2-21-17945/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17945 Tsiviilasi

V Ei hagi A Ei vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Asja läbivaatamine 30.11.2021. a kohtuistungil Menetlusosalised Hageja: V E, isikukood xxx, elukoht: xxx

Kostja: A E, isikukood xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada V Ei ja A Ei vahel xxx Narva linnavalitsuses sõlmitud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja V E esitas 15.11.2021 Viru Maakohtule hagi A Ei vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreerisid pooled abielu 24.08.2019 Narva linnavalitsuses. Abikaasadel ühiseid lapsi ei ole. Hageja soovib pärast lahutust jätta perekonnanime E.

2. 30.11.2021. a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja oli abielu lahutamise vastu ja soovis suhteid taastada. Hageja oli seisukohal, et iseloomude sobimatuse tõttu ei ole abisuhteid

2-21-17945

taastada võimalik. Abikaasad ei ela koos augustikuust. Jään hagiavalduse juurde. Hageja soovib pärast lahutamist jätta endale perekonnanime E.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja ja kostja ei ela koos augustikuust. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis suhteid taastada. Abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, on kohus veendunud, et abielu lahutamise eeldused on täidetud.

5. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib pärast lahutamist jätta perekonnanime E.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg

1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi kohtunik