2-20-119946/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40 Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re
Legislator headnote
AI generated2-20-119946/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40 Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-119946
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi J R vastu leppetrahvi ja
sissenõudekulu nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised
Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490,
hageja esindaja Berit Koks
Kostja: J R,
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada tagaseljaotsusega hagi osaliselt.
2. Mõista välja J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks 55 eurot, millest leppetrahv on 40
eurot ja sissenõudekulu 15 eurot.
3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 15 eurot osas.
4. Jätta menetluskulud 21 % ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda ja 79 % ulatuses J Re
kanda.
5. Määrata kindlaks AS ÜHISTEENUSED hüvitavate menetluskulude rahaline suurus
ja välja mõista J Relt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 59,25 eurot.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon
tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:
EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-
is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides
selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja hageja nõue
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja
13.07.2020 hagi J Re (kostja) vastu 70 euro nõudes, millest 40 eurot on leppetrahv ja 30
eurot võla sissenõudekulud. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ja hageja
kasuks menetluskulude hüvitise 75 eurot välja mõistmist (tasutud riigilõiv).
Hagiavalduse kohaselt on 21.09.2019 kell 16:25:44 AS ÜHISTEENUSED parklas
CCCCCCCCCC sõidukile XXXXXXXX vormistatud leppetrahv (Leppetrahv nr
0254005742) põhjusel, et sõiduk eiras parkimiskorralduse nõudeid. Parklasse sissesõidul on
parkimise keeluala märk, parkimine on lubatud parkimiskohtade omanike sõidukitele.
Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskohal, kus külalisel on lubatud parkida kuni kaks tundi
fikseeritud parkimisaja algusega. Kostja sõidukile oli küll paigaldatud parkimiskell, aga
parkimiskellal oli parkimise algusajaks 17:00. Leppetrahv vormistati kell 16:25.
Leppetrahvikviitung pandi pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahv
summas 40 eurot on jäetud tasumata. Transpordiameti andmete kohaselt on sõiduki
XXXXXXXXXX vastutav kasutaja või omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud J R.
Hageja kehtestatud parkimistingimuste (parkimisleping paigaldatud parklasse sissesõidule)
kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel
sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes
ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht
pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on
sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda
leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril
õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine,
seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Tuginedes
võlaõigusseaduse (VÕS) §1132 lg 2 p 1 taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist
summas 30 eurot. Hageja on tasunud sõiduki vastutava kasutaja/omaniku tuvastamiseks
riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020 kostja e-postile leppetrahvi
meeldetuletuskirja.
2. Kohus võttis 21.08.2020 määrusega hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi
menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte toimetatud e-toimikus 24.08.2020. Hagile
vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei vastanud hagile määratud tähtajaks ega teinud seda
kohtuotsuse koostamise ajaks.
Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus ja kohtu põhjendused
3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas
tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile
kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud
kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus
leiab, et hagi on selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 40 eurot ja
sissenõudekulu 15 eurot osas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55 eurot. Hagi jääb
rahuldamata sissenõudekulu 15 eurot osas.
4. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6
otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus
tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. VÕS § 1132 lg 2
p 3 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist
nõuda tarbijast võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures
võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning
kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
Hageja on toonud välja, et võlgnevuse sissenõudmiseks on ta tasunud sõiduki vastutava
kasutaja/omaniku tuvastamiseks riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020
kostja e-postile leppetrahvi meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et selliselt on hageja
põhjendanud õigust nõuda võla sissenõudmiseks esimese tasulise meeldetuletuskirja
saatmise kulude hüvitamist 15 euro ulatuses. Ülejääva sissenõudekulu 15 euro nõuet hageja
põhjendanud ei ole ja selles osas jääb nõue rahuldmata.
Kohtu selgitused kostjale
5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab
kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja
esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle
põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja
vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise
korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema
esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale
kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi
rahuldamisest.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg
1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi
rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 21 % ja kostja kanda
79 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot
hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude
hulka ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust
79 %, s.o 59,25 eurot.
7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks
määrati (TsMS § 178 lg 1).
8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p
2).
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik