4-21-3846/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-21-3846 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2021 Narva kohtumajas

Väärteoasja number 4-21-3846

Kohtunik Olga Dorogan Väärteoasi kaebemenetluses Liiklusseaduse (LS) § 2172 järgi. Vladimir Danilini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 24.09.2021 otsusele väärteoasjas nr 2440,21,003846.

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik Vladimir Danilin, sünd. XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskond asukoht Rahu 38, Jõhvi

Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Vladimir Danilini kaebus osaliselt. 2. Tühistada kohtuvälise menetleja, s.o Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 24.09.2021 otsus väärteoasjas nr 2440,21,003846 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule liiklusseaduse (LS) § 2172 järgi mõistetud karistuse määra osas. 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Vladimir Danilinile LS § 2172 järgi väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o. summas 600 (kuussada) eurot. 4. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.09.2021 otsus väärteoasjas nr 2440,21,003846 muutmata ja tühistamata.

4-21-3846 2

Rahatrahv summas 600 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE777700771003813400 LHV pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220215083035. Kui Vladimir Danilin ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse jõustunud lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitetoimingute tegemiseks. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

1. 26.08.2021 koostas Ida prefektuuri patrullitalituse liikluspolitseinik Ken Tommula väärteoprotokolli Vladimir Danilini suhtes selle fakti kohta, et 26.08.2021 kell 10.21 Ida-Viru maakonnas Narva linnas Vestervalli 5 juures juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ajavahemikul 24.08.2021 kella 08.13 kuni kella 10.31, ei kasutanud juht nõuetekohaselt sõidumeerikut, kuna juht kasutas sõidumeeriku salvestussahtlis nr 1 teisele isikule isikustatud autojuhi kaarti A G nimele, kaardi nr XXX. Nimetatud teoga rikkus Vladimir Danilin LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 27, 34/AETR Lisa 32 artikkel 1133 p 4. Vladimir Danilini tegu on kvalifitseeritud LS § 2172 järgi.

2. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško tegi 24.09.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2440,21,003846, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ütlustega, tahhograafi andmete aruande, saatedokumentide koopiate ja vallasasja läbivaatuse protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ajavahemikul 24.08.2021 kella 08.13 kuni kella 10.31, ei kasutanud juht nõuetekohaselt sõidumeerikut, kuna juht kasutas sõidumeeriku salvestussahtlis nr 1 teisele isikule isikustatud autojuhi kaarti A G nimele, sünniajaga 25.03.1983, kaardi nr XXX. Menetlusalune isik rikkus LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 27, 34/AETR Lisa 32 artikkel 1133 p 4 nõudeid. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vladimir Danilinit LS § 2172 järgi rahatrahviga 246 trahviühikut summas 984 eurot. Menetlusaluselt isikult ära võetud A.G autojuhikaart edastati transpordiametile.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

3. 03.10.2021 saabus Viru Maakohtule Vladimir Danilini kaebus tema suhtes 24.09.2021 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,21,003846.

4-21-3846 3

4. Kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuses märkis Vladimir Danilin, et ta kasutas ainult oma isiklikku juhikaarti. A G tegi tööd 23.08.2021 kuni kella 22.00 ja 24.08.2021 laadis auto, et tema saaks kauba Eestisse viia. A.G läks seejärel puhkama. Tema läks tööle 24.08.2021 kella 11.00 paiku ja sõitis Eestisse. Seda kinnitab väljatrükk GPS-jälgimissüsteemist. Temale süüks pandav tegu oli toime pandud Venemaa territooriumil. 09.09.2021 tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-906/19, mille kohaselt tuleks määruse nr 561/2006 artikli 19 lg 2 tõlgendada nii, et see keelab liikmesriigi pädevatel asutustel karistada teises liikmesriigis või kolmanda riigi territooriumil toime pandud juhti või vedajat. Seetõttu on tema suhtes tehtud otsus ebaseaduslik. Vladimir Danilin avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

5. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitas kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebaja omapoolses kaebuses viitab sellele, et hiljutine Euroopa kohtuotsuse kohaselt ei saa juhti karistada nende tegude eest mis on toime pandud teise riigi territooriumil. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga selles osas. Esmalt juhib menetleja tähelepanu asjaolule, et isiku poolt juhitud autorong on registreeritud kolmandas riigis ehk Venemaal ja seetõttu on juht kohustatud täitma AETR kokkuleppest tulenevaid töö- ja puhkeaja nõudeid. Euroopa kohus leidis oma otsuses, et EÜ määruse 561/2006 artikli 19 lg 2 on vastuolus, et liikmesriigid võivad määrata karistust teises riigis toimepandud teo eest. Kuid antud juhtumi puhul on isikule etteheidetud EL määruse 165/2014 ja AETR kokkuleppest tulenevate nõuete rikkumised. Ning antud määruse ja AETR kokkuleppe osas miskit muutunud ei ole. Seega kaebaja poolt kaebuses välja toodud põhjendus menetluse lõpetamiseks selles osas ei ole antud juhtumi puhul asjakohane. Teiseks menetleja pöörab tähelepane asjaolule, et isik ja tema sõiduk on registreeritud Venemaa Föderatsioonis ja seetõttu on isik kohustatud täitma Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe ehk AETR kokkuleppest tulenevaid nõudeid. AETR lisa 32 allakirjutamisprotokoll artikli 14 juurde on selgelt öeldud, et teises riigis toimepadud rikkumiste eest on õigus liikmesriikidel määrata juhile karistusi. Lisa 32 artikli 14 juurde sõnastus - Lepinguosalised peavad soovitavaks, et: - iga lepinguosaline võtaks tarvituse vajalikud abinõud, mis võimaldavad tal algatada käesoleva kokkuleppe sätete rikkumise korral menetluse nii juhul, kui see on toime pandud tema territooriumil, kui ka siis, kui see on toime pandud teise riigi territooriumil lepinguosalise poolt registreeritud sõidukiga teostatud rahvusvahelise autoveo ajal; - nad osutavad üksteisele abi sooritatud rikkumiste eest karistuste määramisel. Samuti AETR artikkel 12-19 p 6a räägib sellest, et lepinguosaline võimaldab pädevatel asutustel määrata juhile karistuse käesoleva kokkuleppe rikkumise eest, mis tuvastati lepinguosalise territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel karistust määratud, isegi kui rikkumine pandi toime teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil. Seega menetleja on seisukohal, et isiku kaebuses viidatud kohtuotsus ei oma antud juhtumi puhul tähtsust.

4-21-3846 4

AETR artikkel 11´33 p 4 - Juhikaart on isiklik. Kaarti ei tohi selle ametliku kehtivusaja jooksul tühistada ega selle kehtivust peatada ühelgi põhjusel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise pädev asutus leiab, et kaart on võltsitud, või kui juht kasutab kaarti, mis ei ole tema oma, või kui omanduses olev kaart on saadud valeandmete ja/või võltsitud dokumentide alusel. Kui selliseid kehtivuse peatamise või tühistamismeetmeid võtab muu lepinguosaline kui juhikaardi väljaandnud lepinguosaline, tagastab esimene kaardi selle väljaandnud lepinguosalise asutustele ja esitab tagastamise põhjused. Kaebaja viitab sellele, et A. G kelle juhikaart leiti sõidukist töötab erandlikult Venemaal ja laeb koormaid, et teised juhid saaks samal ajal puhata. Kuid kaebusega kaasa pole lisatud andmeid, et antud juht selles ettevõttes töötab autojuhina ning puudub ka teise juhi poolne selgitus antud juhtumi osas (pole lisatud selliseid tõendeid milleks võiks olla A. G seletus, tööleping või mu tõend) kuid tõendamiskoormus langeb juhile. Riigikohtu lahend nr. 3-1-1- 11-14 p 7.3 kohaselt - Kolleegium märgib, et nõuete puhul, mille rikkumist M. K ette heidetakse, on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu. Kaebaja esitas ka GPS väljavõtte millega isik soovib tõestada, et rikkumise ajal viibis ta Venemaal. Kuid GPS ei näita kes täpselt sõitis vaid näitab lihtsalt sõiduki liikumist. GPS on eeskätt mõeldud sõiduki asukoha tuvastamiseks mitte aga selleks, et juhti tuvastada. Samuti menetlejal ei ole vastuväiteid selles osas, et sõiduk viibis rikkumise hetkel Venemaa Föderatsioonis. Üldmenetluse materjalide juurde lisatud saatedokumendilt lahtris nr. 4 on näha, et sõiduk tuli laadimisele 24.08.2021 mida kinnitab saatja oma templiga ning lahtris nr 23. on vedaja tempel ja juhi perekonnanimi ja nime initsiaalid ning allkiri. Seega juht kinnitab oma allkirjaga, et on saanud just eelmainitud kohas ja koguses kauba peale. Konventsiooni kohaselt peavad dokumendid olema kolmes originaaleksemplaris seega ei saa juht omal soovil sinna hiljem midagi lisada isegi mitte allkirja. Dokumentidele lisatakse maksu ja tolliameti poolt märkmeid ja kauba saaja märgib kuupäeva mil ta kauba kätte sai. Muus osas peavad dokumendid olema identsed. CMR ehk rahvusvahelise kaubaveo saateleht ei ole lihtsalt formaalne paber vaid see on eeskätt dokument ning selle täitmisele on kehtestatud omad nõuded. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni artikli 5 p 1 kohaselt: Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. CMR artikkel 9 p 1. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Seega ei saa tekkida olukorda, et kauba saatjale jääb saatedokument millel pole vedaja allkirja, kuid teistel need on. Kaupa ei väljastata juhile niisama ja kauba teekond peab olema jälgitav, et hiljem tekkinud küsimuste korral oleks võimalik tuvastada, kes sai kauba ja kellele kaup üle anti. Kauba saamisel on juht see kes esindab oma ettevõtet ja vastutab dokumentatsiooni ja kauba terviklikkuse eest alates kauba saamisest kuni kohale toimetamiseni. Samuti väärteoprotokolli juurde on lisatud nädalagraafik – Vladimir Danilin´i juhikaardilt millest nähtub, et ajavahemikul 24.08.2021 kella 08:13 kuni kella 10.31-ni oli

4-21-3846 5

sõidumeerikusse sisestatud teisele isikule isikustatud autojuhikaart. See on antud ajavahemik kui toimus koorma laadimine. Tunnistaja protokollitud ütlustest nähtub selgelt, et isik alguses väitis, et tema sai koorma ja sai ka vastavad dokumendid selle kohta, kuid hiljem kui paluti põhjendada miks sõidumeeriku andmete kohaselt tol hetkel oli sisestatud teisele isikule isikustatud autojuhikaart muutis isik oma ütlusi. See näitab üheselt, et isik sai aru, et tema ütlused ja autojuhikaardi andmed ei klapi ja seetõttu muutis oma ütlusi vastavalt oma juhikaardi andmetele. Samuti materjalidest nähtub, et teostati vallasasja läbivaatus mille tulemusel leiti sõidukist teisele isikule isikustatud juhikaart A G nimele sünniajaga 25.03.1983 autojuhi kaardi nr XXX. Seega juhi esmased ütlused ametnikule, et ta viibis koorma laadimise juure mida tõestab allkiri koorma saamise kohta CMR-il ja teisele isikule isikustatud kaardi leidmine viitab üheselt sellele, et Vladimir Danilin kasutas antud juhikaarti. Kaebaja väide, et antud isik töötab erandlikult Venemaal ja teostab koormate laadimisi ei ole eluliselt usutav. Kui A. G töö seisneb selles, et käija laadimas, et teised juhid saaksid hiljem edasi sõita siis miks ta oleks pidanud oma autojuhikaarti antud sõidukisse peitma. See ei ole kuidagi loogiline ega eluliselt usutav, kuna tal oma tööks oleks ju juhikaarti vaja. Isik ei peidaks oma juhikaarti sõidukisse mis sõidab Euroopasse paariks päevaks ja koos tema juhikaardiga. Sellisel juhul ei saaks ju A. G oma tööd teha kuna tal puudub juhikaart. Praktikas puutub liiklusjärelevalve teostaja üha sagedamini kokku olukordadega, kus kommertssõidukite juhid, kes on kohustatud kasutama sõidumeerikut ja täima seeläbi töö-, sõidu- ja puhkeaja norme, esitavad kontrollijale teadvalt valeandmeid, mida on salvestamisel erinevatel viisidel ja vahenditega mõjutatud. Sellise käitumise eesmärgiks on võimalikult palju tegeleda sõiduki juhtimisega (tööga) ning seda tehakse puhkeaja arvelt. Ka antud juhul on tuginedes tõenditele selge, et juht kasutas teisele isikule isikustatud autojuhikaarti ning kontrollijale on esitatud valeandmeid, et takistada järelevalve teostamist. Kui juba kord on andmeid varjatud, siis on järelevalve täieulatuslik teostamine võimatu, kuna juhi tegelikku töö- ja puhkeaega ei ole võimalik kontrollida. Juhikaardi andmed peavad olema tõesed ja täpsed, et teel kontrolli teostaval ametnikul oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, millal juht on puhanud ning millal tegelenud muu tööga. Vastasel juhul ei ole võimalik üheselt ja täpselt määrata, kas juht on piisavalt puhanud ja ei ole ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kui juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud väheste puhkepauside või väsimuse tõttu. Kohtuväline meneteja on menetluse käigus jõudnud selgele ja tõendatud seisukohale, et juhi poolt kontrollijale 26.08.2021 esitatud juhikaardil olevad andmed ei ole täielikult õiged, kuna juht kasutas teist autojuhikaarti, et varjata oma tegelikku töö ja sõiduaega. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isik on vaatamata kaebusele siiski rikkunud Liiklusseaduse § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 ja lg 5 p (b) ning AETR lisa 32 artikli 12´34 p 7 nõudeid. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 217´2 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot või aresti. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid tõendeid või asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Eeltoodule tuginedes kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud, rikutud ei ole menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud teo raskusastmele.

4-21-3846 6

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud Vladimir Danilini poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (tl 18, 75-77).

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (tl 53-55) ja väärteootsuses (tl 72-73) olev teokirjeldus kattub.

9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

10. Kohus uurib, kas Vladimir Danilin on toime pannud väärteo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Süüdistus puudutab LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 27, 34 /AETR Lisa 32 artikkel 11-33 p 4 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 2172 järgi.

11. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 56-57), mille kohaselt A K, olles patrullteenistuses 26.08.2021 kell 10.21 paiku Narva linnas, Vestervalli 5 maanteepiiripunktis kontrolliti Venemaa numbrimärkidega autorongi Volvo koos haagisega Bodex. Juhi Vladimir Danilini suhtes tekkis kahtlus, et ta kasutab teise isiku juhikaarti. Meeriku andmete kohaselt oli koorma laadinud 24.08.2021 A.G. Juht selgitas algul, et tema laadis koorma ja sõitis Eestisse. Kui sai teada, et meeriku andmetel laadis A.G, muutis oma versiooni ja väitis, et tema sai auto parklast ja sõitis Eestisse. K.T tegi sõiduki läbivaatuse ja leidis autost tumepunase dokumendi mapi, mille vahel oli autojuhi kaart A G nimele. Juht eitas süüd. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 59, tõlge 58), mille kohaselt võttis ta 24.08.2021 Lensovetovski asulas, Leningradi oblastis parklast auto koos täis laaditud haagisega. Ta ei teadnud, et autos on A.G autojuhi kaart. Vallasasja läbivaatuse protokoll (tl 60-62), mille kohaselt 26.08.2021 kell 11.27 vaadati Vladimir Danilini juuresolekul üle mootorsõiduk Volvo FM reg.nr XXX. Sõiduki kabiinist rooli rattast paremal pool asuvas lahtises sahtlis leiti tumepunane dokumendi mapp, kus kilekaande sees olid erinevad dokumendid, mille vahel oli ka A.G autojuhi kaart. Fototabel (tl 63-64), millel on rahvusvaheline saateleht (CMR) nr 65, millest nähtub, et koorem saadi 24.08.2021 Metallostroi, Leningradi oblast ning juhi nimi Danilin V.A ning allkiri. Tahhograafi andmete aruanne (tl 65-70), millest nähtub, et 24.08.2021 oli sõidukis XXX kuni kella 10.31 sisestatud A G juhikaart ning alates 11.05.2021 Vladimir Danilini juhikaart. Nädalagraafikust (tl 71) nähtub, et Vladimir Danilin alustas 24.08.2021 tööd kell 11.06 ning enne seda ta puhkas.

12. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja edastatud seisukohaga ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

4-21-3846 7

13. LS § 131 lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 27 kohaselt juhikaart on isiklik dokument. Juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Artikkel 34 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe (AETR) lisa 32 artikkel 1133 p 4 kohaselt juhil võib olla ainult üks kehtiv juhikaart. Juhil on lubatud kasutada ainult enda isikustatud juhikaarti. Juhikaart on isiklik. Kaarti ei tohi selle ametliku kehtivusaja jooksul tühistad ega selle kehtivust peatada ühelgi põhjusel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise pädev asutus leiab, et kaart on võltsitud, või kui juht kasutab kaarti, mis ei ole tema oma, või kui omanduses olev kaart on saadud valeandmete ja/või võltsitud dokumentide alusel.

14. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Samas ei pea kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi, kuna need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.

15. Menetlusalune isik väitis oma ütlustes ja kaebuses, et tema pole kasutanud A G autojuhikaarti. A.G tegeles tema poolt juhitud sõidukile koorma laadimisega Venemaal Leningradi oblastis Lensovetovskis ning tema sai koormaga auto parkimisplatsilt 24.08.2021 kella 11 paiku. Ta ei teadnud, et autos on A.G juhikaart.

16. Menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus rahvusvahelise saatelehega (CMR) nr 65, millest nähtub, et koorem saadi 24.08.2021 Metallostroi asulast, Leningradi oblast ning juhi nimi on Danilin V.A ning tema allkiri. Allkiri saatelehel ja Vladimir Danilini juhilubadel on identne. Seega järeldab kohus, et just Vladimir Danilin tegeles 24.08.2021 hommikul Vene Föderatsioonis Leningradi oblastis koorma laadimisega sõidukile Volvo FM reg.nr XXX.

17. Samuti on menetlusaluse isiku ütlused vastuolus tunnistaja A. K ütlustega, kes avaldas ülekuulamisprotokollis, et Vladimir Danilin tunnistas algul, et tema laadis koorma ja sõitis Eestisse. Kui sai teada, et meeriku andmetel laadis koormat A.G, muutis oma versiooni ja väitis, et tema sai auto parklast ja sõitis Eestisse. Kohtul puudub alus mitte usaldada politseiametnikku, kes pole menetlusaluse isikuga tuttav ning samuti kahtlus, et ta võiks olla asjast isiklikult huvitatud. Politseiametnik on oma ütlustest avaldanud seda, mida ta vahetult kuulis menetlusosalise käest.

18. Sõiduki läbivaatusel oli salongist leitud dokumendimapp, milles oli teiste dokumentide vahel ka A G autojuhi kaart. Vladimir Danilin selgitas kaebuses, et A.G on autojuhi asetäitja ja tegeleb laadimisega ning auto teenindusse viimisega ja töötab üksnes Venemaa territooriumil. Ülekuulamise protokollis väitis ta, et ei teadnud, et A.G juhikaart on sõidukis. Kohus ei pea usutavaks, et autojuhina või siis selle asetäitjana töötav isik paneb enda juhikaardi autos olevase dokumendimappi, misjärel auto sõidab ära mitmeks päevaks välisriiki. See tähendab, et isik ei saaks teha tööd Vene Föderatsioonis mitmeid päevi ja oleks sunnitud ootama sõiduki naasmist.

4-21-3846 8

19. Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et A.G juhikaart oli sisestatud sõidukisse Volvo FM reg.nr XXX 23.08.2021 kell 21.13 ning eemaldatud 24.08.2021 kell 10.31. Vladimir Danilini juhikaart oli sisestatud samasse sõidukisse 24.08.2021 kell 11.05. Samuti nähtub tahhograafi andmete aruandest, et 24.08.2021 alates kella 11.07 asus sõiduk liikvele ning läbis korraga 127,9 km kuni kella 13.03, kulutades kokku 1 tund 56 minutit. Seega on välistatud, et Vladimir Danilin oleks jõudnud selle ajavahemiku sees veel laadida koormat sõidukile. Sellest saab järeldada, et sõiduk oli teel Eesti poole.

20. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeerikute kasutamise nõuete rikkumise puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab tõendama sõiduki juht. Vladimir Danilin ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid. V.Danilini väide, et auto koormat laadis 24.08.2021 hommikul A. G, on paljasõnaline ja ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega.

21. Mis puudutab Vladimir Danilini väidet selle kohta, et Euroopa Kohtu 09.09.2021 otsuse C-906/19 kohaselt ei saa määruse nr 561/2006 art 19 järgi liikmesriigi pädev asutus karistada teises liikmesriigis või kolmanda riigi territooriumil toime pandud teo eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt tema seisukohas väljendatuga, et Vladimir Danilinile ei heidetud ette määruse nr 561/2006 rikkumist, vaid määruse nr 165/2014 rikkumist. AETR artikkel 1219 p 6 a kohaselt võimaldab lepinguosaline pädevatel asutustel määrata juhile karistuse käesoleva kokkuleppe rikkumise eest, mis tuvastati lepinguosalise territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel karistust määratud, isegi kui rikkumine pandi toime teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil. AETR lisa 32 sisaldab kokkulepet artikli 14 juurde, mille kohaselt lepinguosalised peavad soovitavaks, et: - iga lepinguosaline võtaks tarvituse vajalikud abinõud, mis võimaldavad tal algatada käesoleva kokkuleppe sätete rikkumise korral menetluse nii juhul, kui see on toime pandud tema territooriumil, kui ka siis, kui see on toime pandud teise riigi territooriumil lepinguosalise poolt registreeritud sõidukiga teostatud rahvusvahelise autoveo ajal.

22. Kohus leiab, et Euroopa Kohtu 09.09.2021 otsuses märgitu ei kohaldu Vladimir Danilini suhtes, kuna temale heidetakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 ja AETR rikkumist, mille eest saab karistada ka kolmandas riigis toime pandud rikkumise eest.

23. Kuna kohus tuvastas saatelehelt, et koorem oli laaditud 24.08.2021 Vladimir Danilini poolt ja selle, et tema juhikaart oli sõidukisse sisestatud enne Eestisse sõitma asumist, siis loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Danilin kasutas ajavahemikul 24.08.2021 kella 08.13 kuni kella 10.31 sõidumeeriku salvestussahtlis nr 1 A G autojuhi kaarti. Sellega rikkus ta LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 27, 34/AETR Lisa 32 artikkel 1133 p 4 nõudeid. Vladimir Danilini tegevus vastab LS § 2172 objektiivsele koosseisule.

24. LS § 2172 sätestab, et teise isiku juhikaardi kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

4-21-3846 9

25. Seega, kohus on seisukohal, et Vladimir Danilini käitumises väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tuvastatavad talle etteheidetav väärteokoosseis, so LS § 2172 sätestatud rikkumine ning teda tuleb selle eest karistada.

26. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

27. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Vladimir Danilin pani LS § 2172 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vladimir Danilin rahvusvahelise kaugsõidu autojuhina teab väga hästi sõidumeeriku kasutamise nõudeid, kuid sellele vaatamata kasutas tahtlikult teise juhi isikustatud kaarti ja eiras seega Liiklusseaduse sätteid.

28. Seega on tuvastatud, et Vladimir Danilin, juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ajavahemikul 24.08.2021 kella 08.13 kuni kella 10.31, ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut, kuna juht kasutas sõidumeeriku salvestussahtlis nr 1 teisele isikule isikustatud autojuhi kaarti A G nimele, tegutses otsese tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud Vladimir Danilini poolt Liiklusseaduse § 2172 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

29. Kohus ei tuvastanud Vladimir Danilini puhul tema tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Vladimir Danilin on talle süüks arvatud LS § 2172 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14- aastane.

30. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Vladimir Danilin on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2172 järgi.

31. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Lisaks on kohus tuvastanud, et karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Karistus

32. 24.09.2021 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Vladimir Danilin tunnistati süüdi ning karistati LS § 2172 järgi 246 trahviühikuga s.o 984 EUR.

33. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

34. LS § 2172 kohaselt karistatakse teise isiku juhikaardi kasutamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (see on 1200 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või arestiga. LS § 2172

4-21-3846 10

keskmine määr on 150 trahviühikut. Antud juhul on kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 246 trahviühiku ulatuses ehk keskmisest oluliselt suuremas määras.

35. Kohus märgib, et karistamise alus on isiku süü. Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks tuleb arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuid kohus ei näe väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel sellest seisukohast lähtunud. 36. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub igasugune arutelu süü suuruse kohta. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Vladimir Danilini poolt toime pandud liiklusalase väärteo asjaolusid arvestades leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine.

37. On selge, et liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus ja liiklusreeglite mittejärgimine võib tekitada olukorra, mille tagajärjel satuvad ohtu nii rikkuja enda kui kaasliiklejate tervis või elu. Kohus leiab, et seetõttu ongi seadusandja sätestanud konkreetsete liiklusnõuete rikkumise eest karistused ja seadusandja poolt paika pandud sanktsioonides sisaldub juba teo võimalik ohtlikkus. Kuid igal konkreetsel juhul tuleb teo ohtlikkus ja süü suurus tuvastada. Kohtu arvates, mõnevõrra tuleb karistuse mõistmisel siiski arvestada, et võõrast sõidumeerikut kasutati kauba laadimisel veidi üle kahe tunni. Seda arvestades leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamisel on põhjendatud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast.

38. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega ei mõjuta need kuidagi karistust. 39. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Vladimir Danilin oleks varem Eestis väärteo korras karistatud. 40. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuses märkinud, et tal on 3 alaealist last ning tema töötasu on ainus sissetulekuallikas. 41. Kohus, arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab, et kohtuväline menetleja otsusega mõistetud rahatrahv ei kajasta riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Samuti pole mõistetud karistus kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Kaebuse esitaja on põhjendatult arvamusel, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse osas. 42. Kohus leiab, et Vladimir Danilini süü on keskmine, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, Vladimir Danilin on rikkunud ühte väärteo normi. Seda kõike arvestades tuleks määrata rahatrahv sanktsiooni

4-21-3846 11

keskmises määras, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Antud juhul on kohtuväline menetleja oma otsusega määranud rahatrahvi 246 trahviühiku ulatuses ehk keskmisest oluliselt suuremas määras, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne. 43. Seega, kohus rahuldab osaliselt kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ning tühistab VTMS § 132 p 2 alusel väärteoasjas nr 2440,21,003846 otsuse Vladimir Danilinile LS § 2172 alusel määratud karistuse määra osas. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, millega määrab Vladimir Danilinile LS § 2172 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. 44. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 45. Tühistatud viisa tagastamise kohta märgib kohus, et „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vormi“ § 1 kohaselt otsuse vaidlustamisel esitab otsuse vaidlustaja vormikohase avalduse haldusorganile, kes otsuse tegi. Kohtul puuduvad volitused viisa tagastamiseks.

KOHTU MEETMED

46. Vladimir Danilini kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 24.09.2021.a otsus nr 2440,21,003846 karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Olga Dorogan