4-10-594/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number 4-10-594

Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev Otsuse kuupäev 14.07.2010.a.

Kohtunik Kohtunik Kohtunik

Kohtunik Heli Väinaste Heli Väinaste Heli Väinaste Heli Väinaste

Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi

N.J

väärteoasi Liiklusseaduse §-de 74 1

lg 1, 747 ja 7435 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend Vaidlustatud lahend

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 08.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2400,10,000004

Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja Menetlusalune isik N.J

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev ja koht ja koht ja koht ja koht

14.07.2010, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON: : : : 1. N.J kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Ida Prefektuuri (registrikood 70008753, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke

08.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2400,10,000004, millega määrati N.J ´le

(isikukood XXX, elukoht xxxx, õpib xxxx), juhindudes KarS § 63 lõikest 3, Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800

krooni; määrati Liiklusseaduse § 747

alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku

ulatuses, s.o. 600 krooni ja määrati Liiklusseaduse § 7435

lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. on 600 krooni, osaliselt karistuste määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada N.J Liiklusseaduse §-de 74 1 lg 1, 747 ja 7435 lg 1 järgi ning

KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni.

4. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi selliselt, et mõistetud

rahatrahvist tasuda igakuuliselt alates augustist 2010.a. vähemalt 150 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas

2

või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105031731.

Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama

kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 1. 1. 1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Silver Püssim koostas menetlusalusele isikule N.J-ile 07.01.2010.a. väärteoprotokolli AB 1121602 selle kohta, et menetlusalune isik N.J 07.01.2010 kell 17.45 Lääne-Viru maakonnas

Viru-Nigula vallas Toolse teel, liikudes Toolse suunas, juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juhtis mootorsõidukit, millel on

nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus; juhtis mootorsõidukit, omamata kaasas sõiduki registreerimistunnistust ja omaniku poolt väljaantud kirjalikku volikirja, rikkudes sellega Liikluseeskirja §-de 70 p 3,4, 219 ja Liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid,

pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-de 74 1

lg 1, 747 ja 7435 lg 1 järgi.

Antud väärteoasjas väärteoprotokollile AB 1121602 menetlusalune isik N.J vastulauset ei esitanud.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse

vanema Margo Kuke 08.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2400,10,000004 määrati menetlusalusele isikule N.J-ile, juhindudes KarS § 63 lõikest 3, Liiklusseaduse §

741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 krooni; määrati

Liiklusseaduse § 747

alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni ja määrati Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku

ulatuses, s.o. on 600 krooni, sest menetlusalune isik N.J 07.01.2010 kell 17.45

Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Toolse teel juhtis mootorsõidukit, omamata

vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõigust, mootorsõidukil nõuetekohaselt

läbimata korraline tehnoülevaatus, puudus sõiduki registreerimistunnistus ja kirjalik volikiri. Menetlusalune isik N.J rikkus seega Liikluseeskirja §-de 70 p 1,3,4; 219 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-de 74 1 lg 1, 747 ja 7435 lg 1 järgi.

2. 2. 2. 2.

18.02.2010.a. esitas

menetlusalune isik N.J Viru Maakohtule kaebuse Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 08.02.2010.a. otsusele väärteoasjas nr: 2400,10,000004.

Kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, millest tulenevalt kohus

19.02.2010.a. määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

08.03.2010.a. esitas menetlusalune isik N.J nõuetekohase kaebuse. Kaebuse kohaselt ei tutvustatud menetlusalusele isikule protokolli koostamisel VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ning ei võetud protokollile allkirja. Kohtuvälise menetleja

3

otsuses ei ole kirjas võimalust rahatrahvi tasumiseks osade kaupa. Menetlusalusele isikule ega tema seaduslikule esindajale seda võimalust pakutud ei ole ning seda ei ole

ka otsuses kirjas. Lisaks puuduvad otsuses kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Otsuses on märgitud, et N.J töötab Xxxxis, tegelikkuses menetlusalune isik ei

tööta, vaid õpib Xxxxis, ta oli teo toimepanemise ajal 16 aastane, tal puudub iseseisev

sissetulek, millest tasuda rahatrahvi 3000 krooni. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja-ema on lapsehoolduspuhkusel, isa töötab, peres on neli alaealist last, mistõttu ei ole ka perel võimalik korraga tasuda rahatrahvi. Menetlusalune isik N.J saab

aru oma teo keelatusest ja mõistab oma süüd, teda ei ole varem karistatud, ta on alaealine ning tal puudub sissetulek, millest tulenevalt taotleb üle vaadata kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ning määrata karistus KarS § 87 kohaselt või vaadata üle

tõendid ja hinnata tekitatud kahju suuruse järgi ümber karistus, sh võimalusel rahatrahv ajatada. N.J avaldab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ei soovi kaitsjat.

3. 3. 3. 3.

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku N.J

kaebusele on seisukohal, et N.J-ile on karistus määratud selleks pädeva

kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt järgides

väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud

karistuse kohaldamise alusega. Kaebuses esitatud väide, et N.J-ile ei ole

tutvustatud VTMS § 19 kohaselt menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning selle kohta puudub menetlusaluse isiku allkiri, ei pea paika. Õigused ja kohustused on N.J

poolt läbi loetud ja allkirjastatud. Samuti väidab kaebuse esitaja, et

menetlusalusele isikule ega tema emale ei pakutud võimalust tasuda määratud

rahatrahv ositi. N.J sai väärteoprotokolli AB 1121602 koopia, mille andmete

õigsusega ja sisuga on ta tutvunud, kinnitades seda ka oma allkirjaga. Väärteoprotokollil ja selle koopial on kirjas:

- Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause (vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole).

- Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi

tasumiseks. Taotluse peab esitama enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2400,10,000004 on menetletud

vastavalt seadusele ja määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. 4. 4. 4.

VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses

vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4 Liiklusseaduse § 741 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt.

Liiklusseaduse § 747

näeb ette vastutuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.

Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427, 7430-7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis.

Liikluseeskirja § 70 p 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi; punkti 3 kohaselt

sõiduki registreerimistunnistuse ja punkti 4 kohaselt muud dokumendid, kui seda

nõuavad seadused. Liikluseeskirja § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

5. 5. 5. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p

3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse

väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku N.J

poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

N.J on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna

kinnitanud, et 07.01.2010 juhtis ta sõiduautot xxxx. Tal puudub juhtimisõigus. Auto kuulub talle ja ta tahtis sellega sõita maale, et autol mootor ära vahetada ning ülevaatus läbida. Autol puudusid dokumendid, sest auto müüja ei andnud neid ostmisel kaasa.

Tunnistaja Slavik Astašenkov on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et oli 07.01.2010

patrullis koos juhtivkonstaabel Silver Püssimiga Kunda linnas, kui kella 17.45 paiku

märkasid nad sõiduautot xxxx, reg märk xxxx, mille kontrollimisel selgus, et sõidukil puudub tehnoülevaatus. Auto liikus Kundast välja Toolse poole ning nad sõitsid autole järgi. Toolse teel lülitas Silver Püssim sisse sinise ja punase vilkuri, kuid auto oli juba sõitnud lumevalli. Auto juhiistmel oli N.J ja kõrval istus K R. N.J

tunnistas, et autot juhtis tema ja tal puudub juhtimisõigus, samuti polnud tal esitada

auto dokumente, kuid auto pidi temale kuuluma. N.J pidi käima autokoolis ja

tegema piiratud juhtimisõigusega juhilubasid. Auto pidi viima sõbra juurde remonti. Silver Püssim koostas N.J-ile protokolli juhtimisõiguseta juhtimise eest.

07.01.2010 on Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Silver Püssim teinud menetlusaluse isiku N.J suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse Liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki

juhtimisõigus. Menetlusalune isik N.J on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 07.01.2010 kell 17.45 kuni vastava kategooria omandamiseni.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku N.J süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohus peab vajalikuks märkida, et

kaebuse esitaja väide selle kohta, et talle ei tutvustatud väärteoprotokolli koostamisel

tema õigusi ja kohustusi ning temalt ei võetud selle kohta allkirja on ümber lükatud

5 väärteoprotokolli AB1121602 originaaliga (tl 19), milliselt nähtub, et menetlusalune isik on sellele oma allkirja andud (eraldi allkiri on ka isiku õiguste ja kohustuste juures).

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik N.J pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3

sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku N.J väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Arvestades eeltoodut, ei heida kohus kohtuvälisele menetlejale ette

seda, et väärteomenetlust ei ole lõpetatud ja ei ole kohaldatud KarS §-s 87 sätestatud

alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või ei ole antud väärteoasja materjale üle alaealiste komisjonile.

6. 6. 6. 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse

§-des 741

lg 1, 747

ja 7435

lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.J. Menetlusalune isik N.J on pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele eri süüteokoosseisule. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku N.J suhtes kohaldanud KarS § 63 lg 3, mis sätestab, et kui

isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Liiklusseaduse § 74 1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Liiklusseaduse § 74 7 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele KarS § 63 lg 3, vaid kohaldada

tuleb KarS § 63 lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses märkinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et võimalik

on arvestada karistust kergendava asjaoluna N.J poolt süü tunnistamist.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Lisaks sellele märgib kohus, et

menetlusalust isikut N.J ei ole varem väärtegude toimepanemise eest

karistatud, ta on alaealine kooliõpilane, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et N.J tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse §-

de 741

lg 1, 747

ja 7435

lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades tuleb talle karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni.

Põhjendatud on menetlusaluse isiku N.J taotlus rahatrahvi ositi tasumise

võimaldamiseks. KarS § 66 lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata

rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab

kohus N.J kaebuse osaliselt, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

6

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke

08.02.2010.a. otsuse väärteoasjas nr: 2400,10,000004 osaliselt karistuste määramise

osas ja teeb selles osas uue otsuse. Menetlusalusel isikul N.J tuleb tasuda rahatrahv 1800 krooni ositi, tasudes alates augustist 2010.a. igakuuliselt vähemalt 150 krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 05.augustil 2010.a.

Nooremreferent

Merle Kaegas