1-09-21083/23 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21083 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2010 Kriminaalasi

Z.V süüdistus KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi lühimenetluses Süüdistatav Z.V

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxx , töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud

- Ida-Viru Maakohtu 12.12.2000 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta

- Ida-Viru Maakohtu 11.09.2001 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta - Ida-Viru Maakohtu 11.05.2005 otsusega KarS

19 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud - Viru Maakohtu 14.09.206 otsusega KarS §424

järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000 krooni - Viru Maakohtu 08.02.2007 otsusega KarS §25

lg.1, 2 -

§199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 2 kuud 12 päeva

- Viru Maakohtu 08.01.2008 otsusega KarS

§424 järgi vangistusega 3 kuud katseajaga 18

2

kuud koos lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega tähtajaga 1 aasta Tõkend – vahistamine – alates 09.06.2010 Kannatanu E D sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Juhindudes KrMS §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada .V Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja Z mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista .V-le lõplikuks karistuseks 1 (üks) Z kuu vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 1 (üks) kuu vangistust Viru Maakohtu 08.01.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

3 (kolm) kuud vangistust võrra ja mõista .V-le liitkaristuseks Z üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 09.06.2010.

Z.V suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel mõista .V-lt Z välja tsiviilhagi katteks E D kasuks 2513 (kaks tuhat viissada kolmteist) krooni 42 senti.

E D esitatud tsiviilhagi summas 450 (nelisada viiskümmend) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata.

Rahuldada vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOVI taotlus ja määrata tema poolt

Z.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 500 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 108,80 krooni).

Välja mõista .V-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 Z alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses,

s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni,

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend

kaks) krooni 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse.

3

Sundraha ja menetluskulud tuleb .V tasuda Z Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 14.09.2010.

Süüdistus

Z.V on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta varastas

09.01.2009 kell 06.00 aknaklaasi lõhkumise teel Ida-Virumaal XXX asuvast

kauplusest XXX 2 habemeajamisvahtu (maksumusega 40 krooni tükk), 4 puhastusvahendit (maksumusega 25 krooni tükk), 17 juuksevahtu (maksumusega 20

krooni tükk), 1 paari saapaid (maksumusega 500 krooni), 26 pakku kompvekke (maksumusega 10 krooni pakk), 4 mütsi (kogumaksumusega 50 krooni) ja mänguasju (kogumaksumusega 10 krooni). Vargusega tekitas .V FIE E D kahju Z summas 1340 krooni, akna lõhkumisega summas 2513,42 krooni ning kokku varalise kahju summas 3853,42 krooni.

Sellega pani .V toime võõra vallasasja äravõtmise selle Z ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega, s.o. KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav .V tunnistas kohtuistungil ennast kohtuistungil temale Z

esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses. Süüdistatav kinnitas kohtueelses uurimises antud ütlusi.

Kannatanu E D seletas maakohtu istungil, et tema esitab tsiviilhagi summas 2963,42 krooni, millest plastikakna maksumus on 2513,42 krooni ja ülejäänud 450 krooni

moodustab tema tööpäeva maksumus, rendisumma ruumide eest ja raisatud elektrienergia, kuna varguse päeval ei olnud kauplus avatud.

Süüdistatava .V süü temale esitatud süüdistuses on lisaks Z

süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu E D ütlustega (t.l.1-4), millest nähtub, et 08.01.2009 töö

lõpetamisel sulges ta kaupluse ja hommikul teatati talle, et kaupluse aknaklaas

4 on katki. Esialgselt hindas kannatanu varguse tekitatud kahjuks 500 krooni ilma aknaklaasi maksumuseta

- kannatanu E D allkirjaga (t.l.5) selle kohta, et osa varastatust on talle

politseijaoskonnas tagastatud

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos skeemiga (t.l.7-10), millest nähtub, et

kauplus asub viiekordse maja esimesel korrusel, kauplusel on 2 tuba, mõlemal toal suur plastikaken. Vaatluse momendil oli esimese toa plastikaken katki, akna ees laual ja põrandal olid klaasikillud, 1,5 m kaugusel aknast oli kivi. Kaupluse uks oli terve ja lukk töökorras. Mõlemas toas olid piki seinu riiulid riietega, põrandal kastid kaubaga. Katkise akna ees laual oli 2 kasti kaubaga - kahtlustatava ütlustega (t.l.11-15) selle kohta, et kahtlustus on talle arusaadav,

ta võttis maast kivi ja viskas lähimasse aknasse. See oli kaupluse aken, mille all seisis kastides kaup. Kahtlustatav kinnitas, et võttis kaks kasti ja veel ühe kasti pani kaasasolnud kotti. Ühes kastis olid kommipakid, teises kastis saapad

ja mänguasjad. Kotti ringi tõstis tas parfümeeria. Pärast seda pidasid politseinikud ta koos varastatuga kinni

- OÜ N K 09.01.2009 arvega nr.901-4 (t.l.18), millest nähtub, et klaaspaketi,

mõõtmise, paigalduse ja transporditeenuse arve on kokku summas 2513,42 krooni ja AS F J 26.01.2009 arve-saatelehega nr.28 (t.l.44) samale summale - tunnistaja S S ütlustega (t.l.37-40) selle kohta, et oli 09.01.2009 hommikul

kell 06.00 tööl, kui saabus teade sissetungimise kohta kauplusesse katkise

akna teel. Kui tunnistaja jõudis kohale, anti talle üle noormees, kelle

kaastöötajad olid kinni pidanud kauplusest eemaldumisel. Noormehel olid

kaasas asjad, mis anti üle kaupluse omanikule. Tunnistaja tegi kindlaks noormehe isiku, selleks osutus .V, kes käitus ebaadekvaatselt, Z oli kas alkoholivõi narkojoobes

- kannatanu E D tsiviilhagi avaldusega (t.l.45), millest nähtub, et tas esitas

tsiviilhagi summas 4303,42 krooni, millest 1340 krooni moodustab varastatud

kaup, 2513,42 krooni lõhutud aken ja 450 krooni tööpäeva kaotus

(rendisumma 70 krooni, sotsiaalmaks 50 krooni, töötasu 230 krooni, tasu elektrikütte eest 100 krooni

- kannatanu E D avaldusega Viru Ringkonnaprokuratuurile (t.l.54), milles ta

toetab lõplikult tsiviilhagi summas 2963,42 krooni, mis koosneb plastikakna maksumusest 2513,42 krooni ja ühe tööpäeva kaotusest 450 krooni.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja

kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav

Z.V pani toime talle inkrimineeritava kuriteo karS §199 lg.2 p.4, 8 järgi.

Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning kui see on toime pandud sissetungimisega.

5 Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses.

Maakohus leiab, et süüdistatav .V poolt toimepandud kuriteod on Z kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi.

Süüdistatav .V käitumises esinevad talle inkrimineeritava Z

süüteoskoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav .V on 12.12.2000 Z karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 3 järgi; 11.09.2001 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi; 11.05.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja 08.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.4 järgi.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alu isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava .V puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna Z

tema poolt süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Lisaks toimepandud süütegude raskusastmele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

Süüdistatav .V on varem kriminaalkorras karistatud kuuel ja Z

väärtegude toimepanemise eest kahekümne kaheksal korral. Uue, käesolevas kriminaalasjas menetluse alla oleva kuriteo pani ta toime kehtival katseajal.

Maakohus leiab, et seega ei ole süüdistatav .V teinud vajalikke Z järeldusi oma eelnevatest karistustest ja ei ole asunud õiguskuulekale teele.

KarS §199 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Arvestades kõike ülaltoodust, samuti seda, et uue kuriteo pani süüdistatav toime kehtival katseajal, ühe aasta möödumisel peale eelmist kohtuotsust, nõustub maakohus

prokuröri seisukohaga, et .V tuleb tema poolt toimepandud Z

kuritegude eest karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole

otstarbekas, kuna süüdistataval puudub igasugune legaalne sissetulek. Vangistusest tingimisi vabastamine ei ole antud kriminaalasjas võimalik ja põhjendatud. Samuti ei

ole põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Maakohus leiab, et käesoleva kuriteo eest on põhjendatud vangistuse mõistmine minimaalses määras.

Maakohus peab põhjendatuks mõista süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi karistuseks 1 kuu 15 päeva vangistust.

6

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav .V-le mõistetud karistus – 1 kuu Z

15 päeva vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning seega jääb

süüdistatav .V lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 Z kuu vangistust.

KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 alusel kuulub käesoleva otsusega mõistetud karistus suurendamisele Viru Maakohtu 08.01.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra.

Maakohus ei pea põhjendatuks käesolevas asjas mõista liitkaristus, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeimaga, vaid mõistab liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest

raskeima suurendamise teel. Süüdistatav .V liitkaristuseks jääb 4 Z kuud vangistust alates tema kinnipidamisest 09.06.2010.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu E D tekitatud kahju summas 2963,42 krooni.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama

paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks,

muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav .V kannatanule kahju Z tekitanud tema omandi rikkumisega.

Süüdistatav .V maakohtu istungil tsiviilhagi osas oma arvamust Z avaldada ei soovinud. Kaitsja palus välja mõista tsiviilhagi summas 2513,42 krooni, s.o. akna maksumus.

7 Maakohus leiab, et kannatanu E D tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 2513,42 krooni, s.o. vastavalt esitatud arvetele lõhutud plastikakna paketi maksumus. Tõendid

selle kohta, et tsiviilhagi ülejäänud summas, s.o. 450 krooni, on põhjendatud ja tõendatud, kriminaalasja materjalides puuduvad.

Maakohus jätab E D tsiviilhagi summas 450 krooni Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 näol tegemist teise astme süüteoga.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 6525 krooni.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu summas 652,80 krooni.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude hulka ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 7 krooni.

Anne PALMISTE Kohtunik