2-20-1375/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1375

Kohtuasi

Larix Partners OÜ hagi Canderos Assets OÜ (endine

ärinimi Osaühing Canderos Trade) vastu leppetrahvi

ja viivise väljamõistmiseks

Canderos Assets OÜ vastuhagi Larix Partners OÜ

vastu GTS Group OÜ osa nimiväärtusega 1800 eurot

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Larix Partners OÜ apellatsioonkaebus

Canderos Assets OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Larix Partners OÜ apellatsioonkaebuse hind 228 963,48

eurot

Canderos Assets OÜ apellatsioonkaebuse hind 102 949,88

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Larix Partners OÜ (registrikood 14591223),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helena Noot

Kostja Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12. oktoobri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-1375 osas,

millega maakohus mõistis Canderos Assets OÜ-lt Larix Partners OÜ kasuks välja

leppetrahvi 25 000 eurot (s.o 25 000 eurot ületavas osas) ja sellelt arvestatud viivise

706,45 eurot (s.o 443,43 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning

jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule.

Muus osas, s.o resolutsiooni p-d 3 ja 4 (hagi osaline ja vastuhagi rahuldamata

jätmine), jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades selle

põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

2. Jätta Larix Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada Canderos Assets OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud Larix Partners OÜ menetluskuludest 32% Canderos

Assets OÜ kanda ja Canderos Assets OÜ menetluskuludest 68% Larix Partners OÜ

kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada Larix Partners OÜ hagi osaliselt.

5.2. Välja mõista Canderos Assets OÜ-lt Larix Partners OÜ kasuks leppetrahv

25 000 eurot ja sellelt arvestatud viivis 443,43 eurot.

5.3. Jätta hagi muus osas rahuldamata.

5.4. Jätta Canderos Assets OÜ vastuhagi rahuldamata.

6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Larix Partners OÜ menetluskuludest 32%

Canderos Assets OÜ kanda ja Canderos Assets OÜ menetluskuludest 68% Larix

Partners OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Larix Partners OÜ (hageja) esitas 27. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Canderos Assets OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 280 113,36 eurot ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmiti hageja, kostja, GTS Group OÜ ja MLu vahel

5. novembril 2018 osanike leping (osanike leping). Hagejale kuulub 60% suurune ja kostjale

40% suurune osalus GTS Group OÜ-s. Osanike lepingut on rikkunud nii kostja kui ka kostja

määratud juhatuse liige M. L, kelle rikkumiste eest vastutab osanike lepingu p-de 6.2, 12.1,

13.2.1 ja 13.2.3 koosmõjus kostja. Kostjal tuleb osanike lepingu p 12.2 alusel tasuda iga

rikkumise eest leppetrahvi 25 000 eurot. Hageja nõudis kostjalt 13. septembril, 31. oktoobril,

8. ja 15. novembril 2019 leppetrahvi vastavalt hiljemalt 20. septembril, 7., 14. ja 25. novembril

2019. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi kokku 275 000 eurot. Hageja nõuab ka viivist

maksetähtpäevade möödumisest arvates. Hagi esitamise seisuga on hagejal viivisenõue 5113,36

eurot. Kuivõrd kostja ei ole näidanud üles huvi lepingu täitmise vastu ja kohustuste rikkumisega

on rikutud hageja huve, siis puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.

Rikutud on osanike lepingu p-s 10 ette nähtud konkurentsipiirangut. M. L oli Hongkongis

registreeritud XXX Limited juhataja, mis tegutseb GTS Group OÜ-ga samal tegevusalal ja

geograafilisel turul. Kuivõrd XXX Limited on asutatud enne osanike lepingu sõlmimist, siis

olid nii M. L kui ka kostja osanike lepingu sõlmimise hetkel teadlikud, et selline tegevus on

vastuolus osanike lepingu p-ga 10. 19. juuli 2019. a ja 13. septembri 2019. a teatistega andis

hageja täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja ei olnud 2019. a jaanuaris teadlik

konkurentsipiirangu rikkumisest, sest hageja määratud juhatuse liige arvas, et XXX Limited

kuulub GTS Group OÜ kontserni. Samuti on rikutud osanike lepingu p-s 6.7 ette nähtud

kohustust tagada, et igakordselt valitakse GTS Group OÜ juhatusse hageja nimetatud juhatuse

liikme kandidaat. 9. augustil 2019 astus tagasi JK ning kostjale saadeti allkirjastamiseks GTS

Group OÜ osanike koosoleku protokoll eesmärgiga valida juhatusse uus hageja nimetatud liige.

Kostja sellele ei vastanud ja protokolli ei allkirjastanud. Protokolli edastamist saab ka

tõlgendada kui hageja nõuet juhatusele kutsuda kokku koosolek, aga M. L koosolekut kokku ei

kutsunud. 13. septembri 2019. a teatisega andis hageja täiendava tähtaja rikkumise

kõrvaldamiseks.

Rikutud on osanike lepingu p-s 7.2.1 ette nähtud GTS Group OÜ juhatuse kohustust esitada

osanikele majandusaasta aruanne 180 kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta lõppemist.

Hageja andis 13. septembri 2019. a teatises täiendava tähtaja. Samuti on rikutud osanike lepingu

p-s 6.9 ette nähtud piirangut, sest M. L võõrandas GTS Group OÜ tütarühinguks olnud GTS

Post OÜ osa Global Transport Solution OÜ-le ilma nõusoleku saamiseks GTS Group OÜ

osanike koosolekut kokku kutsumata. Kuivõrd selle tulemusena ei olnud GTS Post OÜ enam

GTS Group OÜ tütarühing, siis muutus GTS Post OÜ konkurendiks. M. Lu üheaegselt mõlema

äriühingu juhatuse liikmena tegutsemine on osanike lepingu p-s 10 ette nähtud

konkurentsipiirangu rikkumine. Konkurentsipiirangu rikkumine on omistatav ka otse kostjale,

sest kostja omab Global Transport Solution OÜ kaudu GTS Group OÜ-ga konkureerivate

äriühingute osalust.

Pärast seda, kui J. K astus juhatusest tagasi, ei täitnud M. L enam osanike lepingu p-des 7.2.2

ja 7.2.3 ette nähtud GTS Group OÜ juhatuse kohustust esitada osanikele igakuiselt finants- ja

tegevusaruanded. 31. oktoobri 2019. a teatisega andis hageja täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks, esitades ühtlasi ka teabenõude osanike lepingu p 7.1 alusel, mh nõudis hageja

konkreetselt GTS Post OÜ müügilepingu esitamist. Lisaks on rikutud osanike lepingu p 6.2,

sest tegutsetud ei ole selliselt, et osanike lepingu tingimused (konkreetsel juhul p 6.7) oleksid

täidetud suurimas võimalikus ulatuses. Kostja ei ilmunud 6. novembri 2019. a osanike

koosolekule, millisel oli kavas määrata juhatusse hageja nimetatud juhatuse liige. Kostja

keeldus ka osanike 14. novembri 2019. a koosolekul osalemisest. Hageja juhtis rikkumistele

tähelepanu vastavalt 8. ja 15. novembri 2019. a teatistes.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja teateid ja nõudekirju edastanud osanike lepingus

kokkulepitud e-posti aadressilt ning kostjale ei olnud teada need hageja nimel esitanud isikute

esindusõigus. Samuti ei ole kostja osanike lepingut rikkunud. Alternatiivselt nõuab kostja

leppetrahvi vähendamist, sest leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvesse tuleb võtta ka hageja

enda käitumist ning kostja väidetav käitumine ei ole tekitanud kahju. Kostjale omistatakse

alusetult teiste isikute rikkumisi. Osanike lepingu p 12.2 võimaldab nõuda leppetrahvi ainult p-

des 8–10 ette nähtud kohustuste rikkumise eest. Lisaks on hageja esitanud nõudeid ajal, mil ta

oli õigustamatult GTS Group OÜ osanik. Veel loobus hageja 20. oktoobri 2020. a nõudekirjaga

hagis esitatud nõuetest.

GTS Post OÜ ja XXX Limited ei konkureeri enda tegevuses GTS Group OÜ-ga. Samuti

tegutseb XXX Limited teisel geograafilisel turul. Kostja ei ole nimetatud äriühingute osanik

ega juhatuse liige. Hagejale ei ole ka kunagi jäetud muljet, et XXX Limited kuulub GTS Group

OÜ kontserni. Lisaks pidi hageja XXX Limited äriühingust ning asjaolust, et M. L on seal

juhataja, teadlik olema 22. jaanuaril 2019, kuid leppetrahvi nõudis hageja 13. septembril 2019,

milliseks ajaks oli möödunud osanike lepingu p-s 12.2 ette nähtud 6-kuuline nõude esitamise

õigust lõpetav tähtaeg. Osanike lepingus ette nähtud konkurentsikeeld on ka vastuolus

konkurentsiõigusega.

M. Lule ei saa omistada aruandluskohustuse rikkumist, kuna see oli GTS Group OÜ kohustus,

raamatupidamise eest vastutas J. K, leppetrahvi ei ole nõutud mõistliku aja jooksul ning

pooltevahelise praktika kohaselt aruandluskohutust ei järgitud. Samuti oli hagejal kogu

ülevaade ühingu finantsist ja tegevusest enne tema juhatuse liikme tagasiastumist ning

teabenõue oli ebamõistlik. Lisaks ei ole toimunud ühtegi nõuetekohast osanike koosolekut, kus

kostjal oleks olnud võimalik osaleda ja hääletada hageja määratud juhatuse liikme valimise

poolt. Samuti ei olnud koosoleku kokkukutsumise teadete esitamise hetkel täidetud eeldused

osanike poolt koosoleku kokkukutsumiseks, sest hageja ei pöördunud esmalt juhatuse poole,

ning teated ei vastanud kehtestatud nõuetele. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema taotletud isik

oli pädev grupi juhtimiseks ja kostjal puudus tema suhtes usaldus.

3. Kostja esitas 24. septembril 2020 vastuhagi, milles palus kohustada hagejat andma kostjale

üle GTS Group OÜ osa nimiväärtusega 1800 eurot (osa) omandiõigus ja tegema tahteavaldus

väärtpaberitehingu korralduse tegemiseks selliselt, et osa kantakse kostja väärtpaberikontole,

asendada kohtuotsusega hageja nõusolek nimetatud väärtpaberitehingu korralduse tegemiseks,

samuti äriregistris ja Eesti väärtpaberite keskregistris osa omanikukande muudatuste

tegemiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja palus määrata kindlaks ka otsuse

täitmise kord.

Vastuhagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja ja GTS Group OÜ vahel sõlmitud

laenulepingutest tulenevad kohustused 5. novembril 2018 sõlmitud pandilepingu (pandileping)

p 4.9 alusel pandi realiseerimise tõttu täidetud. Hageja antud laenu tagamiseks panditud GTS

e-Xpress OÜ ja Freselle Customs & Logistics OÜ osad on hageja poolt realiseeritud 5. juulil

2019 õigusvastasel viisil avalikku oksjonit korraldamata osade omandamisega eelnevalt kostjat

teavitamata. Vastavalt osanike lepingu lisa 2 p-le 5 peab hageja andma kostjale üle GTS Group

OÜ osa omandi 51 800 euro vastu, millise summaga väärtpaberikorralduse on kostja teinud.

5. juuli 2019. a seisuga oli Freselle Customs & Logistics OÜ osa väärtus 300 000 eurot ja GTS

e-Xpress OÜ osa väärtus 2500 eurot. Isegi, kui panti ei ole realiseeritud, siis vähenes hageja

nõue GTS Group OÜ vastu vähemalt 302 500 euro ulatuses. Lisaks on GTS Group OÜ-l hageja

vastu kahju hüvitamise nõue summas 787 365,67 eurot. GTS Group OÜ on teinud tasaarvestuse

avalduse.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud kostja kanda.

Hageja vastuväidete kohaselt ei ole hageja panti realiseerinud. GTS e-Xpress OÜ ja Freselle

Customs & Logistics OÜ osad on kantud hageja väärtpaberikontole, milleks oli hagejal enda

õiguste ja huvide kaitsemise eesmärgil pandilepingu p 4.8 alusel õigus. Pandilepingu p 4.3

kohaselt toimub pandi realiseerimine osa müügi teel, kuid osade müük ei ole seni õnnestunud.

Isegi, kui lugeda pant realiseerituks, siis ei kata äriühingute väärtus täies ulatuses GTS Group

OÜ kohustusi hageja ees enam kui 600 000 euro ulatuses. Kostja esitatud hinnang Freselle

Customs & Logistics OÜ osa väärtuse osas on ülepaisutatud ja kallutatud, põhinedes ebaõigetel

andmetel ja valel metoodikal. Freselle Customs & Logistics OÜ osa väärtus on kõige rohkem

55 470 eurot. Lisaks on kostja väited kahju tekkimise kohta paljasõnalised.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 15. aprilli 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 51 149,88 eurot, jättis hagi rahuldamata leppetrahvi 225 000 eurot

ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab leppetrahvi osanike lepingu p 12.2 järgi nõuda

üksnes p-des 8–10 ette nähtud kohustuste rikkumise korral. Nimetatud punktide

reguleerimisalas on hageja esile toodud rikkumistest üksnes konkurentsikeelu rikkumine.

Kostja rikkus XXX Limited ja GTS Post OÜ kaudu GTS Group OÜ-ga konkureerides osanike

lepingu p 10, mille järgi kohaldub konkurentsikeeld GTS Group OÜ kontserni liikmete

tegelikes ja tulevastes tegevusvaldkondades. Konkurentsiõigus ei keela äriühingu osanike

kokkuleppeid, millega seatakse piirangud nendega seotud füüsiliste isikute suhtes.

XXX Limited oli vahetult enne osanike lepingu sõlmimist GTS Group OÜ tütarühing. Kostja

ei ole tõendanud, et hageja oli osanike lepingu sõlmimisel teadlik, et XXX Limited ei kuulu

enam kontserni ega asjaolu, et XXX Limited ei tegutse valdkonnas, milles tegutsemise

kavandamiseks ta GTS Group OÜ kontserni kuulus. Alusetu on ka kostja viide geograafiliste

turgude erinevusele, sest GTS Group OÜ tegutses ka Hiinas. Leppetrahvi ei ole nõutud

hilinenult, sest hageja esitas kostjale tingimusliku nõude 19. juuli 2019. a avalduses. Samuti ei

ole tõendatud, et hageja sai rikkumise asjaoludest teada enam kui 6 kuud enne 13. septembri

2019. a nõude esitamist, sest 2019. a jaanuari e-kirjadest ei nähtu XXX Limited aktsionäri ega

juhi isikut puudutavaid andmeid.

GTS Post OÜ kuulus osanike lepingu sõlmimise ajal GTS Group OÜ kontserni. Hageja nõuet

ei välista majandustegevuse kvantitatiivne vähenemine või katkemine. Seejuures on kostja

väitel tegevus muutunud ajal, mil GTS Post OÜ ei olnud enam kontserni liige. Seega tuleb

kostjalt välja mõista leppetrahv kokku 50 000 eurot. Leppetrahvi vähendamiseks ei ole alust,

sest leppetrahvi kokkuleppe seos tegelikkusest oluliselt suurema laenu andmise ootusega

osanike lepingust ei nähtu ning kui hageja on põhjustanud GTS Group OÜ-le kahju, siis on

GTS Group OÜ-l võimalik esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Täiendavalt kuulub

rahuldamisele viivisenõue rahuldatud põhinõude osalt. Hageja viivisearvestuse aluste õigsuse

on kostja võtnud õigeks.

GTS Group OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi ei saa lugeda täidetuks. Pandi

realiseerimisena käsitab pandileping pandieseme müüki. Kostja ei ole vaidlustanud hageja

väidet osade müügi ebaõnnestumise kohta. Samuti ei ole hageja nõuded tasaarvestuse tulemusel

lõppenud. Selgesõnalist tahteavaldust tasaarvestamiseks 6. novembri 2019. a avalduses ei

sisaldu, kuid hageja on ka ise avaldust tõlgendanud tasaarvestusena. Nimetatud avalduses on

käsitatud GTS Group OÜ nõudena Freselle Customs & Logistics OÜ osa väidetavat väärtust

5. juuli 2019. a seisuga. Isegi, kui eeldada kostja esile toodud osa väärtuse õigsust, ei oleks see

võrdne hageja ees täitmata jäänud kohustuste suurusega. Kostja ei ole menetluses tuginenud

sellele, et GTS Group OÜ oleks tasaarvestanud hageja nõudeid muus osas kui 6. novembri

2019. a avalduses märgitu. See, et GTS Group OÜ ise on soovinud oma väidetavat kahjunõuet

suuremas osas tasaarvestada, ei toonud iseenesest kaasa kostja tuginemist GTS Group OÜ

täiendavale tasaarvestusavaldusele oma vastuhagi alusena. Täiendavalt on kostja väited hageja

poolt GTS Group OÜ-le kahju tekitamise kohta kontrollimatuseni ebamäärased ja tõendamata.

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti

hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus tõlgendas hagejale üllatuslikult osanike lepingu p 12.2 ebaõigesti, kui jättis

arvestamata poolte ühise tahte ja jõudis vastupidiselt kohtuistungil selgitatule järelduseni, mida

ei kinnita ka sätte grammatiline tõlgendamine. Kui kohus oleks materiaalõigust õigesti

kohaldanud, siis oleks ta jõudnud järeldusele, et lepptrahvi saab nõuda ka muude kui p-des 8–

10 ette nähtud kohustuste rikkumise korral. Samuti jättis kohus põhjendamatult menetluskulud

poolte endi kanda olukorras, kus kohus rahuldas hagi osas, millega seotud tõendid ja seisukohad

olid kõige mahukamad ning jättis rahuldamata kostja põhjendamatu ja menetlust koormava

vastuhagi. Kohus ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud ega otsuses põhjendanud, miks on

selline menetluskulude jaotus asjaolusid arvestades hageja suhtes õiglane.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi

rahuldati ja jäeti vastuhagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja kanda

või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

XXX Limited ei olnud GTS Group OÜ tütarühing osanike lepingu ajal. Hageja oli sellest

teadlik. XXX Limited ei tegutse valdkonnas, milles tegutsemise kavandamiseks ta GTS Group

OÜ kontserni kuulus. Siinjuures jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Samuti ei

tegutsenud XXX Limited samal geograafilisel turul, kuivõrd GTS Group OÜ on tegutsenud

üksnes Eestis. Lisaks ei ole leppetrahvinõue esitatud tähtaegselt. Asjaolule, et kostja on

rikkunud konkurentsikeeldu, omades kaudselt (läbi Global Transport Solution OÜ) XXX

Limited osa, tugines hageja esmakordselt 19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis.

Leppetrahv kuulub vähendamisele. Osanike leping oli seotud hageja kohustusega anda GTS

Group OÜ-le laenu 4 000 000 eurot. Kuivõrd hageja andis laenu 473 614,78 eurot, siis

moodustab hageja nõutav leppetrahv 25 000 eurot 5,279% laenusummast. Hageja leppetrahvi

tasumise nõue ei ole proportsioonis osanike lepingu eesmärgiga ja hageja lepingu täitmise

mahuga. Samuti põhjustas hageja kogu GTS Group OÜ kontserni majandustegevuse katkemise,

tekitades sellega kahju. Samal ajal ei ole hageja nõude aluseks olevad väidetavad rikkumised

põhjustanud kahju. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et valdav osa menetluses esitatud

tõenditest puudutab vaidlustatud otsusega rahuldatud leppetrahvi nõudeid ja vastuhagi.

27. jaanuari 2021. a nõudekirjaga täpsustas kostja 6. novembri 2019. a tasaarvestuse avalduses

sisalduva tasaarvestatava nõude suurust. Kostja tugines sellele 27. jaanuari 2021. a

menetlusdokumendis. Maakohus jättis eelneva otsuse tegemisel arvestamata. Hageja omandas

õigusvastasel viisil pandiõiguste realiseerimisel GTS e-Xpress OÜ ja Freselle Customs &

Logistics OÜ osad. Isegi juhul, kui hageja ei realiseerinud pandiõiguseid, siis tekitas hageja

enda käitumisega kahju vähemalt summas 302 500 eurot, millise nõude tasaarvestas GTS

Group OÜ hageja nõudega. Maakohus jättis kostja seisukohad ja tõendid analüüsimata. Lisaks

ei täitnud maakohus seoses vastuhagiga eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mh ei

juhtinud tähelepanu asjaoludele, millele tugines otsuses.

Vastustaja seisukoht

9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 25 000 eurot (s.o 25 000 eurot ületavas osas) ja sellelt arvestatud viivise 706,45

eurot (s.o 443,43 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb

ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud

vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas, s.o resolutsiooni p-d 3 ja 4

(hagi osaline ja vastuhagi rahuldamata jätmine), jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

muutes ja täiendades selle põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele. Hageja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus tuvastas, et kostja rikkus osanike lepingu p-s 10 sätestatud konkurentsipiirangut

sellega, et GTS Post OÜ, mis oli GTS Group OÜ tütarühing, võõrandati Global Transport

Solution OÜ-le ning M. Lu GTS Post OÜ juhatuse liikmeks olemine on vastuolus osanike

lepingu p-ga 10. Maakohus mõistis eelnimetatud lepingu rikkumise eest kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 25 000 eurot ja viivise 443,43 eurot. Kostja maakohtu otsuse p-s 13 tuvastatud

asjaolusid apellatsiooniastmes ei vaidlusta, kuid leiab, et VÕS § 162 lg 1 alusel tuleb

leppetrahvi vähendada nullini.

12. Hageja nõue põhineb 5. novembril 2018 hageja, kostja, GTS Group OÜ ja MLu vahel

sõlmitud osanike lepingul (osanike leping; kd I, tl 9–13 pöördel). Hageja leiab, et kostja on

osanike lepingut rikkunud, mis annab talle õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi summas 275 000

eurot ja sellelt arvestatud viivist 5113,36 eurot (vt viivisearvestuse täpsustus; hageja

19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi p G; kd II, tl 41 pöördel). Pooled ei vaidle, et hageja

on kostjalt nõudnud leppetrahvi järgmiselt:

 13. septembri 2019. a nõudekirjaga leppetrahvi 50 000 euro tasumist hiljemalt

20. septembriks 2019 (esmakordselt esitatud 19. juuli 2019. a (kd I, tl 39, 42–43));

 31. oktoobri 2019. a nõudekirjaga leppetrahvi 75 000 euro tasumist hiljemalt

7. novembriks 2019 (kd I, tl 44–46);

 8. novembri 2019. a nõudekirjaga leppetrahvi 125 000 euro tasumist hiljemalt

14. novembriks 2019 (kd I, tl 47–49);

 15. novembri 2019. a nõudekirjaga leppetrahvi 25 000 euro tasumist hiljemalt

25. novembriks 2019 (kd I, tl 50–51).

13. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt poolte vahel sõlmitud osanike lepingu p-

s 12.2 sätestatud leppetrahvikokkuleppe tõlgendamise ja leppetrahvi maksmise nõudeõiguse

eelduste üle. Samuti leiab kostja, et kui leppetrahvi nõude eeldused on täidetud, siis on

leppetrahv ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Vastuhagis vaidlevad pooled selle üle,

kas GTS Group OÜ laenulepingust tulenev kohustus hageja ees on täidetud ning kas hageja on

kohustatud kostjale GTS Group OÜ osa osanike lepingu lisas 2 sätestatud tingimustel tagasi

müüma.

14. Kolleegium käsitleb esmalt poolte väiteid osanike lepingu p 12.2 tõlgendamise kohta (I).

Kui kolleegium teeb kindlaks leppetrahvikokkuleppe sisu, siis hindab kolleegium, kas kostja

on leppetrahviga kokku lepitud lepingulisi kohustusi rikkunud ja kas teised leppetrahvi

maksmise nõudeõiguse tekkimise eeldused on täidetud (II) ning seejärel tuleb hinnata kostja

leppetrahvi vähendamise taotlust (III). Pärast seda hindab kolleegium poolte väiteid seoses

vastuhagiga (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused.

I

15. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); b) võlgnik on

lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui

lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‑d 103 ja 160); d)

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (seda juhul, kui pooled ei ole leppetrahvi nõudest teatamise kohustuse

kokkuleppeliselt välistanud) (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on

TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

15.1. Osanike lepingu p-s 12.2 on ette nähtud, et mis tahes p-des 8, 9 või 10 sätestatud

kohustuste rikkumise eest või vastavalt lepingus sätestatud kohustuse rikkumise eest, kui sellist

rikkumist ei ole kõrvaldatud 3-päevase täiendava tähtaja jooksul (kui rikkumine on

kõrvaldatav), on lepingut mitte rikkunud osanikel õigus nõuda lepingut rikkunud osanikult

leppetrahvi summas 25 000 eurot iga rikkumise kohta. Leppetrahvi nõude võib iga osanik ning

leppetrahvi nõude võib esitada rikkunud osanikule kuni 6 kalendrikuu jooksul alates

rikkumisest teadasaamisest mitterikkunud osaniku poolt. Leppetrahvi summa jaguneb lepingut

mitte rikkunud osanike vahel vastavalt nende osalustele ühingus. Leppetrahv jagatakse lepingut

mitte rikkunud osanike vahel proportsionaalselt nende osalusele ühingus.

Hageja leiab, et osanike lepingu p 12.2 järgi on tal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kas p-de 8–

10 rikkumise eest ilma lisatingimusteta või mõne muu lepingus sätestatud kohustuse rikkumise

eest siis, kui osanik ei kõrvalda rikkumist kolme päevase täiendava tähtaja jooksul (kui

rikkumine on kõrvaldatav). Lisaks leiab hageja, et kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada,

siis saab lepingupool nõuda leppetrahvi ka muu kui osanike lepingu p-des 8–10 sätestatud

rikkumise eest. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et osanike lepingu p 12.2

võimaldab nõuda leppetrahvi ainult p-des 8–10 ette nähtud kohustuste rikkumise eest.

Maakohus leidis osanike lepingu p-i 12.2 VÕS § 29 järgi tõlgendades, et lepingupoolte ühiseks

tahteks oli sätestada leppetrahvi nõue ainult lepingu p-de 8, 9 või 10 rikkumise eest. Maakohus

tõlgendas lepingu p-i 12.2 grammatiliselt, lisaks arvestas maakohus hageja käitumist, kui

hageja määras osanike lepingu p 10 rikkumise kõrvaldamiseks kostjale täiendava tähtaja (kd I,

tl 39 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel

rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel

õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654

lg 6).

15.2. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohtu otsus lepingu tõlgendamise osas oli

üllatuslik. Kõnealuse lepingupunkti tõlgendamise vajadusest on mõlemad pooled aru saanud

ning maakohus on sellele tähelepanu juhtinud 3. detsembri 2020. a nõudekirjas ja 4. veebruari

2021. a istungil (kd II, tl 155–156 pöördel; kd III, tl 118 pöördel–119). Pooled said välja tuua

ja tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb tahteavalduste tõlgendamisel

lähtuda. Kohus ei või hinnata esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja

arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud

neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg 4 teine lause) (vt Riigikohtu 3. juuni

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei tõlgendanud

maakohus osanike lepingu p-i 12.2 mõlemast poolest erinevalt.

Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et maakohus on lepingut ebaõigesti

tõlgendanud. Lepingupoolte kokkulepe tehakse kindlaks lepingut tõlgendades. Lähtuda tuleb

lepingu sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1

esimese lause järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb

eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise

asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja

pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest

tuleb tahteavalduste tõlgendamisel lähtuda (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-167-12, p 12; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). VÕS § 29 lg-t 5

kohaldatakse nii poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamisel kui ka siis, kui ühist tahet välja

selgitada ei ole võimalik.

15.3. Hageja leiab, et osanike lepingu p 12.2 sisu on analoogne VÕS § 116 lg 2 p-des 1–5

sätestatud olulise lepingurikkumise normistikuga, kus p-d 1–4 sätestavad olulised

lepingurikkumised ning p 5 järgi on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustust ei

täideta täiendava tähtaja jooksul (vt hageja 27. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi p 8; kd IV,

tl 51). Kolleegium sellise võrdlusega ei nõustu, sest samas on hageja selgitanud, et kui rikkumist

ei ole võimalik kõrvaldada, siis saab nõuda ka ükskõik millise kui osanike lepingu p-des 8, 9

või 10 sätestatud lepingu rikkumise eest leppetrahvi ilma täiendavat tähtaega andmata. Sellisel

juhul ei ole oluline lepingurikkumine eristatav ükskõik millisest muust rikkumisest ning

osanike lepingu p-s 12.2 välja toodud p-des 8, 9 ja 10 sätestatud kohustused kaotaksid oma

esiletõstmise vajaduse. See aga ei oleks kooksõlas poolte poolt lepingule antud mõtte ega

eesmärgiga. Lisaks leppetrahvile on pooled osanike lepingu p-s 12.1 kokku leppinud üldise

lepingupoole vastutuse lepingust, õigusaktidest ja hea usu põhimõttest tulenevate kohustuste

rikkumise eest. Seega ei ole põhjendatud sanktsioneerida kõiki osanike lepingust tulenevate

kohustuste rikkumisi 25 000 euro suuruse leppetrahviga.

Maakohus on õigesti viidanud hageja 19. juuli 2019. a teatisele (kd I, tl 39 ja pöördel), sest

lepingupoolte käitumine enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3) võimaldab välja

selgitada poolte tegelikku (subjektiivset) ühist tahet. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et

samas see, et kostja on samuti muu kui osanike lepingu p-de 8–10 rikkumiste eest esitanud

hagejale leppetrahvi nõude, ei anna alust tõlgendada lepingut hageja pakutud viisil. Kostja on

14. jaanuari 2021. a nõudekirjas viidanud ja ka maakohtu 4. veebruari 2021. a istungil

selgitanud, et lähtus leppetrahvi nõude esitamisel hageja seisukohast ja võimalusest, et kohus

tõlgendab lepingut hageja pakutud viisil ning et sellisel juhul ei kaotaks ta leppetrahvi

nõudeõigust (vt maakohtu istungi protokoll; kd III, tl 118 pöördel ja 119, tl 80–81 pöördel).

16. Maakohtu otsus on poolte poolt vaidlustatud täies ulatuses. Kuigi kostja ei vaidlusta

maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja rikkus osanike lepingu p-i 10 sellega, et pärast GTS

Post OÜ osa võõrandamist oli M. L GTS Post OÜ juhatuse liige, siis on kostja selles osas

vaidlustanud leppetrahvi suuruse. Kuna kolleegium nõustub maakohtu poolt osanike lepingu p-

le 12.2 antud tõlgendusega, siis jääb maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja leppetrahvi nõuded, mis olid esitatud osanike lepingu p-de 6.7, 6.9, 7.2.1,

7.2.2, 7.2.3, 7.1, 6.2 ja 6.7 rikkumiste eest (s.o leppetrahv 225 000 eurot ja sellelt arvestatud

viivis 3963,48 eurot).

II

17. Järgnevalt hindab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väiteid osanike lepingu p 10

rikkumise kohta.

Osanike lepingu p 10 järgi kohustuvad kõik pooled käesoleva lepingu kehtivuse ajal mitte

osutama ühingule või selle mis tahes tütarühingule otseselt või kaudselt konkurentsi.

Konkureerivateks tegevusteks loetakse ühingu või mis tahes tütarühingu tänaseid või tulevasi

tegevusvaldkondi, sealhulgas rongide opereerimist, logistilise teenuse pakkumist, laoteenuse

osutamist, e-kaubanduse logistika korraldamist. Konkurentsi osutamiseks loetakse nii

tegutsemist töö-, teenuse- või muu lepingu alusel konkurendi huvides, konkurendi juhtorgani

liikmena tegutsemist, osaluse omamist konkurendis, konkurendi tegevuse soodustamist

finantseerimise kaudu või muud sisulist või rahalist seostust konkurendiga. Käesolev

konkurentsipiirang on piiratud nende geograafiliste turgudega, kus ühing või mis tahes ühingu

tütarühing käesoleval ajal või tulevikus tegutseb.

Kuna tegemist on konkurentsikeelu kokkuleppega, siis tuleb hinnata, kas sellisel kokkuleppel

on konkurentsiseaduse (KonkS) §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg, sest KonkS § 8 järgi on

selline kokkulepe tühine, välja arvatud KonkS §-de 5–7 alusel lubatud kokkulepe ja otsus.

Tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt nt Riigikohtu 5. aprilli 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et

konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv, kuid kuna otsus on selles osas nõuetekohaselt

põhjendamata, sest piirang seati ka kostjale kui juriidilisele isikule (vt maakohtu otsuse p 14),

siis kõrvaldab ringkonnakohus selle rikkumise, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi

praeguse otsuse põhjendustega.

17.1. Osanike lepingu pooleks on nii kostja kui ka kostja määratud juhatuse liige M. L ning

GTS Group OÜ. Hagejale kuulub 60% suurune ja kostjale 40% suurune osalus GTS Group

OÜ-s. Kostja hinnangul sisaldab osanike lepingu p 10 turu jagamise kokkulepet (KonkS § 4

lg 1 p 2) ning klientide jagamise kokkulepet (KonkS § 4 lg 1 p 3). Kolleegium kostja

seisukohaga ei nõustu.

KonkS § 4 lg 1 järgi on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi

kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas: p 2 järgi tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise

arengu või investeerimise piiramine; ja p 3 järgi kaubaturu või varustusallika jagamine,

sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda.

Kolleegiumi hinnangul ei ole osanike lepingu p-s 10 sätestatud piirang vastuolus

konkurentsiõigusliku regulatsiooniga. Tegemist on koondumisega ja GTS Group OÜ puhul on

tegemist ühisettevõttega, kus nii hagejal kui ka kostjal on kontrolliõigus (vt GTS Group OÜ

põhikirja p 4.3). KonkS § 19 lg 1 p 3 järgi on koondumine ettevõtjate poolt ühiselt valitseva

mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja ja nende osade üle (sama on

sätestatud Nõukogu 20. jaanuari 2004. a määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise

kohta ettevõtjate koondumise üle (edaspidi EÜ ühinemismäärus) art 3 lg 1 p-s b). Koondumise

läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalikke piiranguid käsitleb Komisjoni teatis

koondumistega otseselt seotud ja nendeks vajalike piirangute kohta (2005/C 56/03), mis

sätestab p 36 kolmandas lauses, et emaettevõtjate ja ühisettevõtte vahelisi konkurentsikeeldu

käsitlevaid kohustusi saab ühisettevõtte eluea jooksul käsitada koondumise läbiviimisega

otseselt seotud ja selleks vajalikuna. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse

teistsuguseks järelduseks.

18. Hageja leiab, et kostja osanike lepingu p 10 rikkumine seisneb selles, et M. L oli

konkureeriva äriühingu XXX Limited juhatuse liige ja kostja omas Global Transport Solution

OÜ kaudu XXX Limited osalust. Maakohus leidis, et leppetrahvi nõudmise eeldused on

täidetud, sest XXX Limited oli GTS Group OÜ konkurent osanike lepingu p 10 mõttes.

Kolleegium maakohtu lõppjäreldusega ei nõustu ning tühistab kostjalt leppetrahvi 25 000 euro

ja sellelt arvestatud viivise 706,45 euro väljamõistmise osas maakohtu otsuse.

Pooled ei vaidle selle üle, et esmakordselt esitati leppetrahvi teade seoses sellega, et M. L on

konkureeriva äriühingu juhatuse liige, 19. juulil 2019 ning nõue koos tasumise tähtajaga esitati

13. septembril 2019. Kostja etteheited maakohtule on järgmised: maakohus jaotas ebaõigesti

tõendamiskoormise; hageja oli teadlik, et XXX Limited ei olnud GTS Group OÜ tütarühing

osanike lepingu sõlmimise ajal; XXX Limited ei tegutsenud valdkonnas, milles tegutsemise

kavandamiseks ta GTS Group OÜ kontserni kuulus; lisaks ei ole leppetrahvi maksmise nõue

esitatud tähtaegselt.

18.1. Esmalt käsitleb kolleegium leppetrahvi nõude esitamise tähtajaga seotud asjaolusid.

Kostja leiab, et hageja on hilinenult, s.o 19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis, tuginenud

lepingu p 10 rikkumise osas sellele, et kostja omab läbi Global Transport OÜ XXX Limited

osa. Maakohus seda väidet hinnanud ei ole. Kolleegium saab selle rikkumise kõrvaldada,

täiendades maakohtu otsuse põhjendusi praeguse otsuse põhjendustega. Kolleegium kostja

seisukohaga ei nõustu. Hageja tõi 19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi p-s 28 täiendavalt

välja, et lisaks omab kostja Global Transport Solution OÜ kaudu XXX Limited osalust. Kuna

eristada tuleb algset leppetrahvi nõuet ja selle hilisemaid täiendusi, siis praegusel juhul täiendas

hageja sama rikkumise episoodi ega esitanud uut leppetrahvi nõuet.

18.2. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et kõnealuse rikkumise osas on hageja

leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. Maakohtu järeldus, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud

hilinenult, on õige, kuid kuna maakohtu otsuse põhjendused sisaldavad alternatiivseid käsitlusi,

siis

tuleb

seda

osa

otsusest

täpsustada

(maakohtu

otsuse

p 12).

Lisaks

on

apellatsioonimenetluses selgunud, et pooled mõistavad osanike lepingu p-s 12.2 sätestatud 6-

kuulist tähtaega erinevalt, mistõttu tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada

praeguse otsuse põhjendustega.

Kostja leiab, et osanike lepingu p-s 12.2 on sätestatud aegumise erikokkulepe tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg 1 mõttes. Kostja arusaama kohaselt oli hageja kohustatud

teatama kostjale leppetrahvi nõude esitamisest VÕS § 159 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse rikkumise avastamist ning esitama nõude hiljemalt 6 kuu jooksul. Kostja

hinnangul on pooltevahelisi suhteid arvestades (efektiivne äritegevus ning kiire kontserni

areng) mõistlikuks leppetrahvi nõude teatamise ajaks üks kuu. Hageja seevastu leiab, et osanike

lepingu p-s 12.2 lepiti kokku mõistlikus tähtajas leppetrahvist teatamiseks.

Poolte tahte väljaselgitamiseks tuleb osanike lepingu p-i 12.2 taas tõlgendada. Osanike lepingu

p 12.2 teise lause järgi võib leppetrahvi nõude esitada rikkunud osanikule kuni 6 kalendrikuu

jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Nimetatud säte on dispositiivne ja pooled

võivad ise kokku leppida, millise aja jooksul võib leppetrahvi nõuet esitada, samuti võivad

pooled välistada leppetrahvi nõudest teatamise kohustuse. Kuna pooled ei ole esile toonud

asjaolusid ega esitanud tõendeid poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks, siis tuleb

lepingu tõlgendamisel lähtuda kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest ning VÕS § 29 lg-s 5

sätestatud objektiivsetest tõlgendamisreeglitest. VÕS § 159 lg 2 sättest lähtuvalt tuleb teadet

leppetrahvinõude esitamise kohta eristada leppetrahvi nõudest. Kolleegiumi hinnangul on

vaidlusalune tingimus, vastavalt selle sõnastusele, mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et

leppetrahvi nõudmine ei eelda teise lepingupoole teatamise kohustust ning kokku on lepitud

aeg, s.o 6 kuud, mille jooksul võib võlausaldaja leppetrahvi nõuet esitada alates rikkumisest

teadasaamisest.

Maakohus leidis, et hageja esitas tingimusliku leppetrahvi nõude 19. juulil 2019 ning et sellega

teostas hageja leppetrahvi nõudeõigust. Kostja seda maakohtu järeldust apellatsioonkaebuses

ei vaidlusta, leides samuti, et 19. juulil 2019 esitas hageja kostja vastu esimese leppetrahvi

nõude (vt kostja apellatsioonkaebuse p 15; kd IV, tl 12). Lisaks tuvastas maakohus, et hageja

ei pidanud 22. ja 25. jaanuaril 2019 saadetud e-kirjadest (kd II, tl 12–13) rikkumise aluseks

olevatest asjaoludest teada saama. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks

järelduseks. Kolleegium märgib, et kuigi maakohus tugines 19. juuli 2019. a avalduse juurde

lisatud registriandmete kohta tehtud väljatrüki kuupäevale, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 4,

sest hageja ei ole sellele tuginenud, ei mõjuta see järelduse õigsust. Hageja on välja toonud

asjaolud ja esitanud tõendid selle kohta, et ta sai vahetult enne 19. juulit 2019. a rikkumise

aluseks olevatest asjaoludest teada (vt hageja 19. oktoobri 2020 menetlusdokumendi p 20; kd

II, tl 39 pöördel ja selles viidatud tõendid).

18.3. Maakohus leidis, et XXX Limited oli GTS Group OÜ konkurent osanike lepingu p 10

mõttes. Kostja ei nõustu maakohtu tõendamiskoormise jaotusega, et ta pidi tõendama, et XXX

Limited ei tegutse osanike lepingu p-s 10 nimetatud valdkonnas. Samas leiab hageja, et osanike

lepingu p 10 eesmärk oli vähendada kahjustatud poole tõendamiskoormist ning maakohus on

rikkumise aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud.

Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et osanike lepingu p 10 ei sisalda kokkulepet jaotada

tõendamiskoormis erinevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust. Seega pidi hageja tõendama

konkurentsipiirangu

rikkumise

aluseks

olevaid

asjaolusid.

Hageja

on

sellise

tõendamiskoormise jaotusega ka arvestanud, märkides vastuses kostja apellatsioonkaebusele,

et ta on oma väiteid tõendanud (vt vastus kostja apellatsioonkaebusele, p 13.3; kd IV, tl 33).

Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus hageja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal

ebaõigesti, et XXX Limited tegutses konkureerivas valdkonnas GTS kontserniga samal

geograafilisel turul. Kostja võtab omaks, et vahetult enne osanike lepingu sõlmimist, s.o kuni

4. september 2018, oli XXX Limited GTS Group OÜ tütarühing Hongkongis (Hiina) ning

valdkondadeks olid e-kaubandus ja logistika (vt maakohtu 4. veebruari 2021. a istung; kd III, tl

117 pöördel ja 118). Maakohus tuvastas konkurentsikeelu rikkumise XXX OÜ 2017. a

majandusaasta aruande (kd II, tl 66–78), laenutaotluse projekti (kd III, tl 1–2 pöördel) ja M. Lu

16. augusti 2018. a e-kirja (kd III, tl 82–83) põhjal. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et

esiteks ei kinnita need tõendid, et XXX Limited reaalselt tegutses ning teiseks, et GTS Group

OÜ või mõni tema tütarühingutest tegutses samas valdkonnas ja samal geograafilisel turul

(Hiina). Nende tõendite põhjal saab järeldada, et GTS kontsernil oli soov Hiina turule laieneda

(nn plaan paberil). Kolleegiumi arvates eeldab osanike lepingu p 10 sõnastuse kohaselt

konkurentsikeelu rikkumine seda, et sellel geograafilisel turul ka reaalselt tegutsetakse.

Ainuüksi asjaolu, et XXX Limited oli enne osanike lepingu sõlmimist GTS Group OÜ

tütarühing, ei tähenda, et toimunud on konkurentsikeelu rikkumine. Kostja esitatud asjaolude

kohaselt ei olnud äriühing 2017. a ega 2018. a aktiivne. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja

aruanded (kd II, tl 173–186). Kolleegium märgib, et kuigi maakohus võttis vastu inglise keelsed

aruanded ega nõudnud kostjalt nende tõlget eesti keelde, siis ei ole see oluline menetlusõiguse

normi rikkumine, sest tõendite tõlkimine on nende sisu ja mahtu arvestades ebamõistlik ning

hageja ei ole muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud (TsMS § 33 lg 1 teine lause).

Nendes aruannetes omab tähtsust vaid üks lause – the company was inactive during the period

(the year) (2017. a aruande lk 8 p 1 ja 2018. a aruande lk 7 p 1), mis tähendab, et äriühing ei

olnud aruandluse perioodil (aastal) aktiivne. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

III

19. Maakohus hindas kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks ja leidis, et kostja väited ei anna

alust leppetrahvi vähendamiseks (vt maakohtu otsuse p 16). Kolleegium nõustub maakohtu

järeldusega, kuid tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 peab vajalikuks täiendada

maakohtu otsuse põhjendusi praeguse otsuse põhjendustega.

VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu praktika järgi ei ole VÕS § 162 lg-s 1

kasutatud termineid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ võimalik käsitada faktiliste

asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, mistõttu pole neid võimalik tõendada

TsMS § 230 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

162-12, p 20). Kuna maakohus jättis kostja leppetrahvi vähendamise taotluse hindamisel välja

selgitamata, milline on osanike lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida

kahju või sanktsioneerida rikkumist, siis ringkonnakohus selgitas pooltele, et leppetrahvi

suuruse ebamõistlikkust tuleb sellest funktsioonist lähtuvalt hinnata (kd IV, tl 37 pöördel). Kui

funktsiooniks on kompenseerida kahju, siis tuleb kaaluda, millist kahju võisid pooled lepingu

sõlmimisel ette näha. Kui leppetrahvi funktsioon on sanktsioneerida rikkumist, siis tuleb

arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jne. Kui

leppetrahvi vähendamist taotleb kohtult kostja, siis on tema kohustus tõendada, et leppetrahvi

suurus on ebaproportsionaalne.

20. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et

leppetrahvi suurus oli seotud GTS Group OÜ-le antava laenusummaga 4 000 000 eurot,

mistõttu peaks leppetrahv olema 0,625% välja antud laenusummast (s.o 2969,09 eurot).

Osanike lepingu p-s 12.2 ei ole leppetrahvi summa tingimuslik ning selles puuduvad viited

laenusumma protsendile. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et osanike

lepingu sõlmimisel oli leppetrahvi arvutamise aluseks 0,625% laenusummast 4 000 000 eurot.

Isegi kui siduda osanike leping laenulepinguga ning arvestada asjaoluga, et GTS Group OÜ-le

maksti välja laen 473 614,78 eurot, siis võrreldes laenusummaga, ei saa pidada leppetrahvi

25 000 eurot ebamõistlikult suureks.

Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvi eesmärgiks oli VÕS § 159 lg 1 alusel rikkumise

sanktsioneerimine. Praegusel juhul ei tulnud hagejal tõendada kahju ulatust, mida rikkumisega

tekitati, sest leppetrahvi sellises ulatuses õigustab tagatisfunktsioon, mida ei pea mõõtma

ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

66-05, p 17). Osanike lepingu sisust tulenevalt oli pooltel äratuntav huvi konkurentsikeelu

järgimise ning rikkumise sanktsioneerimise vastu, et ära hoida edasisi rikkumisi. Kolleegiumi

hinnangul ei ole leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ka vastuolus hea usu

põhimõttega.

IV

21. Kostja esitas 24. septembril 2020 vastuhagi, milles palus kohustada hagejat andma talle üle

GTS Group OÜ osa nimiväärtusega 1800 eurot ning tegema vastavad tahteavaldused.

Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, leides, et kostja pole menetluses tuginenud sellele, et

GTS Group OÜ on tasaarvestanud hageja nõudeid muus osas peale GTS Group OÜ 6. novembri

2019. a avalduses toodu ning alternatiivselt, et kostja väited hageja poolt GTS Group OÜ-le

kahju tekitamise kohta on kontrollimatuseni ebamäärased ja tõendamata. Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et kostja väited hageja kohustuste rikkumiste kohta on esile toomata ja

tõendamata. Seega on maakohus vastuhagi rahuldamata jättes õigesti leidnud, et 27. veebruari

2019. a kokkuleppe (osanike lepingu lisa 2) p-s 1 sätestatud GTS Group OÜ osa nimiväärtusega

1800 eurot tagasimüügi tingimused on täitmata, kuid kolleegium peab vajalikuks osaliselt

muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

Osanike lepingu lisa 2 järgi leppisid pooled kokku, et kui hiljemalt 31. detsembriks 2019 on

GTS Group OÜ tagastanud hagejale laenulepingute põhisummana kogu kasutusele võetud

krediidilimiidi osa ning lõpptähtajaks kogunenud intressi, siis hageja müüb ja kostja ostab osad

nimiväärtusega 1800 eurot hinnaga 51 800 eurot (kd II, tl 23–24). Pooled ei vaidle, et GTS

Group OÜ-le oli antud laenu 473 614,78 eurot. Seega on vastuhagi rahuldamise eelduseks, et

GTS Group OÜ on tagastanud hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2019 kasutusele võetud laenu

koos kogunenud intressiga. Kolleegium märgib, et kuigi GTS Group OÜ ei ole käesolevas

vaidluses menetlusosaliseks, saab kohus siiski tasaarvestuse eelduseid hinnata. TsMS § 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik vaid menetlusosalistele osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kuna GTS

Group OÜ ei ole asjas menetlusosaline, siis ei ole tehtav otsus talle siduv ning tasaarvestuse

eelduste hindamine praeguses asjas ei kahjusta GTS Group OÜ õigusi (vt Riigikohtu 12. juuni

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14496/66, p 13).

22. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus vastuhagi menetlemisel eelmenetluse

ülesandeid ja selgitamiskohustust (TsMS § 392). Kolleegium sellega ei nõustu. Küll aga saab

kolleegiumi hinnangul maakohtule ette heita otsuses üllatusliku seisukoha võtmist, kui

maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et GTS Group OÜ on

tasaarvestanud hageja nõudeid muus osas kui 6. novembri 2019. a nõudekirjas (teade lepingu

täitmise kohta ja kahju hüvitamise nõue; kd I, tl 151–152). Seoses vastuhagiga tõi kostja

27. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis välja täiendavaid asjaolusid ja esitas tõendeid (kd II,

tl 165–kd III, tl 16). Maakohtu 4. veebruari 2021 istungil, enne eelmenetluse lõpetamist, ei

teavitanud maakohus pooli, et jätab kostja 27. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi

arvestamata (kd III, tl 119 ja pöördel). Sellise seisukoha on maakohus võtnud alles

kohtuotsuses, kuid vaatamata sellele hindas otsuses ka neid tasaarvestuse aluseks olevaid

asjaolusid (vt maakohtu otsuse p 22). Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse põhjendustes

esineva vastuolu kõrvaldada.

22.1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et tulenevalt maakohtu

3. detsembri 2020. a kirjast (kd II, tl 155–156) ja hageja vastuväidetest, pidi kostja aru saama,

et tal tuleb TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise järgi GTS Group OÜ

tasaarvestuse aluseks olevate nõuete eeldusi tõendada. Maakohus leidis, et kostja väited hageja

poolt GTS Group OÜ-le kahju tekitamise kohta on ebamäärased ja tõendamata, samuti märkis

maakohus Boomerangi tehingu kohta, et kostja ei ole väidetavate rikkumiste asjaolusid

esitanud. Ka apellatsioonimenetluses, s.o pärast seda, kui ringkonnakohus selgitas, et menetleb

kostja 27. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis esitatud väiteid ning viitas, et asja

lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas GTS Group OÜ-l on selline nõue, mida

tasaarvestada, ei toonud kostja GTS Group OÜ nõuete aluseks olevaid asjaolusid esile ega

esitanud tõendeid, näitamaks, et ta oleks maakohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ja täiendavalt tõendada (vt 4. oktoobri 2021. a kiri; kd IV,

tl 37 ja pöördel).

22.2. Kolleegium märgib, et eelmenetluse ülesannete nõuetekohane täitmine ei tähenda seda,

et kohus peaks juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on

võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas

esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4) ning alles otsuse tegemisel

saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1).

Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagimenetlus põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40).

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi on

poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus

saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada

täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Arvestades, et selgitamiskohustuse ulatus

sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid, siis leiab kolleegium, et praeguses asjas ei ole maakohus selgitamiskohustust

rikkunud. Kui kostja esitas tasaarvestuse alusena nõuded, siis tuli kostjal tõendada kõik nõuete

eeldused ning nende suurus (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15,

p 19).

23. Tasaarvestuse eeldusi sisuliselt hinnates leiab kolleegium, et tasaarvestuse formaalsed

eeldused on täidetud. GTS Group OÜ on teinud hagejale VÕS § 198 järgi tasaarvestuse

avaldused: 6. novembril 2019 ja 27. jaanuaril 2021 (kd II, tl 151–152; kd III, tl 14–16, vt

p 1.11). 27. jaanuari 2021. a avalduses on täpsustatud 6. novembri 2019. a avalduses märgitud

kahju hüvitamise nõuet ning nendes on nii aktiiv- kui ka passiivnõuded piisavalt määratletud.

Lisaks formaalsetele eeldustele peavad olema täidetud ka tasaarvestuse materiaalsed eeldused,

sest tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses,

kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud (VÕS § 197 lg-d 1 ja 2).

Tasaarvestatavad nõuded lõpevad tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest.

Hageja vaidles tasaarvestuseks esitatud GTS Group OÜ nõuetele vastu, väites, et tegemist on

fabritseeritud nõuetega ning kostja ei ole kahjunõuetega seotud asjaolusid selgitanud ega

rikkumise sisu avanud.

23.1. Esmalt tugineb kostja sellele, et GTS Group OÜ kohustused hageja ees olid 5. juuli

2019. a seisuga täidetud, sest hageja realiseeris Freselle Customs & Logistics OÜ ja GTS e-

Xpress OÜ panditud osad. Maakohus leidis, et pandiesemeid ei ole realiseeritud pandilepingu

p 4.1 mõttes, s.t pandieseme müük tagatud kohustuste täitmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei

anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Pandilepingu

p 4.3 sätestab pandi realiseerimise korra ning maakohus tuvastas, et osade müüki ei ole

toimunud. Pandilepingu p 4.8 teise lause järgi on pandipidajal õigus kanda osa enda

väärtpaberikontole. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolu tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud.

23.2. Järgnevalt tugineb kostja sellele, et isegi kui hageja ei realiseerinud osadele seatud panti,

siis tekitas hageja GTS Group OÜ-le kahju vähemalt 302 500 eurot. Kolleegium märgib, et

vastuhagi lahendamisel omab tähtsust see, kas tasaarvestuse olukord tekkis hiljemalt

31. detsembriks 2019, sest kokkuleppe p 1 järgi pidi GTS Group OÜ selleks ajaks oma

kohustuse hageja ees täitma (vt kokkuleppe p 1, millega täiendati osanike lepingut p-ga 5 – „5.1

Juhul kui hiljemalt 31.12.2019 on Ühing tagastanud Osanik II Laenulepingute põhisummana

kogu kasutuselevõetud Krediidilimiidi osa ning Lõpptähtajaks kogunenud intressi, siis Osanik

II müüb ja Osanik I ostab Osaniku II kõik osad nimiväärtusega 1800 eurot (edaspidi

Tagasimüüdav Osa), mis vastab 60%-le Ühingu osakapitalist“). Kostja on esitanud väite, et

5. juuli 2019. a seisuga vähenes hageja nõue GTS Group OÜ vastu vähemalt 302 500 euro

ulatuses. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et hageja on oma õigusi teostanud kooskõlas

pandilepingu p-ga 4.3. Seda seisukohta ei muuda ka kostja väide, et hageja määras Freselle

Customs & Logistics OÜ juhatuse liikmeks V. Tragoni. Kostja ei ole põhjendanud, miks tuleb

pooltevahelises lepingulises suhtes pidada sellist hageja käitumist „õigusvastaseks viisiks“.

Panditud osad on pandud avalikule enampakkumisele alghinnaga 2500 eurot (GTS e-Xpress

OÜ) ja 10 000 eurot (Freselle Customs & Logistics OÜ) (vt avaliku enampakkumise

korraldamine, 4. november 2019; kd II, tl 79–81). Freselle Customs & Logistics OÜ osa eest

pakuti enampakkumisel üksnes 10 000 eurot (kd II, tl 82). Kuna hageja lähtus pandi

realiseerimisel pandilepingus kokkulepitust, siis on kostja väited hageja rikkumise ja 302 500

euro suuruse kahju tekitamise kohta põhjendamatud.

23.3. Viimase asjaoluna tugineb kostja sellele, et GTS Group OÜ-l on hageja vastu kahju

hüvitamise nõue summas 787 365,67 eurot. Ka nimetatud nõude osas omab vastuhagi

lahendamisel tähtsust see, kas tasaarvestuse olukord tekkis hiljemalt 31. detsembriks 2019.

Kostja väidete kohaselt on kahju tekkinud sellest, et hageja andis laenu üksnes ca 400 000 eurot

ning seega ei saanud sõlmida nn Boomerangi tehingut. Kostja on väitnud, et „tulenevalt

eeltoodust põhjustas hageja enda käitumisega GTS-le suurema kahju“ ja „asjatundja arvamuse

kohaselt on Boomerangi tehingu ärajäämise tõttu tekkinud GTS-le kahju vähemalt summas

787 365,67 eurot“ (kostja 27. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi p 77; kd II, tl 170 pöördel).

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole esile toonud väidetava rikkumise

aluseks olevaid asjaolusid, nt väiteid selle kohta, et GTS Group OÜ on hagejalt laenu taotlenud

rohkem kui talle seda anti. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, siis ka apellatsioonimenetluses

ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid ega toonud esile GTS Group OÜ kahju hüvitamise

nõude aluseks olevaid asjaolusid, näitamaks, et tal jäid need esitamata maakohtu

selgitamiskohustuse rikkumise tõttu.

Kuna kahju hüvitamise esmane eeldus – kohustuse rikkumine (VÕS § 115 lg 1) – ei ole

tuvastamist leidnud, siis puudub vajadus hinnata poolte esitatud asjatundja arvamusi võimaliku

GTS Group OÜ-le tekkinud kahju suuruse kohta (kd II, tl 98–103, 131–151, 197–200; kd III, tl

8–13).

Menetluskulude jaotus

24. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks

apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

Hageja 11-st leppetrahvi nõudest kuulub rahuldamisele üks leppetrahvi nõue. Kostja vastuhagi

jääb täies ulatuses rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on hagi asja kogumahust 75% (11

rikkumist) ja vastuhagi 25%. Seega jäävad maakohtus kantud hageja menetluskuludest 32%

kostja kanda ning kostja menetluskuludest 68% hageja kanda. Kuigi apellatsiooniastmes ei

vaielnud pooled ühe leppetrahvi nõude eelduste üle, oli jätkuvalt vaidluse all leppetrahvi suurus.

Seega on põhjendatud jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud maakohtu kulude

jaotusega samas proportsioonis.

25. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)