4-21-3127/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.novembril 2021.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3127 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Tõlk

Moonika Rubizova Katrin-Jana Vaab Kohtuasi

Vaidlustatud lahend L.J (isikukood: XXX; elukoht: xxx xx-

xx, xxx, Harju maakond; e-post: xxx) väärteoasi liiklusseaduse § järgi 227 lg 1

Politsei- prefektuuri ja Piirivalveameti Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

avariimenetlusgrupi juhtivmenetleja Raul Annuka 20.07.2021.a. otsus

väärteoasjas nr. 2230,21,090342.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Pavel kohtuvälise menetleja Silvia Kuller ja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p , § 133 1 -135, kohus otsustas:

L.J kaebus Politsei- jätta rahuldamata ning ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 20.07.2021.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,21,090342 muutmata.

Rahatrahv (60 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul

arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas

või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber „ 10220215060003 ning selgitus Rahatrahv väärteoasi 4-21-3127“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

2 kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 06.12.2021.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

väärteomenetleja Lilia Protsykova poolt on 22.06.2021.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB1603805 selle kohta, et 05.05.2021.a. kell 16:27 ajal Harjumaal Tallinna linnas Narva mnt 91 maja juures suunata Pirita tee poole juhtis L.J t Jeep Grand Cherokee mootorsõiduki reg.nr XXXXXX kiirusega 61 +/- km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50

km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h. Kiiruse ületamine mõõdetud kiiruskaameraga nr PS-953194.

Kirjeldatud tegevusega rikkus L.J LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

avariimenetlusgrupi juhtivmenetleja on koostanud 20.07.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 2230,21,090342, millega määrati karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 15 L.J-ile

trahviühiku ulatuses, s.o. 60 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 06.08.2021.a..

Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 06.08.2021.a. (kaebus esitati 04.08.2021.a. seega õige aegselt).

Kaebuse sisu

Eelpool nimetatud otsusele esitas L.J kaebuse, milles ta palub otsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada seoses väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei esitagi oma otsuses põhjendusi, vaid määrab, vaatamata esitatud vastulausetele, lihtsalt karistusi teadmisega, et otsuse vaidlustamisel esitab põhjendused isiku karistamiseks maakohus. Kaebaja on seisukohal, et tema 07.07.2021 a. kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole sisuliselt analüüsitud ega argumenteeritult ümber lükatud kaebaja väiteid. Piirdutud

on formaalse käsitlusega. Asjaolude ebaõige hindamise osas kordab kaebaja enda varasemates kaebustes märgitud seisukohti, mille kohaselt on ebaõigesti märgitud väärteo toimepanemise koht. Vigu kiirusemõõtja näitudes (aeg kiirus) põhjustas kiiruskaamera vale paigaldamine teele. Ei -koht- saa välistada, et Jeep Grand Cherokee reg. numbriga XXXXXX igul, kuid teisel liikus antud teelõ

kellaajal ja teise sõidukiirusega. Kehtiv menetluskord annab selles valguses menetlusalusele

isikule sisuliselt vaid ühe võimaluse vaidlustada talle esitatud süüdistus. Väärteomenetluse

seadustiku § 114 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus es

itada maakohtule kaebuse

kiirmenetluses tehtud otsuse või üldmenetluses tehtud otsuse peale. Kaebaja leiab, et Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja Raul Annuka otsuses väärteoasjas nr 223021090342 on valesti märgitud väärteo toimepanemise aeg ja koht. Ainsaks tõendiks väärteo fikseerimiseks olev liikluskaamera salvestis näitab, et sõiduk Jeep Grand Cherokee liigub Narva mnt 122 juures, mis asub väärteoasjas märgitud toimepanemise kohast (Narva mnt 91 juures) 119.3 m kaugusel. Maa-

ameti X-GIS kaardirakenduse andmetel (X 6589779, Y 545624) liikus sõiduk Pirita tee 120C juures parempoolses reas (suunaga Lasnamäe poole). Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja eksis väärteo toimepanemise koha tuvastamisel. Kuna märgitud väärteo toimepanemise koht ei

kattu liikluskaamera poolt fikseeritud andmetega, menetlusalusele isikule jääb ebaselgeks etteheidetava teo toimepanemise koht. Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 «Nõuded kiirusmõõturi

ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile» § 17 lg 5 kohaselt: lubatud sõidukiiruse ületamise

juhtumi salvestises peavad sisalduma järgmised andmed: kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva

3

dokumenteerimisseadme asukoht (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha

koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus). Kaebaja hinnangul väärivad tema poolt esitatud väited

tähelepanu ning Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja otsus tuleb väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu tühistada. Kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtesüsteemi PoliScan

FM1 (statiiviga 0.5 - 1.6 m) 50 m (Lisa 17-1, lahter 5), seda enam mõõteulatus ei ületa

kiirusmõõtesüsteem ei võimalda üheselt tuvastada sõiduki kiirust, kui see liigub 119 meetri

kaugusel

mõõtmispunktist. Kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 saab korraga mõõta kiirust kahel

sõidurajal (Lisa 17 ter 6), kuid liikluskaamera salvestisel on märgitud -2, Leht 3, lah kolmas sõidurada (Line 3), mis ei vasta seadme parameetritele. Vahetu mõõtmise teelõik peaks olema

võimalikult horisontaalne, kuna tõusudel ja langustel muutub sõiduki kiirus, mis ei anna reaalset

ülevaadet antud kohas fikseeritud andmetest. Narva mnt 91 ja Narva mnt 122 kõrguste vahe küünib 8 meetrini (Lisa 18), mis annab 6 Mobi kraadi tõusu 119 m teelõigu ulatuses. ilse kiirusemõõtja

vale paigaldamine teele (näiteks sõiduki liikumissuuna suhtes ga mittetäitmine) toob teatud nur kaasa vigu kiirusenäitudes kuni 20 km/t. Kui kiirusmõõturi näit ei ole süüteo toimepanemise ajal

nõuetekohaselt fikseeritud, ei ole usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud

tõendid. Mõõteseaduse § 5 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud.

Juhul, kui

mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu

väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista

kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu - protokollis, mis peab vastama VTMS § 49 s

sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks

kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koh

t, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Kaebaja juhib tähelepanu, et

Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja poolt mainitud paigaldusprotokoll puudub väärteotoimikus. Mis tõi kaasa tõendites esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmise

ning sellest

tulenevalt ka põhjendamata otsuse. Ida ja Põhja prefektuuri menetlejat jätsid tähelepanuta

seadistamata kiirusmõõturi ja olulised vead kiiruse ületamise koha tuvastamisel. Lohakalt

vormistatud trahviteade kukkus

kujutada kehvasti välja – väärteomenetlejal oli kiire. Võib ette vormistatud hoiatustrahvide arvu Narva mnt tõusul, kus tipptunnil liigub paarsada sõidukit.

Kaebaja juhib tähelepanu, et liiklusjärelevalve seadmega tehtud fotol Jeepil ei põle vasak

suunatuli. Kui üks suunatuli ei põ kkab sõites auto hoiatussignaal piiksuma, mis ärritab le ha

sõidukijuhi tähelepanu. Samal ajal tehtud video (16:56:50) näitab et Jeepi vasak suunatuli põleb

(Lisa 19). Kaebaja hinnangul on see ebatäpsus, käsitatav veana, ja toob kaasa väärteoasjas tehtud

otsuse

ebausaldusväärsuse. Ida Prefektuuri teabebüroo Liiklusmenetlustalitus eksis trahviteate nr

223021090342 koostamisel, märkides fikseeritud sõidukiiruse 61 km/h puhul mõõtetulemuse

laiendmääramatuseks ±4 km/h. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 vastuvõetud «Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile» § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks

mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga

mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1 (Lisa 20). äruse lisa 1 p 1 kohaselt Mä

on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel fikseeritud sõidukiiruse 20–

100 km/h puhul

laiendmääramatus ±3 km/h. Trahviteade kohaselt mõõdeti L.J-i juhitud sõidukil

05.05.2021 a. sõidukiiruseks 61 km/h, laiendmääramatuseks märgiti aga ekslikult ±4 km/h, ning lõplikuks mõõtetulemuseks kirjutati 57km/h. Kuna kohtuväline menetleja on rikkunud määruse

lisa1 p1 sätestatud nõudeid ja kohaldanud mõõdetud sõidukiirusele mittevastavat

laiendmääramatust, s. ±4 km/h, on ka väärteoprotokollis märgitud lõplik mõõtetulemus 57 km/h o

ebaõige. Ka selles osas ei pidanud kaebaja väärteoprotokolli usaldusväärseks.

Liiklusmenetlustalituse kiirusmõõturi salvestisel on oluline menetlusnormi rikkumine -

dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne ja seda ei tohiks arvesse võtta (Limit car, Limit track,

Speed, Lane, Direction, Location jne). KrMS § 10 lg 3 ja 4 kohaselt ei ole lubatud tugineda tõlkimata dokumenditele ja tõenditele. Juhtivmenetleja otsuse tõendusmaterjal on puudulik, kuna

4 asjatõendil puudub eesti keelne tõlge. Võõrkeelsete terminite kasutamine väärteomenetluses on

keelatud ja tekitab segadust asjaajamisel. Kaebaja hinnangul ei vasta tõele ka järgmine menetleja

otsuses olev väide: karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat

väärteokaristust, millest viimase rikkumise eest määratud rahatrahv on seaduses ettenähtud aja

jooksul tasumata. Karistusregistri väljavõte 31.07. 2021 a. seisuga menetlusalusel isikul on kirjas vaid üks kehtiv karistus, mille tasumise tähtaeg on 06.10.2021 (Lisa 21, 22). Ka otsuse kirjeldavas osas on eksitud kiiruskaameraga numbriga: mõõdetud kiiruskaameraga nr PS-953194 ... tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega) -9531946. PS Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ning palus otsuse tühistada ja selgitas, et jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, kuna tõendusmaterjal ei vasta asjaoludele ja antud väärtegu ei ole tõendatav ning tõendid puuduvad ja pildis olev sõiduk liigub hoopis teises kohas. Samuti ei ole tuvastatud, et tema ületas kiirust just Narva mnt 91. Kaebaja leiab samuti, et kohtuväline menetleja on varjanud menetlusaluse isiku eest kõike tõendeid, mida tema ei ole näinud, kuigi on palunud neid kirjalikult ja suusõnaliselt neid esitada. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja , kes andis ütlusi, et X 5. mail 2021.a oli ta koos Paveliga ja sõitsid ringi Pirital, Narva mnt, Lasnamäel, Mustamäel. Narva maanteel nad laskusid mäest alla

Pirita suunas Lauluväljakust mööda ja tagasi sõitsid Lasnamäe suunas. Autoroolis oli Pavel. Millise kiirusega Pavel sõitis ei tea kuna ei vaadanud spidomeetrit.

Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja (töötab Liiklusjärelevalvekeskuses) Andrus Roostalu , kes

selgitas, et tema tööülesandeks on kiiruskaamera paigaldamine vastavalt kohale, mis talle

hommikul antakse, selle seadistamine ja valvamine. 5 mail 2021.a. asus kiiruskaamera Oru

väravate juures, mäe peal. Reeglina seal asukohas paigaldab ta kaamera Oru väravate juures kõnnitee äärde, kus on üks suurem puu. Esmalt paigaldab ta statiivi, mille peale paneb kaamera ja sinna külge juhtmed, seejärel võtab GPS mobiiltelefoniga kaamera asukoha ja teeb selle kohta paigaldusprotokolli paberil (kaamera asukoht, aadress) ja siis lülitab kaamera sisse ja siis kaamera ise teeb kõik toimingud, seadistab ennast ise vastavalt sellele asukohale ja siis toimetab. Tema saab ainult kaamera välja lülitada. Paigaldusprotokolli läheb kirja asukoht (antud juhul Narva mnt 91), siis suund, kus kohast ja kuhu poole sõiduk suundub, sõidukiirus ja siis kiirus, mille pealt hakkab aparaat pilti tegema. Taatluskohutuse täidetust kontrollib ta iga hommikul, see on rutiine tegevus. Nad keeravad kaaned lahti ja kontrollivad, kas taatlusmärgistused on kõik terved ja siis kui kõik on terved, siis märgivad protokolli kontrollimise kellaaja. Objektil kirjutab protokolli

teise aja, mis kellast kaamera tööle hakkab. Tema on paigaldusprotokolli koostanud ja

allkirjastanud hommikuse kontrollimise ja taatluse kohta. Ülemine kellaaeg 7 on taatlusekontrollimise aeg ja teine kellaaeg on 13:50, kui kaamera tööle läheb ja kaamera hakkab pilti tegema.

Kolmjala peal saab kaamerat keerata üles – alla ja siis kaldenurka. Kuivõrd teed on vastavalt keskkohast paremale või vasakule natuke kaldu, siis tuleb kaamera panna kaldesse, kuna antud kohas on kolm rida mida mõõta saab, et kõik read perfektselt peale jääks.

Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja P. M. (Alarmtec esindaja), kes selgitas, et kiiruskaamera

endast väljastavaid andmeid, mida fail genereerib, ei ole võimalik seadistada eesti keelde aga hiljem serveris andmetöötlusel teoreetilisel on võimalik aga Eestis seda ei kasutata. Kaameras sees on andmed, mis ta väljasta a ei saa. Kaamera mõõdab 50 meetrit kaamera b on paigas ja neid muut

enda poole ja kaamera skaneerib liiklusolustikus kõike sõidukeid ja ainuke takistus on välgu laadimiskiirus, mis on 0,3 sekundit, et neid ära fikseerida, et iga sõiduk jääks korrektselt pildile. Mitu sõidukit mõõtepiirkonnas ei anna vale tulemust. Kiiruskaamera näitu ei mõjuta kalded, tõus

5

või langus vaid kaamera saab näidu kätte ja see on igal juhul korrektne. Trapetsi kuju pildil ga tähistatakse konkreetne sõiduki, kes ületas kiirust, kui seal on samaaegselt pildis mitmeid autosid, siis selle kastikesega on tähistatud kiirust ületatav auto. Koordinaadid on konkreetsed, kuhu on kaamera paigaldatud. Ametnik võtab kaamera paigalduskoha pealt enda telefoniga koordinaadid. Kohtuväline menetleja jääb otsuse juurde ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline

menetleja leiab on, et L.J tõendatud juhtis mootorsõidukit tema enda ütlustega ja tunnistaja X s Narva mnt 91 juures. L.J kinnitas, et fotol olev i ütlustega, et ta viibi sõiduk kuulub talle ja tema on seda juhtinud. Mõõteseaduse § 5 räägib sellest, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on

järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalike nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Antud juhul reguleerib seda LS alusel kehtestatud määrus nr 78. unnistaja A.Roostalu ütlustest nähtub, et ta paigaldas T kiirusmõõturi täpselt nii nagu määrus nõuab, et ta jälgis neid nõudeid kiirusmõõturi paigaldamisel,

mis on toodud § 14. Tunnistaja paigaldas kiirusmõõturi Narva mnt 91 juurde, mis ühtib

väärteotoimikus oleva protokolliga, kus näha, et paigaldatud on Narva mnt 91 juurde t on

kiirusmõõtur. Maksimum kiirusmõõturi mõõtekaugus mis on tõendatud Alarmteci esindaja ütlustega on 50 meetrit, seega Narva mnt 91 juures on see väärtegu toime pandud. Kaebaja on viidanud mõõtemetoodika nõuete rikkumisele aga kaebaja ei ole süvenenud määruse nõuetesse. Määruse § 10 räägib kiirusmõõturi kasutamisest ja selle mõõtetulemuste protokollimisest aga meil

ei ole tegemist kiirusmõõturiga vaid automaatse kiirusmõõtesüsteemiga ja selle kasutamist reguleerib määrus alates § 11. Samuti on kaebaja väitnud, et mõõtepiirkonnas oli mitu sõidukit, ka

see ei ole kiirusmõõtesüsteemi puhul asjakohane, kuna Alarmteci esind ja selgitas, et ära a mõõdetakse kõikide sõidukite kiirused, mis mõõteseadme tööpiirkonnas olid ja fikseerib kõikide kiirused. See sõiduk, mis kiirust ületab eraldatakse ära kastikese järgi ja samuti mingi kaameranurk ei muuda mõõtetulemust. Kohtuväline menetleja ei ole mingeid tõendeid peitnud, kahjuks kaebaja

ei ole käinud tutvumas väärteoasjas kogutud materjaliga, kuigi antud õigus tal on. Kaebaja on

lihtsalt loonud kunstlike tõendeid, et tema sõiduk oli kaamerasalvestuse järgi Mustakivi teel. Antud asjaolu on lükatud ümber sellega, et kohtule on esitatud linnakaamera salvestus, kus on samuti kaebaja sõiduk näha Narva maanteel. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud

kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: Kiiruskaamera fotod, millest nähtub, et 05.05.2021.a. kell 16:27:40 on Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole fikseeritud -953194 idukil reg.nr kiirusmõõtesüsteemiga nr PS sõ XXXXXX

sõidukiiruseks 61 km/h ja lubatud sõidukiirus antud kohas oli 50 km/h.

Väärteomenetluse uuendamise ja alluvuse muutmise määrus, millest nähtub, et

väärteomenetlus uuendatakse, kuivõrd X on esitanud kaebuse trahviteatele nr

223021090342 LS § 227 lg 1 järgi ja väärteotoimik edastatakse toimepanemise koha järgsele politseiasutusele.

Kiirusmõõtesüsteemi paigaldus protokoll est nähtub, et kiirust mõõdeti i, mill

kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 seerianumbriga PS-953194. Antud seadme

taatlusmärgistust kontrolliti 05.05.2021.a. kell 07:27 ning kiirusmõõtesüsteemi

paigaldamine toimus 05.05.2021.a. kell 13:50. Kiirusmõõtesüsteemi taatluse algus on

6 19.02.2021.a. kuni 31.01.2022.a. Mõõtmine toimus Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee

poole. Lubatud kiirus antud teel oli 50 km/h tunnis ja pildikäivitus piirväärtuseks on märgitud 57 km/h.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub, et L.J omab juhtimisõigust alates 02.08.1989.a. ning tema on ka sõiduki Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX vastutav kasutaja ja X

sõiduki omanik. Karistusregistri õiend kehtivaid liikus väärteokaristusi , mille kohaselt on L.J kaks. Pädeva mõõtja tunnistus, mille kohaselt Andrus Roostalu on läbinud pädeva mõõtja koolituse.

Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsus, mille kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise

järelevalve Amet on 19.02.2021 nr 1-7/21-040 teinud otsuse, mille kohaselt laser- kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 sn 953194 tuleb tunnistada taadelduks, mis on kehtiv kuni 31.01.2022.a. Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga,

kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub

alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133

loetletud küsimused. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. Antud väärteoasjas on koostatud .2021 väärteoprotokoll 22.06 selle kohta, et 05.05.2021.a. kella kell 16:27 ajal Harjumaal Tallinna linnas Narva mnt 91 maja juures suunata Pirita tee poole juhtis L.J mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX kiirusega 61 +/- 4km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 7 km/h. Kiiruse ületamine mõõdetud kiiruskaameraga nr PS-953194. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.J LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, järgides

asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 1 p 4 kohaselt võib liiklusjärelevalvet teostada

teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Kiirusmõõtesüsteemi sõidukiiruse mõõtmise

mõõtemetoodika on kehtestatud LS § 199 lõike 7 alusel 16.06.2011.a. Vabariigi Valitsuse

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning ga

mõõtetulemuste töötlemisele„ . peatükis. Määruse § 14 lg 1 kohaselt 3 iirusmõõtesüsteemi paigaldab tüübikinnitustunnistuse nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt statiivile, sõidukisse või mõõtekabiini tootjalt või tootja volitatud esindajalt vastava väljaõppe saanud kvalifitseeritud

personal (edaspidi

).

Sama paragrahvi 3 kohaselt lg iirusmõõtesüsteemi paigaldamise kohta vormistab paigaldaja

protokolli, milles märgib sõidukite kiiruse mõõtmise asukoha koordinaadid, mõõtesuuna ja

töökorras oleku kontrollimise andmed, lg 4 kohaselt iirusmõõtesüsteemi ettevalmistamisel

mõõtmiseks sisestab paigaldaja mõõtesüsteemi osaks olevasse dokumenteerimisseadmesse

järg mõõtmise kohas lubatud suurim sõidukiirus, mis võib sõltuvalt mised andmed: 1)

kiirusmõõtesüsteemi asukohast olla erinevatel sõiduki kategooriatel (sõiduauto, veoauto)

7

erinev; 2) 3)

pildikäivituse piirväärtus; kiirusmõõtesüsteemi asukoht (tänava/tee nimi või

number, tee kilomeeter, asukoha koordinaa 4) muud tootja did, sõidusuuna kirjeldus); kasutusjuhendis ette nähtud andmed. Antud juhul iirusmõõtesüsteem paigaldati vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt, mida kinnitab Andrus Roostalu koolituse väljavõte, et Andrus Roostalu on

läbinud pädeva mõõtja koolituse.

Kohtuistungil andis tunnistaja A. Roostalu ütlusi, e tema tööülesandeks on kiirusmõõtesüsteemi paigaldamine, selle seadistamine ja valvamine. 5 mail 2021.a paigaldas ta kiirusmõõtesüsteemi Tallinnas Narva mnt 91 juurde, mille kohta koostas paigaldusprotokolli. Samuti ta kontrollis taatluskohutuse täidetust.

Kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokollist nähtub, et kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM 1

seerianumbriga PS- l 07.27, 953194 taatlusmärgistust kontrolliti 05.05.2021. a kel

kiirusmõõtesüsteemi paigaldati kell 13.50 Narva mnt 91 maja juures sõidusuunaga Pirita tee

suunas, mõõtmisalal lubatud sõidukiirus 50 km/h, mõõdetava sõiduki suund lähenev,

pildikäivituse piitväärtus 57 km/h. TTJA 19.02.2021.a otsusega on tunnistatud kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM 1 seerianumbriga PS-953194 taadelduks ja taatlus kehtib kuni 31.01.202.a. Sellest järeldub, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldas päev mõõtja, mõõtevahendil oli

kehtiv taatlustunnistus ning mõõtmise ajal järgiti mõõtemetoodika nõudeid on antud

mõõtetulemus jälgitav ja usaldusväärne. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt on jälgitavad mõõtetulemused väärteoasjas karistuse määramise aluseks.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi ga

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele„ §

17 lubatud sõidukiiruse ületamise

juhtumi salvestises peavad sisalduma järgmised andmed: kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva 1)

dokumenteerimisseadme unikaalne nimi või tähis; salvestise unikaalne nimi või 2)

t 3) ähis; lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi salvestamise aeg (kuupäev, kuu, aasta ja

kellaaeg); 4) vähemalt üks kõrgresolutsioonis foto või video lubatud sõidukiirust ületanud

sõidukist; kiirusmõõtesüsteemi osaks 5) oleva dokumenteerimisseadme asukoht; 6) suurim

lubatud sõidukiirus; mõõtmistel saadud sõiduki kiiruse väärtus; mõõteobjekti sõidusuund 7) 8) (lähenev, kaugenev).

Kiirusmõõtesüsteemis salvestatud fotost nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM 1 seerianumbriga PS-953194, fotole on salvestatud mootorsõiduk Jeep Grand Cherokee reg.nr

XXXXXX, mille kiiruseks mõõdeti 05.05.2021.a kell 16:27:40 61 km/h, teel lubatud suurim kiirus 50 km/h, kiirust mõõdeti Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole.

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele„ § 16 kohaselt

kiirusmõõtesüsteem arvutab kõikide teel liikuvate sõidukite sõidukiiruse. Kui sõiduki kiirus ületab vastavalt jälgitud sõiduki

kategooriale (sõiduauto, veoauto) mõõtesüsteemi sisestatud pildikäivituse piirväärtust, fotografeerib või filmib mõõtesüsteem lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki ja koostab salvestise. Tunnistaja P. M. (Alarmteci esindaja) ütlustest nähtub, et kiirusmõõtesüsteem

mõõdab 50 meetrit kaamera enda poole ja kiirusmõõtesüsteem skaneerib liiklusolustikus kõike sõidukeid. Mitu sõidukit mõõtepiirkonnas ei anna vale tulemust. Kiirusmõõtesüsteem näitu ei mõjuta kalded, tõus või langus vaid kaamera saab näidu kätte ja see on igal juhul korrektne. Trapetsi kujuga pildil tähistatakse konkreetne sõiduki, mis ületas kiirust, kui seal on samaaegselt pildis mitmeid autosid, siis

selle kastikesega on tähistatud kiirust ületatav auto. Seega loeb kohus tõendatuks, et L.J juhtis 05.05.2021.a. kella 16:27 ajal Tallinnas

Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX ja ületas lubatud suurimat 50 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h (61 km/h – 4

8 km/h 50 km/h = 7 km/h). – Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 12 lg 3 kohaselt on mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 2. Lisa 2 järgi on automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus kuni 100 km/h mõõdetud kiiruse puhul 4 km/h.

Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei

nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, ist leidnud LS § asub kohus seisukohale, et on tuvastam

227 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga - 1 s

15 60 1 kohaselt karistatakse trahviühiku ulatuses, so summas eurot. LS § 227 lg mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis

rahatrahviga kuni 30 trahviü Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus hikut. on määratud sanktsioonimäära keskmises määras.

Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku

isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui võis 7 km/h

menetlusalusele isikule jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud sõidukiirust võis menetlusalune isik ületada kaudse tahtlusega. Seetõttu leiab kohus süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas, et L.J kaudse on pannud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise toime vähemalt

tahtluse

16 lg 4 ga KarS § mõttes. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte ületada. seda

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ega kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt L.J varasemalt kaks kehtivad väärtegu, millest ühe karistuse kohta täitmise info puudub. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu

ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arves -1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p tama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3 15.1).

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja - raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt - saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest - tulenevalt.

9 Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 30

trahviühikut Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus .

sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire

ületanud ei ole. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi sanktsiooniraami keskmises määras – trahviühikut. Arvestades, et kiirust ületati asulasisesel 15 teel ja liiklus oli õhtusele ajale (võib öelda, et tipptunni ajal) küllaltki tihe, tuleb hinnata isiku süüd keskmiseks. Menetlusalune isik esitas küll vastulause, kuid milles ei olnud avaldatud kahetsust,

samuti isik ei tunnistanud oma süüd kohtus ega kahetsenud vaid pigem oli ennast õigustav suhtumine.

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja

raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus L.J-i

karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Rahatrahv (60 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi

arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220215060003 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4 3127“. -21-

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik