2-20-13586/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13586

Kohtuasi

X hagi CASTRA HIBERNA FOUNDATION'i ja Y

vastu AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiate

tagastamiseks Y ja X ühisvarasse

Y avaldus tehingule nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a otsus ja Harju Maakohtu

8. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

CASTRA

HIBERNA

FOUNDATION’i

apellatsioonkaebus

Kaebuste hinnad

Y apellatsioonkaebuse hind 63 074 944 eurot

CASTRA

HIBERNA

FOUNDATION’i

apellatsioonkaebuse hind 63 074 944 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-

Rohtmets ja vandeadvokaat Hendrik Mühls

Kostja CASTRA HIBERNA FOUNDATION (Malta

registrikood

PFLP222),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

Kostja/avaldaja

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja

vandeadvokaat Andres Kalm

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 5. novembri 2021. a kohtuistungil

2-20-13586

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a otsus osas, milles maakohus kohustas

Y tegema tahteavaldus X ja Y ühise väärtpaberikonto avamiseks X nimel ja tegema

ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3), ning osas, milles

maakohus jättis X menetluskulud CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i kanda

suuremas ulatuses kui 10 %. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid

otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et aktsiate tagasikandmiseks

vajalikud tahteavaldused on seotud Y väärtpaberikontoga. Apellatsioonkaebused

rahuldatakse osaliselt. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

2. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Rahuldada CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i apellatsioonkaebus osaliselt.

Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a määrus muutmata.

4. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Kohustada CASTRA HIBERNA FOUNDATION’it:

1) kandma 3424 AS-i AMALFI aktsiat Y väärtpaberikontole;

2) kandma 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat Y väärtpaberikontole;

3) tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus CASTRA

HIBERNA FOUNDATION’i kustutamiseks Eesti väärtpaberite registrist

AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omanikuna

ja X ning Y sisse kandmiseks Eesti väärpaberite registrisse nimetatud

aktsiate ühisomanikena;

4) tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus CASTRA

HIBERNA FOUNDATION’i kustutamiseks Eesti väärtpaberite registrist

AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279)

omanikuna ja X ning Y sisse kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse

nimetatud aktsiate ühisomanikena;

5.3. Kohustada Y:

1) tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale X sisse

kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i AMALFI 3424 aktsia

(EVK ISIN kood EE3100069287) ühisomanikuna;

2) tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale X sisse

kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i ALTAMIRA 14 400

aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) ühisomanikuna.

5.4. Jätta X menetluskulud 10% ulatuses CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i

kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5.5. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATION’ilt X kasuks välja menetluskulude

hüvitis 3299 eurot 40 senti.

5.6. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATION’ilt X kasuks välja viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

6. Apellatsioonimenetluse ja määruskaebusmenetluse kulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda.

2-20-13586

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 17. septembril 2020 Harju Maakohtule hagi Maltal registreeritud juriidilise

isiku CASTRA HIBERNA FOUNDATION (kostja I, fond) ja oma abikaasa Y (kostja II) ja

vastu AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiate tagastamiseks hageja ja kostja I ühisvarasse.

Hagiavalduse kohaselt olid AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiad hageja ja kostja II kui

abikaasade ühisvara. Kostja II andis 17. augustil 2020 aktsiad üle CASTRA HIBERNA

FOUNDATION’ile, mille tegelikuks kasusaajaks on kostja II. Aktsiate võõrandamine on

hageja kui abikaasast ühisomaniku nõusoleku puudumise tõttu tühine. Hageja muutis menetluse

käigus oma nõuete sõnastust. Nõuete lõplik sõnastus on esitatud hageja 18. detsembri 2020. a

avalduses. Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjaid andma tahteavaldused AS-i

ALTAMIRA 14 400 aktsia ja AS-i AMALFI 3424 aktsia tagastamiseks hageja ja kostja II

ühisvarasse nii, et need kantakse abikaasade ühisele väärtpaberikontole.

2. Hageja taotlusel tagas maakohus 18. septembri 2020. a määrusega hagi ning keelas fondil

AS-i ALTAMIRA ja AS-i ALTAMIRA aktsiate võõrandamise ja piiratud asjaõigustega

koormamise.

Kostjate vastuväited

3. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I selgitas, et isikud, kelle huvides fond tegutseb, on XY perekond, sealhulgas ka hageja.

Malta õigusest tulenevalt ei saa fondi kohustada aktsiaid tagastama ja tagasitäitmine oleks

vastuolus ka Eesti õigusega. Kui tehing oleks tagasitäidetav, saaks taastada esialgse olukorra,

mitte tagastada aktsiaid abikaasade ühisele väärtpaberikontole.

4. Kostja II võttis omaks, et vaidlusalused aktsiad olid abikaasade ühisvara. Kostja II väitel olid

vaidlusalused tehingud vajalikud perekonna varahalduse huvides. Varahaldusega on seni

tegelenud kostja II, kuid tervise halvenemise tõttu oli tarvis teha ümberkorraldusi. Tehingud ei

kahjustanud hagejat, vaid olid tema parimates huvides. Kuna aktsiad olid enne vaidlusaluste

tehingute tegemist kostja II väärtpaberikontol, sai AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA suhtes

aktsionäri õigusi teostada ainult kostja II. Kui fond maksab tulevikus dividendi, on see raha

2-20-13586

abikaasade ühisvara. Isegi juhul, kui tehingud osutuvad tühiseks, pole õiguslikku alust nende

tagasitäitmiseks.

Kostja II avaldus

5. Kostja II esitas 2. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse hageja nõusoleku saamiseks

ühisvaraks olevate aktsiatega tehtud tehingutele. Kostja II selgituste kohaselt sõlmis kostja II

10. augustil 2020 kostjaga I lepingu AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia ja AS-i AMALFI 3424

aktsia üleandmiseks kostjale I ja tegi 17. augustil 2020 vastavad väärtpaberiülekanded. Kostja

II soovis abikaasalt nendele tehingutele tagantjärele nõusolekut kohtu kaudu.

5.1. Avalduse kohaselt on kostja II tegelnud AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI (äriühingud)

ning äriühingutele kuuluva vara juhtimisega aktiivselt 20 aasta vältel. Hageja täitis juhatuse

liikme ülesandeid äriühingute loomise algusaastatel, alates aastatest 2003/2004 on hageja

jäänud osalema äriühingute nõukogude töös. Äriühingud on aastate jooksul loonud mitmekesise

ja tootliku investeerimisportfelli. AS-i ALTAMIRA põhitegevuseks on investeerimine

noteeritud väärtpaberitesse. Ettevõtte omakapitali suuruseks 2019. majandusaasta lõpu seisuga

oli üle 28 miljoni euro. AS-i AMALFI põhitegevusalaks on kinnisvara ja investeeringute

haldamine, aga ettevõte tegeleb ka laenude andmisega. AS AMALFI omakapitali suuruseks

2019. majandusaasta lõpu seisuga oli ca 43,5 miljonit eurot. Kokku on nimetatud aktsiaseltside

omakapitali suuruseks üle 70 miljoni euro. Tegemist on küll kahe eraldi äriühinguga, kuid

abikaasade kontrolli all olevaid varasid on faktiliselt hallatud kui ühte tervikut. Osana riskide

maandamise üldisest strateegiast juhitakse AS-i AMALFI kaudu suurema krediidiriskiga

varasid, AS ALTAMIRA tegevusega seonduvateks riskideks on näiteks hinnamuutuse risk.

Varade juhtimine on muutunud järjest keerukamaks ja vastutusrikkamaks, seni on sellega

seotud vastutust kandnud avaldaja. Kostja II asus 2019. aastal otsima võimalusi varade

juhtimismudeli restruktureerimiseks, et maandada senisest struktuurist tingitud riske ning

kaitsta abikaasade vara. Arvestades tänaseks väljakujunenud investeerimistegevuse ulatust ja

arengut, peab varade haldamine ja juhtimine olema korraldatud professionaalsuse põhimõttel

ning see ei tohiks olla üksikisikutest tingitud riskide suhtes haavatav. Kostja II tervis on

viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud ning puudub kindlus, millise aja jooksul ja

millises ulatuses on kostja II võimeline varade juhtimist vajalikus mahus jätkama. Kostja II on

aegade jooksul hagejale korduvalt pakkunud, et hageja võiks varade juhtimisega seotud

vastutuse võtta üle enda peale, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja II asutas perekonna

vara parema edasise juhtimise eesmärgil professionaalsuse põhimõttest lähtuvalt juhitava fondi

(CASTRA HIBERNA FOUNDATION, kostja I). Fond registreeriti Maltal 17.01.2020. Kostja

II andis aktsiaseltside aktsiad üle fondi. Kostja II sõlmis 10. augustil 2020 fondiga lepingu,

millega andis fondile üle AS ALTAMIRA 14 400 aktsiat (aktsia nimiväärtus 6,3 eurot) ja AS

AMALFI 3424 aktsiat (aktsia nimiväärtus 6,3 eurot). Nimetatud aktsiad moodustavad vastavalt

100% AS ALTAMIRA aktsiakapitalist ja 83,11% AS AMALFI aktsiakapitalist. Seisuga

18.08.2020 on nimetatud aktsiate omanikuna Eesti väärtpaberite registrisse kantud avaldaja

asutatud fond. Hageja ei ole varade restruktureerimistehinguks nõusolekut andnud. Hageja on

tehingule nõusoleku andmisest keeldunud. Kostja II on teinud jõupingutusi, et saada hageja

nõusolekut varade restruktureerimisele kohtuväliselt, kuid see ei ole tulemust andnud.

Perekonnaseaduse seletuskirja kohaselt võidakse abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks

asendada kohtu otsusega, kui tehing vastab korrapärase majandamise põhimõtetele (näiteks

kavatseb ettevõtjast abikaasa oma tootmist või muud majandustegevust reorganiseerida) ning

teine abikaasa keeldub nõusoleku andmisest mõistliku põhjenduseta. Nõude rahuldamise

eelduseks on nõusoleku andmata jätmisega kaasneva tajutava majandusliku riski olemasolu.

Sama kehtib ka tehingu tagantjärele heakskiitmise kohta.

2-20-13586

5.2. Kostja II on sunnitud taotlema hageja nõusoleku asendamist kohtu kaudu. Hageja keeldub

põhjendamatult kostja II avaldaja poolt tehtud restruktureerimistehingule nõusoleku andmisest.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 3 kohaselt, kui üks abikaasa piisava põhjuseta keeldub

ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse

alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmise või viivitamisega

seondub kahju tekkimise oht. Kui abikaasa tehtud tehing on majanduslik mõistlik ega kahjusta

teise abikaasa huve, peab teine abikaasa tehingule andma nõusoleku. Vaidlust ei ole asjaolu üle,

et kostja II asutatud fondile üle antud aktsiad on õiguslikult abikaasade ühisvara. Kuna seadus

annab abikaasale võimaluse kohtu kaudu nõuda teise abikaasa nõusoleku asendamist sõltumata

asjaolust, et tegemist on abikaasade ühisvaraga, ei saa vara kuulumine ühisvarasse iseenesest

olla nõude rahuldamata jätmise eelduseks. PKS § 29 lg 3 alusel esitatava nõude lahendamine

on üldises plaanis taandatav selle hindamisele, kas vaidlusalune tehing on majanduslikult

mõistlik ning ega see ei kahjusta selle abikaasa huve, kelle nõusolekut kohtu kaudu nõutakse.

Kostja II on mitmekümne aasta vältel abikaasade vara faktiliselt juhtinud ning äriühingute

tegevjuhi ja juhatuse liikmena aastaid otsustanud aktsiaseltside investeerimisportfelli

ülesehitamise ning haldamise ja valitsemise küsimuste üle ilma hageja sisulise sekkumise või

vastuseisuta. Hageja ei ole seniajani kostja II tegevust perekonna vara juhtimisel ja valitsemisel

kahtluse alla seadnud ning vähemasti hagejale arusaadavalt kehtib abikaasade vahel vaikimisi

kokkulepe, et nimetatud vara haldamise ja valitsemise küsimused on kostja II pädevuses. Kostja

II ei ole andnud põhjust end selles küsimuses mitte usaldada. Varade juhtimismudeli

ümberkorraldamine on osa kostja II senisest tavapärasest tegevusest vara juhtimisel. Hageja on

jätkuvalt mõlema Eesti äriühingu nõukogus. Erisus varasemaga võrreldes seisneb üksnes selles,

et abikaasad teostavad lõplike kasusaajatena oma õigusi edaspidi läbi fondi struktuuri. Kui kogu

vara on jätkuvalt perekonnas, siis ainuüksi vara haldamise struktuuri muutus ei saa hagejat

kahjustada. Kostja II ei ole hagejat kahjustanud, vaid on vara juhtimismudeli

restruktureerimisel lähtunud perekonna parimatest huvidest ning eesmärgist hoida ära vara

juhtimise katkemisega seotud riskid. Fondi asutamisega ning aktsiate üleandmisega fondi viidi

aktsiaseltsi valitsemine aktsionäri tasandilt üle professionaalsuse põhimõttel rajanevale

mehhanismile (põhikirja p 8.10) – see ei ole hagejat kahjustav.

5.3. Tuginedes PKS § 29 lg-le 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5 nende

koostoimes, palus kostja II asendada kohtulahendiga hageja nõusolek 10. augustil 08.2020

sõlmitud lepingule ja 17.08.2020 antud väärtpaberiülekandekorraldustele, millega kostja II

võõrandas fondile AS ALTAMIRA ja AS AMALFI aktsiad. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et

avaldaja nõuet ei saa PKS § 29 lg 3 alusel rahuldada, on hagejal kohustus anda tehinguks

nõusolek tulenevalt PKS sätetest, mis kohustavad abikaasasid ühisvara valitsemisel lähtuma

abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest, pidama vastastikku silmas

teineteise ja laste heaolu ning vastutama teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest

(PKS § 29 lg 1 teine lause, § 28 lg 3, § 15 lg 1) koostoimes üldise hea usu põhimõttega (VÕS

§ 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2). Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et tahteavalduse andmise

kohustus võib mh tuleneda hea usu põhimõttest (RKTKo 05.06.2019 asjas nr 2-17-4276, p 38,

teine lõik; RKTKo 01.06.2016 asjas nr 3-2-1-34-16, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

6. Maakohus võttis avalduse menetlusse tsiviilasjas 2-20-17806 ja liitis selle 7. detsembri 2020.

a määrusega ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga, milles lahendatakse hageja 17. septembril

2020. esitatud hagi kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi eelnimetatud aktsiate tagasisaamiseks

abikaasade ühisvarasse.

7. Hageja (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Enne

tehingute tegemist ei ole kostja II hagejalt nõusolekut küsinud. Abikaasa nõusolekud saab

2-20-13586

ühisvara käsutamiseks nõuda ainult juhul, kui tehing on vajalik kahju ärahoidmiseks. Sellise

olukorra esinemist ei ole kostja II põhjendanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2021. a otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjat I:

- kandma 3424 AS-i AMALFI aktsiat ning 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat hageja ja kostja II

ühisele väärtpaberikontole;

- tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavalduse kostja I kustutamiseks Eesti

väärtpaberite registrist AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287)

omanikuna ja AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omanikuna

ning hageja ja kostja II sissekandmiseks Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate

ühisomanikena.

Maakohus kohustas kostjat II:

-

tegema tahteavalduse hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja nimel;

-

tegema tahteavalduse, et ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama

õigustatud isikuna kantakse Eesti väärtpaberite registrisse hageja;

-

tegema tahteavalduse Eesti väärtpaberite registri pidajale hageja sissekandmiseks Eesti

väärtpaberite registrisse AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287)

ühisomanikuna;

-

tegema tahteavalduse Eesti väärtpaberite registri pidajale hageja sissekandmiseks Eesti

väärtpaberite registrisse AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood

EE3100069279) ühisomanikuna.

Maakohus määras, et ½ hageja menetluskuludest jäävad kostja I kanda. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning

mõistis need kostjalt I hageja kasuks 16 497 euro ulatuses välja koos viivisega menetluskulude

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

8.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohalduvad hagejale ja kostjale II, kes abiellusid 6.

märtsil 1987, perekonnaseaduse (PKS) varaühisuse sätted (PKS § 211 lg 1). Vaidlust ei ole, et

kostjale II üle antud AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiad kuulusid abikaasade ühisvara

hulka. Kostja II on selle sõnaselgelt menetluses omaks võtnud.

8.2. Fondi asutas kostja II (14.11.2019 asutamisotsus). 10. augustil 2020 sõlmis kostja II

fondiga lepingu, millega kohustus andma fondile üle 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat ja 3424

AS-i AMALFI aktsiat. 17. augustil 2020 kandis kostja II eelnimetatud aktsiad oma

väärtpaberikontolt üle fondi väärtpaberikontole (kostja II 02.12.2020 avalduse p 1.7). Aktsiad

anti fondile üle tasuta ja kõik tehingukulud kandis kostja II (10.08.2020 lepingu p 1.2 ja 3.1).

8.3. Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ühiselt (PKS § 28 lg 1). Tehinguid võib

ühisvaraga teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1). Säte kohaldub ka

ühisvara hulka kuuluvatele aktsiatele kui varalistele õigustele). Abikaasa nõusolekuta võib

tehinguid teha ainult abikaasa ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (samas).

Kostjad ei ole tuginenud sellele, et vaidlusalused tehingud tehti igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ja on ilmne, et vastupidist väita oleks alusetu. Maakohus selgitas seda

menetlusosalistele 18. jaanuari 2021. a määruses. Hageja on hinnanud vaidlusaluste aktsiate

väärtuseks 63 074 944 eurot ja kostjad ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud. Kostja II väitel

oli tehingute eesmärk vara haldamise sobivam korraldamine. Hageja ei ole vaidlusaluste

2-20-13586

tehingute tegemiseks nõusolekut andnud. Kostja II avalduse kohtu kaudu tagantjärele

nõusoleku saamiseks jättis kohus praeguses asjas 8. märtsil 2021 tehtud määrusega

rahuldamata. Ühisvara käsutamiseks abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine (PKS § 31

lg 1).

8.4. Kostjate väited selle kohta, et vaidlusaluste tehingute tagajärjel ei halvenenud hageja

varaline olukord ega vähenenud tegelik mõjuvõim aktsiate üle ning et tehingute tegemine oli

perekonna vara haldamise parema korraldamise eesmärgil ka hageja huvides, on hagi

rahuldamise seisukohalt tähendusetud. Kui tehingut ühisvaraga ei tehta pereliikmete

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks või sellele ei saada teise abikaasa nõusolekut või

heakskiitu, on tehing tühine sõltumata selle eesmärkidest või tagajärgedest. Samas on kostjate

eelnimetatud väited ka alusetud, mida kohus põhjendas kostja I avalduse lahendamisel 8. märtsi

2021. a kohtumääruse p-des 13-15.

8.5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, millest järeldas:

-

AS ALTAMIRA ja AS AMALFI on valdusfirmad, mis tegelevad varahaldusega.

Ühingutele kuuluvaks varaks on väärtpaberid, kinnisvara ja laenulepingutest tulenevad

nõudeõigused. Vaidlusalused tehingud tegid AS ALTAMIRA ja AS AMALFI. Neid

aktsiaid on hoitud avaldaja nimel üle 20 aasta. Kostja II tervisehäiretest tekkivaid

takistusi tema osalemiseks AS-ile ALTAMIRA ja AS-ile AMALFI kuuluva vara

valitsemisel vaidlusaluste tehingutega ei lahendatud. Aktsiaseltsi juhtimise korraldatuse

ja vara valitsemise eest vastutavad juhtorganite (nõukogu ja juhatus) liikmed sõltumata

sellest, kes on aktsionäriks. Kostja II pole esitanud ühtegi kontrollitava täpsusega

selgitust selle kohta, millest tekkis vajadus teha aastakümneid muutumatuna püsinud

aktsionäride ringis (abikaasadest ühisomanikud kõigi aktsiate omanikud) kiirustades ja

teise abikaasa teadmata muudatus, mille tulemusena aktsionäriks sai abikaasade asemel

fond. Seadmata kahtluse alla seda, et kostja II on investeeringute tegemises ja

haldamises väga pädev, ei saa siit tuletada õigustust vaidlusaluste tehingute tegemiseks.

Kümnete miljonite eurode väärtusega investeerimisportfellide haldamist ei ole

eelduslikult ka praegu teostanud kostja II ainuisikuliselt ja selleks tööks on võimalik

vajadusel palgata või muul viisil kaasata teisi pädevaid isikuid;

-

Kostja II põhjendused investeeringute haldamise parema korraldamise kohta on

ebamäärased. Kohtul pole esitatu põhjal võimalik järeldada, et kostja II tervisliku

seisundi võimalik halvenemine võib põhjustada takistusi ühisvara väärtuse senisel

tasemel hoidmisel ning et selliste takistuste ilmnemine oli enne vaidlusaluste tehingute

tegemist tõenäolisem kui praegu. Kostja II pole selgitanud, kuidas konkreetselt osaleb

tema isiklikult AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI varaliste õiguste teostamises. Kui

osaleb, aga tulevikus enam mitte, siis tuleb nimetatud äriühingutel avaldaja tööpanusele

leida asendus sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Aktsionär ei peagi midagi tegema.

Ja kui ka peaks, pole maakohtule esitatust võimalik järeldada, et fond oleks selleks

kostja II abita võimekam kui oli kostja II ise ühisomanikust aktsionärina. Oht, et

abikaasa võib surra või kaotada oma töövõime, ei saa iseenesest anda sellele abikaasale

õigustust ühisvara teise abikaasa nõusolekuta käsutama hakata. Teistsugune arusaam

oleks vastuolus abikaasade varaühisuse õigussuhte olemusega ning kahjustaks väga

paljude ühiskonnaliikmete õiguskindlust;

-

Maakohtu hinnangul on kostja II vaidlusaluste tehingutega soovinud tegelikkuses

suurendada oma otsustusõigust ühisvaraks olnud aktsiate suhtes hageja vastavate

õiguste vähendamise arvel. Täiendava eesmärgina näib kostja II olevat soovinud teha

testamendiga sarnanevaid korraldusi selle vara suhtes pärast tema surma;

2-20-13586

-

Fondi asutaja (Founder) on kostja II ainuisikuliselt (põhikirja p 1.1). Fond valitseb oma

vara vastavalt Beneficiary Statement nimelisele dokumendile (põhikirja p 8.2).

Beneficiary Statement on fondi juhatusele (Board of Administrators) täitmiseks

kohustuslik ja selle sisu määrab kindlaks asutaja ehk kostja II (põhikirja p 1.1 ja 8.2).

Ka fondi juhatuse koosseisu määrab asutaja (põhikirja p 8.3).

-

Beneficiary Statement’i kohaselt on fondi ainsaks tegelikuks kasusaajaks (Beneficiary)

hetkel kostja I (p 1.1). Tema surma korral saavad kasusaajateks hageja ja abikaasade

ühised lapsed B ja C ning nende alanejad sugulased (p 1.2). Hageja, kes oli varem AS-

i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI ühisomanikust aktsionäriks võrdsetes õigustes kostjaga

II, omandab aktsiate uueks omanikuks oleva fondi suhtes seega õigusi alles pärast kostja

II surma ning ka siis neid õigusi teiste isikutega jagades (p 3.4 ja 3.5).

-

Kostjal II on fondi asutajana ainuõigus fondi juhatusele juhtiste andmiseks fondi

tütarühingute (seega ka Altamira ja Amalfi) nõukogu ja juhatuse koosseisu kindlaks

määramiseks (Beneficiary Statement p 7.2). See õigus kuulus enne vaidlusaluste

tehingute tegemist ka hagejale kui aktsiate ühisomanikule. Vastavalt PKS § 28 lg 4 oleks

hageja saanud nõuda kostjalt II tema ühisaktsionäriks olemise määratlemist ka

aktsiaseltsidele õiguslikult siduval viisil aktsiate kandmisega ühisele väärtpaberikontole

(äriseadustiku § 286 ja väärtpaberite registri pidamise seadus § 5 lg 3). Vaidlusaluste

tehingute tulemusel on hagejalt võetud võimalused aktsionäri õiguste teostamiseks ja ta

ei saa neid õigusi tagasi ka pärast abikaasa surma – siis läheb fondi tütarühingute kohta

juhiste andmise õigus kostjalt II üle tema poolt valitud usaldusisikule vandeadvokaat

Martin Tammele (Beneficiary Statement p 7.2, fondi põhikirja p 10.2).

8.6. Kokkuvõttes on alusetu väita, et vaidlusaluste tehingutega ei kahjustatud hagejat.

Tehingutega käsutati hageja ja kostja II ühisvara – abikaasad ühisomandis olnud aktsiad anti

üle kolmandale isikule. Hüpoteetiline olukord, kus fondist saadav dividend saab abikaasade

ühisvaraks, ei ole samaväärne olukorraga, kus isik on aktsionär ja saab seega mõjutada

dividendi saamist, rääkimata muude aktsionäriõiguste teostamisest. Maakohtu hinnangul on

ülal tuvastatud asjaoludel käsutustehingud ehk aktsiate üleandmine fondile tühised. 10. augusti

2020. a võlaõiguslik kokkulepe, millega kostja II võttis endale fondi ees kohustuse aktsiate

üleandmiseks, jääb kostja II suhtes kehtima tulenevalt VÕS § 12 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-st 4. Kuid aktsiaid ei ole võimalik fondile üle anda ilma hageja

nõusolekuta.

8.7. Kuna käsutustehingud on tühised, tuleb nende tehingute alusel saadu tagastada vastavalt

alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028). Kostjate hinnangul ei saa aktsiaid tagasi nõuda, kuna

tagasitäitmine oleks vastuolus tühisuse aluseks oleva PKS § 31 lg 1 eesmärgiga. Maakohus

selle seisukohaga ei nõustu. Abikaasade varaühisuses kehtiv üldpõhimõtte, et ühisvara

käsutamine on võimalik ainult abikaasade poolt ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, ainsaks

eesmärgiks saab olla ühisvara koosseisu muutumatuna hoidmine kuni muudatuse soovimiseni

mõlema abikaasa poolt. Kui nõustuda kostjate tõlgendusega, kaotaks PKS § 29 oma mõtte –

abikaasa nõusoleku või heakskiiduta ühisvaraga tehtud mitteigapäevane tehing oleks küll

tühine ja õiguslike tagajärgedeta, kuid ühisvara koosseis jääks siiski ühe abikaasa poolt

omavoliliselt muudetuks. Kostja II on käsutanud abikaasade ühisvara omavoliliselt nii, nagu

oleks tegemist ainult temale kuuluva varaga. Ta on püüdnud vähendada hageja õigusi

vaidlusaluste aktsiate suhtes ning on täielikult tema mõjuvõimu all oleva fondi kaudu loonud

olukorra, kus ta saab otsustada ainuisikuliselt aktsionäriõiguste teostamise üle. Sellist omavoli

ei saa õigusriigis lubada.

8.8. Fond väitis, et tugines aktsiate omandamisel nende kuuluvuse osas registriandmetele (fondi

22.02.2021 kohtukõne p 5). Fond ei ole tehingute tagasitäitmise nõudele vastu vaieldes

2-20-13586

tuginenud aktsiate omandamise heausksusele (väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS)

§ 9 lg 2). Selle põhjenduse esitas fond esmakordselt kohtuvaidluste käigus, mistõttu sellele ei

saanud enam tugineda (TsMS § 402 lg 2). Maakohtu hinnangul ei saanud fond tugineda

omandatud aktsiate kuuluvuse osas väärtpaberiregistri andmetele, sest pidi olema teadlik

aktsiate kuulumisest abikaasade ühisvarasse. Fondi asutas kostja II ning see on täielikult kostja

II kontrolli all. Kostja II teadmine tuleb omistada ka fondile.

8.9. Malta õigus ei oma käesolevas vaidluses mingisugust tähendust vaidlusaluste tehingute

kehtivuse ega nende tagasitäitmise osas. Fond ei ole toonud välja rahvusvahelise eraõiguse

norme, millest järelduks Malta õiguse kohaldumine. Abikaasad elavad Eestis, nende abielu on

sõlmitud Eestis ning tehingud on tehtud Eesti äriühingute aktsiatega. Käesoleva kohtuotsuse

täitmiseks ei ole vaja teha midagi sellist, mida reguleeriks Malta õigus. Hageja ja kostja II

varalistele suhetele kohaldatakse Eesti õigust (rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) § 57 lg

1 ja § 58 lg 3). Aktsiale, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber),

kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse (REÕS § 23(1) lg 1). Kohustuse

täitmisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, mida

kohaldatakse õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti (REÕS § 48(1) lg 1). Asjaolu, et 10.

augusti 2020. a lepingus lepiti kokku Malta õiguse kohaldumine (lepingu p 5.1), ei mõjuta

vaidlusaluste tehingute tühisuse aluseks olevate Eesti õiguse imperatiivsete sätete kohaldumist

(REÕS § 32 lg 3). Pealegi ei puuduta kohalduva õiguse valiku kokkulepe hagejat.

8.10. Seega tuleb fondil tagastada tühiste käsutustehingute alusel saadud aktsiad hageja ja

kostja II ühisvarasse.

8.11. Hageja eesmärgiks on, et tühiste tehingutega ühisvarast välja läinud aktsiad tagastataks

tema ja kostja II ühisvarasse. Hageja soovib, erinevalt tehingute eelsest olukorrast, et edaspidi

oleks ka tema kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse, milles peetakse AS-i ALTAMIRA ja

AS-i AMALFI aktsiaraamatut (EVKS § 2 lg 1 p 3, äriseadustiku § 233 lg 2). Abikaasa õigus

nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantud ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande

parandamiseks vajalike tehingute tegemist tuleneb PKS § 28 lg-st 4. Hageja täpsustas oma

nõuete sõnastust 18. detsembri 2020. a avaldusega. Hageja täpsustas muuhulgas, et tema

nõuded puudutavad ainult vaidlusaluste tehingutega fondile üle antud aktsiaid, nimetades ära

tagastamisele kuuluvate aktsiate hulga. Hageja selgitas alternatiivselt esitatud nõuete

käsitlemise soovitud järjekorda (istungiprotokolli lk 6).

8.12. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud

fondi poolt tühiste tehingute alusel saadud 3424 AS-i AMALFI aktsia ja 14 400 AS-i

ALTAMIRA aktsia tagastamiseks hageja ja kostja II ühisvarasse. Samuti kohustas maakohus

andma tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et mõlemad ühisomanikud oleksid võrdsetes

õigustes aktsionäridena aktsiaraamatusse kantud. Maakohus lähtus tahteavalduste sõnastamisel

hageja 18. detsembri 2020. a avalduses esitatud sõnastustest. Hagi rahuldamine eelnimetatud

viisil ei ole vastuolus fondi seisukohaga, et tagasitäitmise tulemusel peaks taastuma tühiste

lepingute eelne olukord. Vaidlusaluste tehingute tegemise järgselt teostas hageja käesolevas

tsiviilasjas hagi esitamisega PKS § 28 lg 4 ettenähtud õigust, ja kohus rahuldab käesoleva

otsusega hageja vastava nõude. See, kas tagastatavad aktsiad kantakse esmalt selle abikaasa

kontole, kes need fondile üle kandis ning alles seejärel abikaasade ühisele väärtpaberikontole,

või tehakse vastava lõpptulemuse saavutamiseks vajalikud väärtpaberiülekanded otse fondi

väärtpaberikontolt abikaasade ühisele väärtpaberikontole, on otsuse täitmise korra küsimus.

Vastavalt TsMS § 445 lg 1 saab kohus otsuse täitmise korra hageja poolt soovitud viisil kindlaks

määrata. Nimetatu ei kahjusta kuidagi fondi huve.

8.13. Menetluskulude osas leidis maakohus, et TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas

2-20-13586

asjaolusid, millest tulenevalt tuleks menetluskulud teisiti jaotada. Selline kulude jaotus ei

kahjusta hageja huve. Fondi puudutavas osas tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1

alusel, kuna hagi rahuldatakse fondi suhtes. Seega tuleb pool hagiavalduse menetlusega seotud

hageja menetluskuludest jätta fondi enda kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt tasus ta riigilõivu 4100 eurot ja

õigusabikulud olid 28 894 eurot, hageja lepinguliste esindajate tunnitasumäär oli 170-180 eurot,

millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja

vajalikud. Kostja II leidis, et hageja õigusabikulud on ülemäära kõrged, kuid ei selgitanud,

milliste konkreetsete toimingute ajakulu on põhjendamatu. Maakohus arvestas ka sellega, et

fondi esindaja tunnitasumäär on hageja esindajate omast kõrgem. Maakohus määras, et fondil

tuleb hüvitada hageja menetluskulud 16 497 euro ulatuses (32 994/2). Maakohus mõistis hageja

taotlusel menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 8. märtsi 2021. a määrusega kostja II avalduse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja II ümber lükanud hageja väidet, et

hagejalt ei ole tehingute tegemise nõusolekut kunagi küsitud. Aktsepteeritav ei ole käitumine,

mille kohaselt üks abikaasa annab ühisvaraks olevad aktsiad kolmandale isikule üle ilma

abikaasaga arutamata. Kostja II on käitunud nii nagu ta oleks aktsiate ainuomanik. Tegemist ei

olnud pisitehinguga. Kostja II väitel oli tehingute tegemise eesmärk varahalduse sobivam

korraldamine. Kohtu kaudu saab ühisvara käsutamiseks abikaasa nõusolekut taotleda üksnes

siis, kui tehingu tegemata jätmise või viivitusega kaasneb kahju tekkimise oht (PKS § 29 lg 3).

Tegemist on erandiga ühise käsutamise üldreeglist. PKS § 29 lg-s 3 sätestatud erandi

kohaldamise eelduseks on varalise kahju tekkimise oht. Seega ei saa ühe abikaasa poolt

soovitud tehingu tegemist õigustada mittevaraliste eesmärkidega. Välditav kahju peab

väljenduma ühisvara koosseisu kuuluvate asjade kadumises või nende seisukorra halvenemises

või varaliste õiguste rahalise väärtuse vähenemises muul viisil. Välditav kahju ei saa väljenduda

ühisvara rahalise väärtuse suurendamise võimaluses või muus status quo paremaks muutmise

eesmärgis. Kahju tekkimise tõenäosus peab olema suur.

9.2. Kui abikaasal oli võimalik teha üksi selline tehing, mis vastab eelnevalt kirjeldatud

eeldustele, saab tehinguga nõustumist kohtu kaudu taotleda ka tagantjärele. Näiteks võiks siin

tuua ühe abikaasa erilise teadlikkuse ühisvaraks oleva börsil kaubeldava vara turuväärtuse

vähenemisest ja väärtuse langemise ennetamiseks kiireloomuliselt tehtud käsutustehingu.

Üldjuhul ei peaks sellises olukorras teine abikaasa olema vastu tehingu heakskiitmisele

kohtuväliselt vastavalt PKS §-le 31, kuid ei saa välistada, et heakskiidu saamine on objektiivselt

või mitteratsionaalsetest subjektiivsetest kaalutlustest tingitult saavutamatu.

9.3. Kostja II ei ole kahju tekkimise ohu esinemist väitnud ega tõendanud. Vaidlusalused

tehingud tehti AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI aktsiatega. Neid aktsiaid on hoitud avaldaja

nimel üle 20 aasta. Avaldaja tervisehäiretest võimalikult tekkivaid takistusi tema osalemiseks

nimetatud äriühingutele kuuluva vara valitsemisel vaidlusaluste tehingutega ei lahendatud.

Kostja II ei ole esitanud ühtegi kontrollitava täpsusega selgitust selle kohta, millest tekkis

vajadus teha kümneid aastaid muutumatuna püsinud aktsionäride ringis (abikaasadest

ühisomanikud kõigi aktsiate omanikud) kiirustades ja teise abikaasa teadmata muudatus, mille

tulemusena aktsionäriks sai kostja II ja hageja asemel kolmas isik (fond). Kümnete miljonite

eurode väärtusega investeerimisportfellide haldamine ei ole eelduslikult ka praegu teostatud

2-20-13586

avaldaja poolt ainuisikuliselt ja selleks tööks on võimalik vajadusel palgata või muul viisil

kaasata teisi pädevaid isikuid.

9.4. Investeeringute haldamise parem korraldamine ei saa õigustada avalduse rahuldamist.

Kostja II põhjendused investeeringute haldamise parema korraldamise kohta on

kontrollimatuseni ebamäärased. Esitatu põhjal pole kohtul võimalik tõsikindlalt järeldada, et

kostja II tervisliku seisundi võimaliku halvenemisega võiksid kaasneda mingisugused

konkreetsed takistused ühisvara väärtuse senisel tasemel hoidmiseks ning et selliste takistuste

ilmnemine oli enne vaidlusaluste tehingute tegemist tõenäolisem kui praegu. Kostja II pole

selgitanud, kuidas konkreetselt osaleb tema isiklikult äriühingute varaliste õiguste teostamises.

Kui osaleb, aga tulevikus enam mitte, siis tuleb nimetatud äriühingutel leida kostja II

tööpanusele asendus sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Aktsionär ei peagi midagi tegema.

Ja kui ka peaks, pole kohtule esitatust võimalik järeldada, et fond oleks selleks kostja II abita

võimekam kui oli kostja II ühisomanikust aktsionärina. Oht, et abikaasa võib surra või kaotada

oma töövõime, ei saa iseenesest anda sellele abikaasale õigustust ühisvara teise abikaasa

nõusolekuta käsutama hakata. Teistsugune arusaam oleks vastuolus abikaasade varaühisuse

õigussuhte olemusega, tähendaks omavoli toetamist ning kahjustaks väga paljude

ühiskonnaliikmete õiguskindlust.

9.5. Ülejäänud osas kordas maakohus avalduse lahendamisel samu seisukohti, mida ta tegi ka

hagi otsusega lahendamisel (vt ülal p-d 7.5 ja 7.6).

Apellatsioonkaebused

10. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni

p-de 1, 2, 5 ja 6 osas ning p-i 4 osas esimese lause ulatuses, millega maakohus jättis ½

menetluskuludest kostja I kanda. Kostja I palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta

hagi kostja I vastu rahuldamata, jätta kostja I menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt

kostja I kasuks välja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Alternatiivselt palub kostja I tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 osas ulatuses, milles

kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis ületab 7150 eurot. Teha selles

osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotlus 7150 eurot ületavas osas

rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja I osas hageja kanda.

10.1. Kostja I apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja I hinnangul ei ole ta praeguse vaidluse menetlusosaline, kuna vaidluse sisuks on

tehingute tegemiseks nõusoleku andmine. Kostja II on esitanud määruskaebuse, mis on

lahendamata. Kui ringkonnakohus rahuldab kostja II määruskaebuse hageja nõusoleku

saamiseks, kõrvaldab see aktsiate fondile üleandmise tehingu väidetava tühisuse.

Sellisel juhul ei ole aktsiate fondile üleandmise näol tegemist abikaasa nõusolekuta

tehtud tehinguga PKS § 31 lg 1 mõttes. Sellisel juhul puudub fondil kohustus kanda

aktsiad üle hagejale ja kostjale II.

2) Maakohus on meelevaldselt järeldanud, et fond on täielikult kostja II kontrolli all. Fond

on eraldiseisev ja erapooletu juriidiline isik ning tema poolt vara haldamist ei saa

käsitleda omavolina. Fond juhib ja haldab vara XY pere, sh hageja, huvides. Fondi

põhikirja kohaselt on fondi varad ja kohustused eraldiseisvad asutaja kostja II, haldurite

kogu, protektori ja kasusaajate (XY pere) varadest ja kohustustest. Vaidlust ei ole, et

fond tegutseb Malta õiguse alusel. REÕS § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse juriidilisele

2-20-13586

isikule selle riigi õigust, mille kohaselt see on asutatud. Sellele viitas fond maakohtu

menetluses 21. jaanuari 2021. a istungil. Fond tegutseb ranges vastavuses põhikirjas

nimetatud eesmärkidega, s.t kasusaajate e kogu XY perekonna huvides (põhikirja p-d

3.1. ja 3.2.). Fondi haldab, juhib ja esindab haldurite kogu, mitte kostja II (põhikirja p-

d 7.1. ja 8.1.). Haldurite kogu tegutseb kostjast II autonoomselt. Fondi põhikirja p 6.2.

kohaselt kasutatakse esialgset sissemaksed ning kõiki muid varasid fondi põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks s.t vara hoidmiseks, juhtimiseks ja haldamiseks XY

perekonna huvides. Seega on maakohus eksinud, leides, et fond teenib üksnes kostja II

huve ning on tema ainuisikulise kontrolli all.

3) Fond omandas aktsiad Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) andmete põhjal. Fondile

üleantud aktsiate omanikuna oli EVK-sse kantud kostja II, kes oli seega ÄS § 228 lg 2

kohane aktsionäriõiguste teostaja. Kuna fondi esindab ja tema tegevust juhib haldurite

kogu, on vale maakohtu järeldus, et muude isikute teadmine tuleb fondile omistada.

Fondi juhivad professionaalsed haldurid, mitte asutaja (kostja II).

4) Maakohus kohustas fondi andma nõusolekut, mille andmiseks fondil ei ole seadusest

tulenevat õigust ega kohustust. Vaidlust ei ole, et enne fondile üleandmist oli

vaidlusaluste aktsiate omanikuna EVK-sse kantud kostja II. Nimetatud asjaolu tuleb

ringkonnakohtu otsuses tuvastada. Kui aktsiate fondile üleandmine osutukski tühiseks

ja aktsiad kuuluksid alusetu rikastumise sätete alusel tagastamisele, peaks fond

tagastama need kostjale II kui aktsiate üleandjale. PKS § 28 lg 4 ei ole fondi suhtes

kohaldatav. Fond ei saa võtta seisukohta hageja ja kostja II vaheliste varaliste suhete

kohta ega anda selles küsimuses mingeid tahteavaldusi. PKS § 28 lg 4 annab abikaasale

õiguse nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta

tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Seega ei sõltu abikaasa

ühisomanikuna registrisse kandmine fondi nõusolekust. Seega ei saanud maakohus

kohustada fondi andma PKS § 28 lg-st 4 tulenevat nõusolekut. Maakohus leidis

ekslikult, et fondi kohustamist selliseks tahteavalduseks võimaldab TsMS § 445 lg 1.

Kohus saab viidatud sätte alusel reguleerida vaid selliseid küsimusi, milleks on

materiaalõiguslik alus. PKS § 28 lg-st 4 tulenev alus ei loo hagejale nõuet fondi vastu.

Seega oleks hagi tulnud jätta rahuldamata osas, milles hageja taotles fondilt nõusolekuid

ühisomandike EVK-sse kandmiseks. Maakohtu otsus tuleb igal juhul tühistada

resolutsiooni p-i 2 alapunktide 3 ja 4 osas. Fondi suhtes hagi täielikult või osaliselt

rahuldamata jätmine toob kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise.

5) Maakohus eksis hagejale hüvitatavate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel.

Seega isegi, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust tervikuna, tuleb muuta

maakohtu

otsuse

resolutsiooni

p-i

5. Maakohus

eksis

menetluskulude

kindlaksmääramisel, kui leidis, et ainult kostja II esitas hageja menetluskuludele

vastuväite. Fond esitas hageja menetluskuludele vastuväite 26. veebruari 2021

menetlusdokumendis. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole maakohus fondi vastuväiteid

arvestanud. Fond tõi oma vastuväidetes välja järgmist: hageja lepinguliste esindajate

õigusabiteenuste osutamise ajakuluks on hageja taotluses märgitud 140 tundi.

Tavapäraselt on sellise ajakuluga teenuste osutamine mõeldav aastaid kestva

kohtuvaidluse puhul. Praegusel juhul kestis kohtuvaidlus alla poole aasta. Hageja

lepinguliste esindajate töö on dubleeritud ja hageja ei ole mitme esindaja vajalikkust

põhjendanud. Kuna hageja ei ole põhjendanud erinevaid tunnihindasid, tuleb lähtuda

madalamast tunnihinnast (170 eur + käibemaks). Neid asjaolusid arvestades oleks

maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik ajakulu 40-50 tundi ning esindajakulu

10 200 eurot koos käibemaksuga. Seega ei saa hageja põhjendatud ja vajalik

menetluskulu olla suurem kui 14 300 eurot (riigilõiv 4100 eurot ja esindajakulu 10 200

2-20-13586

eurot). Seega kui ½ menetluskuludest jääksid kostja I kanda, ei oleks hageja

menetluskulude hüvitamine põhjendatud suuremas ulatuses kui 7150 eurot.

11. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni

p-de 1 ja 3 osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi ühise väärtpaberikonto

avamiseks ja ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna

hageja määramiseks tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetes läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Tühistada maakohtu 18. septembri 2020. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-20-13586 kohaldatud hagi tagamine.

Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ja kostja II

apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

11.1. Kostja II apellatsioonkaebuse väited on järgmised:

1) Hageja nõue aktsiate tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et hageja varaline olukord ei halvenenud vaidlusaluse tehingu toimel.

VÕS § 1028 lg 2 p-i 3 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise

tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva

sättega või sellise sätte eesmärgiga. Maakohus on jätnud viidatud sätte kohaldamata.

PKS §-i 31 lg 1 eesmärgiks ei ole ebamõistlikult tsiviilkäibe piiramine, s.t abikaasade

ühisvaraga tehingute tegemise piiramine. PKS § 29 lg 1 eesmärgiks on kaitsta üht

abikaasat teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu. Sama eesmärk on ka PKS § 31

lg-l 1, mis sätestab mõlema abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu tühisuse aluse. Seega,

kui hagejat tehinguga ei kahjustatud, ei vasta tehingu alusel üleantu tagastamine seaduse

eesmärgile.

2) Maakohtu seisukoht, et ühe abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu alusel üleantu tuleb

alati tagastada, on vastuolus tsiviilkäibe vajadustega ning õõnestab õiguskindlust.

Kostja II hinnangul kaitseb ühe abikaasa nõusolekuta ja osaluseta tehtud tehingu tühisus

tehingus mitteosalenud abikaasat võimalikust tehinguga seotud vastutusest (nt vastutus

ostja ees eseme müümisel) ning võib vastavate eelduste täidetusel omada tähendust ka

abikaasade omavahelistes varalistes suhetes (nt PkS § 34 lg 3). Majanduslikult mõistlike

tehingute puhul, kus teise abikaasa kahjustamise element puudub, ei oleks tsiviilkäibe

vajadustega kooskõlas tunnustada lahendust, kus kõik ühe abikaasa osaluseta tehtud

(formaalselt tühiste) tehingute alusel üleantu tuleb pooltel tagastada. Maakohtu

seisukoha kehtima jäämine tähendaks, et õiguskorras esineb pidevalt ja massiliselt

olukordi, kus abielus oleva tehingupoole poolt teise abikaasa osaluseta tehtud tehingud

võivad osutuda tühiseks ning tuleks taastada tehingutele eelnev olukord. Just viimane

tagajärg õõnestaks tsiviilkäivet ja õiguskindlust, mistõttu tuleks seda õiguskorras

vältida.

3) Varahaldusstruktuuri ümberkorraldamine oli hageja parimates huvides, mistõttu ei ole

tehingu alusel üleantu tagastamine perekonnaseaduse eesmärgiga kooskõlas. Tehingute

eesmärg oli perekonna kontrolli all oleva vara juhtimismudeli ümberkorraldamine.

Sellisest majanduslikust sisust lähtudes tulebki tehingut hinnata. Abikaasade kontrolli

all olevaid erinevaid varaklasse tuleb aktiivselt juhtida ning see nõuab eriteadmisi.

Hageja varaline seisund ei ole halvenenud, lõpliku kasusaaja tasandil hageja kontrollib

jätkuvalt abikaasade vara nagu seni ning talle on ka edaspidi kuni elu lõpuni tagatud

püsiv ja jätkusuutlik sissetulek ja kõrge elustandard. Hageja ei ole tõendanud, et tehingu

alusel üleantu tagastamine parandaks tema varalist positsiooni.

4) Hagi tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata. Abikaasa ei saa nõuda teiselt abikaasalt

tahteavaldust ühise väärtpaberikonto avamiseks. Kostja II taotles maakohtus, et viidatud

2-20-13586

nõude menetlemisest keeldutaks. Otsuses ei ole nõude rahuldamise õiguslikke aluseid

põhjendatud. Maakohtu otsuses viidatud PKS § 28 lg 4 ei võimalda nõuda nõusolekut

ühise väärtpaberikonto avamiseks.

5) Samuti ei saa üks abikaasa nõuda teiselt tahteavaldust, et abikaasa kantaks ühisel

väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna EVK-sse.

Kohtuotsuses viidatud PKS § 28 lg 4 ei võimalda sellist tahteavaldust nõuda ning selline

nõue satub vastuollu ühisvara olemusega. Aktsiate ühisvarasse tagastamiseks esitatud

hagi rahuldamisel ei saa tulla kõne alla hagejale aktsiate ainukäsutusõiguse andmine.

Otsuse resolutsioon ei vasta maakohtu otsuse põhjendustes (p 19) selgitatule, et

kohtulahendi täitmise tulemusena peavad kostjale II kui ühisomanikule olema tagatud

täpselt samad õigused nagu hagejale. Resolutsiooni täitmine ei tagaks praegusel juhul

kostjale II ja hagejale samaväärseid õigusi.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Kostja II taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on esitatud hilinenult. Apellatsioonkaebuses

viitab kostja II, et maakohus leidis, et hageja kostja II suhtes esitatud tahteavalduste asendamise

nõuetes on põhjendamatud, kuid on need siiski otsusega rahuldanud. Maakohus võttis vastavad

hageja nõuded siiski menetlusse ning maakohtu menetluses kostja II selles osas vastuväiteid

maakohtu tegevusele ei esitanud, mistõttu ei saa ta nüüd enam nendele tugineda.

13. 3. novembril 2021 esitas hageja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Hagejale on

teatavaks saanud asjaolu, et kostja II on 12. oktoobril 2021 asutanud enda nimele äriühingu

Lalallaallaa OÜ (reg. kood 16339798, vt lisa 1). Samuti on hagejale saanud teatavaks, et kostja

II on Lalallaallaa OÜ juhatuse liikmena sõlminud 20. oktoobril 2021 AS-iga AMALFI (mille

aktsiate kostja II poolt kostjale I ülekandmist on hageja hagis vaidlustanud) laenulepingu (vt

lisa 2), mille kohaselt laenab AS AMALFI Lalallaallaa OÜ-le 5 miljonit eurot, tähtajaga 20.

oktoober 2031.a. AS AMALFI poolt on laenulepingu allkirjastajaks märgitud volituse alusel

tegevjuht W. Arvestades asjaolu, et AS AMALFI ainus juhatuse liige on kostja II, siis on ilmne,

et kostja II on volitanud AS AMALFI tegevjuhti W sõlmima eelmainitud laenulepingu kostja

II äriühinguga. Kostja II ei ole informeerinud hagejat ei Lalallaallaa OÜ asutamisest ega mitte

ka AS-iga AMALFI (mille aktsiad kuuluvad vaieldamatult hageja ja kostja II ühisvarasse) 5

miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimisest, rääkimata hageja nõusoleku küsimisest.

Nimetatud asjaolud näitavad, et hoolimata Otsusest jätkub kostja II poolne süstemaatiline

hageja ja tema õiguste eiramine ja ühisvarasse kuuluva varaga omavoliliste tehingute tegemine.

Kostja II tegutseb ühisvaraga jätkuvalt nii nagu üksnes tema ise heaks arvab (kasutades ära

asjaolu, et tema on hetkel ainus juhatuse liige AS-is AMALFI) ning hagejat kui võrdset

ühisomanikku ei ole isegi mitte informeeritud selliste tehingute tegemisest. Esitatud tõendid

kinnitavad, et kostja II on see, kes omavoliliselt ja hagejast täiesti mööda minnes jätkab

abielulise ühisvara käsutamist nii nagu üksnes kostja II ise heaks arvab. Esitatud tõendid on

asjakohased, kuna need kinnitavad, et maakohus rahuldas hagi õigesti ja õigel viisil, kohustades

kostjat II andma tahteavalduse tema ning hageja nimel uue väärtpaberikonto avamiseks, millel

olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud ühisomanikuna kantakse EVK-sse hageja. Muul

juhul jätkuks hageja õiguste kuritarvitamine kostja II poolt.

2-20-13586

Kostja II määruskaebus

14. Kostja II esitas Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles

palub maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas tühistada ning teha uue määruse, millega

kostja II avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt oli kostja II eesmärk vaidlusaluste tehingute tegemisel kaitsta

enda, hageja ja kogu perekonna huve eesmärgiga tagada perekonna heaolu aluseks oleva

varakogumi säilimine ja jätkusuutlik tulu ka tulevikus. Maakohus sisustas kostja II nõude

põhjendamatult kitsalt, jättes arvestamata perekonnaseaduse eesmärgi. PKS § 29 lg-s 3

sätestatud nõude rahuldamise eelduseks on nõusoleku andmata jätmisega kaasneva tajutava

majandusliku riski olemasolu. Sätte kaitsealasse peaks seega mahtuma ka nt majandustegevus

ereorganiseerimine. Tehinguga maandatav risk (vara valitsemise katkemine) õigustab

tehinguks nõusoleku küsimist kohtu kaudu.

Kostja II ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole kahju tekkimise ohtu tõendanud. Kostja II viitas

oma terviseseisundi kriitilisusele. Maakohus ei arvestanud kostja II esiletoodut, et

äriühingutega seotud varakogum on tekkinud ja kasvanud kostja II pideva aktiivse panustamise

tulemusena ning hageja ei ole selles osalenud ega sisuliselt sekkunud. Seega ei ole põhjendatud

maakohtu seisukoht, et kostja II terviseseisundi halvenemine ei kujuta endast mingit ohtu

abikaasade varale. Vara juhtimismudeli ümberkorraldamise eesmärk oli tagada nende aktiivne

haldamine. Passiivse aktsionäri staatuses ei ole võimalik kõnealust varakogumit säilitada. Kui

kostja II oleks olnud passiivne aktsionär, ei oleks abikaasadel täna sellist vara. Hageja ei ole

esitanud menetluse vältel ühtegi plaani varahalduse edasise korralduse kohta, mis on tõsine risk

vara säilimisele tulevikus.

Kostja II ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole hagejaga varade haldamise küsimusi arutanud.

Kostja II on menetluses korduvalt viidanud, et on üritanud koos hagejaga leida lahendusi varade

juhtimismudeli reorganiseerimisele. Kostja II tegi vaidlusaluse tehingu väga põhjaliku eel- ja

uurimistöö järel. Seega on maakohtu etteheited kostja II suunal põhjendamatud. Hagejaga ei

ole olnud võimalik konstruktiivselt varade juhtimist arutada. Hageja selline tegevus rikub

abikaasade vastastikuseid kohustusi teineteise suhtes ning seetõttu on ühisvara korrapärane

majandamine takistatud. Hageja ei ole nõusoleku andmisest keeldumisele ühtegi sisulist

vastuväidet esitanud. Kostja II on tõendanud, et fond tegutseb abikaasade ja nende laste

huvides. Hageja ei ole menetluses väitnud ega põhjendanud, et vara fondi kaudu valitsemine on

majanduslikult ebamõistlik või kahjulik. Maakohtu hinnang hageja huvide kahjustamisele on

ebaõige. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud vastuväidetega, mida hageja

ise ei ole menetluses esile toonud. Registrikannetest ja muudest dokumentidest hoolimata

kuuluvad PKS § 25 alusel kõik varaühisuse kestel omandatud varalised õigused abikaasade

ühisvarasse, seega kuuluvad ka fondi asutamisdokumentidest tulenevad avaldaja õigused

hagejale ja kostjale II ühiselt. Seega on puudutatud isikul jätkuvalt täielik kontroll aktsiaseltside

juhtorganite üle ning ka fondist laekuv dividend on abikaasade ühisvara.

15. Maakohus võttis kostja II määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.

16. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja II jätta.

2-20-13586

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat II tegema tahteavaldus X

ja Y ühise väärtpaberikonto avamiseks X nimel ja tegema ühise väärtpaberikontoga seotud

toiminguid (otsuse p 3). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja

maakohtu menetluskulud suuremas ulatuses kui 10% kostja I kanda. Apellatsioonimenetluse

kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata, kuid

kohtuotsuse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et aktsiate tagasi kandmiseks vajalikud

tahteavaldused on seotud Y väärtpaberikontoga. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

18. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle

pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:

- Hageja

ja

kostja

II

abiellusid

06.03.1987.

Nende

varasuhetele

kohaldatakse

perekonnaseaduse (PKS) varaühisuse sätteid (PKS § 211 lg 1).

- Kostja II väärtpaberikontol olid äriühingute AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI aktsiad.

Aktsiad olid hageja ja kostja II ühisvara ning hagi esitamise seisuga oli vaidlusaluste aktsiate

väärtus vähemalt 63 074 944 eurot.

- 17. jaanuaril 2020 asutas kostja II Malta Vabariigis ühingu (Fondi) nimega CASTRA

HIBERNA FOUNDATION. 10. augustil 2020 sõlmis kostja II fondiga lepingu, millega

kohustus andma fondile üle 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat ja 3424 AS-i AMALFI aktsiat.

17. augustil 2020 kandis kostja II aktsiad oma väärtpaberikontolt üle fondi väärtpaberikontole.

Aktsiad anti fondile üle tasuta ja kõik tehingukulud kandis kostja II.

19. Maakohus jättis rahuldamata kostja II taotluse abikaasa (hageja) nõusoleku saamiseks

ühisvaraks olevate aktsiatega tehtud tehingutele. Kostja II ei ole määruskaebuses esile toonud

sisuliselt uusi väiteid, vaid on jäänud maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. TsMS

§ 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme

kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste

asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates

ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja

arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega avalduse rahuldamata jätmise kohta ja järgib

neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.

19.1. Kostja II väitis määruskaebuses, et hageja kohustus tehinguks nõusolek anda tuleneb ka

hea usu põhimõttest PKS § 28 lg 3 ja § 15 lg 1 koostoimes üldise hea usu põhimõttega VÕS §

6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus määruse

põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8), kui ei analüüsinud täpsemalt avalduse rahuldamata

jätmist selle õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab

maakohus üksnes põhjendama mittenõustumist avaldaja faktiväidetega, kuid see ei kehti

avaldaja õiguslike väidete kohta. Kolleegium märgib, et ka sisuliselt ei olnud maakohtul alust

avaldaja nõuet hinnata VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 järgi. Tahteavalduse tegemise kohustus

võib tuleneda üldisest hea usu põhimõttest olukorras, kus asjassepuutuvate eluliste asjaolude

jaoks puudub seaduse regulatsioon. Ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku saamist

2-20-13586

reguleerib PKS § 29 lg 3 ja seetõttu ei ole alust hinnata sama nõuet samadel asjaoludel

täiendavalt üldise hea usu põhimõtte regulatsiooni järgi.

20. Maakohus tuvastas, et kostjal II ei olnud käsutusõigust vaidlusaluste aktsiate

võõrandamiseks kostjale I ning et hagejal on õigus nõuda alusetult võõrandatud aktsiate

tagastamist kostjalt I. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega. Maakohus

on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii

tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei

korrata.

21. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega osas, milles maakohus kohustas kostjat II

tegema tahteavaldus hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja nimel ja

tegema ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3).

21.1. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et PKS § 28 lg-st 4 tuleb abikaasa õigus nõuda,

et teise abikaasa väärtpaberikontol olevad aktsiad tuleb kanda ühisele väärtpaberikontole ning

selleks tuleb kohustada abikaasat tegema ühise väärtpaberikonto avamiseks vajalikud

toimingud. PKS § 28 lg 4 sätestab, et abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava

ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.

PKS § 28 lg 4 on võrreldav näiteks kinnistusraamatu kande parandamise regulatsiooniga

asjaõigusseaduse §-s 65 lg-s 1 (Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-

13). Kolleegiumi arvates eeldab PKS § 28 lg 4, et abikaasade ühisvarasse kuuluva eseme osas

tehtud kanne on ekslik, eelkõige seetõttu, et kajastab omanikuna vaid ühte abikaasat. PKS § 28

lg 4 ei anna alust nõuda laialdasemaid muudatusi ühisvara koosseisus.

21.2. Ühise väärtpaberikonto mõiste sätestab EVKS § 5 lg 3. Nimetatud sätte järgi võib avada

ühise väärtpaberikonto, mis avatakse ühiste omajate poolt nimetatud ühe ühise omaja nimel.

Sel juhul kuulub isikutele ühiselt igakordne väärtpaberikonto jääk.

21.3. Äriseadustiku (ÄS) § 286 reguleerib olukorda, kus ühe isiku väärtpaberikontol olev

aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt. Selle paragrahvi lõike 3 järgi on aktsia ühisel omanikul

on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse. EVKS lg 4 p 8 sätestab, et väärtpaberi mitmele

isikule kuulumise korral kantakse registrisse lisaks väärtpaberikonto omaja andmetele ka teiste

väärtpaberi ühiste omajate nimed ja andmed ning teave selle kohta, kes ühistest omajatest on

õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluvaid väärtpabereid. Abielu kestel abikaasade

poolt omandatud aktsiad on vastavalt PKS § 14 lg 1 abikaasade ühisvara, seega kuuluvad

abikaasadele ühiselt ÄS § 286 lg 1 mõttes (Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-99-04, p 24).

21.4. Ühine väärtpaberikonto EVKS § 5 lg 3 mõttes ei ole võrdsustatav olukorraga, kus ühe

isiku väärtpaberikontol olev aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt ÄS § 286 mõttes. Abikaasa,

kes ei ole väärtpaberite omajana registrisse kantud, saab PKS § 28 lg 4 alusel nõuda üksnes

enda kohta kande tegemist teise abikaasa väärtpaberikontol olevate kindlaksmääratud

väärtpaberite osas, kuid ta ei saa nõuda ühise väärtpaberikonto avamist ja aktsiate kandmist

ühisele väärtpaberikontole. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas

kostjat II tegema tahteavaldus hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja

nimel ja tegema ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3). Kuigi hageja on

palunud ning maakohus on kohustanud kostjaid I ja II tegema tahteavaldused aktsiate

kandmiseks ühisele väärtpaberikontole, saab ringkonnakohus määrata, et aktsiad tuleb kanda

kostja II väärtpaberikontole. Hageja ja maakohtu käsituse kohaselt see, kas tagastatavad aktsiad

kantakse esmalt selle abikaasa kontole, kes need fondile üle kandis ning alles seejärel

abikaasade ühisele väärtpaberikontole, või tehakse vastava lõpptulemuse saavutamiseks

vajalikud

väärtpaberiülekanded

otse

fondi

väärtpaberikontolt

abikaasade

ühisele

2-20-13586

väärtpaberikontole, on otsuse täitmise korra küsimus. Seega on ka hageja ise oma hagi eset

mõistnud viisil, et selles sisaldub vaikivalt taotlus kanda aktsiad kostja II väärtpaberikontole.

22. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja maakohtu

menetluskulud suuremas ulatuses kui 10 % kostja I kanda. Maakohus määras 50% hagiavalduse

menetlemisega seotud hageja menetluskuludest fondi kanda, kuid ei selgitanud, kust tuleb

selline nõuete osakaal. Kolleegiumi arvates oleks maakohus pidanud arvesse võtma, et nõue

kostja I vastu moodustas mahuliselt üksnes väikse osa hagist. Vaidluse põhiküsimus oli, kas

kostjal II oli õigus võõrandada ühisvara ilma hageja nõusolekuta ja see osa ei puuduta kostjat

I, kes oli üksnes väärtpaberite omandaja. Kostja I vastuväited hagile olid pigem tehnilist laadi

ning need olid ka osaliselt edukad. Seetõttu ei ole põhjust jätta hageja maakohtu

menetluskulusid kostja I kanda suuremas ulatuses kui 10 %.

23. Maakohus tuvastas, et hagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud on tasutud

riigilõivud kogusummas 4100 eurot ja õigusabikulud 28 894 eurot, kokku 32 994 eurot. Kuigi

maakohus märkis ekslikult, et kostja I ei ole vastuväidet õigusabikulude suurusele esitanud,

hindas kohus kostja I vastuväidet ja märkis, et kostja ei ole selgitanud, millisteks konkreetseteks

toiminguteks kulutatud aeg on tema arvates põhjendamatu. Kostja II vastuväide (dtl 502) oli

samasisuline. Kolleegium leiab, et maakohtu lõppjäreldus on õige ning kohtu diskretsiooni

piirides. Vastuseks kostja I väitele, et õigusabikulu üldine maht on tavatult suur, märgib kohus,

et vaidlus on oma sisu poolest harvaesinev ning tõstatab õiguslikult uudseid küsimusi, mis võib

õigustada õigusabikulu suhteliselt suurt mahtu. Kostja I ei ole selgitanud, millisteks

konkreetseteks toiminguteks kulutatud aeg on tema arvates põhjendamatu.

Menetluskulude jaotus

24. Apellatsioonimenetluse kulu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 järgi

poolte enda kanda. Määruskaebuse menetlemise kulu jääb TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.06.2022 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-20-13586 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 8. märtsi

2021. a otsuse osas, milles maakohus kohustas Y tegema tahteavaldus, et avada

enda ja X ühine väärtpaberikonto X nimel ning kanda X registrisse ühisel

väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna. Jätta

tühistatud osas jõusse maakohtu otsus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-20-13586

osas,

milles

ringkonnakohus

jättis

menetluskulud

apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

2-20-13586

jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja arvatud 10%

X menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kanda.

3. Jätta muus osas Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus

muutmata.

4. Jätta Y kassatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta

CASTRA

HIBERNA

FOUNDATIONI

kassatsioonkaebus

rahuldamata.

6. Rahuldada X vastukassatsioonkaebus.

7. Tagastada Y kassatsioonkaebuselt enam tasutud kautsjon 50 eurot,

ülejäänud osas arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

8. Arvata CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon riigituludesse.

9. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

9.1. Rahuldada X hagi.

9.2. Kohustada CASTRA HIBERNA FOUNDATIONIT:

9.2.1.

kandma

AS AMALFI

3424 aktsiat

X

ja

Y

ühisele

väärtpaberikontole;

9.2.2.

kandma

AS ALTAMIRA

14 400 aktsiat

X

ja

Y

ühisele

väärtpaberikontole;

9.2.3. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada

CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist

AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omajana ning

kanda X ja Y Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste

omajatena;

9.2.4. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada

CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist

AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omajana

ning kanda X ja Y Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste

omajatena.

9.3. Kohustada Y:

2-20-13586

9.3.1. tegema tahteavaldus, et avada X ja Y ühine väärtpaberikonto X

nimel;

9.3.2. tegema tahteavaldus, et kanda X Eesti väärtpaberite registrisse

ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud

isikuna;

9.3.3. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus, et kanda

X Eesti väärtpaberite registrisse AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN

kood EE3100069287) ühise omajana;

9.3.4. tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale, et kanda

X Eesti väärtpaberite registrisse AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK

ISIN kood EE3100069279) ühise omajana.

9.4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja

arvatud 10% X menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA

FOUNDATIONI kanda.

9.5. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT X kasuks välja

menetluskuludena maakohtus 3299 eurot 40 senti.

9.6. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT X kasuks välja viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

9.7. Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2020. a määruse alusel hagi

tagamise abinõuna CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILE seatud keeld

endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid võõrandada ja

piiratud asjaõigusega (sh pandiga) koormata jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna. Hagi tagamise abinõu ei takista käesoleva kohtuotsuse

täitmist. CASTRA HIBERNA FOUNDATION võib endale kuuluvaid

AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid käsutada käesoleva kohtuotsuse

täitmiseks.