2-21-115461/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-115461

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldus R. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Tartu mnt 16b Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Helena

Kask

(e-post:

menetlus@eftalegal.ee)

Kostja: R. R. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. R.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista R. R.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi

võlgnevus 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud R. R.i kanda.

2. Välja mõista R. R.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud,

s.o menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses

20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kokku 295 eurot.

3. Välja mõista R. R.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 29.06.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvinõude esitamise ajal. Sõiduk oli pargitud 18.05.2018 hageja opereeritavale

MetroPlaza parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu rikkumise tõttu

väljastas hageja järgneva leppetrahvinõude nr 1381 8051 8113 1203 maksetähtajaga

01.06.2018, mis on käesoleva ajani tasumata. Nõue muutus sissenõutavaks 02.06.2018.

Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, kuid see tagastati

hagejale hoiutähtaja möödumise tõttu.

Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teabemärk, millel on avaldatud tingimused

parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele

on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja

teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et

sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hagejale kuuluvale eraparkla alale

sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas

tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja)

lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.

Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on

vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud füüsiline isik

või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutulepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastavalt Transpordiametilt saadud teabele oli kostja sõiduki

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal. Eeltoodu alusel on parkimise

operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale

kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingute täitmise eest.

Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja ja kostja vahel tekkis

sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb

parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli

kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue.

Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahvi 30 eurot ei ole tasutud.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Kostja märgib, et ei

ole rikkumisest teadlik ega tea, kes sellel hetkel autot juhtis. Kostja on enda teada alati kõik

parkimise arved tasunud. Kostja toob esile, et nimetatud sõidukiga on sõitnud ka teised

inimesed ning kostjal on väga keeruline kindlaks teha, kes on rikkumises süüdi ja kas

rikkumine on toime pandud.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja toob esile, et kostja on sama vastuväite esitanud ka maksekäsu kiirmenetluses. Hageja

märgib, et tal on õigus eeldada, et sõidukit kasutas ja parkis ning sõlmis parkimislepingu

kostja. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas keegi teine, vastutab

parkimislepingu kohase täitmise eest kostja. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja

tõendamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid

kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli 2018. aastal sõiduki registreerimisnumbriga xxxx

vastutav kasutada. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti vähemalt ühe korra

hageja opereeritavale MetroPlaza parkimisalale ning hageja on püüdnud kostjalt võlgnevust

sisse nõuda.

Hageja palub kostjalt välja mõista 30 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud

18.05.2018 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto

registreerimismärgiga xxxx, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse

parklasse ning jätnud parkimise eest tasumata. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata,

kuna kostja ei olnud rikkumisest teadlik ega tea, kes sellel hetkel autot juhtis.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks

parkimiskoha. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et just kostja on parkinud sõiduauto

registreerimismärgiga xxxx 18.05.2018 hageja opereeritavatesse parklatesse. Kostja väitel

sõitsid nimetatud sõidukiga ka teised inimesed.

Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel

parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning

parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus

parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste

rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Riigikohus on eelnimetatud lahendis leidnud, et just

sõiduki omaniku tõendamiskoormus on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja

parkimisalale parkis. Nimetatud kohustus laieneb kohtu hinnangul ka sõiduki vastutavale

kasutajale. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit või täiendavat seisukohta oma väidete

kinnitamiseks. Kostja vastuväited on seega paljasõnalised ja tõendamata.

Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik panna hagejale kohustust tõendada, kes kostja

kasutuses olevat sõidukit hageja opereeritavates parklates parkis. Käesoleval juhul on kostja

kasutuses oleva sõiduki parkimise eest jäetud tasumata. Kostja märgib oma vastuväites, et ei

ole rikkumisest teadlik, samuti pole teada, kes on rikkumises süüdi ja kes rikkumise toime

pani. Kohtu jaoks on eluliselt ebausutav, et kostja annab tema kasutuses oleva sõiduki

kolmandate isikute kasutusse, kuid ei oska selle kohta mingeid andmeid esitada. Tulenevalt

eeltoodust leiab kohus, kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et juhul, kui kostja väidab, et tema

ise oma sõidukit ei kasutanud, on just kostja kohustus tõendada, kes vaidlusalusel ajall tema

sõidukit parkis hageja opereeritavas parklas. Kostja selle kohta ühtegi tõendi esitanud ei ole,

seega loeb kohus tuvastatuks, et just kostja oli isik, kes sõiduki registreerimismärgiga xxxx

hageja opereeritavas parklas 18.05.2018 parkis ning seega oli just kostja VÕS § 271 mõttes

lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis.

Täiendavalt märgib kohus, et hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki

registreerimismärgiga xxxx kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõue. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu

otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus

lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

leppetrahvinõuete esitamine ja nende sisu on tõendatud.

Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et kuna antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule andmeid

selle kohta, et tema kasutuses olevat sõidukit kasutas leppetrahvil märgitud kuupäeval

18.05.2018 kolmas isik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki vastutava

kasutajana kostja. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval

18.05.2018 on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha üürilepingu VÕS § 271 mõttes. Kohus

loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduauto, mille vastutav kasutaja kostja oli, on leppetrahvi

väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavates parklates, kuna eelnimetatud

asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus

arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja kostja oli, on

hagiavalduses nimetatud kuupäeval hageja opereeritavas parklas parkinud.

Hageja on kostjale esitanud 18.05.2018 leppetrahvi nõude. Hageja parkimistingimuste punkti

9 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus

parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt

loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas

parkimistingimuste punktiga 9 ning leppetrahvi nõue kogusummas 30 eurot kuulub kostjalt

VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja on

kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust

kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule

täitnud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu 10

eurot, kokku 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei

esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162

lg 1 sätestatust.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kokku 295 eurot. Kohus

on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik