2-20-4346/111 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-4346

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021 Tallinn

Tsiviilasi

OÜ Lissus avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu saamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: OÜ Lissus (registrikood 12262923), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Anna Liiv ja Erki Vabamets

Puudutatud isikud:

Müürimäe kinnistu omanikud:

I TT (isikukood xxxxxxxxxxx) II KV

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Vana-Nurme kinnistu omanik:

III

HT (isikukood xxxxxxxxxxx)

Välja kinnistu omanikud:

IV

MI (isikukood xxxxxxxxxxx) V KN

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Peetri kinnistu omanik:

VI

PG (isikukood xxxxxxxxxxx)

Mäe kinnistu omanikud:

VII

IT (isikukood xxxxxxxxxxx) VIII KR (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Andrese kinnistu omanik:

IX AR (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kröösi heinamaa kinnistu omanik: X RO

(isikukood xxxxxxxxxxx) kohalik

omavalitsus:

XI Anija vald (Anija Vallavalitsuse kaudu)

Ärakuulamise aeg

29. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Keelduda TT ja KV avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse

(16.04.2021 avaldus, mida on täiendatud 27.04.2021 ja 22.10.2021) menetlusse

võtmisest.

2. Jätta rahuldamata TT ja KV 29.09.2021 istungi protokolli parandamise taotlus.

3. Rahuldada OÜ Lissus avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

4. Määrata Harju maakonnas, Anija vallas, Aavere külas asuvale Väljaantsu kinnistule

(registriosa nr 14376802) juurdepääs avalikult kasutatavalt Raasiku-Anija teelt

mööda Harju maakonnas Anija vallas, Aavere külas asuvate Kröösi heinamaa

(registriosa 4189802), Müürimäe (registriosa 197012) ja Välja (registriosa nr 4206302)

kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva määruse lisaks oleval

plaanil punase joonega.

5. Müürimäe kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu taluma ja

Väljaantsu kinnisasja igakordne omanik ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus

juurdepääsu kasutada järgmistel tingimustel:

5.1.juurdepääsuteed võib kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahendiga täismassiga

kuni 6 tonni (kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole);

5.2.juurdepääsutee kasutamisel tuleb järgida õuealal liiklemise reegleid;

5.3.Väljaantsu kinnisasja igakordne omanik kohustub teostama iga aasta kevadel

Müürimäe kinnisasjale jääval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja selle

rullimise;

5.4.juurdepääs on tähtajatu;

5.5.Väljaantsu kinnisasja igakordne omanik tasub Müürimäe kinnisasja igakordsele

omanikule juurdepääsu talumise tasu 100,29 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga

aasta 01. märtsiks jooksva aasta eest.

6. Kohustada OÜ Lissus paigaldama Müürimäe kinnisasjale õueala reeglite kohta kaks

liiklusmärki.

7. Kohustada OÜ Lissus rajama Müürimäe kinnisasjale kaks möödasõidutaskut

asukohta, mis on tähistatud käesolevale määrusele lisatud plaanil punase ristiga.

Möödasõidutaskud peavad olema ehitatud selliselt, et need võimaldavad möödasõitu

sõiduautodele. Möödasõidutaskud tuleb rajada käesoleva määruse jõustumisele

järgneva suve lõpuks, hiljemalt 31. augustiks.

8. Kohustada KVt ja TTut andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 197012 III

jakku käesoleva määruse punktis 4 nimetatud juurdepääsu ja käesoleva määruse

punktis 5 nimetatud juurdepääsutingimuste kohta märkuse tegemiseks järgmises

sõnastuses: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 14376802 kantud

kinnistu igakordne omanik tohib kasutada juurdepääsuks oma kinnisasjale

registriossa nr 197012 kantud kinnisasjal asuvat teed, mis on määruse nr 2-20-4346

lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Nimetatud teed tohib kasutada

järgmistel tingimustel: juurdepääsuteed võivad tähtajatult kasutada kinnistu nr

14376802 kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks igal ajal jalakäijad ja

sõiduvahendid täismassiga kuni 6 tonni (kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja

prügiveoautole); juurdepääsutee kasutamisel tuleb järgida õuealal liiklemise reegleid;

kinnistu nr 14376802 igakordne omanik kohustub teostama iga aasta kevadel

kinnisasjale nr 197012 jääval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja selle rullimise;

juurdepääs on tähtajatu; kinnisasja nr 14376802 igakordne omanik kohustub tasuma

kinnistu nr 197012 igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 100,29 eurot

aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 01. märtsis jooksva aasta eest.

9. Eemaldada menetluses puudutatud isik BG.

10. Käesoleva määruse lahutamatud lisad on kaardid juurdepääsutee asukoha ja

möödasõidu taskute asukohtade kohta.

11. Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2021 määrus (muudetud Tallinna

Ringkonnakohtu 08. veebruari 2021 määrusega) õigussuhte esialgse reguleerimise

kohta.

12. Jätta OÜ Lissus menetluskulud solidaarselt KV ja TT kanda, välja arvatud esimese

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja juhatuse liikme vande all ülekuulamise

taotlusega seotud kulud. Teiste menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda.

13. Määrata OÜ Lissus menetluskulude rahaliseks suuruseks 4520 eurot (sh lepingulise

esindaja kulu 4420 eurot ja riigilõiv 100 eurot).

14. Mõista KVlt ja TTlt solidaarselt OÜ Lissus kasuks menetluskulude hüvitisena välja

4520 eurot.

15. Mõista KVlt ja TTlt solidaarselt OÜ Lissus kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Lissus esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palub määrata, et Harju

Maakonnas Anija vallas Aavere külas asuva Väljaantsu kinnistu (registriosa 14376802)

igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal

nii jalgsi kui sõiduvahenditega ööpäevaringselt Aavere külas asuva Müürimäe kinnistul

(registriosa 1970102) asuvat juurdepääsuteed. Avaldaja palub määrata juurdepääsutasuks

100 eurot aastas. Samuti palub avaldaja kohustada Müürimäe kinnistu omanikke andma

nõusolek juurdepääsutee kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Menetluskulud palub

avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

2. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Väljaantsu kinnisasi, millele puudub juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Kinnistule pääseb Anija-Raasiku tee (11315, avalik tee) poolt

mööda olemasolevat teed, mis kulgeb üle Välja (registriosa 4206302), Müürimäe ja Kröösi

heinamaa (registriosa 7189802) kinnistute. Seda teed on juurdepääsuks ka ajalooliselt

kasutatud. Välja ja Kröösi heinamaa kinnistud on koormatud servituutidega Väljaantsu kinnistu

igakordse omaniku kasuks. Välja ja Kröösi heinamaa kinnistute vahele jääb Müürimäe

kinnisasi, mille omanikud ei võimalda avaldaja kinnisasjale juurdepääsu üle nende kinnistu.

Nad paigaldasid nii Kröösi heinamaa kinnistu kui ka Välja kinnistu piirile erateed tähistavad

liiklusmärgid ja on füüsiliselt takistanud avaldajale läbipääsu, parkides teele ette sõiduki.

3. Alternatiivne toimiv juurdepääs Väljaantsu kinnistule puudub. Põhja poolt, Nopa teelt

(avalik tee) ning seejärel üle Vana-Nurme, Andrese ja Mäe kinnistute kulgev tee ei ole sõidetav.

Läbipääs on kehvas seisus ja vihmaga sõiduautoga läbimatu. Teel on tihti kariloomad. Lisaks

ladustatakse Mäe kinnistul heinapalle, kinnistut kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja iga

päev liigeldakse traktoritega nii Nopa teel, kui ka Mäe-Andrese-Vana-Nurme-VäljaantsuVälja-

Müürimäe teel. Sõiduautoga läbitav tee lõppeb tegelikult Mäe ja Andrese kinnistute piiril.

Pinnas on seal pehme ja sõiduauto jääb kinni. Edasi tuleb sealt minna jalgsi. Ka Vana-Nurme

ja Andrese kinnistul paiknev tee osa on äärmiselt kehvas seisus ja vihmaga sõiduautoga

läbimatu. Autoga juurdepääs avaldaja kinnisasjale on aga selle sihipäraseks kasutamiseks

hädavajalik. Seega kaasneks juurdepääsu määramisega Nopa tee kaudu oluline kulu tee

väljaehitamisele.

4. Avaldaja soovib juurdepääsu mööda olemasolevat teed, ligikaudu 4m laiusel maa-alal.

Seda teed kasutavad ka Müürimäe kinnisasja omanikud ise. Ka Müürimäe kinnisasja kasuks on

Kröösi heinamaa kinnistule seatud servituut. Müürimäe kinnistu omanike käitumine on

vastuolus hea usu põhimõttega ja heanaaberlike suhetega, arvestades, et nad kasutavad oma

kinnisasjale juurdepääsuks sama teed ka ise, kuid ei võimalda juurdepääsu tagapool asuva

kinnisasja omanikele. Tee on kasutatav sellises seisukorras, nagu see praegu on ja see ei vaja

parandamist, nagu väidavad Müürimäe kinnistu omanikud. Juurdepääsutee pikkuse

arvestamisel ei oma tähtsust ainult vahemaa avalikult kasutatava teeni, vaid ka see, millise

seisukorras on avalikult kasutatav tee. Kuigi põhja poolt on avalikult kasutatava Nopa teeni

lühem maa (ehk 800 meetrit ja lõuna poolt 950 meetrit), on ka Nopa kruusatee halvas

seisukorras ja edasi tuleb sõita veel 1150 meetrit kuni Kose-Jägala maanteeni. Lõuna poolt, üle

Müürimäe kinnistu, on Raasiku-Anija maanteeni ainult 950 meetrit.

