3-19-1606/94 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2021, Tartu Haldusasja number 3-19-1606 Haldusasi Xi kaebus Viru Vangla 31. juuli 2019. a käskkirja nr 6- 3/517-1 tühistamiseks ning Viru Vagnla kohustamiseks tunnistada Viru Vangla 1. juuni 2018. a käskkiri nr 6- 2/445-1 kehtetuks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. novembri 2020. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Xi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta Xi menetluskulu tema enda kanda.

3. Jätta Xi taotlused asjas istungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.

4. Jätta Xi poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued nõuded läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 3. jaanuar 2021).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X määrati Viru Vangla 1. juuni 2018. a käskkirjaga 6-2/445-1 tööle koristajana. Käskkirja kohaselt on arst seisukohal, et X on töövõimeline, kuid ei tohi tõsta raskuseid. 28. juunil 2019 ei allunud X vanglaametniku korraldusele tööle asuda. Selle eest määrati talle vangla 31. juuli 2019. a käskkirjaga nr 6-3/517-1 karistuseks 9 päevaks kartserisse paigutamisega.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X kaebuse, milles palus tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja kohustada Viru Vanglat tunnistama tööle määramise käskkiri kehtetuks või vaadata kaebaja taotlus selle kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on kaebaja invaliid ja töövõimetu. Vangla arstil pole vajalikku kvalifikatsiooni tema töövõimelisuse hindamiseks.

3. Kohtumenetluse kestel tunnistas Viru Vangla 11. novembril 2020 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks.

4. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2020. a otsusega lõpetati menetlus tühistamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud käskkiri oli kehtetuks tunnistatud ja kaebaja ei esitanud taotlust tuvastamisnõudele üleminekuks. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.

4.1. Kaebaja esitas 26. juunil 2019 vanglale pöördumise, milles juhtis vangla tähelepanu sellele, et ta on 2006. a liiklusavariist saadik invaliid ja ei ole suuteline seetõttu töötama. Kohus tõlgendas seda tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusena, kuid leidis, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse uuendamise aluseid ei ole.

4.2. Kaebaja terviseseisund ei ole pärast tööle määramise käskkirja andmist halvenenud. Seda ei kinnita ka Eesti Töötukassa 11. märtsi 2019. a otsus, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime. Sotsiaalkindlustusameti 12. märtsi 2019. a otsusega kaebajal puuet ei tuvastatud. Viru Vangla meditsiinitöötajate poolt kaebaja tervisekaarti tehtud kanded on sellega kooskõlas. Kannetest nähtub, et kaebaja on töövõimeline, kuid ta ei tohi tõsta raskusi üle viie kilo ja võib teha tööd üksnes istudes.

4.3. Muutusi terviseseisundis ei kinnita ka kaebaja tervisekaardis olev 20. veebruari 2019. a röntgenülesvõte tema puusaliigesest.

4.4. Seega puudusid kohtu hinnangul alused kohustamisnõude rahuldamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Xi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohtulahend on mitteaktsepteeritav seetõttu, et kohus ei ole lõpetanud senini kaebaja vastu teostatavat terrorit.

4.2. Kaebaja jääb nõudmise juurde, et ta vabastataks täielikult majandustöödelt koristajana, kuna ta on invaliid.

4.3. Vangla arst on sõltuv oma otsustes vangla administratsioonist ja ametnikest.

4.4. Kaebaja allkiri 1. juuni 2018. a tööle määramise käskkiri peteti kaebajalt välja. Seetõttu on vajalik tühistada see käskkiri ja lõpetada kaebaja kui invaliidi sunnitööle määramine ja sundimine vanglaametnike poolt.

Xi 8. augusti 2021. a kirjas kirjeldatakse täiendavalt kaebaja nägemust töötamisega seonduvast Viru Vanglas, samuti palutakse nõuda välja kaebaja karistused viimase seitsme kuu jooksul ning mõjutada vanglaametnikke ja peatada õigusvastane vangla tegevus.

5. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Allkiri tööle määramise käskkirjal näitab, et see on kaebajale kätte toimetatud. Allkirja ei ole kaebajalt välja petetud.

5.2. Kaebaja ei ole täielikult töövõimetu. Lisaks vangla arstile (kellel polnud põhjust kaebaja töövõimet ebaõigesti hinnata) on kaebaja töövõimet hinnanud erinevad arstid, sh ortopeed ning kaebajat on peetud tema tervist arvestades töövõimeliseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetlusse on jäänud üksnes kohustamisnõue Viru Vangla kohustamiseks kaebaja tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada või kaebaja taotlus selle kehtetuks tunnistamiseks uuesti lahendada.

Halduskohtu otsuses ei ole otseselt ära näidatud, et kaebaja oleks kohustamisnõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Siiski nähtub halduskohtu 23. septembri 2019. a määrusest, et kohus käsitas kaebaja 26. juuni 2019. a pöördumist vanglale taotlusena tema tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada ja Viru Vangla 18. juuli 2019. a vastust selle pöördumise vastusena. Kaebaja vaidena käsitas kohus kaebaja 26. juuli 2019. a uut pöördumist, milles kaebaja palus end uuesti töökohustusest vabastada, ning vangla 10. septembri 2019. a vastust sellele pöördumisele, millega taotlus tagastati, käsitas halduskohus vaide õigusvastase tagastamisena. Kokkuvõttes luges kohus, et kuna vaie tagastati õigusvastaselt, tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (halduskohtu 23. septembri 2019. a määruse p 27, dtl 157).

Ringkonnakohus nõustub selle lähenemisega. Seega on kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kohustamiskaebusega seoses täidetud.

8. Haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus tuleb lahendada kaalutlusõiguse alusel (HMS § 64 lg 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole kaebaja taotlust tema töökohustusest vabastamiseks (seega tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks) lahendades teinud kaalutlusvigu. Kaebaja võimelisust töötada on kontrollitud, halduskohus on viidanud vastavatele tervisekaardi andmetele ning ringkonnakohtul pole alust neis kahelda.

9. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et ta on invaliid, kes ei ole võimeline töötama. Samas peegeldab see ainult kaebaja isiklikku nägemust. Ringkonnakohus kordab, et kaebaja töövõimelisust on arsti poolt kontrollitud ning leitud, et ta on võimalik piirangutega (ei tohi tõsta raskusi ja peab töötama istudes) tööd tegema. Viru Vangla on selgitanud, et kaebajale jõukohane töö, mis on nende piirangutega kooskõlas, oleks näiteks istuvas asendis eluosakonnas asuvate laudade korrastamine ja tolmu pühkimine (dtl 48). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

Olukorras, kus kaebaja enda nägemuses on ta töövõimetu invaliid, kuid vangla arst on hinnanud kaebaja võimeliseks teatud piirangutega tööd tegema, ei saa kohus lähtuda kaebaja subjektiivsest hinnangust, vaid peab arvestama tõendeid. Käesoleval juhul näitavad tõendid ehk arstide hinnangud seda, et kaebaja on võimeline tööd tegema. Ringkonnakohus viitab siinkohal ka vangla seisukohale, et kaebaja teeb aktiivselt sporti ja et tal pole probleeme eluosakonnas esemete tõstmisega, kui ta trenni teeb (dtl 81). Seegi asjaolu viitab sellele, et kaebaja hinnang, et ta on töövõimetu invaliid, ei pea paika.

10. Kaebaja väide, et vangla arst on sõltuv vangla administratsioonist ja ametnikest, on paljasõnaline. Lisaks on vangla põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja töövõimelisust on kinnitanud mitte üksnes vangla arst, vaid ka teised arstid. Halduskohus on toonud välja ka selle, et kaebajal on tuvastatud osaline töövõime olemasolu ja see, et tal ei ole puuet.

11. Kaebaja apellatsioonkaebuse nõue, et tühistataks tema tööle määramise käskkiri seetõttu, et tema allkiri peteti temalt välja, on uus nõue, mida apellatsioonimenetluses HKMS § 182 lg 3 järgi esitada ei saa. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle nõude läbi vaatamata ega peatu lähemalt selle nõude põhjendustel.

12. Kaebaja 8. augusti 2021. a kirjast on väljaloetav taotlus ringkonnakohtule viimase seitsme kuu jooksul kaebajale määratud karistuste väljanõudmiseks. See taotlus jääb rahuldamata, kuna ringkonnakohus ei näe, kuidas see aitaks asja lahendada. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd käesolevas asjas lahendatakse kaebaja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõuet, siis ei oma selle juures tähtsust hiljem aset leidnud sündmused.

Samuti on sellest kirjast väljaloetavad uued nõuded - nõue vanglaametnike mõjutamiseks ning vangla õigusvastase tegevuse peatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui need nõuded oleksid tõlgendatavad mõne halduskohtule esitatava kaebuse liigina HKMS § 37 mõttes, on need samuti apellatsioonimenetluses esitatud uued nõuded ja need jäävad samuti HKMS § 182 lg 3 alusel läbi vaatamata.

13. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab asja lahendada kirjalikus menetluses, kui menetlusosalisel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas esineb alus kaebaja tööle määramise menetluse uuendamiseks ja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Ehkki kaebaja rõhutab faktilisi asjaolusid, eeskätt enda tervislikku seisundit, on küsimus esmajoones õigusliku laadi – kas menetluse uuendamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise alused esinevad või mitte. Seetõttu pole vajalik asja lahendada istungil, sest puudub vajadus täiendavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab jõuda asjas otsuseni lisaks märgatavalt kiiremini. Seega räägib asja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks ka menetlusökonoomia põhimõte.

Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

14. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (15 eurot, dtl 330) jääb HKMS § 108 lg 2 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/