1-21-2499/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-2499

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-2499 (20230100894)

Kohtukoosseis

Kohtunik

Elina

Elkind,

rahvakohtunikud

Tiina

Toomingas ja Diana Veegen

Sekretär

Liis Kaar

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

Jelena Shiryaeva süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Jelena Shiryaeva (isikukood: 48009173710; elukoht: xxx;

viibimiskoht:

Tallinna

vangla;

määratlemata

kodakondsus; xxxharidus; emakeel: vene keel; töökoht:

xxx; kehtivad karistused puuduvad; KrMS § 217 alusel

kinni peetud 21. detsembril 2020

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan (määratud korras)

Tõkend

Vahi all

Prokurör

Kelly Kruusimägi

Kannatanu

Elena Shiryaeva

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Jelena Shiryaeva süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 7 (seitse) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse

kandmist

alates

isiku

kahtlustavana

kinnipidamisest

21. detsembril 2020.

3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ja kohtuotsuse

jõustumisel hävitada suur kööginuga kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“,

mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena

Shiryaevalt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0078/617

kulu 461 eurot, DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 1254 euro ulatuses ja määratud

kaitsja tasu 4532,40 eurot, s.o kokku 7707,40 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse

jõustumisest igakuiste osamaksetena, s.o 11 kuu jooksul igakuiselt 642 eurot ja

12. kuul 645,40 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700045950 ja selgitus

„kriminaalasi 1-21-2499, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

7. DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 513 euro ulatuses jätta riigi kanda.

8. Asitõendid – 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja juurde.

9. Asitõendid – Yi sinist värvi teksapüksid, sigaretikoni Chesterfield, klaaspudel, Yi

küünealuste kaapeproovid, proovid Yi teksapükstelt ja proovid Jelena Shiryaeva

riietelt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

10. Asitõendid – pits verekahtlase määrdumisega, väike nuga rohelise käepidemega, pitsid

köögilaualt ja Jelena Shiryaeva teksapüksid, kampsun ning sokid tagastada

kohtuotsuse jõustumisel Jelena Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

11. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ja edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 30. novembril 2021. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest

eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 30. novembril 2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 7. aprillil 2021 süüdistusakti, mille

kohaselt Jelena Shiryaevat süüdistatakse KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos, s.o selles,

et ta lõi tahtlikult 21. detsembril 2020 ajavahemikul kell 16.05 kuni kell 17.21 Tallinnas xxx

asuvas korteris enda abikaasat Yt üks kord noaga rindkere piirkonda, teades, et teist inimest

noaga lüües võib saabuda surm ning ta vähemalt möönis sellise tagajärje saabumist. Oma

tegevusega põhjustas J. Shiryaeva tahtlikult Yle rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul

pool rinnal koos vasakpoolse II roide alumise serva vigastuse, III roide murru, südamepauna ja

aordikaare algusosa eesseina vigastusega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates

pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust

(verekaotusšokk), vasakpoolne õhk-verirind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad, mille

tagajärjel Y suri sündmuskohal kell 18.15.

2. Harju Maakohus andis 20. aprilli 2021. a määrusega J. Shiryaeva talle esitatud süüdistuses

kohtu alla. Harju Maakohtu 4. mai 2021. a korraldava määrusega jäeti muutmata J. Shiryaevale

kohaldatud tõkend vahistamine ja rahuldamata kaitsja taotlus kohaldada süüdistatavale

tõkendina elukohast lahkumise keeld. Samuti jättis kohus läbi vaatamata kannatanu Elena

Shiryaeva tsiviilhagi selle tagasivõtmise tõttu ja selgitas kannatanule tema õigust esitada

tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.

3. Kohtuistungid Harju Maakohtus toimusid 8-9. juulil, 15-16. juulil, 1. oktoobril ja 8. oktoobril

2021. Kohtuvaidluses taotles prokurör J. Shiryaeva süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja

tema karistamist 8 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistuse hulka tuleb arvata

süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistusaja algust 21. detsembrist 2021, mil

J. Shiryaeva peeti kahtlustatavana kinni. Samuti palus prokurör konfiskeerida KarS § 83 lg 1

alusel kuriteo toimepanemise vahendina ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel suur kööginuga

kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“. Asitõendite osas taotles prokurör jätta 2 CD-

plaati kriminaalasja juurde, Yi sinist värvi teksapüksid, sigaretikoni Chesterfield, klaaspudel,

Yi küünealuste kaapeproovid, proovid Yi teksapükstelt ja proovid Jelena Shiryaeva riietelt

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; pits verekahtlase määrdumisega,

väike nuga rohelise käepidemega, pitsid köögilaualt ja Jelena Shiryaeva teksapüksid, kampsun

ning sokid tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jelena Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Prokurör palus jätta menetluskulud J. Shiryaeva kanda. Kaitsja palus tunnistada J. Shiryaeva

süüdi KarS § 117 lg 1 või § 115 lg 1 järgi, lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka

ja ülejäänud osas jätta mõistetav vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Samuti taotles kaitsja

lubada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi aasta jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. J. Shiryaevale heidetakse ette KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist.

KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlakstegemist,

et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena teise

inimese surma. Järgnevalt analüüsib kohus J. Shiryaevale etteheidetava teo tõendatust ja annab

sellele õigusliku hinnangu.

5. Teo toimepanemise aeg ja koht ehk süüdistuse kohaselt 21. detsember 2020 kella 16:05 ja

17:21 vahelisel ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas korteris on tõendatud järgmiste tõenditega.

Tunnistaja T, kes käis samal päeval selles korteris ja tegi seal sanitaartehnilisi töid, andis 8.

juulil 2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta lahkus korterist torutööde

lõpetamisel 16:00 paiku. Sel ajal tema konflikti ei näinud. Köögis viibinud kahel meesterahval,

sh korteri peremehel ehk seal elanud isikul vigastusi ei olnud. Tunnistajate N ja H kohtulikul

arutamisel

vastavalt

9. juulil

2021

ja

1. oktoobril 2021 antud omavahel riimuvate ütluste kohaselt lahkusid nad korterist

21. detsembril 2020 kella 16:00 paiku. Y oli sel ajal elus ja tal ei olnud vigastusi. Kannatanu

saatis tunnistajaid korteri välisukseni ja pani ukse kinni. J. Shiryaeva oli sel ajal elutoas. H sõnul

kinnitas Y, et tema ja süüdistatava vahel on kõik hästi ja nad ei tülitse enam.

6. Samuti tõendab tunnistajate H ja N korterist lahkumise aega asitõendi ehk Ümera 40 maja

turvakaamera salvestise 23. märtsi 2021. a vaatlusprotokoll (kd II, tl 130-134), millest nähtub,

et kell 16:13 väljuvad teisest trepikojast kaks inimest, mees ja naine, kes istuvad taksosse,

misjärel

takso

hakkab

liikuma.

Tunnistajate

lahkumise

aega

kinnitab

ka

H

22. detsembril 2020 uurijale meilitsi edastatud Yandex takso rakenduse kuvatõmmis, mille

kohaselt e-kirja edastamisele eelneval päeval ehk 21. detsembril 2020 saabus takso Ümera 40

maja aadressile kell 16:05 (kd II, tl 135-136). Ka süüdistatav J. Shiryaeva kinnitab, et teo

toimepanemise ajal olid nad korteris Yga kahekesi.

7. Asitõendi ehk Häirekeskuse helisalvestise 5. jaanuari 2021. a vaatlusprotokollist koos selle

lisaks oleva helisalvestisega (kd II, tl 1-12), milles on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnet

nähtub, et J. Shiryaeva helistas Häirekeskusesse 21. detsembril 2020 kell 17:21 ja teatas, et ta

pussitas meest ja palub abi ning vestluse jooksul kinnitab, et nüüd on mees juba surnud. Ümera

40 maja turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et kiirabiauto, mis peatub Ümera

40 teise trepikoja ees, tuleb kell 17:29 (kd II, tl 131). Kiirabi saabumise aega ehk kell 17:30

tõendavad ka kiirabikaardi andmed (kd II, tl 60). Ka 1. oktoobril 2021 kohtuistungil antud

süüdistatava ütlustest nähtub, et ta helistas Häirekeskusesse pärast teo toimepanemist. Kohtu

hinnangul on teo toimepanemise aeg süüdistusaktis määratletud piisava täpsusega, et

võimaldada süüdistataval kaitseõiguse teostamist.

8. KarS § 113 objektiivse koosseisu kohane tagajärg ehk Yi surm ja selle saabumise mehhanism

on tõendatud järgmiste tõenditega.

9. Kiirabikaartidest (kd II, tl 58-62) nähtub, et kui kiirabi saabus sündmuskohale kella 17:30

paiku oli Y elutunnusteta (monitoril asüstoolne rütm ehk pulsita) ja tal oli rindkeres vasakul 2-

3 roide piirkonnas sügav haav. Kiirabi alustas patsiendi elustamist, surm fikseeriti kell 18:15.

Diagnoosina on kiirabikaartides märgitud südamevigastus koos hemoperikardiumiga, millega

kaasuvana lahtine rindkerehaav, rindkere eesseina lahtine haav, traumaatiline hemotooraks

(verirind). Kohtumenetluses 9. juulil 2021 üle kuulatud tunnistaja kiirabitehnik A ning

tunnistaja kiirabijuht Mi ütlused kinnitavad kiirabikaartides kajastuvat. A selgitas, et kui

kiirabitöötajad tulid 21. detsembril 2020 kell 17:30 kohale, siis nad nägid, et korteri elutoa

põrandal on mees, kellel oli südamepiirkonnas auk. Mees oli poolistuvas asendis ehk n-ö

toetudes diivanile. Korteris oli veel naisterahvas, kes jooksis edasi-tagasi, oli ärev ja nuttis.

Meesterahval ehk patsiendil elumärke ei olnud, ta ei hinganud ega olnud teadvusel, kuid tema

vanust arvesse võttes otsustasid kiirabitöötajad teda elustama hakata. Elustamine ebaõnnestus,

kogu elustamise jooksul elumärke ei tekkinud, kogu aeg oli südame rütm asüstoolne.

Sündmuskohale saabus ka politsei. Ka M kinnitab sündmuskohale saabumise kellaaega ja

selgitab, et kui nad jõudsid kiirabibrigaadiga kohale, nägi ta elutoas meesterahvast, kellel oli

rinnus suur haav. Patsiendil ei olnud elulisi näitajaid, kuid nad otsustasid ikkagi proovida

elustada. Sel ajal, kui nad elustasid, saabus politsei. Elustamine kestis pikka aega, kuid

ebaõnnestus.

10. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd II, tl 13-45, toiming alustatud 21. detsembril 2020 kell

18:35) kirjeldatakse 5 cm pikkust siledate servadega haava Yi kehal, vasakul pool rindkere

ülaosal ja see on jäädvustatud ka fotodel (fotod nr 9, 10, 13, 15, 16). Laiba vaatlusprotokollist

(kd II, tl 46-55) nähtub, et laibal on torkehaav vasaku rinna juures. Surnu kohtuarstliku

ekspertiisiakti

nr

20E-AOS0078/617

(kd

II,

tl

63-78)

kohaselt

(vt eksperdiarvamuse punkt 1) on Yi surma põhjus rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul

pool rinnal koos vasakpoolse II roide alumise serva vigastuse, III roide murru, südamepauna ja

aordikaare algusosa eesseina vigastusega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates

pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust

(verekaotusšokk), vasakpoolne õhk-verirind ning verisüdamepaun ja südame tamponaad.

Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega (vt eksperdi arvamuse p 4). Lisaks kirjeldatakse

eksperdiarvamuses ka muid vigastusi kannatanu kehal, kuid neid ei ole ekspert hinnanud

eluohtlikeks, pidades samuti võimalikuks, et need on tekkinud kannatanu elustamisel.

11. Eeltooduga on kohtu hinnangul ammendavalt tuvastatud, et Yi surm saabus just torke-

lõikehaavast tingitud tervisekahjustuse tõttu.

12. Süüdistatav J. Shiryaeva kinnitas kohtumenetluses antud ütlustes, et nad olid süüdistuses

nimetatud ajavahemikus abikaasaga kodus kahekesi ja just tema põhjustas Yle selle vigastuse.

Süüdistatava ütluste usaldusväärsust selles osas kinnitab tema enda kõne Häirekeskusele, milles

J. Shiryaeva

väitis

korduvalt,

et

ta

pussitas

oma

meest.

Tunnistajate

H ja N ütlustest nähtub, et kui nad lahkusid korterist, siis jäid sinna vaid Y ja Jelena. J. Shiryaeva

läbivaatuse protokolli (kd II, tl 145-157) ja asitõendi vaatlusprotokolli (kd II, tl 104-118)

kohaselt olid J. Shiryaeva riietel ulatuslikud veremäärdumised. Kahtlustatavana kinnipidamise

protokolli kohaselt peeti Jelena Shiryaeva sündmuskohal kinni ning esimesena sündmuskohale

jõudnud

kiirabitehnik

A kinnitas, et korteri ukse avas naine ning surnukeha oli elutoas, seega kedagi teist peale

kannatanu ja süüdistatava korteris ei olnud. Kohtumenetluses 9. juulil 2021 üle kuulatud

tunnistaja politseiametnik Q ütluste kohaselt Jelena Shiryaeva avaldas talle sündmuskohal

vahetult pärast sündmust, et just tema (süüdistatav) lõi Yt noaga. Kohus leiab, et vahendliku

tunnistaja

ütlused

on

lubatavad

KrMS

§

lg

p

alusel,

sest

J. Shiryaeva avaldatu puhul oli sisuliselt tegemist kuriteo toimepanemise omaksvõtuga.

13. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et teo toimepanemise vahend oli suur kööginuga

„Alpina“ kulunud punase värviga käepidemel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt

(kd II, tl 13-45) tuvastati esikus asuva dekoratiivkamina peal kaks kööginuga. Kiirabitehnikust

tunnistaja A selgitas kohtus antud ütlustes, et sündmuskohale jõudes sai ta aru, et toime võis

olla pandud kuritegu, mistõttu kiirabibrigaadi ohutuse tagamiseks võttis ta elutoast kaks nuga

ja pani need esikusse. Suurem nuga punase käepidemega oli klaasist diivanilaual, teise noa

asukohta ta ei mäleta, võis olla põrandal või laua peal. Vaatlusprotokolli kohaselt pikem punast

värvi käepidemega kööginuga markeeriti nr 8 ning selle noa teraosa mõlemal küljel on kogu

tera ulatuses nähtav verekahtlane määrdumine (foto nr 65). Väiksem kööginuga on plastikust

ja helerohelist värvi (markeeritud nr 9), käepide on kaetud verekahtlase määrdumisega (foto nr

68). Noa teral on vaid üksikud nähtavad verekahtlased määrdumised. Asitõendi

vaatlusprotokoll, mis kajastab nugade omadusi (kd II, tl 95-103), tõendab, et pakendis nr 8

olnud pikema noa tera oli 20 cm pikk, tera laius noa laiemas osas on 3 cm ja noa käepideme

pikkus on 15 cm. Noalt võeti proovid. Pakendis nr 9 olnud noa tera pikkus on 10 cm, laius 2

cm ja käepideme pikkus on 11 cm. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse

punktis 6 märgib ekspert, et võttes arvesse torke-lõikehaava mõõtmeid ja morfoloogilisi

iseärasusi, võib vigastus olla tekitatud teravaotsalise üht Iõikeserva omava torke-

lõikevahendiga, mille tera laius on orienteeruvalt 3,4 cm ja pikkus vähemalt 12 cm. Eksperdi

hinnangul võib vigastus olla tekitatud punase käepidemega noaga pakendis nr 8, kuid täielikult

ei saa välistada pakendis nr 9 olnud nuga. DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE001 (kd II, tl 119-

129) sisalduva eksperdiarvamuse punkt 1 kohaselt saadi suurema noa teralt võetud proovidest

DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA-profiilid on kokkulangevad

Yi DNA-profiiliga. Ka J. Shiryaeva ütles, et Y tõi köögist kaks nuga ja andis süüdistatava kätte

suurema ehk pikema noa, s.o punase käepidemega nuga. Kohus leiab, et neid tõendeid kogumis

hinnates saab järeldada, et tegu pandi toime suure kööginoaga „Alpina“ punaka värvusega

käepidemel, sest selle mõõdud sobivad paremini Yi haava sügavuse ja laiusega, kogu selle tera

oli kaetud Yi verega ja ka süüdistatav ise kinnitab just selle noa kasutamist.

14. Põhivaidlus on käesolevas kriminaalasjas selles, kuidas J. Shiryaeva teo toime pani ehk

tekitas

Yle

noaga

surmava

vigastuse.

Kohtumenetluses

antud

ütlustes

J. Shiryaeva selgitas vahetult kuriteosündmuse kohta järgmist. Kui külalised läksid ära, jäi ta

diivanile magama ja ärkas üles selle peale, et Y hakkas teda kägistama ja sõimama litsiks.

Süüdistatav

tõukas

kannatanu

eemale,

selle

käigus

Y

kas

lõi

või

riivas

J. Shiryaeva nägu. Süüdistatav karjus kannatanule: „Lõpeta minu peksmine“, kannatanu sõimas

teda. Füüsiline konflikt lõppes sellega, et Y rahunes maha. Seejärel nad istusid mõlemad

diivanile, süüdistatav pikema diivani osa peale, kannatanu lühema osa peale. Y valas endale

pitsi, süüdistatav valas samuti endale alkoholi. Siis püüdis Y juba rahulikult rääkida, küsis

süüdistatavalt, mis tal nende suhtes puudu jääb, miks nad ei saa koos elada, mille poolest teine

mees (armuke) on parem. Siis läks kannatanu kööki ja viibis seal 2-3 minutit. Samal ajal istus

süüdistatav diivanil ja mängis oma telefoniga, mille ta pani kõrvale, kui kuulis, et kannatanu

naaseb tuppa. Tagasi tulles tõi Y kaasa kaks nuga. Üks oli pikem nuga, punase käepidemega ja

teine lühem, kas kollane või roheline. Suurema ehk punase käepidemega noa andis Y

süüdistatava kätte ja jäi seisma tema vastas, diivani ja diivanilaua vahel. Väiksema noa viskas

kannatanu klaasist diivanilaua peale Y hakkas süüdistatavat sõimama ja nõudma, et J. Shiryaeva

lööks teda, viidates sellele, et siis saaks J. Shiryaeva oma armukese koju tuua. Seejärel tõstis Y

parema käe nagu löögiks ja süüdistatav ehmus, arvates, et Y hakkab uuesti teda lööma.

Süüdistatav hüppas või kargas püsti, karjudes: „Lõpeta, raisk…“, soovides veel lisada „minu

löömine“, kuid ei jõudnud seda veel öeldagi, sest järsku purskas tema peale veri Yi rinnast. J.

Shiryaeva selgitas kohtus, et ei saanudki aru, mis täpselt juhtus, ses kõik toimus väga kiiresti,

ta soovis kannatanut eemale lükata ja tõstis selleks käed üles. Ta mäletab ainult seda, kui Y

tõstis käe ja siis, kuidas kannatanu haaras rinnust kinni ja veri purskas. Ta hoidis Yd kinni, pani

ta istuma diivani najale ja helistas kiirabisse. Püsti hüpates ei mäletanud süüdistatav enda sõnul,

et tal on nuga käes.

15. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi,

milles J. Shiryaeva rääkis esiteks, et kägistamine toimus magamistoas ja ta ei mäleta, millal

täpselt see 21. detsembril 2020 toimus. Märkimisväärne on seegi, et süüdistatav kirjeldas

kohtueelses menetluses sündmuste käiku järgnevalt: „Y hakkas mind provotseerima, et ma

lööks teda. Ma karjusin talle, et aitab. Järgmine hetk, mida ma mäletan, oli see, et Yl purskas

rinnast verd. Kui ma õigesti mäletan, siis Y tõusis püsti ning seejärel istus ta põrandale ja toetus

seljaga vastu diivanit.“ Seega ei maini süüdistatav kohtueelses menetluses antud ütlustes, et Y

tõstnuks

selle

n-ö

provotseerimise

käigus

käe

löögiks

ja

et

J. Shiryaeva oleks teda kartnud. Samuti on oluline, et süüdistatava avaldatud ütluste kohaselt

kannatanu pärast lööki „tõusis püsti ja seejärel istus põrandale“. See on vastuolus J. Shiryaeva

kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et Y seisis tema ees, kui süüdistatav kargas püsti ja

nuga sattus selle käigus kannatanu rinda, vaid viitab hoopis sellele, et A. Shiryayev istus

diivanil.

16. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on asjakohased ka tunnistaja

politseiametniku Q ütlused. Tunnistaja sõnul ütles süüdistatav talle sündmuskohal, et neil oli

mehega tüli armukadeduse pärast, nad jõid koos elutoas, mingi hetk muutus mees

agressiivsemaks, läks kööki ja tõi kaks nuga. Punase käepidemega noa andis mees süüdistatava

kätte ja palus, et J. Shiryaeva lööks teda. Naine ei tahtnud seda teha, ütles mehele, et too läheks

eemale. Seejärel nad istusid koos diivani peal ja mees palus ikka edasi, et löö mind või ma teen

seda ise. Tunnistaja sai aru, et süüdistatav istus diivanil näoga akna poole ja mees oli tema selja

taga ning midagi juhtus, naine järsult keeras ja nuga läks mehele rinda. Seega erineb

süüdistatava kohtumenetluses esitatud versioon sündmusest vähemalt kahes olulises aspektis

varem ehk siis sündmuskohal ja kohtueelses menetluses väidetust – eelnevalt ei rääkinud

süüdistatav midagi sellest, et Y oleks vahetult enne lööki teda ähvardanud (tõstnud kätt) ja

sellega haakuvalt nähtub tema varasematest selgitustest ka see, et löögi ajal Y ei seisnud tema

ees, vaid hoopis istus diivanil tema kõrval. Lisaks on ütlused erinenud ka kägistamise aja ja

koha osas. Süüdistatav põhjendas ütluste erinevust sellega, et oli sündmuskohal ja kohtueelses

menetluses ülekuulamisel šokiseisundis ega mäletanud sündmusi täpselt; nüüd on ta selle peale

mõelnud

ja

asjad

tulevad

paremini

meelde.

Samuti

selgitas

J. Shiryaeva, et kahtlustatava ülekuulamise protokollis on ilmselt trükiviga selles osas, mis toas

toimus kägistamine.

17. Kirjeldatud vastuolude tõttu leiab kohus, et süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused ei

ole usaldusväärsed puutuvalt Yi asukohta ja käitumist vahetult enne tegu, s.o väite osas, et

kannatanu seisis istuva süüdistatava vastas ja tõstis samal ajal parema käe n-ö ähvarduseks või

löögiks. Seetõttu ei ole J. Shiryaeva ütlused usaldusväärsed ka süüdistatava enda teoviisi osas

– püsti kargamine nuga käes, mille tõttu nuga „kuidagi sattus“ Yi rinda. On küll võimalik, et

vahetult pärast sündmust on isik šokiseisundis ega suuda rääkida toimunust, kuid kui ta esitab

vestluskaaslasele üsna detailse versiooni sündmusest ei ole selle muutmine kohtumenetluses

pika aja möödudes n-ö mälu taastumise tõttu veenev. Kohtu arvates on usutav, et

kohtumenetluse käigus püüab süüdistatav hoopis luua enda jaoks soodsama pildi toimunust,

suurendades Yi ohtlikkust (seisis istumise asemel, tõstis käe löögiks), mis muudab süüdistatava

kohtumenetluses antud ütlusi teo toimepanemise käigu osas ebausaldusväärseks. Kohtu

hinnangut kinnitab eeltoodut ka tõsiasi, et kõnes Häirekeskusesse avaldab süüdistatav

korduvalt, et ta pussitas meest, lõi teda noaga, ega maini midagi sellest, et ta ei tea täpselt, mis

juhtus. Lisaks esitab süüdistatav ka selles kõnes erinevaid versioone sündmusest, muu hulgas

et „mees peksis mind ja ma kaitsesin ennast“ ja seejärel isegi, et „mees tahtis mind pussitada“

ehk kirjeldab Yi käitumist hoopis vägivaldsemana, võrreldes kohtumenetluses kirjeldatuga.

18. Süüdistatava ütlusi teo toimepanemise viisi osas lükkavad ümber ka teised tõendid, eeskätt

surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt (kd II, tl 63-78) ja eksperdi Andreas-Christian Hade

kohtumenetluses ülekuulamisel antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel.

19. Ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse punkti 6 kohaselt on torke-lõikehaav vasakul

pool rinnal tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga)

vasakule poole rinna piirkonda suunaga ülevalt eest paremalt veidi alla taha vasakule.

Eksperdiarvamuse punktis 10 avaldas ekspert, et kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise

ajal ei ole täpselt määratav, see võis olla nii seisev, istuv kui ka lamav, samuti ei ole lööja

paiknemine vigastuste tekitamise ajal täpselt määratav, see võis olla nii ees, küljel kui ka

kannatanu kohal asetsev. Kohtuistungil selgitas ekspert A.-C. Hade, et tegemist pidi olema

ülevalt alla jõuga sooritatud löögiga. Jõulist lööki kinnitas eksperdi hinnangul asjaolu, et roided

ei lahe kergelt katki ning kui see vahend on juba kehasse surutud, siis selle vahendi ehk noa

välja saamiseks peab ka rakendama jõudu. Eksperdi selgitusi toetavad omakorda sündmuskoha

vaatlusprotokollis (kd II, tl 13-45, fotod 31-32) kajastatud verejäljed, s.o pritsmed diivani kohal

seinal kõrval, mis eksperdi hinnangul võivadki olla tekkinud noa jõulisel väljatõmbamisel

rinnust. Lisaks kinnitas ekspert, et täielikult saab praegusel juhul välistada sellise versiooni,

kus järsku püsti tõustes oleks nuga tunginud rindkerre, kuna on vaja jõulist lööki, et nuga nii

pikas ulatuses kehatüvesse saada. Samuti välistas ekspert kannatanu poolt ise noa otsa

jooksmise võimaluse ning kinnitas veelkord, et tegemist on klassikalise tugevast löögist

tekitatud vigastusega.

20. Kohus nendib, et ekspertiisiaktis sisalduva laiba välisvaatluse kohaselt oli kannatanu haav

5,3 cm pikkune ja haavakanal oli umbes 12 cm. Juba tavakogemuse pinnalt ei ole kohtu

hinnangul usutav, et nii laia ja sügavat haava on võimalik tekitada juhuslikult, püsti hüppamisel

nuga passiivselt käes hoides või isegi nuga käes hoides kedagi eemale lükates, vaid selleks

löögiks peab võtma mingilgi määral hoogu. Lisaks kui tegemist olnuks lükkamise või

tõukamise liigutusega märkaks süüdistatav ilma igasuguse kahtluseta, et ühes tema käes on

nuga, eriti olukorras, kus kannatanu eelnevalt mõne aja jooksul käis talle peale ja nõudis enda

löömist just sellesama noaga.

21. Vastates kohtu küsimusele ütles süüdistatav, et ta on 168 cm pikk. Ekspertiisiaktis sisalduva

kannatanu kirjelduse kohaselt (välisvaatluse osa) oli Y 176 cm pikk. Võttes arvesse haava

asukohta (kehatüve ülemises osas, rinnanibust kõrgemal) Yi kehal ja ekspertiisiaktis kirjeldatud

löögi suunda - ülevalt eest paremalt veidi alla taha vasakule, lükkavad ka need andmed ümber

võimalust, et süüdistatav saanuks tekitada sellist haava kannatanule ehk endast pikemale

mehele püsti hüpates ja samal ajal nuga (vaid) käes hoides, lööki sooritamata. Seega on

ekspertiisiakti ning eksperdi kohtus antud selgitustega ümber lükatud süüdistatava

kohtumenetluses esitatud versioon teo toimepanemise viisist.

22. Eeltoodu tõttu loeb kohus J. Shiryaeva ütlusi teo toimepanemise viisi osas

ebausaldusväärseks ja jätab neid tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on tuvastatud

kannatanule vigastuse tekitamine ühe tugeva noalöögiga suunaga ülevalt alla rindkerre, südame

piirkonda.

23. Kaitsja hinnangul võis süüdistatav tegutseda Yi löömisel äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisundis, mis oli põhjustatud eeskätt teole eelnenud kannatanupoolsest vägivallast ja

solvamisest. Kuigi süüdistatava enda versioon sündmusest, mille kohaselt ta pani teo toime,

soovides kannatanut eemale lükata ja juhuslikult põhjustades talle selle käigus haava seda

hüpoteesi ei kinnita, pidas kohus süüdistatava ütlusi selles osas ebausaldusväärseks. Samas

peab kohus usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et samal päeval leidis aset tema

kägistamine ja sõimamine. Kuigi süüdistatava ütlused on vastuolulised selles osas, millal see

täpselt toimus, siis J. Shiryaeva on siiski järjepidevalt väitnud, et kannatanu on teda sel päeval

kägistanud ja sõimanud. Kohtu hinnangul tõendavad kägistamist ja selle käigus ka süüdistatava

näo vigastamist süüdistatava läbivaatuse käigus viimasel tuvastatud vigastused ehk

kriimustused näol ja verevalumid kaelas (vt kd II, tl 145-157). Isiku emotsionaalse seisundi

tuvastamisel on võimalik kasutada lisaks tema ütlustele ka muid tõendeid, mistõttu juhindudes

Riigikohtu praktikast kontrollib kohus, kas J. Shiryaeva võis kannatanut noaga löömisel

tegutseda erilise hingelise erutuse seisundis KarS § 115 tähenduses.

24. Kuna KarS § 113 ja KarS § 115 subjektiivsed küljed õiguslikult ei erine ja provotseeritud

tapmise puhul on tegemist olemuslikult tapmise privilegeeritud koosseisuga, saab kohtu

hinnangul anda vastava hinnangu juba enne tahtluse küsimuse lahendamist. KarS § 115 näeb

ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse

seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema

lähedase isiku suhtes. Senises kohtupraktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija

vastutust kergendav eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat

ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka

näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide,

solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate

emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti

toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki

tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on

emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti.

Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 11.1

ja 1. juuli 2021. a otsus asjas nr 1-18-10214/92, p 17).

25. Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleks

kohtu arvates vältimatult analüüsida noalöögile eelnenud sündmusi ja ka süüdistatava ning

tunnistajate ütlusi abikaasade omavaheliste suhete kohta. Esmatähtis on seejuures tuvastada, et

esineb KarS § 115 nimetatud hingelise erutuse päästik ehk kannatanu eelnev vägivald või

solvamine tapja suhtes.

26. J. Shiryaeva andis ütlusi, et Y kägistas teda varem samal päeval. Isegi pidades usutavaks

süüdistatava ütlusi, et see toimus võrdlemisi vahetult enne noalööki ehk elutoas, pärast külaliste

lahkumist, nähtub samal ajal tema enda sõnadest, et see lõppes sellega, et ta lükkas kannatanu

eemale ja nad istusid jälle lauda ja jätkasid joomist. J. Shiryaeva enda ütluste kohaselt on

sarnane kägistamine Yi poolt leidnud varem juba korduvalt aset ja ta ei võtnud seda enda elule

ega tervisele tõsise ohuna, tavaliselt tuli tema poeg vahele ja see lõppes kiiresti. Ka seekord,

kui

kannatanu

teda

kägistas,

tõukas

ta

teda

lihtsalt

eemale.

Seejärel

Y läks kööki ja süüdistatav istus diivanil ja mängis telefonis arvutimängu. Kui mees tuli köögist

tagasi, pani ta telefoni kõrvale, et mees ei kahtlustaks teda suhtlemises armukesega. Selline

käitumine ehk rahulikult telefoniga mängimine ei vasta kohtu hinnangul tugeva hingelise

erutuse tunnusele. Kuna kohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et Y

seisis vahetult enne noalööki tema ees ja tõstis kätt süüdistatava löömiseks või ähvardamiseks,

ei ole sellise kannatanupoolse vägivallana käsitatav ka see tegu. Küll aga märgib kohus, et

tunnistajate N ja H ütluste kohaselt toimus juba varem samal päeval süüdistatava kirjeldusele

mõneti sarnanev sündmus, kus Y tõusis laua taga püsti ja tõstis kätt n-ö süüdistatava suunas.

Süüdistatav ei reageerinud sellele sündmusele emotsionaalselt, vaid pobises midagi ja Y

rahunes

maha

kohe,

kui

tunnistaja

N teda selleks suunas. Märkimisväärne on ka see, et süüdistatav enda ütluste kohaselt ei kartnud

kannatanut, kui viimane tõi köögist kaks nuga ehk potentsiaalselt ohtlikku terariista ja ka

vastuseks oletatavale löömisähvardusele tahtis püsti tõusta ja kannatanut eemale lükata. Lisaks

kirjeldasid

tunnistajad

L

ja

N

ning

ka

süüdistatav

ise,

et

J. Shiryaeva ja Yi vahel on ka varem toimunud tülid eeskätt armukadeduse tõttu, mis viimasel

ajal sagenesid, kuna J. Shiryaeval oli kõrvalsuhe. Nende tülidega kaasnes vastastikune

sõimamine ja solvamine, seega ei olnud tegemist millegi tavapäratu või erandlikuga; samuti

võis tüli minna ka füüsiliseks, mida J. Shiryaeva sõnul ilmestas Yi poolt kägistamine, aga mitte

löömine. Seda kinnitavad ka lähisuhtevägivalla tunnustel alustatud kriminaalmenetluse

otstarbekusest lõpetamise määrused nii Yi kui ka J. Shiryaeva suhtes (kd II, tl 174-175 ja 221-

226). J. Shiryaeva ise kinnitab oma ütlustes, et ühel korral lõi abikaasat kahvliga südame

piirkonda, sest mees tunnistas abieluvälist suhet. Seega ei olnud isegi käe tõstmine ega

sõimamine J. Shiryaeva jaoks abikaasade vahelises suhtes erandlik olukord, mis vähendab

kohtu hinnangul võimalust, et selle tulemusena oleks tal tekkinud eriline hingeline erutus.

27. Kohus ei välista seejuures sugugi, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli

J. Shiryaeva emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju nii selleks ajaks juba

peaaegu ööpäeva kestnud alkoholi tarbimine, magamatus, rahulolematus oma suhtega ja

armukadedusest tingitud tüli abikaasaga, kes pealegi provotseeris süüdistatavat, tuues talle noa

ja talle n-ö pinda käies ja sõimates. Kannatanu käitumine tervikuna võis olla süüdistatava jaoks

seetõttu emotsionaalselt tüütu ja kurnav ning ta soovis seda lõpetada. Yi jutt ehk sõimamine ja

ettepanek teda noaga lüüa võiski viia selleni, et süüdistatav reageeris spontaanselt, et talle

ebameeldivat situatsiooni lõplikult peatada nii nagu süüdistatav reageeris varem ebameeldivale

uudisele mehe armusuhtest kahvlilöögiga. Samas ei ole kohtu hinnangul kriminaalasjas

avaldatud ja uuritud selliseid tõendeid, mis viitaks sellega seoses süüdistataval just äkki

tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile lisaks objektiivsele faktile, et ta lõi enda abikaasat

noaga. Süüdistatav ise küll mainib enda šokiseisundit pärast sündmust, kuid tema käitumine on

muude tõendite pinnalt olukorrale kohane – ta helistab Häirekeskusesse, tema jutt on küll

nutusegane, aga ta suudab siiski kõnet lõpule viia ja ka kiirabile ukse lahti teha; kiirabi tulekul

ta kõnnib ringi ja nutab; ta suhtleb politseiametnik Qga.

28. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et J. Shiryaeva vastab erilisele

isikutunnusele KarS § 115 tähenduses ehk oleks tegu toime pannud kannatanupoolse

vägivallale või solvamisele reageerides äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.

29. Järgnevalt kontrollib kohus, kas J. Shiryaeva teo subjektiivne külg vastab KarS § 113

tunnustele ehk kas tegu on tahtlik. Süüdistatav ise eitab soovi Yt tappa, pidades tegu juhuseks.

Tahtluse tuvastamiseks isikuvastaste kuriteo puhul tuleb lähtuda muu hulgas kannatanule

tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), teo toimepanemise vahendi

olemusest ja selle kasutamisest ning arvesse tuleb võtta ka süüdlase käitumist vahetult enne ja

pärast teo toimepanemist.

30. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 16. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 3-1-1-128-06, et

välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu

ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Teo

äärmuslikku ohtlikkust on kohus seostanud eelkõige vigastuste piirkonnaga. Praegusel juhul lõi

J. Shiryaeva kannatanut tugevalt rindkerre, südamepiirkonda, põhjustades sügava haava.

Kohtupraktikas on pead, rindkere, südame piirkonda peetud selliseks piirkonnaks, kuhu

löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning

põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tervisekahjustusi ja ka surma. Seega

kannatanu löömine just südame piirkonda kinnitab tapmistahtlust. Riigikohtu praktika kohaselt

tuleb tahtluse kindlakstegemisel arvestada teo välise avaldumisega, mh löögi suuna ja sellesse

rakendatud jõuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-105/35,

p 15). J. Shiryaeva lõi kannatanut küll ainult ühe korra, kuid kohtu hinnangul on siinkohal

oluline ka löögijõud, mida rõhutas ka ekspert. Kohus tuvastas, et J. Shiryaeva tegi konkreetse

tugeva löögi kannatanu rinda. Lüües kannatanut suure (20 cm teraga) noaga tugevalt

südamepiirkonda ja põhjustades sellega 12 cm sügava haava, pidas süüdistatav elulise

kogemuse pinnalt vähemalt võimalikuks igasuguse tagajärje saabumist, pannes seega tegu

toime kaudse tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid J. Shiryaeval

loota, et kannatanut noaga südamepiirkonda löömisel ei saabu kõige raskem tagajärg ehk

Yi surm. Tugeva löögi järel ei kontrollinud süüdistatav enam sündmuste käiku ega saanud ka

mõjutada tagajärje saabumist, mida kinnitas ka A, kelle ütluste kohaselt oli vigastus niivõrd

tõsine, et isegi kohe abi osutamisel ei oleks kannatanu päästmine tõenäoline. Kohus möönab,

et süüdistatava teojärgne käitumine ehk Häirekeskusesse helistamine ja abi palumine viitavad

sellele, et pärast tegu ei soovinud J. Shiryaeva enam kannatanu surma. Kohtu hinnangul ei

välista aga selline kahetsus teotahtlust teo toimepanemise ajal, mille kohus on tuvastanud

eeskätt teo objektiivse pildi najal.

31. Eeltoodu tõttu vastab J. Shiryaeva tegu KarS § 113 objektiivse ja subjektiivse koosseisu

tunnustele.

32. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, mh hädakaitset. Kohus

ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava väidet, et Y tõstis vahetult enne J. Shiryaeva noalööki

paremat kätt üles, n-ö löögiks, mistõttu ei ole selles kriminaalasjas tuvastatud kannatanu

ründetegevust, mille vastu süüdistatav pidanuks ennast kaitsma. Süüdistatava ütlustest, mis

kirjeldavad sündmuste eelnevat käiku nähtub seejuures, et Y pani ühe köögist toodud noa

kõrvale ja andis teise noa süüdistatava kätte, paludes end lüüa – pannes end seega haavatavasse

olukorda, mis ei lähe kokku võimaliku ründesooviga. Nagu märgitud juba hingelise erutuse

seisundi

käsitlemise

juures,

ei

nähtu

seejuures

kogutud

tõenditest,

et

Yi sõnad, s.o sõimamine olnuks süüdistatava jaoks erandlik tegevus, mida ta oleks kartnud ja

mille vastu pidanuks ennast kaitsma süüdistatavat noaga lüües. Nii L kui ka

N kinnitasid, et süüdistatava ja Yi konfliktid seisnesidki vastastikus sõimlemises, mis mõnikord

läks üle kähmluseks ja J. Shiryaeva ei kartnud oma meest. Veelgi enam, N on kirjeldanud selle

pealtnägemist, kuidas Y on ka varem tulnud süüdistatava juurde kahvel käes, paludes end lüüa

ja süüdistatav reageeris sellele rahulikult, lükates kannatanu eemale ja minnes ära. Täiendavalt

ei viita tuvastatud asjaolud hädakaitse subjektiivse külje ehk kaitsetahte esinemisele.

Hädakaitsetegevus peab olema kantud soovist kaitsta end õigusvastase ründe eest. Enda sõnul

soovis ka J. Shiryaeva kannatanut vaid eemale lükata ega kinnita, et noalöök kui selline oleks

kantud vajadusest või tahtmisest end kaitsta. Seega ei olnud J. Shiryaeva tegu toime pandud

hädakaitses. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

33. KarS § 56 lähtub kohus karistuse mõistmisel isiku süü suurusest, arvestades kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse isiku süü suurusele vastav karistuse määr, võttes seejärel arvesse eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi.

34. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik

karistusena ette 6 kuni 15 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega 10,5 aastat

vangistust. Kohtu hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada isiku kahetsust

(KarS § 57 lg 1 p 3), mida kohus peab veenvaks vaatamata sellele, et süüdistatava kirjeldust

sündmusest pidas kohus osaliselt ebausaldusväärseks. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et

kahetseb juhtunut ja ei kasuta kunagi enam vägivalda. Kahetsus nähtub vähemalt osaliselt

süüdistatava kõnest Häirekeskusesse, milles süüdistatav nutab, palub abi ja nimetab kannatanut

hellitussõnadega „zaika“ ehk „jänkuke“. Samuti arvestab kohus kannatanule abi osutamist

vahetult pärast tegu (KarS § 57 lg 1 p 1) ehk helistamist Häirekeskusesse. Raskendava

asjaoluna KarS § 58 p 4 tähenduses käsitab kohus teo toimepanemist abikaasa suhtes.

35. KarS § 56 kontekstis isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et süüdistatav tegi vaid

ühe noalöögi ja põhjustas sellega ekspertiisiakti kohaselt võrdlemisi kiire kannatanu surma.

Samuti ei põhjustanud süüdistatav kriminaalasjas tuvastatu kohaselt Yle muid vigastusi, mis

võinuks tekitada kannatanule suurt valu või kannatusi. Kuigi süüdistatava löök oli intensiivne,

kestis tegevus vaid lühidalt. Lisaks peab kohus süüdistatava süüd vähendavaks

Yi enda käitumist enne tegu ehk J. Shiryaeva kägistamine, sõimamine ja noa toomine, mille

kaasnes palve end lüüa. Siinkohal aga arvestab kohus ka seda, et vähemalt osaliselt oli

kannatanu käitumine omakorda tingitud J. Shiryaeva tüli provotseerivast tegevusest, s.o

sõbrannaga ööseks kodust lahkumine Loole ehk just sinna, kus süüdistatav sai varem tuttavaks

isikuga, kellega tal oli kõrvalsuhe.

36. Kokkuvõttes leiab kohus, et J. Shiryaeva süü jääb sanktsiooni alumise määra lähedale.

Süüdistataval ei ole varasemaid karistusi, kuid tema suhtes on KarS § 121 järgi alustatud

menetlusi kahel korral (2017. ja 2018. aastal) lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel, mis mõneti

halvendab eripreventiivset prognoosi ehk süüdistatava varasem käitumine viitab uute

vägivallakuritegude toimepanemise riskile. Kohtu hinnangul siiski ka eripreventiivseid

kaalutlusi arvesse võttes tuleb mõista süüdistatavale vangistuse, mis jääb alla sanktsiooni

keskmist määra, s.o 7 aastat vangistust.

37. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 21. detsembril 2020. Tõkend

vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

Konfiskeerimine

38. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo

toimepanemise vahend suur kööginuga kulunud punase värviga käepidemel „Alpina“, mis asub

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohus põhjendas

eelnevalt, miks ta peab tõendatuks, et kuritegu pandi toime just selle noaga. Tegemist on küll

tavapäraselt majapidamises kasutatava ehk nn kööginoaga, kuid sellega pandi toime raske

isikuvastane kuritegu ehk tapmine. Kohtu hinnangul on selles olukorras noa konfiskeerimine

proportsionaalne.

Kriminaalmenetluse kulud

39. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Jelena

Shiryaevalt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0078/617 kulu 461 eurot,

DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 1254 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 4532,40 euro

ulatuses, s.o kokku 7707,40 eurot.

40. Tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.2) tuleb DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0017 kulu 513 euro ulatuses jätta

riigi kanda. Ekspertiisiaktis on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu.

Viidatud kohtuotsuse kohaselt tuleb aga analüüsiobjekti all mõista objekte, mis on eksperdile

ekspertiisi teostamiseks üle antud, s.o eeskätt erinevatelt esemetelt võetud proove. Seega tuleb

ekspertiisikulu osas, mis ületab kirjeldatud metoodika järgi arvutatud kulu, jätta riigi kanda.

41. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline

vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3

alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste

osamaksetena, s.o 11 kuu jooksul igakuiselt 642 eurot ja 12. kuul 645,40 eurot Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida

viitenumber

99921700045950

ja

selgitus

„kriminaalasi

1-21-2499,

sundraha

ja

menetluskulud.“

Viitenumbri

märkimine

maksekorraldusele

on

kohustuslik.

Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

42. Asitõendid – 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja juurde. Yi sinist värvi teksapüksid,

sigaretikoni

Chesterfield,

klaaspudel,

Yi

küünealuste

kaapeproovid,

proovid

Yi teksapükstelt ja proovid J. Shiryaeva riietelt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel. Asitõendid – pits verekahtlase määrdumisega, väike nuga rohelise käepidemega,

pitsid köögilaualt ja J. Shiryaeva teksapüksid, kampsun ning sokid tagastada kohtuotsuse

jõustumisel J. Shiryaevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Tiina Toomingas

Diana Veegen

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik