2-21-104555/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-104555

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V.K. vastu põhivõla 1100 euro, intressi

euro

sendi

ja

viivise

euro

5 sendi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1554 eurot 27 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond.

Hageja esindaja: A.-L.V.

e-post XXX

Kostja: V.K. , isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OK Incure OÜ hagi V.K. vastu põhivõla 1100 euro, intressi 310 euro

22 sendi ja viivise 144 euro 5 sendi väljamõistmiseks.

2. Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja intress 310 eurot 22 senti.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi V.K. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

V.K. OK Incure OÜ kasuks välja põhivõla 1100 eurot ja viivise 144 eurot 5 senti.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 20% V.K. ja 80% OK Incure OÜ kanda.

6. Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 45 eurot.

7. Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.K. (kostja) vastu

põhivõla 1100 euro, intressi 310 euro 22 sendi ja viivise 144 euro 5 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.D.E.O. ja kostja XX.XX.XXXX krediidilepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1100 eurot. Kostja kohustus krediidilimiidi koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Intressimäär

oli lepingu järgi 45,96% aastas.

Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni

1324. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot avama. Esmakordse taotluse

esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob

isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (kliendi isikukood) ning

kliendi

poolt

loodud

paroolist.

Klient

kinnitab

oma

isikusamasust

ja

valitud

identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID-kaardiga või mobiili ID-ga.

Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu

kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku

vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub

krediidileping VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel kehtivaks, kui tarbija saab

laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kostja sai krediidi kätte ja hakkas seda kasutama.

Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient krediidilimiiti vabalt

kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Korrektselt lepingut täitvatele

klientidele võimaldatakse limiidi tõstmist. Kostja kasutas krediidilimiiti kolmel korral, so

XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX. ja XX.XX.XXXX. Krediidikonto leping on tähtajatu, kuid

samas iga kord, kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt

lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse. Minimaalne kuumakse on vähim

summa, mille klient peab krediidiandjale tasuma igal arve esitamise kuul, kui krediit on kliendi

kasutuses. Minimaalne kuumakse koosneb krediidi põhiosast, kogunenud intressist ja

kontohaldustasust ning muudest lepingust tulenevalt maksmisele kuuluvatest tasudest.

Minimaalse kuumakse summa arvutatakse annuiteetgraafiku alusel, võttes aluseks

personaalsetes tingimustes kokku lepitud pikkusega periood. Tagastusperioodi alguses

moodustab maksest suurema osa intress (sest tagastamata krediidiosa on suurem) ning aja

edenedes intressimakse osa väheneb ja põhiosa tagastuse osa suureneb. Kui klient teeb ülekande

väiksemas summas või pärast igakuist maksepäeva, on krediidijääk olnud kliendi kasutuses

algselt planeeritust suuremas ulatuses või kauem, mistõttu ka intressi on makse tasumise

hetkeks kogunenud rohkem. Järgnevate kuude minimaalne kuumakse sisaldab kogunenud

intressi, mistõttu põhiosa tagastus moodustab minimaalses kuumaksest väiksema osa. Igakuiste

maksete tasumise arvestamisel lähtus krediidiandja reeglist, et maksed arvestatakse tasutuks

sissenõutavaks muutumise järjekorras ning iga sissenõutavaks muutunud makse raames

arvestatakse esmalt tasutuks krediidi põhiosa ning seejärel intress.

Kostjale esitati iga kuu arved, millelt nähtusid minimaalne kuumakse, kohustuse saldo ja

intressi võlgnevus perioodi eest. Kostja tasus 4. märtsil 2020 ühe makse 28. veebruaril 2020

edastatud arve alusel summas 29 eurot 86 senti. Kostja kasutas pärast seda maksepuhkust.

Kostja ei teinud edaspidi ühtegi makset.

Kostjale edastati koduvalt meeldetuletusi võla tasumise kohta (1.06.2020, 29.06.2020,

29.07.2020). Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kostjale edastati teatis, et lepingust

tuleneva pikaajalise võlgnevusega seoses ütleb I.D.A. lepingu üles. Leping loetakse üles

öelduks 21. jaanuaril 2021 juhul, kui ei tasuta lepingust tulenevat võlgnevust summas 321 eurot

85 senti täielikult hiljemalt nimetatud kuupäevaks krediidiandja arvelduskontole. Nimetatud

tähtaja jooksul pakuti kostjale võimalust läbirääkimisteks.

Nõue loovutati hagejale 29. jaanuaril 2021.

Kostja põhivõlgnevus on 1100 eurot. Intressi arvestati krediidikonto limiidi kasutamise eest

vastavalt lepingu tingimustele igapäevaselt määras 45,96% aastas. Perioodi 26. veebruar 2020

kuni 21. jaanuar 2021 eest on intress 310 eurot 22 senti.

Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates

laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22. jaanuarist 2021 hagiavalduse esitamiseni

5. mail 2021 intressiga võrdses määras, so 0,133 % päevas, kokku 144 eurot 5 senti.

2. Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale politsei kaasabil kätte

2. septembril 2021. Kostja ei vastanud hagile ega esitanud menetluse jooksul muid seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.D.E.O. ja kostja XX.XX.XXXX krediidilepingu nr XXX

(edaspidi: leping). Lepingu üldtingimuste p 4 kohaselt avab krediidiandja lepingu sõlmimisel

kliendile personaalsetes tingimustes määratud limiidiga krediidikonto. Lepingu üldtingimuste

p 1 kohaselt on krediidikonto krediidiandja andmebaasis kliendile personaalselt avatud

krediidikonto, mille kaudu saab klient krediidikonto limiiti kasutusse võtta ja tagasi maksta.

Krediidikonto personaalsete tingimuse (dtl 31) kohaselt oli krediidikonto limiit 1100 eurot.

Krediidikonto leping oli tähtajatu, kuid minimaalse kuumakse arvestamise periood oli 60 kuud.

Intressimäär oli 45,96% aastas ja 0,13% päevas. Krediidikulukuse määr oli 57,98% aastas.

Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p 7.1. järgi maksma tagasi krediidi ja tasuma intressi

ning tasusid igakuiselt vastavalt talle saadetud arvele. Krediidiandja esitab lepingu

üldtingimuste p 7.1. järgi kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, kui

kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Lepingu üldtingimuste p 1 kohaselt on

minimaalne kuumakse vähim summa, mille klient peab krediidiandjale tasuma igal arve

esitamise kuul, kui krediit on kliendi kasutuses. Minimaalne kuumakse koosneb krediidi

põhiosast, kogunenud intressist ja kontohaldustasust ning muudest lepingust tulenevalt

maksmisele kuuluvatest tasudest.

4. I.D.E.O. ja kostja vahel sõlmitud leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes

tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidilepingu puhul peab VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt ka P.V. jt.

Võlaõigusseadus

II. Kommenteeritud

väljaanne.

Juura

2019,

§

404,

p

3.1.).

Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine, kui on jäetud järgimata VÕS § 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue, so kui tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 408 lõikest 2 nähtuvalt ei muutu tarbijakrediidileping

olukorras, kus tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, kehtivaks juhul, kui tarbija on krediidi kätte saanud või asunud seda kasutama.

Tarbijakrediidileping muutub VÕS § 408 lg 2 alusel kehtivaks üksnes juhul, kui tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selles ei ole

märgitud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 nimetatud andmeid (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne, § 408, p 3.3.1).

Hageja väitel sõlmiti leping nii, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise

taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suuliselt taotluse telefoni teel, kasutades

krediidiandja kontakttelefoni XXX. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot

avama. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee

ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest

(kliendi isikukood) ning kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja

valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID-kaardiga või mobiili ID-ga.

Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu

kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Hageja ei esitanud aga ühtegi

tõendit, milles nähtuks, et kostja oleks andnud lepingu sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tahteavalduse. Leping on VÕS § 408 lg 1 alusel seega tühine.

Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas on TsÜS § 84 lg 3 järgi võimalik, et tühise

tehingu teinud isik, kes soovib tehingu kehtivust, kinnitab selle. Lepingu tühisuse aluse saab

seega kõrvaldada, kui kostja pärast lepingu sõlmimist avaldab tahet lepingu kehtivuse kohta.

Kostjale kanti krediit üle (dtl 39). Kostja tasus lepingu alusel 28. veebruaril 2020 talle esitatud

arve XXX (dtl 80) summas 29 eurot 86 senti (tasumine nähtub arvelt XXX, dtl 81). Neist

asjaoludest järeldub, et kostja soovis lepingu kehtivust. Kostja kinnitas lepingu kehtivust seega

viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist.

Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing TsÜS § 84 lg 4 järgi selle kinnitamise ajast. Kui

pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma

selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.

Kostja ei esitanud lepingu sõlmimise, kehtivuse ega sellest tulenevate kohustuste kohta ühtegi

vastuväidet. Kuna leping muutus selle kostja poolt kinnitamise tõttu kehtivaks, tuleneb

lepingupooltele kohustus anda lepingu alusel teineteisele üle selle, mille nad oleksid

omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.

5. Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p 7.1. järgi maksma tagasi krediidi ja tasuma intressi

ning tasusid igakuiselt vastavalt talle saadetud arvele. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt olid

kostja kohustused alljärgnevad:

Arve nr

Arve kp

Maksetähtaeg Väljamakse

Intress

Miinimum

kuumakse

XXX

28.02.2020

16.03.2020

26.02 -

28.02.2020

1,79

29,86

XXX

1.04.2020

15.04.2020

28.02. -

1.04.2020

42,72

XXX

4.05.2020

18.05.2020

29,86

1.04. -

4.05.2020

45,61

31,69

XXX

1.06.2020

15.06.2020

-

4.05. -

1.06.2020

39,29

48,36

XXX

1.07.2020

15.07.2020

-

1.06. -

1.07.2020

41,72

48,36

XXX

3.08.2020

17.08.2020

-

1.07. -

3.08.2020

45,43

48,36

XXX

1.09.2020

15.09.2020

-

3.08. -

1.09.2020

39,76

48,36

XXX

1.10.2020

15.10.2020

-

1.09. -

1.10.2020

40,89

48,36

XXX

2.11.2020

16.11.2020

-

1.10. -

2.11.2020

43,28

48,36

XXX

1.12.2020

15.12.2020

-

2.11. -

1.12.2020

39,00

48,36

XXX

4.01.2021

18.01.2021

-

1.12. -

4.01.2021

45,36

48,36

Kokku

1129,86

424,85

448,43

Tasutud (arve nr XXX)

29,86

Hagiavaldusest ja hagile lisatud arvetest nähtub, et kostja jättis lepingust tulenevad

tagasimaksed järjepidevalt tasumata pärast märtsis 2020 tehtud viimast tagasimakset. Kostja ei

vaielnud sellele vastu. Osamaksete tasumata jätmise kohustus nähtub ka kostjale 1. juunil 2020,

29. juunil 2020 ja 29. juulil 2020 adresseeritud meeldetuletustelt (dtl 93 – 95). Meeldetuletustel

on märgitud, et kostjal on tasumata Credit24 laenu arve, millele lisandub meeldetuletuskirja

tasu.

6. Meeldetuletustes soovitatakse võlgnevus koheselt tasuda, vastasel juhul lisanduvad

võlgnevusele veel suuremad viivistasud. Meeldetuletustes ei viidata lepingu ülesütlemisele.

Hageja väitel edastati kostjale teatis, et lepingust tuleneva pikaajalise võlgnevusega seoses ütleb

I.D.A. lepingu üles. Teatises on kirjas: „Teavitame Teid, et seoses pikaajalise Lepingust

tuleneva võlgnevusega ütleb I.D.A, registrikood XXX (edaspidi Krediidiandja), Teie ja

Krediidiandja vahel sõlmitud Lepingu üles kooskõlas Lepingu ja võlaõigusseadusega. Leping

loetakse üles öelduks 21.01.2021 juhul, kui Te ei tasu Lepingust tulenevat võlgnevust summas

321,85 EUR täielikult hiljemalt nimetatud kuupäevaks Krediidiandja arvelduskontole nr

Swedbank XXX, selgitusega „laenuleping nr XXX“ ja viitenumber XXX. Pakume Teile

võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele võlgnevuse

tasumise osas, pöördudes Krediidiandja poolele kirja päises toodud kontaktidel.“ (dtl 30).

6.1 Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemisest teatamine on tahteavalduste

väljendamine.

Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus

tuleb

TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse TsÜS §

69 lg 3 järgi kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige

enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui

tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht,

loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja

tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse,

milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel

esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse TsÜS § 70 järgi tahteavaldus

kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse

edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teade kui

tahteavaldused muutuvad seega kehtivaks adressaadi poolt kättesaamisega.

6.2. Lepingu ülesütlemise teatises (dtl 30) on märgitud, et leping öeldakse üles

21. jaanuaril 2021. Teatise koostamise ajana on samas märgitud 29. jaanuar 2021, so hilisem

aeg kui lepingu ülesütlemise aeg. Hageja ei selgitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata,

millal ja mil viisil saadeti kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. Hageja

ei märkinud, millal ja mil viisil edastati kostjale lepingu ülesütlemise teade (dtl 30). Kohtu

hinnangul peab hageja lepingu ülesütlemise eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks

vähemalt välja tooma ja tõendama, millal ja mil viisil lepingu ülesütlemise hoiatus kostjale

saadeti, kuna nimetatud asjaoludeta ei ole võimalik tuvastada, et kostjale anti enne lepingu

ülesütlemist VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Kuna hageja ei toonud nimetatud

asjaolusid välja ega esitanud ka vastavaid tõendeid, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et leping

öeldi VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid järgides üles. Kuna lepingu nõuetekohane ülesütlemine

ei ole tõendatud, ei saa lugeda lepingut üles öelduks. Kuna lepingut ei ole üles öeldud, ei

vabanenud laenulepingu pooled VÕS § 195 lg 2 alusel oma lepinguliste kohustuste täitmisest

ning kasutusse võetud krediidi tagastamise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 5

alusel lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

7. Hageja tugineb põhi- ja viivisenõude alusena sellele, et lepingust tulenev krediidi tagastamise

kohustus muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Hageja ei tuginenud põhi- ega

viivisenõude alusena sellele, et lepingust tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse

tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks ning ei esitanud sellest lähtuvat põhi- ega viivisenõude

arvestust.

Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud

asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendad hageja nõude aluseks

olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16). Kohus juhtis hageja tähelepanu hageja nõude võimalikule

põhjendamatusele ja palus esitada andmed lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks

muutumise kohta juhuks, kui leping ei ole üles öeldud (tl 62 pöördel). Hageja jäi oma nõude

juurde. Kohus on hageja põhi- ja viivisenõude lahendamisel seega seotud hageja väitega, et

krediidi tagasimaksmise kohustus muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ega saa omal

algatusel hakata tuvastama iga osamakse sissenõutavaks muutumist (hageja poolt esitatud

andmete ja tõendite pinnalt ei ole see ka võimalik). Kohus tuvastas ülal, et leping ei ole üles

öeldud. Lepingust tulenev krediidi tagastamise kohustus ei muutunud seega lepingu

ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Kuna hageja ei tuginenud põhi- ega viivisenõude alusena

sellele, et lepingust tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja möödumise tõttu

sissenõutavaks, ega esitanud sellest lähtuvat põhi- ega viivise arvestust, tuleb hageja põhi- ja

viivisenõue jätta VÕS § 416 lg 3, § 195 lg 5 ja § 113 lg 1 alusel tervikuna rahuldamata.

8. Hageja tugineb intressi nõude alusena sellele, et kostja jättis lepingu kehtivuse ajal

26. veebruarist 2020 kuni 21. jaanuarini 2021 intressi maksed tasumata. Intressi tasumise

kohustuse täitmata jätmine nähtub hageja poolt esitatud arvetest (vt täpsemalt ülal väljatoodud

tabel). Kostja ei vaielnud intressi tasumata jätmisele vastu. Hagiavalduse ja hagile lisatud nõude

loovutamise teate (dtl 29) kohaselt loovutas I.D.E.O. kõik lepingust tulenevad nõuded koos

kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti

kõigi tagatistega ning muude õigustega hagejale. Hageja võib nõuda lepingu ning VÕS § 108

lg 1 ja § 164 lg 1 ja 2 kohaselt kostjalt ajavahemiku 26. veebruar 2020 kuni 21. jaanuar 2021

eest intressi määras 45,96% aastas, kokku summas 310 eurot 22 senti. Intressi nõue tuleb

rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Hagi rahuldati ligikaudu 20% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

20% ulatuses kostja ja 80% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 225 eurot

(dtl 78).

11. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna kohus jättis 20%

menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud

45 eurot [225 * 0,20]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda.

Vastavalt hageja taotlusele (dtl 27) ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik