eurot. Kompromisslepingu sõlmimise järgne

viivisenõue kujunes nii, et viivist arvestati summalt 4295,70 alates 16.12.2018 kuni 28.07.2021 s.o

kokku 956 päeva viivise määraga 0,060% päevas s.o 2464,01 eurot. Hageja vähendas heas usus

viivisenõuet summani 2390,56 eurot, et viiviste nõue ei ületaks põhinõude summat.

4.14. Kohus on põhinõude rahuldanud. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. Kohus

rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja enne kompromissilepingu

sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14 eurot ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 2390,56 eurot.

4.15. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kostja ei pea

sissenõudmiskulusid põhjendatuks, kuna ei ole hageja poolt saadetud võlateateid kätte saanud. VÕS

§ 113² lg 5 sätestatud sissenõudmiskulude vähendamise taotlust kostja esitanud ei ole. Kohus

nõustub kostjaga sellest, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ega

tõendatud. Hageja tugineb VÕS § 113² lg 2 sätestatule s.o peale lepingu lõppemist võib majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni

50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja pole esitanud tõendeid, et kas ja millal

poolte vaheline leping lõppes. Hagi kohaselt muutus kompromissi summa tervikuna sissenõutavaks

15.12.2018. Üks võlateatis on kostjale saadetud 26.12.2017 /tl 9/. Seega ei ole teada, kas hagile

lisatud võlateatised saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal või peale lepingu lõppemist. Nimetatud

asjaolu tõendamata jätmine hageja poolt ei võimalda ka kohtul endal kohaldada VÕS § 113 2

erinevaid lõikeid. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas

35 eurot jätta rahuldamata.

4.16. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva tsiviilasja hind on 8626,40 eurot juhindudes TsMS §

124 lg 1, 133 134 lg 1.

5. Menetluskulud

5.1. TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi

osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi põhi-ja viivisenõuete osas, mis on hagi peamised

nõuded, mistõttu jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

5.2. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulud. Hageja on

käesolevas asjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu 500 eurot, mis jääb kostja kanda.

5.3. Hageja õigusabikuludeks on 420 eurot (sh km), 3 tunni ja 30 minuti eest tunni tasuga 120 eurot

(sh km). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja märgitud aja jooksul analüüsinud

dokumente, koostanud ja esitanud hagiavalduse. Hageja kinnitab, et kulud on kantud käesoleva

hagimenetlusega seose ning, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

5.4. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu, leides et arvel esitatu alusel ei saa seda seostada

käesoleva kohtuvaidlusega ning, et käesoleva kaebusega seoses on kaks korda asutud asjaolusid

analüüsima, mis ei ole põhjendatud.

5.5. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja õigusabikuludele ning peab hageja

õigusabikulusid esitatud määras vajalikuks ja põhjendatuks.

5.6. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole kogu esitatud määras

põhjendatud. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad, milles kohaselt on kostja esindaja

osutanud õigusabi kokku 6 tundi, tunnihindega 120 (sh km) eurot. Hageja leiab, et kostja esindajal

on 18.10.2021 menetlusdokumentide koostamisele kulunud 15 minutit, mitte kaks tundi, samuti ei

nõustu hageja kostja esindaja tunnitasu määraga, leides, et käesolevas asjaks on mõistlik esindaja

tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta). Kohus lähtub kostja esindaja tunnitasu määra hindamisel

kohtupraktikast, mille kohaselt tunnitasu määra 120 eurot (sh km) võib pidada mõistlikuks.

Arvestades, et tegemist ei ole keeruka kohtuasjaga, millega on nõustunud ka kostja esindaja ise ning

kosta esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud

ajakuluks 2,5 tundi s.o 300 eurot.

5.7. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabi kulud summas 420 eurot (sh km).

Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kostja õigusabikulud summas 300 eurot jäävad kostja enda kanda.

5.8. TsMS § 177 lg 4 sätetel tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik