Legislator Case Law & Legislation
2-20-119946/6 AI generated

2-20-119946/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-20-119946/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40 Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re

Legislator headnote

AI generated

2-20-119946/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40 Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re

Keywords

AI generated
parking violation excessive speed fraudulent insurance claim red light violation implausible testimony excusable delay
AI generated
2-22-127379/8
Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1).
2-21-125169/10
40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490; asukoht: Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143 Harju maakond), lepinguline esindaja Martti Kangur (martti.kangur@eftalegal.ee); Kostja: Kxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxx@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg Vastavalt 07.12.2021.a määrusele kirjalik menetlus
2-25-107490/9
Mõista välja U.E-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 65,68 eurot, millest põhivõlg on Mõista välja U.E-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlalt 30 eurolt viivis VÕS §
2-16-123196/7
Käesoleva hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) Xxxx(edaspidi Xxxxvõi kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: - Sõiduk numbrimärgiga xxxx (edaspidi Sõiduk) on kostja (omanik vähemalt alates alates 28.08.2012 kuni 24.11.2014) omandis (Lisa 1). - Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavatele parkimisaladele. - EP tuvastas kontrollimisel, et Sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. - Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. - Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. - Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. - Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata. - Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. - Kuna Xxxxoli vaidlusalusel perioodil Sõiduki omanik ning EP-l puuduvad andmed, et Sõidukit oleks keegi teine kasutanud, eeldab EP, et kostja ise parkis Sõiduki parkimistingimusi rikkudes EP parkimisalale.
2-21-136110/10
Hageja esitas 11.11.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-119946

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi J R vastu leppetrahvi ja

sissenõudekulu nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised

Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490,

hageja esindaja Berit Koks

Kostja: J R,

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega hagi osaliselt.

2. Mõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40

eurot ja sissenõudekulu 15 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 15 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re

kanda.

5. Määrata kindlaks AS ÜHISTEENUSED hüvitavate menetluskulude rahaline suurus

ja välja mõista J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 59,25 eurot.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

13.07.2020 hagi J Re (kostja) vastu 70 euro nõudes, millest 40 eurot on leppetrahv ja 30

eurot võla sissenõudekulud. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ja hageja

kasuks menetluskulude hüvitise 75 eurot välja mõistmist (tasutud riigilõiv).

Hagiavalduse kohaselt on 21.09.2019 kell 16:25:44 AS ÜHISTEENUSED parklas

CCCCCCCCCC sõidukile XXXXXXXX vormistatud leppetrahv (Leppetrahv nr

0254005742) põhjusel, et sõiduk eiras parkimiskorralduse nõudeid. Parklasse sissesõidul on

parkimise keeluala märk, parkimine on lubatud parkimiskohtade omanike sõidukitele.

Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskohal, kus külalisel on lubatud parkida kuni kaks tundi

fikseeritud parkimisaja algusega. Kostja sõidukile oli küll paigaldatud parkimiskell, aga

parkimiskellal oli parkimise algusajaks 17:00. Leppetrahv vormistati kell 16:25.

Leppetrahvikviitung pandi pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahv

summas 40 eurot on jäetud tasumata. Transpordiameti andmete kohaselt on sõiduki

XXXXXXXXXX vastutav kasutaja või omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud J R.

Hageja kehtestatud parkimistingimuste (parkimisleping paigaldatud parklasse sissesõidule)

kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel

sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes

ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht

pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on

sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda

leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril

õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine,

seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Tuginedes

võlaõigusseaduse (VÕS) §1132 lg 2 p 1 taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 30 eurot. Hageja on tasunud sõiduki vastutava kasutaja/omaniku tuvastamiseks

riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020 kostja e-postile leppetrahvi

meeldetuletuskirja.

2. Kohus võttis 21.08.2020 määrusega hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi

menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte toimetatud e-toimikus 24.08.2020. Hagile

vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei vastanud hagile määratud tähtajaks ega teinud seda

kohtuotsuse koostamise ajaks.

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus ja kohtu põhjendused

3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile

kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus

leiab, et hagi on selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 40 eurot ja

sissenõudekulu 15 eurot osas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55 eurot. Hagi jääb

rahuldamata sissenõudekulu 15 eurot osas.

4. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. VÕS § 1132 lg 2

p 3 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist

nõuda tarbijast võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on toonud välja, et võlgnevuse sissenõudmiseks on ta tasunud sõiduki vastutava

kasutaja/omaniku tuvastamiseks riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020

kostja e-postile leppetrahvi meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et selliselt on hageja

põhjendanud õigust nõuda võla sissenõudmiseks esimese tasulise meeldetuletuskirja

saatmise kulude hüvitamist 15 euro ulatuses. Ülejääva sissenõudekulu 15 euro nõuet hageja

põhjendanud ei ole ja selles osas jääb nõue rahuldmata.

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale

kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg

1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 21 % ja kostja kanda

79 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot

hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude

hulka ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust

79 %, s.o 59,25 eurot.

7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik