3-21-1636/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar

Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1636

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 10.06.2021 vastuse nr 5-

8/21/12613-2 ja 15.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/313-

2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-1636.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 15.09.2021 vastusele lisatud

dokumendid.

3. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1,

§ 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 11.05.2021 taotluse, milles palus koroonaviiruse

leviku tõkestamiseks anda S-2 osakonna vanglateenistujatele korraldus siseneda tema

elukambrisse täiskaitsevarustuses (mask, kindad, kaitsekostüüm, peakate, jalanõude

desinfitseerimine). Kaebajal on kroonilised haigused, mille tõttu kuulub ta COVID-19

riskirühma. Nakkuse saab edasi anda vaid vanglateenistuja.

2. Tallinna Vangla jättis 10.06.2021 vastusega nr 5-8/21/12613-2 kaebaja taotluse

rahuldamata. Piiranguid leevendati, sest nakatumine on langustrendis. Kaebaja kuulub küll

riskirühma, kuid ta ei ole pidanud ise vajalikuks võtta kasutusele kõiki meetmeid, et oma tervist

3-21-1636

2(4)

hoida. Kaebaja vaktsineeriti ühe doosiga, kuid ta loobus teise doosi saamisest. Õige ei ole väide,

et kaebajat saavad nakatada vaid vanglateenistujad. Struktuuriüksuste ülene vakstineerituse tase

on kõrge, lisaks vaktsineeritakse kinnipeetavaid. Pealegi võib nakatumine toimuda osakonna

sees. Kaebaja kannab karistust avatud osakonnas, kus kinnipeetavate omavahelist suhtlust on

rohkem kui kinnises osakonnas. Osakondades on tagatud desinfitseerimisvahendid.

Kinnipeetavatele võimaldatakse kanda maski nii eluosakonnas liikudes kui ka õues jalutuskäigu

ajal.

3. Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 15.07.2021 vaideotsusega nr 5-

15/21/313-2 rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2021 kaebuse, milles palus teha Tallinna Vanglale

ettekirjutus siseneda tema elukambrisse täiskaitsevarustuses. Teised kinnipeetavad ei saa

kaebajat nakatada, sest kinnipeetavad on arstide jälgimise all ning pooled sektoris viibivad

kinnipeetavad on vaktsineeritud. Kaebaja võib seega nakkuse saada vaid vanglateenistujatelt,

kes ei jälgi ohutustehnikat ega kanna kaitsevarustust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus

kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 23.08.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui vanglateenistujad käivad tema elukambris ilma

täiskaitsevarustuseta. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väiksem, kui isikul endal on olnud

võimalik ametnike tegevusest tingitud negatiivseid mõjutusi oma käitumisega vähendada, nt

teostades ise sagedamini hügieenitoiminguid, desinfitseerides sagedamini käsi vms (Tartu

Halduskohtu 17.05.2021 määrus nr 3-21-1030, p 6). Kaebajal on oma tervise kaitsmiseks kõige

kindlam lasta end täielikult vaktsineerida, kuid ta loobus teisest doosist. Samuti on

kinnipeetavatel võimalik kanda oma tervise kaitsmiseks maski. Seega on kaebajale tagatud

võimalused oma tervist kaitsta ning tema õigusi ei riiva intensiivselt see, et vanglateenistujad

ei kanna tema elukambrisse sisenedes täiskaitsevarustust.

Kaebuse rahuldamise tõenäosust vähendab see, et nakkusohtu ei saa seostada üksnes kambris

käivate vanglateenistujatega. Kaebaja kannab karistust avatud eluosakonnas, kus kinnipeetavad

saavad üsna vabalt ringi liikuda. Väljaspool eluosakonda liikudes puututakse kokku teiste

kinnipeetavatega. Lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste käigus puutuvad kinnipeetavad kokku

vanglaväliste isikutega. Seega pole vanglateenistujad ainsad isikud, kellelt kaebaja võiks

nakkuse saada ja kaebuses nõutav meede on põhjendamatu. Lisaks on kaheldav, kas kaebajal

on subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt konkreetse meetme võtmist viiruse leviku

piiramiseks. Tallinna Vangla otsustab ise, kuidas vanglas nakkusohtu vähendada, nt kehtestades

täiendavaid liikumis- ja suhtlemispiiranguid ning tagades kinnipeetavatele vaktsineerimise ja

maskide kasutamise võimaluse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus ja saata asi

tagasi arutamiseks halduskohtule teises koosseisus kohtuistungil.

HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud kaebuse tagastamise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja

kuulub COVID-19 haiguse riskirühma. Vaktsineerimine on tema jaoks vastunäidustatud

erinevate krooniliste haiguste tõttu. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus

riigilõivust vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1636

3(4)

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Seega jätab

ringkonnakohus määruskaebusele lisatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

8. Tallinna Vangla esitas 15.09.2021 vastuseks kohtu nõudele kaebaja 11.05.2021 taotluse,

14.06.2021 vaide, tervisekaardi ja esmase tervisekontrolli väljavõtte, vaktsineerimist ja teisest

doosist keeldumist puudutavad dokumendid ning koroonaviiruse levikut tõkestavate meetmete

kohta esitatud avaldused. Ringkonnakohus võtab nimetatud dokumendid asja materjalide

juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 203 lg 2 ja § 198 lg 3).

9. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 21, mille järgi võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist

on juhtudega, kui isiku õigusi on küll riivatud, kuid riive sai kahjustada isiku huve vaid väga

vähesel määral või kui kaebuse rahuldamisest saadav kasu või leevendus on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Samuti peab kohus

olema veendunud ja põhjendama seisukohta, et kaebuse eduväljavaated on kasinad.

10. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

11. Kaebaja leiab, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks peaksid vanglateenistujad

sisenema tema kambrisse täiskaitsevarustuses, kandes maski, kindaid, kaitsekostüümi, peakatet

ning desinfitseerima jalanõusid, nagu tehakse karantiiniosakonnas.

12. Vanglal tuleb tagada ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ja töötingimused

vanglaametnikele ning sellest tulenevalt peab vangla võtma tarvitusele meetmed

koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kaebaja väidetav riive seondub seega õigusega tervise

kaitsele.

13. Riive intensiivsust vähendab see, et nakkusoht ei tulene üksnes kaebajaga kokku

puutuvatest vanglaametnikest, vaid ka teistest kinnipeetavatest ja vanglas viibivatest isikutest.

Kaebaja viibib avatud eluosakonnas, kus suhtlemist on rohkem nii kinnipeetavate vahel kui ka

osakonnaväliselt. Kinnipeetavad puutuvad lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste käigus kokku

vanglaväliste isikutega, kelle kaudu võib samuti viirus vanglasse jõuda. Täiskaitsevarustuse

kandmine võib küll vähendada tõenäosust, et nakkus jõuab vanglateenistujatelt kaebajani, kuid

kaebaja soovitud meetmed ei ole ainus tõhus viis nakatumise vältimiseks. Riive intensiivsust

vähendab seegi, et kaebaja käsutuses on meetmed, mis võimaldavad tal endal vähendada

COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust ja haiguse rasket läbipõdemist. Tänase teadmise

kohaselt

aitab

nakatumise

tõenäosust

vähendada

isikukaitsevahendite

kasutamine,

desinfitseerimine ja kontaktide vähendamine; samuti kinnitavad uuringud vaktsiinide

efektiivsust: vaktsineeritud haigestuvad elanikkonnas üldiselt harvemini ja kergemalt kui

immuunsuseta inimesed (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 27). Kuigi kaebajal

on kroonilised haigused, ei ole vaktsineerimine talle arsti kinnitusel vastunäidustatud. Samuti

on kaebajal võimalik kasutada muid meetmeid, nt desinfitseerida käsi ning võimalusel hoida

distantsi ja vähendada kontakte. Asja materjalidest selgub, et kaebaja ei ole ise olnud valmis

võtma meetmeid nakatumise tõenäosuse vähendamiseks ja COVID-19 raske läbipõdemise

vältimiseks. Kaebaja vaktsineeris end küll ühe doosiga, kuid teisest doosist keeldus. Kaebaja ei

ole nõustunud ka enda kontakte vähendama, soovides lühiajaliselt kohtuda sõbraga, külastada

erinevaid asutusi, osaleda kõigil jumalateenistustel ja piiblitundides ning huvialaringides,

samuti programmides ja liikuda eluosakonnas vabalt.

14. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks meetmete võtmisel tuleb leida tasakaal

konkureerivate õiguste ja vabaduste vahel. Kuigi nakatumise tõenäosust aitab muu hulgas

3-21-1636

4(4)

vähendada isikukaitsevahendite kasutamine ja desinfitseerimine, ei tulene eelnevast, et kanda

tuleks nn täiskaitsevarustust. Täiskaitsevarustuse peamine eesmärk ei ole kaitsta isikuid

kaitsevarustuse kandja ümber nakatumise ja kandjast lähtuva ohu eest, vaid kaitsevarustuse

kandjat nakatumise eest või teda ümbritsevate inimeste eest. Seepärast kannavad

täiskaitsevarustust karantiiniosakonnas viibivad arstid ja vanglaametnikud. Sarnaselt kantakse

täiskaitsevarustust haiglate nakkusosakondades, kuid väljaspool seda mitte. Kuigi

täiskaitsevarustuse kandmine võib vähendada tõenäosust, et selle kandja nakatab inimesi enda

ümber, maandatakse vanglaametnikest lähtuvat ohtu muul viisil. Vangla 10.06.2021 vastuse

kohaselt on struktuuriüksuste ülene vaktsineerituse määr 87%. Lisaks on ette nähtud meetmed

COVID-19 diagnoosiga ja positiivse testi tulemusega isikutele ning nende isikutega

lähikontaktis olnud isikutele. Vanglal on meetmete valikul ka kaalutlusruum otsustamaks,

missugused meetmed võimaldavad tal samal ajal täita õigusaktides sätestatud ülesandeid. On

ilmne, et täiskaitsevarustuse kandmise nõue ei võimaldaks ametnikel efektiivselt ülesandeid

täita, nt vajadusel siseneda kiiresti kambrisse vms. Seega on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

15. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.08.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)