1-07-9929/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-9929 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi

Süüdimõistetu S.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.V isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht: xxx RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta S.V talle Pärnu Maakohtu 7. novembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

S.V (endine xxx) on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.11.2007. a otsusega (kriminaalasi nr 1-07-9929) KarS §-de 424, 121 ja § 120 järgi ning teda on karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks Pärnu Maakohtu 19.10.2007. a otsusega mõistetud karistus – 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Pärnu

Maakohtu 22.11.2007. a määrusega loeti Pärnu Maakohtu 07.11.2007. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osaks seisuga 22.11.2007. a 4 aastat 5 kuud ja 22 päeva ning karistuse

2 kandmise lõpptähtpäevaks 14.05.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.11.2007.a ja lõpeb 13.05.2012. a.

S.V on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral:

1. 29.01.1991. a Järva Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 1 aasta pikkuse

vangistusega;

2. 12.08.1993. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse

vangistusega;

3. 28.03.1994. a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 8 kuu pikkuse

vangistusega;

4. 19.03.1996. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse

vangistusega;

5. 11.04.1997. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 185 lg 2, § 197 lg 1 alusel 2

aasta 7 kuu pikkuse vangistusega;

6. 20.04.1999. a Järva Maakohtu poolt KrK § 141 lg 1, § 140 lg 2 p 3, § 197 lg 2 p 1, 3, § 139 lg

2 p 2, § 40 lg 1 alusel 6 aasta pikkuse vangistusega;

7. 19.10.2007. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 184 lg 1, § 185 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 209

lg 2 p 1, 3, § 215 lg 2 p 1, § 422 lg 1, § 424 alusel 5 aasta 26 päeva pikkuse vangistusega;

S.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.V avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

Prokurör leidis, et kuivõed S.V puhul on olemas rida riske, mis on maandamata, siis ei saa käesoleval hetkel nõustuda tema ennetähtaegse vabastamisega.

Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust varavastaste, isikuvastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest. S.V soovib vabanemise korral asuda elama tema abikaasa poolt üüritud korterisse aadressil xxx. Garanteeritud töökoht S.V vabanedes puudub. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et S.V töötab vanglas alates 23.08.2008. a majandustöödel juuksurina. Samuti on ta läbinud tööturu ja tööotsimise alase koolituse, mis aitaks temal vabaduses tööd leida. Samas ei ole S.V

karistuse kandmise ajal läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi. S.V töötas

vabaduses ka siiss kui ta pani toime nii varavastaseid, isikuvastaseid kui ka narkootilise aine vahendamisega seotud kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tööga hõivatus garantiiks, mis

võiks ära hoida vabaduses tema poolt uute kuritegude toimepanemist. S.V avaldas, et

loodab toetust saada oma abikaasalt H. N.-lt. Samas avaldas süüdimõistetu aga ka seda, et

abikaasal on soov asuda Soome tööle. Kriminaalhooldaja on oma ettekandes toonud välja

3 asjaolu, et H. N. esitas talle valeandmeid ja hiljem keeldus koostööst. Kohus leiab, et sellises olukorras on alus kahelda kas H. N. saab S.V positiivselt toetada. Tartu Vangla andmetel on S.V vastu nõudeid 107 333 krooni, vabanemisfondis aga 7 031 krooni. Samuti on tal

kohustus tasuda elatist kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Kindla sissetuleku ja tööga hõivatuse puudumine ning toetava abi puudumine võib kohtuniku arvates S.V ajendada panema toime uusi kuritegusid. Kohtunik leiab, et S.V ei saa käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vabastada. S.V

tuleks püüda tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ja läbida vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid. Kohus leiab, et S.V-le on mõistetud õiglane liitkaristus, mida on kanda käesolevale hetkel enam kui poolteist aastat. Seega saab kohus aasta pärast veelkord hinnata, kas S.V on võimalik ennetähtaegselt vabastada või mitte.

Rutt Teeveer Kohtunik