2-21-18906/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18906 Tsiviilasi A.L. hagi E.V. (XXX kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.L.; isikukood XXX Kostja: E.V. (XXX kaudu)

RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata A.L. hagi E.V.(XXX kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Tagastada hagi koos lisadega A.L. 3. A.L. on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda halduskohtusse. 4. Jätta menetluskulud hageja kanda. 5. Määrus toimetada kätte A.L.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE A.L. esitas 02.12.2021. a Tartu Maakohtule hagi, milles märkis, et soovib T.V XXX mittevaralise kahju hüvitamist.

Avalduse kohaselt on hageja T.V. viibimise ajal pikaajalisel kohtumisel saanud sugulisel teel leviva haiguse, mille ravimiseks ei ole hagejale uuringuid teostatud. Hagejal on tekkinud

alanduse tunne, sest tema naine tõrjub teda nakatumise hirmus, samuti süütunne ja ärevus. Hageja pereelu on selle tõttu kannatanud. Hageja palub T.V.XXX välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 1500 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuded tulenevad rahulolematusest temale vanglas osutatud tervishoiuteenusega. 2. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus vaatab läbi tsiviilkohtumenetluses tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Riigikohus on 28.06.2021. a määruses nr 3-21-30 p 28 muutnud senist praktikat ja asunud seisukohale, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud kohtule hagiavalduse vangla (E.V. XXX kaudu) vastu kahju hüvitamise ning tervishoiuteenuse osutamise nõudes. Seetõttu kuulub avalduse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. 5. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise hagi. Kohus jätab TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse Tartu Maakohtus menetlusse võtmata. Soovi korral tuleb A.L. pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtusse. 6. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). A.L. tuleb tagastada avaldus koos selle lisadega. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). 7. Kohus selgitab ka, et kuna jätab hagi maakohtus menetlusse võtmata, ei võta kohus menetlusse ka hagiga seonduvat menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega ei ole tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. 9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin