1-21-8117/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2021, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-8117 (21231500516)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Mearis Karna

Tõlk Natalija Mehh

P

rokurör Natalia Duškina

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

N.S (isikukood XXX xxxx kodakondsusega; emakeel: xxxx; xxxx ; ; elukoht: xxxx xxxx; kehtivad kriminaal- ; töökoht: ja väärteokaristused puuduvad)

süüdistuses KarS § järgi

424 lg 1

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks N.S

424 lg 1

6 (kuus kuud ) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2021 kuni 15.03.2021, s.o 2 (kaks a

5 (viis) kuud ja 28 kaheksa) ) päev , kandmisele jääb (kakskümmend päeva vangistust.

KarS § 74 lg te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui - N.S ei pane 1- ( aasta ja 2- (kahe) kuu

ühe) pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: -des 1-

1. elama oma alalises elukohas xxxx; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.S-i osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata N.S-ile lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%.

N.S allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KrMS N.S-ilt riigituludesse: § 175, § 179 alusel välja mõista

• sundraha 876 eurot –

• kaitsjatasu õigusabi osutamise eest – 220,32 eurot

• joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot –

• ekspertiisi teostamise kulu 95 eurot –

KrMS § 180 lg 3 alus määrata, et el menetluskulud, kogusummas 1235,32 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 102,94 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700049532. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult t - eatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

N.S-i (N.S) 14.03.2021 kella 20.53 süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult ajal xxxx maja juures suunaga xxxx xxxx reg/nr xxxx olles alkoholi poole mootorsõidukit joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 376T järgi etanooli veres 2,38 mg/g +/- 0,06, k=2, st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,32 mg/g) millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning , lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS - § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuh - t ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega N.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise

424 lg 1 eest N.S-i karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, seega ärak kuud ja 28 päeva andmata karistuse osa moodustab 5 vangistust. Kohaldades Ka

tmisele, rS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täi kui ei pane 1 aastase ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu süüdistatav N.S

ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) ohas; elama kohtu määratud alalises eluk 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest olt kehtestatud ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku po korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema

kohustada N.S-i kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

N.S Harju Maakohtu Tallinna nõustus kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ning

prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused

arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised ja prokuröri jäävad kokkulep asub seisukohale, et süüdistatav pe juurde, on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb N.S

424 lg 1 esitatud süüdistuses KarS § järgi süüdi mõista

ja talle kar pele. Taotletud karistus vastab N.S-i istus mõista vastavalt kokkulep süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo kohtunik