2-21-106824/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-106824

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi L. R.

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

160,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja L. R. (xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista L. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 160,00 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud L. R. kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaline

suurus summas 455,00 eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot).

5. Välja mõista L. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

summas 455,00 eurot.

6. Välja mõista L. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (455,00 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(6)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas hagi L. R. (kostja) vastu võlanõudes.

Hageja väitel on kostja sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik alates 28.10.2016.

Nimetatud sõiduk parkis hageja opereeritavatel parkimisaladel 21.03.2018 Vanalinna

parklas, 08.05.2018 Mere pst 6/8 parklas, 27.12.2018 Telliskivi 60 parklas, 16.01.2019 Aia

7 parklas ja 05.06.2020 Reisijate 7/9 Depoo parklas. Hageja hinnangul sõlmisid pooled

parkimislepingu sõiduki parkimisalale sisenemisega.

2. Parkimisel rikuti parkimistingimusi, sest parkimistasu jäeti maksmata. Seetõttu väljastas

hageja vastavalt lepingutingimustele leppetrahvid, iga leppetrahv summas 30,00 eurot.

Leppetrahviteatised pandi sõiduki kojamehe vahele.

3. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide summas 150,00 eurot (5 x 30,00 eurot) ja

sissenõudmiskulude summas 10,00 eurot välja mõistmist. Sissenõudmiskulud hõlmavad

registritesse tehtud päringute kulu ja nõudekirja saatmise kulu.

4. Hageja menetluskuludeks olid õigusabikulud ja riigilõiv 75,00 eurot. Õigusabikulud

hõlmavad hagi koostamist 2 tundi, kostja vastusele seisukoha koostamist 1,5 tundi ja

täiendava seisukoha koostamist 1 tund. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 80,00 eurot.

Samuti palus hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingulises suhtes olnud. Hageja ei ole

tõendanud, et tal oli õigus nõuda leppetrahve ehk et parkimisaladel kehtisid hageja poolt

nimetatud lepingutingimused, lepingutingimuste tahvlid olid leppetrahvi tegemise ajal

piisavalt nähtavad ja kostjale kuuluv sõiduk oli parklas. Samuti pole hageja tõendanud

leppetrahvide kostjale kätte toimetamist.

6. Kostja andis sõidukit kasutada ka oma sõpradele ja sugulastele. Seetõttu ei pruukinud

leping olla sõlmitud just kostjaga. Kostjal ei ole kohustust säilitada andmeid sõidukit

kasutanud inimeste kohta kauem kui 6 kuud. Kuna hageja pöördus kohtusse hiljem kui 6

kuud pärast leppetrahvi tegemist, ei ole kostjale teada, kes sõidukit sellel ajal kasutas.

7. Täiendavalt leidis kostja, et esimene leppetrahvinõue on aegunud alates 06.04.2021.

8. Koos vastusega märkis kostja, et tema õigusabikulud on 450,00 eurot, mis hõlmab 1 tund

nõustamist ja 3,5 tundi vastuse koostamist, tunnitasuga 100,00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi. Kohus täitis 20.09.2021 määrusega selgituskohustuse, selgitas

vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist.

10. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

1) Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik (dtl 86).

2) Vanalinna parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli

tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 69-71 ja 150) ja tasumise kohustuse rikkumisel

oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 151).

3) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 21.03.2018 pargitud Vanalinna parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 25-27, 120 ja 31).

4) Mere pst 6/8 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli

tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 73-74 ja 152) ja tasumise kohustuse rikkumisel

oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 154).

3(6)

5) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 08.05.2018 pargitud Mere pst 6/8 parklasse

ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32-34, 121 ja 38).

6) Telliskivi 60 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli

tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 75-78) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli

hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 140).

7) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 27.12.2018 pargitud Telliskivi 60 parklasse

ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 39-41 ja 121).

8) Aia tn 7 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist

tasulise parkimise alaga (dtl 79 ja 143) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal

õigus nõuda leppetrahvi (dtl 142).

9) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 16.01.2019 pargitud Aia tn 7 parklasse ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 48-49, 57, 122 ja 50).

10) Reisijate 7/9 Depoo parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt

oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 83-84 ja 148) ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 149).

11) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 05.06.2020 pargitud Reisijate 7/9 Depoo

parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 58-62 ja 123).

12) Hageja tegi päringu maanteeametisse (dtl 86) ja saatis kostjale kohtueelselt

nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 67-68).

11. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude

rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev

kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad

asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja

rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.

12. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS §

9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et

parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teinepool

annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus

tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad

parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga, ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht

pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode

põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas,

et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid

parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui

muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Seetõttu ei anna kostja vastuväited,

et hageja pole tõendanud liiklusmärkide olemasolu ja tasulise parkimisala märgistust, alust

jõuda teistsugusele järeldusele. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite

põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 21.03.2018 Vanalinna

4(6)

parklas, 08.05.2018 Mere pst 6/8 parklas, 27.12.2018 Telliskivi 60 parklas, 16.01.2019 Aia

7 parklas ja 05.06.2020 Reisijate 7/9 Depoo parklas parkimisel.

13. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga

(RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja pole

esitanud konkreetseid asjaolusid, kes teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk

oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Lepingu kehtivust kostja suhtes ei

muuda ka kostja vastuväide, et liiklusseaduse kohaselt on sõidukit kasutanud isikute andmete

säilitamise kohustus üksnes 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et

liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku

vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus

oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni

(TalR 2-19-123666, p 37). Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga.

Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

14. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas,

et kõikides parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja

nõuda leppetrahvi 30,00 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud

tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud viiel korral hageja parkimisalale, kuid

parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti

kostja parkimisalale parkimistasu maksmata, ega tuginenud asjaolule, et tal oleks mõnel

konkreetsel korral olnud õigus parkida parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga

sõlmitud viit parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise

puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

15. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS

§ 159 lg 2). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti

(TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule

suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse,

milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse

edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus

kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse

edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis

tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja

sõiduki kojamehe vahele leppetrahvid vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil viiel

korral. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul viisil ja mõistliku aja

jooksul.

16. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud.

Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi

suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 5 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on

põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 150,00 eurot.

17. Kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et varaseim leppetrahvinõue on aegunud.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks

5(6)

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist

(TsÜS § 147 lg 2). Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (TsÜS § 160

lg 1). Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS

§ 160 lg 2 p 3). Esimene leppetrahvinõue tuli tasuda hiljemalt 04.04.2018. Seega algas nõude

aegumistähtaeg 05.04.2018 ja oleks saabunud 05.04.2021. Toimiku andmetel esitas hageja

avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 10.03.2021. Seega peatus aegumistähtaeg

10.03.2021 ehk enne nõude aegumist ning hageja leppetrahvinõue ei ole aegunud.

18. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot

(VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot.

Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks

päringu maanteeametisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue summas 10,00 eurot põhjendatud.

MENETLUSKULUD

19. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

20. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest 360,00 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot.

21. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

22. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund (km-ta) ning kokku 4,5 tundi.

Hageja õigusabikulud hõlmavad kolme õigusabitoimingut – hagi koostamine (2 t), kostja

vastusele seisukoha koostamine (1,5 t) ja täiendava seisukoha koostamine (1 t). Hageja esitas

menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid

asjakohased. Kuigi tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, nõudis vaidlus

kohtupraktika tundmist ning kostja vastuväidete tõttu tuli hagejal esitada vaidluse piiratud

asjaolusid arvesse võttes palju tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja

õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas

menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.

23. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 360,00 eurot (80,00 eurot x 4,5 t).

24. Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude

katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab

kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot.

25. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 455,00 eurot, millest 75,00 eurot

on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 360,00 eurot õigusabikulu.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

455,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6(6)

26. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik