1-21-7503/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-7503

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-7503 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Janar Uustalu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg

2 järgi; Joosep Angasti süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Joosep Angast (isikukood 38808030245; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Joosep Angasti kaebus Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.11.2021. a otsusega tunnistati Joosep Angast süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.08.2019 otsusega nr 1-19-6764 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 2 kuud) võrra ja mõisteti J. Angastile liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse karistusaja kandmise algust alates 30.05.2021. Määrati, et tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti J. Angastilt välja menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 1460 eurot, osa DNA ekspertiisi nr 21E-GE0539 kulust, s.o 285 eurot, osa täiendava ekspertiisi nr 21E- GE0797 kulust, s.o 57 eurot, osa narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0809 kulust, s.o 336 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku summas 387,60 eurot, s.o kokku 2525,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb J. Angastil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 210,50 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 210,10 eurot.

1-21-7503

2(3)

2. 29.11.2021. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule J. Angasti kaebus maakohtu otsuses väljamõistetud menetluskuludele. Kaebaja palub maksegraafikut edasi lükata aasta võrra, kuna ta on hetkel maksejõuetu. Samuti omandab ta Tallinna Vanglas keskharidust, mis välistab hetkel tema tööhõives osalemise. Arvestades tema karistuse pikkust ja eeltoodud asjaolusid, usub kaebuse esitaja, et alustades maksmist aasta pärast, on ta ehk vabanenud või vanglas töö leidnud, mis loob maksmiseks vajalikud vahendid. Vastasel juhul hakkab tegelema sellega kohtutäitur, mis muudab ka tema vabanemisjärgse toimetuleku keeruliseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J. Angasti kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 redaktsiooni kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS §

180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS §

248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on J. Angasti, tema kaitsja ja prokuröri vahel 03.11.2021 sõlmitud kokkulepe (I köide tl 253-257), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse J. Angastilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 1460€ (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot), osa narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0809 teostamise kulust summas 336€ (kolmsada kolmkümmend kuus eurot), osa DNA ekspertiisi nr 21E-GE0539 teostamise kulust summas 285€ (kakssada kaheksakümmend viis eurot), osa täiendava DNA ekspertiisi nr 21E-

1-21-7503

3(3) GE0797 teostamise kulust summas 57€ (viiskümmend seitse eurot) ning määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel kokku summas 387,60€ (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti). Süüdistatav loobus kohtumenetluses kaitsja osalemisest. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. J. Angast kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I köide tl 256). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. J. Angast nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 16.11.2021. a kohtuistungil, kus süüdistatav J. Angast kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav nii karistuse kui menetluskulude osas. Samuti kinnitas

J. Angast, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Seejuures on ta ka avaldanud, et tal ei ole seonduvalt kokkuleppega küsimusi, kõik on arusaadav (II köide tl 7 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus J. Angasti kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/