2-21-5177/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. detsember 2021, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-5177

Hagi ese

K. S. i hagi V. R. i vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7480 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat R. S.

(e-post XXX) ja advokaat K. P. (e-post XXX)

Kostja: V. R. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat U. K. (e-

post info@abkl.ee)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. S. i hagi V. R. i vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud K. S. i kanda.

3. Rahuldada

V.

R. i

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Mõista K. S. ilt V. R. i menetluskulude katteks välja 1680 eurot.

5. Mõista K. S. ilt V. R. i kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskulude

summalt (1680 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT

1. K. S. (hageja) esitas 01.04.2021 hagi V. R. i (kostja) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Hageja palub esimese alternatiivina kohustada kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates Korteriühistu XXX liikmetele teate järgmistel

tingimustel:

-

kostja peab edastama teate e-posti aadressidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX;

-

teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta,

kirjastiiliga Calibri, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina,

V. R. , kirjutasin XXX Teile kui Korteriühistu XXX liikmetele K. S. i kohta

ebaõige faktiväite, et K. S. on katuse läbijooksu loos esitanud kindlustusele

valeandmeid. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan,

et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“

-

edastatava e-kirja pealkiri peab olema „Ebaõige väite ümber lükkamine seoses

kahjujuhtum numbriga XXX“.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise mittevaralise kahju hüvitistelt seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni.

Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise

480 eurot.

Teise alternatiivina, kui kohus leiab, et kostja ei ole hageja kohta ebaõiget faktiväidet

avaldanud, vaid tegemist on väärtushinnanguga, palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos lisanduva

viivisega alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 480 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Korteriühistu XXX liikmed. Hagejale kuulub

korter nr XXX (tl 10) ja kostjale korter nr XXX (tl 11). Kostja rikkus hageja au ja head

nime sellega, et avaldas Korteriühistu XXX liikmetele e-posti aadressidel (XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX) XXX e-kirja (tl 9), mis sisaldab järgmise sisuga ebaõiget

faktiväidet: „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“.

Hagejal oli Korteriühistuga XXX mõned aastad tagasi vaidlus, kus hageja nõudis

korteriühistult kahju hüvitamist seoses XXX hagejale kuuluvas korteris toimunud

kahjujuhtumiga, kus tugeva saju tõttu tungis vesi läbi katuse korterisse, rikkudes

korteris nii laed kui seinad. Kohus rahuldas hageja hagi tsiviilasjas nr 2-17-4470 (tl 12-

17). Juba selle kahjujuhtumi ajal suhtus kostja hagejasse halvustavalt, kuna ei soovinud

aktsepteerida hageja tõendeid. Veebruaris 2021. a toimus uus kahjujuhtum, kus hageja

autole kukkus XXX maja katuselt jääpurikaid ja lund, tekitades autole kahjustusi. Kui

hageja edastas ühele korteriühistu liikmele kostja soovitud pildid juhtumist ja autost,

edastas kostja pärast lühikest arutelu teistele korteriomanikele hagejat laimava e-kirja.

Hageja pakkus kostjale kohtuvälist kompromissi, kuid kostja ei vastanud hagejale (tl 18-

28). Kostja avaldas hageja au teotavad väited ning pole neid tänase päevani ümber

lükanud ega hageja ees vabandanud. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata,

mitte korteriühistut puudutavat teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale

mittevaralise kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult

tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

Tegemist on faktiväitega ning see on ebaõige. Kostja lõi e-kirjaga mulje, et kui hageja

esitas valeandmeid eelmise kindlustusjuhtumi ajal, siis saab eeldada, et hageja teeb seda

ka nüüd. Hageja ei ole mitte kunagi esitanud kindlustusele valeandmeid. Mitte ühestki

hageja tegevusest, sh nn katuseloo ajal ei leia mitte ühtegi valeandmete esitamisele

viitavat asjaolu. Hagejal puudus igasugune võimalus esitada valeandmeid, kuna

remondikalkulatsiooni tellijaks oli kindlustusandja.

Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja kirjas oli mõeldud just hagejat. Kiri on

edastatud inimeste rühmale, keda seob Korteriühistu XXX liikmelisus. Kirjas on

viidatud korteri nr 6 tegevusele. XXX majas on korteri nr 6 ainuomanik hageja.

Praegusel juhul tuleb kostjal tõendada, et tema avaldatud andmed on õiged (st kas

hageja on esitanud kindlustusele valeandmeid).

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju

hüvitamist. Kahjuhüvitise suuruse hindamisel tuleb kaaluda vaid seda, mis puudutab

kahju suurust iseloomustavaid asjaolusid. Lisaks tekkis hagejal varaline kahju

kohtueelse õigusabikulu näol summas 480 eurot (sh käibemaks).

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja nõustub hagejaga, et vaidlusaluse väite puhul on tegemist faktiväitega. Samas ei

nõustu kostja, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja esitas kindlustusvaidluses

vastukäivaid andmeid nii kahju ulatuse kui selle kõrvaldamise maksumuse kohta ning

need vastuolud on tuvastatud Tartu Maakohtu 17.01.2018 otsusega tsiviilasjas nr

2-17-4470 (kohtuotsuse p-17, lk 9 kolmas ja neljas lõik). Seega on selge, et hageja

esitas „katuse läbijooksu loos“ kindlustusele valeandmeid.

Tartus XXX korteris nr XXX elavad hageja ja A. J.. A. J. on varasem korteriühistu

juhatuse liige. Antud asjaolu on kinnitatud ka tsiviilasja nr 2-17-4470 kohtuotsuses.

Kostjale ei ole täpselt teada, kes korteri nr XXX elanikest andis tsiviilasjas nr 2-17-4470

arutatud veekahjuga seotud kindlustusjuhtumi puhul kindlustusandjale ja hindajale

selgitusi ja andmeid tekkinud veekahjude ulatuse ja suuruse kohta, seetõttu ongi kostja

oma e-kirjas kasutanud väite andmisel mitteisikustatud vormi ,,krt XXX“. Seega ei ole

põhjendatud hageja väide, et kostja sõnum on suunatud tema isiku au ja väärikuse

teotamisele. Iga faktiväide, sealhulgas ka ebatäpne või vale faktiväide ei ole

automaatselt au ja väärikust teotav ja antud juhul ei ole faktiväide hageja au ja väärikust

teotav.

Lähtudes kostja e-kirja keelelisest ja sisulisest tõlgendusest ei ole hageja isiku suhtes

esitatud ühtegi faktiväidet. VÕS § 1046 sätestatud isiklikud õigused saavad kuuluda

ainult füüsilisele isikule. Kostja kirjas nimetatud korter XXX ei saa olla isiklike õiguste

rikkumise subjektiks. Hageja e-kiri oli suunatud ja avaldatud väga piiratud isikute

ringile (6 korteriühistu liiget/korteriomanikku). Korter nr XXX on äripind ja selle

omanikule kostja e-kirja ei saatnud.

Kostja kui ühistu seadusliku esindaja (juhatuse liikme) poolt ühistu liikmete teavitamine

ühe ühistu liikme või tema perekonnaliikme kahjunõude menetlemisel tõendite

esitamise ja kogumise kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, ei saa olla õigusvastane.

Kostja vaidleb endiselt vastu moraalse kahju hüvitamise nõudele, sest selleks puudub

alus. Hageja ei ole tõendanud, et isiklike õiguste väidetav rikkumine põhjustas temal

hingelisi üleelamisi ja sellest tekkis tervisekahju, mis oleksid aluseks teo õigusvastasuse

tuvastamisel ja kahjuhüvitise ning selle ulatuse määramisel.

Praegusel juhul ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja väide, et kostja taotles

eesmärki, mis võis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5). Iga mõistlik isik

saab kostja e-kirjast aru, et kostja informeerib korteriühistu juhatuse liikmena või ühistu

esindajana teisi ühistu liikmeid sellest, kuidas on toimunud kahjujuhtumi (jääpurika

kukkumine hageja või tema elukaaslase autole) asjaolude kohta info ja tõendite

kogumine ja et tema arvates pole ,,korralikke“ tõendeid esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

ebaõigete andmete avaldamisega tekkinud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel.

Hageja tugineb kostja XXX e-kirjale (tl 9), mis saadeti Korteriühistu XXX liikmetele

ning, milles sisaldub väide: „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“.

Pooled ei vaidle, et tegemist on faktiväitega.

5. Kohus leiab, et asjas tuleb esmalt tuvastada, kas kostja e-kirjas öeldut saab pidada

VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Faktiväidete (või

väärtushinnangute) avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks

tegemist (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40).

Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on Korteriühistu XXX liige, korteri nr XXX

omanik (tl 11) ning korteriühistu juhatuse liige. Samuti on pooled avaldanud, et XXX e-

kiri korteriühistu liikmetele on saadetud seoses asjaoluga, et hageja, kui korteriühistu

liikme (tl 10), autole kukkus XXX kortermaja katuselt jääpurikaid ja lund, mis

kahjustasid hageja autot.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et „katuse läbijooksu loona“ on kostja e-kirjas silmas

peetud mh tsiviilasjas nr 2-17-4470 vaidlust hageja ja korteriühistu vahel, kus hageja

nõudis korteriühistult kahju hüvitamist seoses veekahjuga.

Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt puudutab kostja XXX e-kiri küsimusi, mis

seonduvad korteriühistu võimaliku vastutusega hageja ees. Tegemist on piiratud arvuga

isikutele (6) saadetud e-kirjaga ning üks adressaatidest on hageja. Samuti viitab kostja

e-kirjas vaidlusaluse väitega varasemale olukorrale, kus oli samuti vaidluse all

korteriühistu vastutus hagejale tekkinud kahju ees. Ka see kinnitab, et tegemist oli

korteriühistu vastutust puudutava küsimuse arutamisega

Kohus leiab, et sellistes küsimustes e-kirja saatmine korteriühistu liikmelt teistele

korteriühistu liikmetele, sh hagejale endale, ei saa olla käsitletav avaldamisena

VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on korteriühistut puudutavates

küsimustes asjassepuutuvate isikutega. Asja materjalidest ja poolte selgitustest nähtub,

et tegemist on korteriühistu sisese e-kirjaga, mille edastamist korteriühistu liikmetele, ei

saa pidada avaldamiseks VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses. Käesolevas asjas tuleb

mh arvestada, et tegemist on väikese korteriühistuga ning e-kiri on saadetud väga

piiratud isikute ringile (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-20-3741).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluses e-kirjas sisalduv (fakti)väite puhul ei

ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes ning seetõttu ei kaasne

olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui tegemist on ebaõige faktiväitega.

Kuivõrd tuvastatud ei ole hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamist

kõrvalistele isikutele), ei ole põhjust kontrollida, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas

ebaõigeid andmeid, kas hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamist ning kas

hagejale on tekkinud kahju. Seetõttu ei võta kohus seisukohta muude poolte

seisukohtade ja tõendite osas.

6. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas vandeadvokaat

tunnihinnaga 140 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Kohtu hinnangul ei ületa

kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kostja menetluskulude nimekirja (tl 72) kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses

õigusabi kokku 12 h 30 min summas 1750 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o:

-

20.04.2021 nõupidamine kliendiga (1 h);

-

27.04.2021 tutvumine hagiavalduse ja tõenditega, kliendi positsiooni analüüs ja

vastuse koostamine hagiavaldusele (2 h 45 min);

-

19.05.2021 tutvumine hageja esindaja seisukohtade ja täiendava tõendiga,

nõupidamine kliendiga (1 h 10 min);

-

07.06.2021 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine vastuseks hageja

11.05.2021 seisukohtadele (6 h 30 min);

-

30.06.2021 tutvumine hageja esindaja 18.08.2021 seisukohtade ja taotlustega,

nõupidamine kliendiga (20 min);

-

09.09.2021 tutvumine kohtumäärusega ja selgituste koostamine kliendile

menetlusotsuste tegemiseks. Kostja seisukoha esitamine kirjaliku menetluse osas

(30 min);

-

12.11.2021

menetluskulude

kindlaksmääramise

avalduse

ja

nimekirja

koostamine ja esitamine (15 min).

Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu leides, et need on ülepaisutatud.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades kostja menetluskulude

nimekirjas toodud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist oli

võrdlemisi lihtsa vaidlusega, hageja nõuded ei ole õiguslikult keerulised ning tuginevad

üksnes ühele väite avaldamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja

esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses, s.o summas 1400 eurot

(10×140), millele lisandub käibemaks 20%. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulud 1680 eurot.

TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

7. Kohus selgitab, et hagihind on käesoleval juhul 7480 eurot (3500 + 3500 + 480).

Hageja on ekslikult märkinud tsiviilasja hinnaks 7760 eurot, kuivõrd arvestas juurde

3500 eurolt arvutatud aastase seadusjärgse viivise (280 eurot) TsMS § 133 lg 2 alusel.

Kohus selgitab, et 3500 eurot on mittevaralise nõude puhul hagi hind TsMS § 132 lg 11.

Viivist arvestatakse aga nõudelt (mitte hagi hinnalt). Eeltoodu ei mõjuta aga

hagiavalduselt tasumisele kuuluvat riigilõivu summat.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik