2-21-6724/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6724

Kohtuasi

SP Mets OÜ kaebus kohtutäitur Arvi Pinki otsusele ja

tegevusele täiteasjas nr 024/2021/660

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2021 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

SP Mets OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

SP

Mets

OÜ

(registrikood

10921586),

lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Puudutatud isik I kohtutäitur Arvi Pink

Puudutatud

isik

II

(sissenõudja)

X

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.04.2021 määrus jätta muutmata.

2. SP Mets OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud SP Mets OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-6724

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 28.04.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pinki 19.04.2021

otsusele ja tegevusele täiteasjas nr 024/2021/660. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri

täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu otsuse.

2. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja 03.03.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu

26.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9004. Võlgnikuks on avaldaja. Nõude sisu on kohustada

avaldaja juhatust võimaldama osanik X-l tutvuda kohtumääruse resolutsiooni punktis 2

sätestatud teabe ja dokumentidega avaldaja asukohas seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul

määruse jõustumisest ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni.

3. Avaldaja leidis, et kuivõrd täitedokumendiks olev määrus jõustus 13.02.2021, oli avaldajal

määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kohustus võimaldada osanikul X-l tutvuda määruse

resolutsiooni punktis 2 sätestatud teabe ja dokumentidega avaldaja asukohas seitsme

järjestikuse tööpäeva jooksul määruse jõustumisest ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni.

Seega möödus tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 17.02.2021 + 7 tööpäeva, s.o hiljemalt

24.02.2021. Kohtutäituril ei olnud formaliseerituse printsiibist lähtudes alust täitemenetlust

alustada, kuna tähtaeg määruse täitmiseks oli möödunud. Seega on täitemenetlus algatatud

õigusliku aluseta.

4. 25.03.2021 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur 19.04.2021

otsusega jättis rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 30.04.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmast avaldaja kaebust kohtutäituri otsusele ja

tegevusele täiteasjas nr 024/2021/660.

6. Määruse põhjenduste kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, mille järgi

peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse

nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse

formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse

alusel algatama täitemenetluse (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-02, punkt 8).

7. Ringkonnakohtu 26.01.2021 määrus on jõustunud 13.02.2021 ja kuulub täitmisele. Alates

määruse jõustumisest oli avaldaja juhatusel kohustus võimaldada X-l tutvuda määruse

resolutsiooni punktis 2 sätestatud teabe ja dokumentidega. Kui määrust ei täideta, on

sissenõudjal võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks.

Kaebuses toodud asjaoludest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2021 määrust ei ole

täidetud, st sissenõudja ei ole määruses näidatud dokumentidega tutvunud.

8. Kaebuse esitaja hinnangul oli kohtumääruse kohaselt sissenõudjal õigus tutvuda

dokumentidega kuni 24.02.2021. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustunud. Nimelt on määruses

sätestatud, et sissenõudjal on õigus äriühingu teabe ja dokumentidega tutvuda seitsme

järjestikuse tööpäeva jooksul määruse jõustumisest. Antud sõnastus tähendab, et kui

kohtulahend on jõustunud, on vastustajal õigus minna vastavate dokumentidega tutvuma

seitsme järjestikuse päeva jooksul. Määrus ei ole sõnastatud selliselt, et vastustaja peab

2-21-6724

dokumentidega tutvuma kohe või vahetult seitsme päeva jooksul pärast kohtulahendi

jõustumist. Vastupidine tõlgendus oleks ebamõistlik

ega ole kooskõlas kehtiva

materiaalõigusega. Vastupidise tõlgenduse korral tekiks küsimus kohtulahendi täitmise

võimalikkusest. Nimelt kui lahendi täitmisega peab pöörduma kohtutäituri poole, siis on

kohtutäitur kohustatud andma täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja, milleks on 30 päeva.

Antud tähtaeg ületab aga seitsmepäevast tähtaega, mis tähendaks, et kohtumäärust ei olegi

võimalik takistuste korral täitemenetluse raames täita.

9. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja selle menetlemisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel, kuivõrd nõue ei ole esitatud kaebaja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik ka

saavutada.

10. Kohus osundas avaldajale, et vastavalt TsMS § 478 lõikele 6 võib menetlusosalise taotlusel

kohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui

see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lõikes 2

nimetatud hagi. Tuginedes eelnevale oleks saanud avaldaja küsida Tallinna Ringkonnakohtult

avaldaja arust vaieldavas osas selgitusi. See oleks ära hoidnud muidu ilmselge sõnastuse

väänamisele ülesehitatud asjatut jauramist, millega avaldaja antud menetluses aega raiskab.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega võtta avaldaja kaebus menetlusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja

oma õigusi kohaselt kaitsnud ning kohus on menetlusse võtmise staadiumis hakanud avaldust

sisuliselt lahendama, mis on vastuolus TsMS-i eesmärkidega.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse

kulud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus on avalduse menetlusse võtmise

staadiumis hakanud avaldust sisuliselt lahendama. TsMS § 372 lõike 2 eesmärk on välistada

ilmselgelt perspektiivitud hagid (koosmõjus TsMS § 477 lõikega 1 ka hagita asjas esitatud

avaldused), seejuures tuleb arvestada, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise otsustamisel

hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-19-20574, punkt 9). Kolleegium nõustub

maakohtuga, et praegusel juhul on tegemist TsMS § 372 lõike 2 punktis 2 sätestatud olukorraga.

Avaldaja on kaebuses ise esile toonud, et täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu

26.01.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-9004 resolutsiooni punkti 2 kohaselt kohustati avaldajat

võimaldama osanikul X-l tutvuda määruse resolutsiooni punktis 2 sätestatud teabe ja

dokumentidega avaldaja asukohas seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul määruse jõustumisest

ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni. Seega ei hinnanud maakohus määrust tehes tõendeid,

2-21-6724

vaid lähtus avaldaja enda poolt esile toodud asjaoludest. Avaldaja tugines kaebuses asjaolule,

et täitemenetluse algatamise ajaks oli määruses sätestatud tähtaeg möödunud, mistõttu ei ole

määrust enam võimalik täita ja täitemenetluse algatamine on seetõttu põhjendamatu.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja tõlgendus täitedokumendist on ekslik, kuivõrd

määrusest ei tulene, et osanik peaks tutvuma dokumentidega vahetult 7 päeva jooksul määruse

jõustumisest.

15. Eeltoodust tulenevalt on tegemist olukorraga, kus avalduses esiletoodust tulenevalt ei ole

avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse lõpetamist, võimalik saavutada. Kuivõrd

kohtutäiturile oli esitatud täitmisavaldus ja kohane täitedokument, tuli kohtutäituril

formaliseerituse printsiibist lähtudes täitemenetlust alustada (TMS § 23 lõige 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1). Kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest

keelduti ning seda ega määruskaebust ei saadetud puudutatud isikutele vastuse esitamiseks, ei

saanud puudutatud isikutel menetluskulusid tekkida. Seega puudub vajadus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)