3-21-2774/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2774

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsuse 5-15/21/515-

3, Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631

ning Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721 osas läbi vaatamata.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685

ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla 08.07.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1033 anti avavangla kinnipeetavale Xle

luba tähtajaliselt alates 10.07.2021 kuni 31.12.2021 töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes

OÜ Sirje Stiil, aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa.

2. Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1441 anti Xle luba järelevalveta

liikumiseks väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse

minemiseks 27.09.2021. Käskkirja p 3 kohaselt oli kinnipeetava tööpäev 27.09.2021 kella 09:00-

st kuni kella 15:00-ni. Nimetatud ajavahemikul peab kinnipeetav X viibima aadressil Vankri tee

2, Rannamõisa, Harjumaa. Sama käskkirja LISA 1 punkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud

liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel

võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste

muudatustest.

3. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Eve Peterson koostas 27.09.2021 ettekande nr 1-21-

9406, mille kohaselt 27.09.2021 kell 14:53 helistas inspektor-kontaktisik Eve Peterson Sirje Stiil

OÜ kontaktnumbril 56458288 ning soovis rääkida Sirje Stiil OÜ-s töötava avavangla

kinnipeetavaga X. Telefonist kinnitati, et Xl oli täna lubatud töölt lahkuda varem ja ta on juba

töölt lahkunud.

2(9)

4. Ettekande alusel algatati 28.09.2021 X suhtes distsiplinaarmenetlus 24.09.2021 käskkirja nr

5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise kahtlustuses.

5. Tallinna Vangla avavangla juhi 28.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1452 peatati Xle antud

luba järelevalveta väljaspool vanglat töötamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni.

6. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga 5-2/21/625 määrati Xle distsiplinaarkaristuseks

tingimisi 6-kuuse katseajaga karistus 3 ööpäeva kartserit Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja

nr 5-1/21/1441 „Kinnipeetavale X, loa andmine järelevalveta liikumiseks väljaspool vanglat

tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse minemiseks“ punkti 3 ja lisa 1 punkti

2 rikkumise eest.

7. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1630 paigutati X ajutiselt Tallinna Vangla

kinnisesse osakonda kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks.

8. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1631 tunnistati kehtetuks Eve Petersoni

08.07.2021 käskkiri nr 5-1/21/1033.

9. X esitas vaided käskkirjade nr 5-1/21/1631, 5-2/21/625 ja 5-1/21/1630 peale (registreeritud

27.10.2021). Nimetatud vaided on Tallinna Vangla poolt 25.11.2021, 26.11.2021 ja 28.11.2021

vaideotsustega lahendatud.

10. X esitas 27.10.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis

peatada 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 täitmise kuni põhivaidluse lõpuni (haldusasi nr 3-

21-2449). Tallinna Halduskohus jättis taotluse 02.11.2021 määrusega rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 22.11.2021 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu määrus muutmata.

11. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1685 jäeti rahuldamata X 01.10.2021

taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 16.11.-18.11.2021, et suhelda haige

emaga ning teha võimalikuks vabanemiseks korda elukoht. 09.11.2021 registreeriti X vaie nr 5-

15/21/531-1 käskkirja nr 5-1/21/1685 kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla jättis

01.12.2021. a vaideotsusega nr 5- 15/21/531-3 vaide rahuldamata.

12. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 paigutati X ümber karistuse

kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse. 08.11.2021 registreeriti X vaie nr 5-15/21/528-1

käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on menetlemisel.

13. Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1721 tunnistati kehtetuks Tallinna Vangla

Avavangla juhi 18.02.2021 käskkiri nr 5-1/21/247 „Kinnipeetavale X loa andmine väljaspool

vanglat kirikus käimiseks“. Käskkirja peale ei ole vaiet esitatud.

14. X esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 ja selle alusel antud muude käskkirjade kehtivuse

peatamiseks ning X paigutamiseks tagasi avavanglasse edasist karistust kandma ehk taastada

tema endine olukord avavanglas. Muude käskkirjadena on välja toodud Tallinna Vangla

22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1630, 01.11.2021 käskkiri nr 5-1/21/1686, 04.11.2021 käskkiri nr

5-1/21/1721, 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1631, 25.11.2021 vaideotsus nr 5-15/21/515-3 ja

01.11.2021 käskkiri nr 5-1/21/1685.

Taotleja on seisukohal, et Eve Petersoni koostatud 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/625 on

õigustühine, sest inspektor-kontaktisikul ei olnud otsustuspädevust distsiplinaarkaristuse

määramiseks vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel. Taotleja avastas selle õigusvastasuse

alles palju hiljem käskkirja menetlusvigadega tutvumisel ning seega ei olnud taotlejal võimalik

seda 27.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluses haldusasjas nr 3-21-2449 välja tuua. Haldusasjas

nr 3-21-2449 tehti määrus 02.11.2021. Taotleja kirjutas otsustuspädevuse puudumisest alles

ringkonnakohtule

esitatud

määruskaebuses,

kuid

ringkonnakohus

seda

väidet

ei

kommenteerinud. Kuna taotleja ei olnud uuest asjaolust varem teadlik, siis on olemas

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse uuendamise alus, mis on

3(9)

analoogiline HMS § 65 lg-s 3 sätestatud alusega. Kui esinevad menetluse uuendamise alused,

siis peab haldusorgan/kohus menetluse uuendama. Kui Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr

5-1/21/625 on õigustühine, kuna selle andjal puudus otsustuspädevus, siis tuleb taastada taotleja

endine olukord avavanglas ning peatada ka kõik muud käskkirjad, mis olid seotud töötamise,

kirikus käimise, kinnisesse vanglasse paigutamise ja lühiajalisele väljasõidule minemisega

hambaarstile ja oma elukohta ette valmistama võimalikuks vabanemiseks.

Halduskohus on juba 02.11.2021 määruses nr 3-21-2449 kinnitanud, et taotlejal on esialgse

õiguskaitse vajadus. Menetluse venimine võib põhjustada hingelist kannatust, mis võib kaasa

tuua mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Taotlejal tuleb 19.01.2022 ennetähtaegse

vabastamise istung ning taotleja ei taha kaotada töökohta Sirje Stiil OÜ-s, sest kuna ta on ainuke

tõstukijuht lubadega ja lõikab puudele stiilseid kujundeid, mida keegi teine ei oska teha.

Hambakliinikus on vaja jalpallimängu ajal saadud trauma tõttu kaks uut implantaati panna, aga

vanglas ei ole seda võimalik teha. Taotleja ema on pöördumatult haige ning ei saa elukoha auditi

jaoks vajalikke ehitustöid ära teha, et elukoha projektid oleksid kooskõlas ümberehitustega.

Töötukassas algab detsembris aiakujunduse koolitus, mis on oluline töö jaoks. Taotleja

kinnisesse vanglasse paigutamine tekitab suurt majanduslikku kahju nii taotleja tööandjale kui

taotlejale endale. Taotlejale asendaja leidmine ei ole lihtne.

15. Tallinna Vangla vastas esialgse õiguskaitse taotlusele 02.12.2021. Tallinna Vangla palub

jätta X taotlus Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja 5-2/21/625, 22.10.2021 käskkirja nr 5-

1/21/1630, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631, 01.11.2021 käskkirja nr 5- 1/21/1685,

04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721 ja 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3 kehtivuse

peatamise nõudes läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse korral palub Tallinna

Vangla jätta nimetatud haldusaktide kehtivuse peatamise nõue rahuldamata. Tallinna Vangla

palub jätta X taotlus Tallinna Vangla 01.11.2021. a käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivuse peatamise

nõudes rahuldamata.

22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 osas on käesolevaks ajaks vaidemenetlus lõppenud ja

esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav üksnes koos kaebusega või pärast kaebuse

esitamist. Tallinna Vanglale edastatud taotluses taotleb X üksnes käskkirja kehtivuse peatamist.

Kas ta on esitanud ka kaebuse, vanglal teave puudub. Kui kaebust ei ole esitatud, siis tuleb taotlus

jätta läbi vaatamata. Avavanglas toimub intensiivsem kinnipeetavate vabanemiseelne

taasühiskonnastamine ja väga suurt rõhku pannakse distsipliinile, et soodustada kinnipeetavate

edaspidist õiguskuulekat käitumist. X kuritarvitas vangla usaldust ja rikkus väljaspool vanglat

liikumisel väga olulist reeglist. Distsiplinaarmenetlus on menetlusnorme järgides läbi viidud,

kinnipeetava süü on tõendatud ning distsiplinaarkaristus on määratud õiguspärase haldusaktiga.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et X vaie ei oma selliseid eduväljavaateid, mis õigustaks

kohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ära lahendamist. Tallinna Vangla

hinnangul tuleb ringkonnakohtu arvamusest lähtuda ka käesoleval juhul, sest X eduväljavaated

on kasinad ka kohtuvaidluses.

22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1630 Xle enam mingisugust mõju ei avalda, sest tema avavanglast

kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetlus on lõppenud ja ta on 01.11.2021. a käskkirjaga

nr 5-1/21/1686 alaliselt kinnisesse vanglasse ümberpaigutatud. Seega puudub esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks vajadus. Kuna vaidemenetlus on lõppenud, on esialgse õiguskaitse

taotluse esitamine lubatav üksnes juhul, kui halduskohtule on esitatud ka kaebus.

22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 osas on vaidemenetlus 25.11.2021 vaideotsusega nr 5-

15/21/515-3 käesolevaks ajaks lõppenud ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamine käskkirja ja

vaideotsuse kehtivuse peatamiseks on lubatav üksnes juhul, kui halduskohtule on esitatud

käskkirja peale ka kaebus. Kui kaebust ei ole halduskohtule esitatud, siis tuleb taotlus läbi

vaatamata jätta. Oluline on märkida, et väljaspool vanglat töötamise loa kehtivus peatati esmalt

distsiplinaarmenetluse ajaks. Ka siis taotles X kohtus esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tallinna

Halduskohus rahuldas taotluse ja kohaldas esmast õiguskaitset, kuid Tallinna Ringkonnakohus

4(9)

rahuldas Tallinna Vangla määruskaebuse, tühistas halduskohtu määruse ja tegi uue otsuse,

millega jättis X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus rõhutas, et kinnipeetaval ei ole

subjektiivset õigust nõuda väljaspool vanglat järelevalveta töötamist. Tallinna Vangla

25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3 kehtivuse peatamise nõue on igal juhul põhjendamatu,

sest esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kuigi vaideotsuse näol on tegemist

haldusaktiga HMS § 51 mõttes, ei tekita, muuda ega lõpeta see iseseisvalt Xl olevaid õigusi ning

vaideotsuse kehtivus ei mõjuta 22.10.2021. a käskkirja nr 5-1/21/1631 kehtivust.

Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 osas on vaidemenetlus lõppenud ning

tõusetub küsimus, Xl on üldse esialgse õiguskaitse taotlemiseks õigus. Tallinna Vanglal kaebuse

esitamise kohta andmed puuduvad. Kui kaebust ei ole esitatud, siis tuleb esialgse õiguskaitse

taotlus läbi vaatamata jätta.

X ei ole Tallinna Vangla 04.11.2021. a käskkirja nr 5-1/21/1721 kehtetuks tunnistamiseks vaiet

esitanud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Xl täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

vaidemenetluse ajal üks kohustuslikest eeldustest – vaide esitamine.

Tallinna Vangla on seisukohal, et X taotlus käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivuse peatamise nõudes

tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetav peab arvestama, et vabadusekaotusliku karistuse

määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas. Avavanglas viibimine on

võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on

Xl kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis on mõlemad kinnipeetavale määratud avavanglas paiknemise ajal

toime pandud distsipliinirikkumiste eest. See näitab, et avavangla režiimi, mis nõuab oma

olemuselt rangemat distsipliini järgimist, ei suuda X järgida. Väljaspool vanglat järelevalvete

liikumiseks kehtestatud reeglite täpne täitmine on üks olulisimaid aspekte usaldusväärsuse

tekkimisel. Käesoleval juhul puudub vanglal usaldus, et X suudaks avavanglas õiguskuulekalt

käituda ja enam edaspidi distsipliini ei riku. Avalikkusel on huvi, et vanglas kinnipeetavate

isikute üle teostatakse järelevalvet ning avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse

üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on

õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. X on esitanud

kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625,

22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630, 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686, 04.11.2021 käskkirja

nr 5-1/21/1721, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631, 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3

ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 kehtivuse peatamiseks ning enda avavanglasse tagasi

paigutamiseks ja endise olukorra taastamiseks avavanglas.

17. HKMS § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule

ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

18. Tallinna Halduskohtus ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga registreeritud ühtegi

taotleja kaebust seoses esialgse õiguskaitse taotluses loetletud käskkirjadega. Taotlejal on

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625,

5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 osas, mida kinnitavad

5(9)

Tallinna Vangla esitatud 25.11.2021, 26.11.2021, 28.11.2021 ja 01.12.2021 vaideotsused

(Tallinna Vangla vastuse lisad 5, 6, 9, 12). Samas ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest

kavatsust pöörduda nimetatud käskkirjade osas kohtu poole kaebusega ja nende vaidlustamise

30-päevane tähtaeg ei ole ka peatselt saabumas. Seega loeb kohus, et taotleja eesmärk on peatada

kõigi taotluses nimetatud käskkirjade kehtivus kaebuse esitamise eelselt ehk HKMS § 249 lg 2

alusel. Esialgset õiguskaitset saab taodelda vaidemenetluse ajal kuni halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (HKMS § 294 lg 4).

19. Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/515-3 jäeti rahuldamata Tallinna

Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 peale esitatud vaie. Nimetatud käskkirjaga

tunnistati kehtetuks väljaspool vanglat tööl käimise aluseks olnud 08.07.2021 käskkiri nr 5-

1/21/1033. Kohus selgitab, et Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3

kehtivuse peatamisega ei ole taotlejal võimalik saavutada väljaspool vanglat tööl käimise aluseks

olnud käskkirja kehtivuse taastamist. Vaideotsus ei tekita, muuda ega lõpeta iseseisvalt taotleja

õigusi ning vaideotsuse kehtivus ei mõjuta 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 kehtivust. Lisaks

ei ole vaideotsuse kehtivuse peatamise taotlus enne kaebuse esitamist lubatav. Enne kaebuse

esitamist saab esialgset õiguskaitset taodelda üksnes vaidemenetluse ajal ja vaidemenetlus ei saa

toimuda vaideotsuse suhtes. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

25.11.2021 vaideotsuse 5-15/21/515-3 osas läbi vaatamata.

20. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg 2 alusel peab vaidemenetlus pooleli

olema. See tähendab, et kui taotleja soovib enne kaebuse esitamist haldusakti kehtivuse

peatamist, peab ta olema Tallinna Vanglale vaide esitanud, mille menetlemine on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise ajal pooleli. Kui vaie on taotluse esitamise ajaks vaideotsusega

lahendatud, ei ole enam vaidemenetlust, mille ajal esialgse õiguskaitse taotlust esitada.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal

taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul

võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud

määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada

kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu

05.03.2021 määrus nr 3-19-2221, p 9). Seega on oluline, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks

esitatud enne vaidemenetluse lõppemist.

21. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 puhul

on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud pärast vaidemenetluse lõppemist. Taotlus saadeti Tallinna

Vanglast välja 29.11.2021 (tempel ümbrikul). Nimetatud käskkirjade kohta tehtud vaideotsused

on kuupäevadega 25.11.2021, 26.11.2021 ja 28.11.2021 (Tallinna Vangla 02.12.2021 vastuse

lisad 5, 6 ja 9). Lisaks on Tallinna Vangla märkinud, et 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1630

taotlejale enam mingisugust mõju ei avalda, sest tema avavanglast kinnisesse vanglasse

ümberpaigutamise menetlus on lõppenud.

Kohus leiab, et ka sõltumata eelnevalt nimetatud asjaoludest on esialgse õiguskaitse taotlus

Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 osas

lubamatu, sest tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus lahendas nimetatud

käskkirjade kehtivuse peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-21-

2449. Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2021 määrusega taotleja 27.10.2021 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2021 määrusega X

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2021 määruse muutmata. HKMS §

55 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba

varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva

avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Seega jääks esialgse õiguskaitse taotlus

Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 kehtivuse

peatamiseks läbi vaatamata ka siis, kui need oleks esitatud koos kaebusega.

6(9)

Taotleja on uue asjaoluna rõhutanud seda, et ta ei teadnud 27.10.2021 esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel seda, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 andnud

inspektor-kontaktisikul puudus pädevus käskkirja andmiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole uue

asjaoluga, mis võimaldaks haldusmenetlust uuendada või sama esialgse õiguskaitse taotlust

uuesti läbi vaadata. Tegemist on sisulise argumendiga Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr

5-2/21/625 vastu, mille kohus saab lahendada, kui taotleja esitab käskkirja peale nõuetekohase

kaebuse. Lisaks puudub kohtul praeguse seisuga alus arvata, et käskkirja nr 5-2/21/625 andnud

inspektor-kontaktisik ületas oma otsustuspädevust. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 sätestab, et inspektori-kontaktisiku pädevuses on muuhulgas teha

otsus VangS § 64 lg 4 alusel. VangS § 64 lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab

vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse

määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba

22.11.2021 määruses nr 3-21-2449, et VangS § 64 lg 4 tõlgendamine ei anna alust järelduseks,

et sätte sisuks ja eesmärgiks on keelata sama ametniku poolt menetluse läbiviimine ja otsuse

tegemine (p 23). Taotleja on eraldi välja toonud VangS § 63 lg 1 p 4, mis sätestab

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise, ja leiab, et inspektor-kontaktisikul puudub

pädevus sellise karistuse määramiseks, sest vangla sisekorraeeskirja § 17 ei tee viidet VangS § 63

lg 1 p-le 4. Vangla sisekorraeeskirja§ 17 ei pea tegema viidet VangS § 63 lg 1 p-le 4, sest tegemist

ei ole distsiplinaarkaristuse määramise alusega, vaid sättega, mis nimetab üheks

distsiplinaarkaristuse liigiks kartserisse paigutamise. Distsiplinaarkaristuse määramise üleüldine

alus (sõltumata selle täpsest liigist) on sätestatud VangS § 64 lg-s 4, millele vangla

sisekorraeeskiri viitab.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 22.10.2021

käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 osas läbi vaatamata.

22. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-

1/21/1721 kehtivuse peatamise osas. Tallinna Vanglalt 02.12.2021 saadud info kohaselt ei ole

taotleja selle peale vaiet esitanud. Seega puudub vaidemenetlus, mille ajal taotleja saaks Tallinna

Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721 kehtivuse peatamist taodelda. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721

osas läbi vaatamata.

23. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ja sisuliselt lahendatav ainult Tallinna

Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 osas.

Käskkirja nr 5-1/21/1685 peale esitatud vaie on lahendatud 01.12.2021 vaideotsusega nr 5-

15/21/531-3. Esialgse õiguskaitse taotluse ümbrikult nähtub, et taotlus saadeti Tallinna Vanglast

välja 29.11.2021 (tempel ümbrikul). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja nr 5-

1/21/1685 kehtivuse peatamiseks esitatud enne sama käskkirja puudutava vaidemenetluse

lõppemist. Käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatud vaie on Tallinna Vangla kinnitusel

menetlemisel. Seega on taotlus ka käskkirja nr 5-1/21/1686 osas esitatud enne vaidemenetluse

lõppemist.

24. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1685 jäeti rahuldamata X 01.10.2021

taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 16.11.-18.11.2021, et suhelda haige

emaga ning teha võimalikuks vabanemiseks korda elukoht (Tallinna Vangla 02.12.2021 vastuse

lisa 10).

Üksnes nimetatud käskkirja kehtivuse peatamine ei tagaks taotlejale võimalust soovitud

väljasõidule minna. Kuna HKMS § 251 lg 1 p 3 annab aluse kohustada Tallinna Vanglat esialgse

õiguskaitse määrusega taotletavat haldusakti välja andma või toimingut tegema, vajaks taotleja

ka Tallinna Vangla kohustamist lubada teda taotletud väljasõidule. Tallinna Vangla 01.11.2021

käskkirjast nr 5-1/21/1685 nähtub, et väljasõidule lubamisest keelduti põhiliselt kahe kehtiva

distsiplinaarkaristuse tõttu, sealhulgas 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määratud

7(9)

distsiplinaarkaristuse tõttu. Kuna taotleja ei saaks ilma esialgse õiguskaitseta lühiajalisele

väljasõidule, et oma emaga suhelda ning võimaliku vabanemise korral elukohas ettevalmistusi

teha, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas.

Taotleja on sisuliselt soovinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette

põhivaidluse eseme üle. Põhivaidluse üle otsustamisega on tegemist juhul, kui taotleja saavutab

kaebuse eesmärgi enne asjas kohtuotsuse tegemist. Selline esialgse õiguskaitse rakendamine ei

ole välistatud, kuid eeldab, et vaie või kaebus omaksid suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse

vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive (Tallinna

Ringkonnakohtu 22.11.2021 määrus nr 3-21-2449, p 21).

Kohus leiab, et vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud. Lühiajalisele väljasõidule lubamise vastu räägib kaalukas avalik huvi.

Lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla diskretsioonotsus ning lühiajalisi väljasõite

kohaldatakse kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle

suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle

soodustuse osas tehtud ettekirjutusi. Tallinna Vangla on käskkirjas nr 5-1/21/1685 leidnud, et

ajavahemikul 16.11.-18.11.2021 on X lühiajalisele väljasõidule lubamine ennatlik ja

väljasõidule lubamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on

kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse. Taotlejal on hetkel

kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-

2/21/625. Lisaks on käskkirjas nr 5-1/21/1685 välja toodud taotleja varasematel väljasõitudel

esinenud probleemid. Kuna kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine eeldab vangla

usaldust ning taotleja usaldusväärsuses on praeguse seisuga alust kahelda, kaalub avalik huvi

üles taotleja huvi saada lühiajalisele väljasõidule juba esialgse õiguskaitse korras.

Taotleja ei ole veel 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määratud distsiplinaarkaristuse peale

kaebust esitanud. Nimetatud käskkirja tühistamise korral langeks ära oluline 01.11.2021

käskkirja nr 5-1/21/1685 aluseks olnud asjaolu. Praegu teadaolev info ei anna alust tõsiselt

kahelda määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuses. Kohtule nähtub käskkirjast nr 5-

2/21/625, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuginetud Rocca Al Mare Keskuse turvakaamera

salvestitele, millelt oli näha, et 27.09.2021 kell 14:50 sisenes kinnipeetav X Rocca Al Mare

Keskuse keskmisest uksest keskusesse. Kell 14:52 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis

suunaga Prisma poole. Samuti tehti menetluse käigus kindlaks, et Rocca Al Mare Keskuse

turvakaamerate kellaaeg vastas tegelikule, õigele kellaajale. Seega on tuvastatud asjaolu, et

taotleja viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 juba kell 14:50, ehk ajal, mil ta

oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks peaks potentsiaalne käskkirja nr 5-1/21/1685 peale esitatav kaebus

olema väga perspektiivikas. Kohus leiab, et kuna taotlejale distsiplinaarkaristuse määramine ei

olnud praegu teadaoleva info põhjal ilmselgelt põhjendamatu, puudub alus tõsiselt kahelda ka

käskkirja nr 5-1/21/1685 õiguspärasuses.

Lühiajalisele väljasõidule mittelubamine mõjutaks taotleja ema õigusi, sest taotleja väitel on

tema ema pöördumatult haige ning ei saa elukoha auditi jaoks vajalikke ehitustöid ära teha. Kuna

taotleja on kinnipeetav, ei ole ühelgi tema vabaduses viibival lähedasel paraku garantiid, et

taotleja saab loa lühiajaliseks väljasõiduks, et teda abistama tulla. Praegusel juhul on avalik huvi

kaalukam kolmandate isikute huvist.

25. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 paigutati X ümber karistuse

kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse. Käskkirja kehtivuse peatamise eesmärk on

saavutada põhivaidluse menetlemise ajaks avavanglasse tagasi paigutamine.

Taotleja põhjendused seoses väljaspool vanglat töötamise lõppemise tagajärgedega ei ole

käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivuse peatamise kontekstis asjakohased, sest tööl käimise

lõpetamiseks aluseks oli Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1631, mille kehtivuse

peatamine on juba haldusasjas nr 3-21-2449 lahendatud esialgse õiguskaitse taotluse

8(9)

rahuldamata jätmisega. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus kinnisesse vanglasse

paigutamise käskkirja kehtivuse peatamiseks siiski olemas, sest võrreldes karistuse kandmisega

avavanglas, piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks VangS § 10 lg 1

sätestab, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla

territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla

territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Kui eeldatava

kohtumenetluse tulemusel peaks selguma, et kinnisesse vanglasse paigutamine toimus alusetult,

ei ole taotleja jaoks võimalik olematuks teha kohtumenetluse jooksul kinnises vanglas veedetud

aega.

Nagu kohus eelnevalt juba märkis, ei ole välistatud esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et

taotleja saavutab sisuliselt kaebuse eesmärgi enne asjas tehtavat kohtuotsust, kuid kaebus peaks

omama suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku

huvi ja kolmandate isikute õiguste riive.

Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatava kaebuse perspektiiv oleks

pigem madal. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla

sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber

paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse

vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks. Kinnisesse vanglasse paigutamine on selle tagajärg, et taotlejale määrati

22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 distsiplinaarkaristus. Käskkirjas nr 5-1/21/1686 on

märgitud, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et X rikkus väljaspool

vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja. Sellise tegevuse näol on tegemist raske

distsipliinirikkumisega ning see on ühtlasi ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetava poolt toime

pandud rikkumise tagajärjel puudub vanglateenistusel veendumus, et kinnipeetav X täidab

edaspidi nõuetekohaselt talle vangla käskkirjadega pandud kohustusi ning järgib avavanglas ja

väljaspool avavanglat liikumisel kehtivat korda. Sealjuures on välja toodud, et X ei tunnista

rikkumise toimepanemist ja järjekindlalt väidab, et tema ei ole varem töölt lahkunud, kuigi

distsiplinaarmenetluse käigus tõendati, et kinnipeetav viibis 27.09.2021 kell 14:50 juba Rocca

Al Mare Kaubanduskeskuses. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on praeguse seisuga

kehtiv. Selle peale ei ole veel kaebust esitatud ja selle kehtivust ei ole peetud põhjendatuks

peatada ka esialgse õiguskaitse korras. Kohtul puudub seega veendumus, et esialgset õiguskaitset

võiks kohaldada sellel alusel, et käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatav kaebus on suure

edulootusega.

Avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad

viibiksid kinnises vanglas on taotleja huvist kanda karistust avalikus vanglas kaalukam. Taotlejal

ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina

kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel avar

kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust.

Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on VangS § 22 lg 1 p 1 kohaselt soodustus. Soodustusi

võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja

kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle

soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kuna praeguse seisuga on olemas kehtiv

käskkiri selle kohta, et taotleja pani avavanglas viibimise ajal toime distsipliinirikkumise ja

käskkirja võimalik õigusvastasus saaks selguda alles kohtumenetluse tulemusel, ei pea kohus

põhjendatuks võimaldada taotleja suhtes soodustuse kohaldamist enne distsiplinaarkaristuse

määramise õiguspärasuse osas toimuva võimaliku kohtumenetluse lõppu.

Taotleja on maininud oma tööandjale kui kolmandale isikule tekkivat võimalikku kahju seoses

sellega, et taotleja ei saa enam avavangla kinnipeetavana tööl käia. Kohus leiab, et tööandja peab

alati arvestama riskiga, et ta võib kindlast töötajast ilma jääda, eriti siis kui töötaja on avavangla

kinnipeetav, kelle võimalus tööl käia sõltub vangla nõusolekust. Kohus leiab, et ootamatu

vajadus töötaja asendamiseks on tavapärane ettevõtlusega kaasnev risk.

9(9)

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 01.11.2021

käskkirja nr 5-1/21/1685 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 osas rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm