1-05-508/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-05-508 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu Juri Šabalin tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Juri Šabalin isikukood: 38504084718 viibimiskoht: Tartu Vangla Kaitsja Ei soovinud RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Juri Šabalin talle Pärnu Maakohtu 05.10.2006. a otsusega mõistetud 8 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Juri Šabalin on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.10.2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati vangistus 5 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud 5 aastast vangistust Lääne Maakohtu 07.06.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aasta

2 ja 9 kuu vangistuse võrra ning määrati kandmisele kuuluvaks vangistuseks 8 aastat 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 10. märts 2005.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2005.a ja lõpeb 09.12.2011. a.

Juri Šabalinit on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral. 1) 17.08.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2; KrK § 142 lg 2 p 1, 3; KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi vabaduskaotus 1 aasta 3 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud; 2) 23.04.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ; KrK § 142 lg 2 p 1, 4 ; KrK § 139 lg 2 p 2, 3; KrK § 142 lg 2 p 1, 4 alusel vabaduskaotus 2 aastat, vabanes 26.03.2002 tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa 6 kuud 14 päeva loeti katseajaks; 3) 14.08.2002.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabaduskaotus 4 kuud ja KrK § 173 alusel rahatrahv 1500 krooni ( KrK § 45 alusel eelvangistusaega arvestades kantud), 4) 11.02.2003 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistus 7 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist; 5) 07.06.2004 Lääne Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 215 lg 2 p 1, 3; KarS § 118 p 1 alusel vangistusega 5 aastat, millest kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 1 aasta 3 kuud, vangistus 3 aastat 9 kuud jäetud tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat, vabanes pärast osalise vangistuse ärakandmist 18.11.2004;

Juri Šabalin esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Juri Šabalin avaldas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda.

Prokurör leidis, et olukorras kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, puudub tal igasugune motivatsioon täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud prokurör põhjendatuks Juri Šabalinit ennetähtaegselt vabastada.

Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Juri Šabalin temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Juri Šabalin avaldas kohtuistungil, et ta soovib oma karistusaja lõpuni kanda ja ennetähtaegset vabastamist ei taotle. Kohus on seisukohal, et olukorras kus isik ei soovi ise ennetähtaegselt vabaneda puudub tal ka motivatsioon katseaja jooksul täita talle määratud kohustusi. Sellistel asjaoludel ei ole kohtul alust isikut ennetähtaegselt vabastada.

Rutt Teeveer Kohtunik