5. Müürimäe kinnistu praegused omanikud omandasid selle alles 04.09.2019 ja neil ei ole

saanud selle aja jooksul tekkida (õigustatud) ootust, et nende kinnistut Väljaantsu kinnistule

pääsemiseks ei kasutata. Nad pidid kinnistu omandamisel arvestama, et kinnistul paiknevat teed

kasutavad ka kolmandad isikud, sh Väljaantsu kinnistule pääsemiseks. Tegemist on juba

väljakujunenud tava kohaselt toimuva kasutusega. Taotletud viisil juurdepääsu määramine

koormab Müürimäe kinnistu omanikke vähem, kuna osad servituudid on juba seatud, võrreldes

Nopa tee suunas jäävate kinnistute omanikega.

6. Avaldaja huvid kaaluvad üles Müürimäe kinnistu omanike huvid. Kinnistul peab olema

juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Ilma juurdepääsuta ei saa avaldaja kinnistut

sihtotstarbeliselt kasutada. Kinnistul asub talumajapidamine, mida avaldaja soovib asuda

kasutama. Avaldaja soovib juurdepääsu igal ajal nii jalgsi kui autoga.

7. Avaldaja on nõus võtma endale tee hooldamise kohustuse ja hooldama teed oma kulul.

Arvestades seda, on mõistlik juurdepääsutasu 100 eurot aastas.

Puudutatud isikute seisukohad

8. Puudutatud isikud 1 ja 2 (Müürimäe kinnistu omanikud) vaidlevad avaldusele vastu.

Õige ei ole väide, et alternatiivne juurdepääs puudub. Väljaantsu kinnistule on võimalik pääseda

ka kohalikult maanteelt Nopa tee (1400019), mis määrati Anija Vallavolikogu 29.11.2013

otsusega nr 12 avalike teede nimekirja. Tegemist on ajaloolise teega, mida avaldaja on ka ise

kasutanud ja kasutab ligipääsuks ka täna. Väljaantsu kinnistult Nopa teeni on tegelikult 360

meetrit ja Raasiku-Anija teeni 660 meetrit, millest 450 meetrit asub Müürimäe kinnistul. Seega

on Nopa teeni ligi poole võrra vähem maad. Müürimäe kinnistul asub taotletava juurdepääsu

kõige pikem lõik ja see on seega Müürimäe kinnistu osas kõige koormavam. Juurdepääs tuleb

määrata mööda võimalikult lühikest ja minimaalselt vajalikku teed, arvestades, et maaomanik

ei pea taluma juurdepääsu üle tema kinnistu, kui see ei ole möödapääsmatult vajalik. Juurdepääs

peaks võimalikult vähe riivama kinnisasja omaniku võimalusi kinnisasja vabalt kasutada ja

käsutada.

Tõele ei vasta väide, et Müürimäe kinnistul kulgev tee on heas korras, kohe kasutatav ja ei vaja

remonti. Teedeinseneri eksperthinnangu kohaselt on Müürimäe kinnistu osas juurdepääs alla 3

m laiune ja seega ei ole sõiduautodel (või suurematel sõidukitel) võimalik mõistlikult ja ohutult

teineteisest mööduda. Tee ei ole intensiivsema liiklussageduse ja raskeliikluse jaoks piisava

kandevõimega. Sellise tee koormamisel tekivad roopad, teekatte ja muldkeha pinnad segunevad

ja küllastuvad veega, mille tagajärjel muutub tee sõiduautoga läbimatuks. Vajalik

investeerimismaksumus Müürimäe kinnistu teelõigul on umbes 27 000 eurot. Ohutuks ja

mõistlikuks liiklemiseks tuleb olemasolev tee ehitada laiemaks ja tõsta selle kandevõimet.

Müürimäe kinnistu omanikud ei ole selle kulu tegemisest huvitatud. Müürimäe kinnistul

kulgevat teed kasutatakse ühe majapidamise teenindamiseks, s.o iga päev koju pääsemiseks.

Liikluskoormus

on

väga

väike.

Liikluskoormuse

lisandumine

meelelahutuspaiga

teenindamiseks kasvatab liiklusintensiivsust ja -tihedust. Avaldaja soovib juurdepääsu

määratlemata hulgale sõidukitele sh tarbe- ja veomasinad (meelelahutusasutust teenindav

transport (kauba tarne, prügivedu jne), asutust külastavate klientide sõidukid sh bussid).

Avaldaja enda esitatud fotolt nähtub, et Müürimäe kinnistul puudub nõuetekohane tee.

Avalikule Raasiku-Anja teele ei ole Kröösi heinamaa maaüksusele mahasõiduks ehitatud välja

tee seisundinõuetele ja projekteerimise normidele vastavat ristumiskohta. Seega vähendab

juurdepääsu määramine Müürimäe kinnistu kaudu liiklusohutust riigiteel. Mahasõidukoht on

kahele autole liiga kitsas, seal ei mahu korraga üksteisest ohutult mööduma. Nähtavus on

piiratud ja mahasõidul puudub kõvakate. Nopa teelt on Kose-Jägala teele nõuetekohane

mahasõit rajatud.

Avaldaja Nopa teed puudutavad väited ei õigusta juurdepääsu määramist üle Müürimäe

kinnisasja. See, et Nopa teed kasutatakse ka teiste poolt (traktorid või kariloomade ülekäigukoht

jm) ei tähenda, et sedakaudu ei saa tagada juurdepääsu Väljaantsu kinnistule. Nopa teed

kasutavad mitmed Aavere küla majapidamised. Et avaldaja ei soovi Nopa teed kasutada ja talle

meeldib rohkem teine tee, ei anna alust avaldust rahuldada. Kui Nopa tee on halvas seisukorras

või sellel liiklemisel esineb takistusi, tuleb pöörduda Nopa tee valdaja poole.

Ajalooliste kaartide kohaselt on juurdepääs Väljaantsu kinnistule kulgenud nii Nopa tee kui

Raasiku-Anija maantee kaudu. Teede asukohad on olnud pidevas muutumises ja nende

kasutusaktiivsus ja ehitusstandardid on võrreldes tänapäevaga oluliselt madalamad. Ka

omanikud on muutunud. Müürimäe kinnistul asub alaline elukoht ja Väljaantsu kinnistu

soovitakse võtta kasutusele ärilisel otstarbel, et rajada sinna peomaja.

Müürimäe kinnistu omanikud ei ole takistanud Väljaantsu kinnistu omanikele ligipääsu. Sooja

ja veerohke talve tõttu muutub maapind teel väga pehmeks ja Müürimäe hoovi sissesõit puudub.

Müürimäe kinnistu omanikud parkisid auto ainukesse elamust mõistlikul kaugusel asuvasse

kohta, kuhu oli võimalik auto jätta. Avaldaja sai autost mööda. Avaldaja teadis kinnistu

soetamisel, et Müürimäe kinnistut ei ole juurdepääsuõigusega koormatud ja Müürimäe kinnistu

omanikud ei soovi oma kinnistu koormamist.

Soov määrata juurdepääs ööpäevaringselt näitab, et avaldaja soovib Väljaantsu kinnistu

kasutusel võtta peokohana, kuhu peab olema juurdepääs piiramatule hulgale isikutele. Sisuliselt

soovitakse Müürimäe kinnistu avalikku kasutust määratlemata hulga isikute ja sõidukite poolt.

Äriühingu puhul ei ole õige viidata Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peaks elamiseks

kasutatavale kinnisasjale olema ligipääs vähemalt ühe autoga. Avaldaja väidab, et ei saa

kinnistut ilma juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada. Kinnistul olnud elamu on hävinenud,

säilinud on üksnes abihooned. Avaldaja ei avaldanud, milline on kinnistu sihtotstarbeline

kasutamine. Avaldajad on varem avaldanud, et soovivad osaliselt renoveeritud abihoone

kasutusel võtta peakohana. Seega soovib avaldaja juurdepääsuga koormatava kinnisasjade

arvelt tulu teenida.

9. Puudutatud isik 9 (Andrese kinnistu omanik) selgitas, et ehitas läbi Andrese kinnistu

kulgeva ajutise tee kunagi kindlal eesmärgil, milleks täna enam vajadust ei ole ja ta on valmis

selle tee kohe likvideerima. Andrese kinnistut läbiv tee on veel kitsam ja halvemas seisukorras,

kui seda on läbi Müürimäe kinnistu minev tee, s.t see vastab veel vähem avaliku tee nõuetele.

Ajalooline ligipääs Väljaantsu kinnistule on olnud läbi Müürimäe kinnistu.

10. Puudutatud isik 10 (Kröösi heinamaa kinnistu omanik) toetas avaldust ja selgitas, et

Väljaantsu kinnistuni on ajalooliselt alati olnud ligipääs läbi Kröösi heinamaa, Müürimäe ja

Välja kinnistute.

11. Puudutatud isik 6 (Peetri kinnistu omanik) selgitas, et vaidlusalust teed on ajalooliselt

kasutanud nii Aavere küla elanikud, kui ka lähedal asuvate Jägala ja Saunja külade elanikud

Raasikule liiklemiseks, s.t varem oli tee avalikuks kasutamiseks. Seega on Väljaantsu kinnistule

juurdepääsu lubamine Raasiku-Anija maantee kaudu mõistlik.

12. Puudutatud isik VIII (Mäe kinnistu omanik) selgitas, et Nopri tee nimeline sillutis üle

Mäe talu heinamaa-karjamaa rajati 80ndate aastatel kolhoosi poolt, arvestamata maaomaniku

vastuseisu. Väljaantsu elanikud ei ole kunagi liigelnud üle Mäe kinnistu. Selleks oli teine tee.

13. Anija Vallavalitsus toetab avaldust. Parim ligipääs Väljaantsu kinnistule on Raasiku-

Anija tee poolt, mis on ka ajalooline juurdepääs. Raasiku-Anija maanteelt Väljaantsu kinnistule

viiv tee on kruuskattega, pikkusega umbes 900m ja see on paremas seisus, kui avalikult Nopa

teelt Väljaantsu kinnistule viiv tee. Nopa teelt Väljaantsu kinnistule viiv tee on väga halvas

seisukorras, eriti ligikaudu 400m teelõik, mis on pinnastee ja vihmasel ajal pehme. Teelõik on

auklik, täiteks on veetud kive. Samuti on tee kitsas, kuna tee ääres on suured kivid. Nii välja

kui Kröösi heinamaa kinnistutele on Väljaantsu kasuks juba servituudid seatud. Mäe, Andrese

ja Vana-Nurme kinnistutele ei ole Väljaantsu kinnistu kasuks teeservituuti määratud. Seega

tuleks Väljaantsu kinnistu omanikul saavutada kokkulepe kolme, mitte ühe kinnistu omanikuga

ja arvestada umbes 400m tee ehitamise kuludega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ning TsMS § 613 lg 1 p 1 ja

lg 2 kohaselt vaatab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi

hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5

kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud, millele

kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust.

15. Avaldaja taotleb tema kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei

jõuta, määrab need kohus. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks

on juurdepääsu taotleja kinnisasjale avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava

huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

16. Kohus selgitas pooltele 26.03.2021 määruses kohalduvat õigust ja asjaolu, et lahendab

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asja hagita menetluses kaalutlusotsusega

kinnisasjade omanike põhjendatud huvide kaalumise teel. Samuti selgitas kohus, et asjaolud ja

tõendid, mis on menetlusosaliste õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad ja

mida menetlusosalised soovivad, et kohus poolte huvide kaalumisel arvesse võtaks, tuleb kohtu

ette tuua ja tõendada menetlusosalistel endal (vt ka Riigikohtu 03.10.2018 määrus nr 2-

163663/95 p 23). Kohus korraldas 11.05.2020 paikvaatluse ja kuulas selleks soovi avaldanud

menetlusosalised ära 29.09.2021 kohtuistungil. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

17. Avaldajale kuulub Väljaantsu kinnisasi Aavere külas, Harjumaal (kd I tl 5). Poolte

menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult

kasutatava teega. Seda kinnitasid ka 29.09.2021 ärakuulamisele ilmunud menetlusosalised ja

see nähtub ka kaardimaterjalilt. Väljaantsu kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on

Raasiku-Anija tee ja Nopa tee (vt selle kohta all). Avaldajal ei ole võimalik oma kinnisasjale

ka tegelikult pääseda Nopa tee poolt, kuna Andrese kinnisasja omanik kaevas teele kraavi (vt

foto kd II tl 198 – 199) ega Raasiku-Anija tee poolt, kuna Müürimäe kinnisasja omanikud

sulgesid tee eratee märkide ja ketiga (vt foto kd I tl 166 – 166 pöördel) ning ei soovi, et avaldaja

nende kinnisasja kasutaks. Käesoleval ajal pääseb Väljaantsu kinnisasjale üksnes Tallinna

Ringkonnakohtu 08.02.2021 esialgse õiguskaitse määruses sätestatud tingimustel. Seega on

täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus, s.o juurdepääsu puudumine avalikult

kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasjale.

18. Avaldaja palub määrata, et juurdepääs Väljaantsu kinnisasjale toimuks alates Raasiku-

Anija teest üle Kröösi heinamaa, Müürimäe ja Välja kinnistute (16.04.2021 täpsustatud

sõnastuses). Nii Välja kui Kröösi heinamaa kinnistud on juba koormatud servituutidega

Väljaantsu kinnisasja igakordse omaniku kasuks (kd I tl 10 – 18, Teeservituutide seadmise

lepingud ja asjaõiguslepingud p 4 ja p 5, kusjuures Kröösi heinamaa kinnisasi on vahetanud

nime). Servituudid seati tasuta ja tähtajatult. Oma nõusolekut kinnitas Kröösi heinamaa

kinnisasja omanik ka kohtule, selgitades, et Väljaantsu kinnistuni on ajalooliselt alati olnud

ligipääs läbi Kröösi heinamaa, Müürimäe ja Välja kinnistu ja ta on selle poolt, et avaldaja

pääseb oma kinnistuni seda teed kaudu (kd I tl 142). Kröösi heinamaa ja Välja kinnistute osas

seega vaidlust ei ole. Nende vahele jääb aga Müürimäe kinnistu, mille omanikud vaidlevad

taotletud asukohta juurdepääsutee määramisele vastu.

19. Müürimäe kinnistu omanikud leiavad, et juurdepääs tuleks määrata Nopa tee kaudu üle

Vana-Nurme, Andrese ja Mäe kinnistute. Kohus selgitas 26.03.2021 määruses, et kaalub

juurdepääsutee asukoha määramisel kõiki mõistlikke võimalusi avaldaja kinnistult avalikult

kasutatavale teele pääsemiseks. Samuti selgitas kohus, et kui avaldaja peab võimalikuks

juurdepääsutee määramist ka teise alternatiivi alusel, tuleb seda taotluses selgelt märkida ja

esitada ka vastav plaan. Kohus hoiatas avaldajat, et kui ta alternatiivse tee välistab, kuid kohus

leiab asja läbivaatamisel, et avalduses taotletud tee määramine ei ole võrreldes alternatiiviga

mõistlik, võib avaldus jääda rahuldamata. Avaldaja jäi oma avalduse juurde ja kinnitas nii

26.04.2021 seisukohas kui 29.09.2021 ärakuulamisel, et ta üle Nopa tee juurdepääsu määramist

ei soovi ega taotle. Kohus menetleb seega käesolevas asjas avaldaja avaldust Väljaantsu

kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks Anija-Raasiku teelt üle Kröösi heinamaa, Müürimäe

ja Välja kinnistute.

I

20. Müürimäe kinnistu omanikud palusid oma 16.04.2021 menetlusdokumendis, et kohus

jätaks rahuldamata avalduse juurdepääsu määramiseks üle Müürimäe kinnistu ja määraks

juurdepääsutee Nopa tee poolt. 27.04.2021 menetlusdokumendis selgitasid puudututatud isikud

täiendavalt, miks juurdepääs tuleb määrata üle Nopa tee. 22.10.2021 menetlusdokumendis

selgitasid Müürimäe kinnistu omanikud, et paluvad käsitleda oma 16.04.2021 taotlust ja

27.04.2021 täpsustatud taotlust vastuavaldusena ning tasusid sellelt riigilõivu.

21. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Teise isiku eeldatava

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks esitatud avaldust menetleb kohus üksnes seaduses

ettenähtud juhul (TsMS § 3 lg 2). Puudutatud isikud ei saa esitada avaldust juurdepääsutee

määramiseks kolmanda isiku kinnisasjale, kuna see, kas Väljaantsu kinnisasjal on või ei ole

juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei mõjuta nende õigusi. Ka AÕS § 156 lg 1 tulenevalt

saab avalduse esitada üksnes selle kinnisasja omanik, kellel juurdepääs puudub.

22. Kohus keeldub seetõttu avalduse menetlusse võtmisest. Avalduse esitanud Müürimäe

kinnisasja omanikel KVl ja TTl on õigus taotleda 22.10.2021 tasutud riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

23. Kohus selgitas pooltele juba 26.03.2021 määruses, et hindab kõiki juurdepääsutee

mõistlikke alternatiive ja kui avaldaja soovib juurdepääsu määramist kohta, mis on ebamõistlik

ja ebaproportsionaalne, võib kohus jätta avalduse rahuldamata. Kohus arvestab seega

puudutatud isikute vastuväiteid ja selgitusi avaldaja avalduse läbivaatamisel, kuid ei saa

käsitleda puudutatud isikute soovi eraldi taotlusena. Kohus selgitab, et ei saa ka hagita

menetluses väljuda avaldaja poolt taotletu piirest.

24. Õige ei ole ka puudutatud isikute väide, nagu nad ei oleks saanud 29.09.2021

ärakuulamisel võimalust arutada kohtuga juurdepääsutee määramist Nopa tee kaudu.

Puudutatud isikud said esile tuua asjaolud, mida nad peavad huvide kaalumisel oluliseks, sh

viitasid puudutatud isikud oma 16.04 ja 27.04.2021 menetlusdokumentidele ning kohus uuris

pooltega esitatud kaardimaterjali erinevate teede kohta. Kohus küsis pooltelt ärakuulamisel asja

arutamise lõpus, kas pooltel on teineteisele veel küsimusi või midagi, millele nad tahaksid veel

eraldi tähelepanu juhtida. Puudutatud isikud ei esitanud soovi arutada täiendavalt Nopa teed

puudutavaid küsimusi. Kohus korraldas ka paikvaatluse, mille raames vaatles nii Anija-Raasiku

maanteelt kui ka Nopa teelt kulgevat teed. Etteheide, nagu ei oleks kohus puudutatud isikutega

nende väiteid arutanud, ei ole seega õiged.

II

25. Käesolevas asjas on vaidlus esmalt selle üle, kas avaldaja kinnisasjale tuleb juurdepääsutee

määrata Nopa teele või Raasiku-Anija teele. Kohus viis 11.05.2021 läbi paikvaatluse,

algusega Raasiku-Anija teelt, üle Kröösi heinamaa, Müürimäe, Välja, Väljaantsu, Vana-

Nurme, Andrese ja Mäe kinnistute kuni Nopa teeni. Raasiku-Anija tee asub Väljaantsu

kinnistust lõuna ja Nopa tee sellest põhja pool (vt ka kaart kd II tl 204).

26. Vaidlust ei ole selle üle, et Nopa tee ja Raasiku-Anija tee on avalikud teed. Nopa tee on

kantud Anija valla kohalike teede nimekirja, tee nr 1400019 (Anija Vallavolikogu

22.11.2012 määrus nr 79, Anija valla kohalike teede nimekiri). Ehitusseadustiku § 92 lg 5

kohaselt on kohalik tee avalikult kasutatav tee. Raasiku-Anija tee nr 11315 on riigitee

(Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri). Samuti ei ole vaidlust selles, et mõlemad teed võiksid maakorralduslikult olla

võimalikud (kd III tl 29 pöördel).

27. Kohus leiab, et Väljaantsu kinnistule tuleb määrata juurepääs avaldaja taotletud asukohta,

s.o Raasiku-Anija teelt mööda Kröösi heinamaa, Müürimäe ja Välja kinnistute. Kohus

selgitab oma järeldust järgmiselt.

28. Nii Väljaantsu kinnisasja kui Müürimäe kinnisasja endised omanikud kinnitasid, et sissesõit

Väljaantsu kinnistule toimus Raasiku-Anija tee poolt läbi Kröösi heinamaa, Müürimäe ja

Välja kinnistute (kd I tl 6 – 9). Kohus ei nõustu, et tegemist oleks subjektiivsete väidetega,

mida ei saaks asja lahendamisel arvesse võtta, mh põhjusel, et neile kuulusid kinnistud

kõigest umbes 7 aastat. Müürimäe ja Väljaantsu kinnistute omavaheline varasem teekasutus

omab asja lahendamisel tähtsust. Seejuures ei ole 7 aastat kohtu arvates antud asjaoludel

lühike aeg. Tähtsust omab see, et juurdepääs on seda kaudu juba mõnda aega toimunud.

Seda kinnitas ka kohalik omavalitsus oma seisukohas. Müürimäe kinnisasja omanikud on

soovinud tõendada seda, et Väljaantsu kinnistult on kulgenud ajalooliselt juurdepääs nii

Nopa teele kui ka RaasikuAnija maanteele ja esitasid selle kohta kaardimaterjali aastatest

1987, 1996 – 2007 ja 2018 (kd I tl 64 – 66) ning 1931 – 1944 ja 1923 – 1935 koht (kd II tl

98 – 99). Kaardimaterjalist nähtub, et juurdepääs on olnud ajas muutuv ja olemas nii lõuna

kui ka põhja suunal. See, et tee on olemas olnud ka Nopa tee suunas, ei muuda aga kohtu

järeldust, et käesoleval ajal on RaasikuAnija tee paremas seisus, on olnud juba pikemat aega

kasutuses ja on mõistlikum viis avaldajale ligipääsu tagamiseks. Müürimäe kinnisasja

omanikud kinnitasid ärakuulamisel ka ise, et asjaolu, et ajalooliselt on liigutud mõlemal

suunal, ei välista iseenesest juurdepääsu määramist Anija-Raasiku teele.

29. Kohus leiab, et esile toodud teed ei ole tegelikult võrreldavad alternatiivid, nagu väidavad

Müürimäe kinnistu omanikud. Kohus veendus paikvaatlusel, et Raasiku-Anija teelt kulgeb

Väljaantsu kinnistuni kruusatee. Kohtu hinnangul on olemasolev kruusatee seisundis, mis on

iseloomulik eraomandis oleva kruusatee tavapärasele seisundile. Sellesse on tekkinud mõned

lohud, kus on vihma ajal lombid. Kuna tee ei ole ette nähtud kaherealisele liiklusele, sõidetakse

teineteisest mööda pääsemiseks tee pervel, millest on tee servas jäljed. Tee ääres on põllud,

kohati võsa ja ladustatud maakivid (vt paikvaatluse fotod kd II tl 170 – 184, Müürimäe

kinnistule jääv teelõik algab fotol nr 4 nähtuvast ja lõpeb fotol 14 nähtuvast eratee märgist). Tee

ei ole aga läbimatu või ilmselgelt seisundis, millel ei oleks võimalik sõita. Seda kinnitab ka

asjaolu, et Müürimäe kinnistu omanikud kasutavad kõnealust teed iga päev koju sõitmiseks.

30. Väljaantsu kinnisasjast põhja suunas Nopa tee poole kulgev tee on võrreldes eelkirjeldatuga

kitsam ja rohtu kasvanud. Tegemist on sisse sõidetud pinnasteega, mitte kruusateega. Ühes

tee servas on kraav, mis oli paikvaatluse ajal kohati ääreni vett täis. Teisel pool on maakivid

ja/või puud sedavõrd lähedal, et seal ei pruugi olla võimalik teineteisest mööduda (kd II tl

191 – 201). Vihmasel ajal on pinnas pehme (kd I tl 24 – 27). Tee jõuab välja Nopa tee

ristmikuni. Avalik Nopa tee on kruusatee, mis on võrreldav Kröösi heinamaa, Müürimäe ja

Välja kinnistut läbiva teega, kuid mitte Raasiku-Anija teega, mis on asfaltkattega riigitee

(kd II tl 201 – 203 ja kd I tl 28 – 31).

31. Kohtu hinnangul on Nopa tee suunas kulgev pinnastee halvemas seisus kui kruusatee, mis

kulgeb Raasiku-Anija teele ja mis on tegelikult ka kasutuses. Sama kinnitab ka Anija

Vallavalitsus. Vallavalitsus selgitas, et Raasiku-Anija teelt on Väljaantsu kinnistule parim

ligipääs. Tegemist on kruuskattega teega, pikkusega umbes 900m, mis on paremas

seisukorras kui avalikult Nopa teelt Väljaantsu kinnistule viiv tee. Vallavalitsus märkis, et

Nopa tee suunas kulgev juurdepääs on väga halvas seisukorras, tegemist on pinnasteega,

mis on vihmasel ajal pehme. Teelõik on auklik ja kitsas (kd I tl 154 ja kd II tl 74).

Paikvaatlus kinnitas vallavalitsuse kirjeldust. Samuti kinnitas vald, et ka ajalooliselt on

kasutatud Väljaantsu kinnistule juurdepääsuteena Müürimäe kinnistut (kd I tl 157 ja kd II tl

168.3). Ka Müürimäe kinnisasja omanike esitatud EstRoad hinnang Raasiku-Anija tee

suunas kulgeva kruusatee seisukorra kohta kinnitab, et tee on üldiselt rahuldavas seisundis

ja vajadus seda laiendada või rajada möödasõidutaskud või teha muid teed puudutavaid

täiendusi, sõltub üksnes liiklusintensiivsusest (kd I tl 57 – 60, sama kd II tl 33 – 36).

Müürimäe kinnisasja omanike väited selle kohta, et tee on intensiivsema liiklussageduse ja

raskeliikluse jaoks ebapiisava kandevõimega, ei anna aga alust jätta avaldus rahuldamata.

Teed, mis oleks olemasolevast kruusateest paremas seisus, ei ole.

32. Seda, et liiklusintensiivsus võiks oluliselt kasvada, ei ole aga Müürimäe kinnisasja

omanikud hoolimata kohtu korduvatest selgitustest ja päringutest tõendatud. Puudutatud

isikud rõhutavad, et täiendava liikluskoormuse korral ei ole võimalik tagada ohutu ja

mõistlik liiklemine nende kruusateel, kuid ei ole selgitanud, milles seisneb liiklemise

ohtlikkus või ebamõistlikkus Müürimäe kinnisasjal. Kui Müürimäe kinnisasja omanikud on

ohutuse all silmas pidanud vajadust rajada kaks möödasõidu taskut, siis sellega on avaldaja

käesolevas menetluses nõustunud. Samuti seatakse juurdepääsutingimusena kohustus

järgida liiklemisel õueala reegleid ja selle kohta paigaldatakse ka vastavad liiklusmärgid.

Muid ohutuse või ohtlikkusega seonduvaid asjaolusid ei ole esile toodud. Kohus leiab, et

Müürimäe kinnisasja omanike väited on samas ka vastuolulised. Kui avaldaja esitas esialgse

õiguskaitse taotluse juurde foto selle kohta, et avaldaja ligipääsu takistatakse auto

parkimisega keset teed (kd I tl 23), vaidlesid Müürimäe kinnisasja omanikud sellele vastu

selgitades, et tegelikult sai avaldaja oma autoga teel seisnud sõidukist mööda. Müürimäe

kinnisasja omanike esile toodud probleemi, et möödasõit ei ole võimalik talvel (kd II tl 76

foto), lahendab see, et avaldaja on nõustunud rajama kaks möödasõidutaskut.

33. Kohus leiab, et Müürimäe kinnisasja omanike väited selle kohta, et avaldaja vajab

juurdepääsu ärilistel eesmärkidel ja teed hakkavad kasutama pidevalt avaldaja kliendid ja

teenindavad sõidukid, prügiauto, bussid ja kaubaautod, korraldama hakatakse üritusi, sh

pulmapidusid, on paljasõnalised. Mitte ühtegi tõendit selle kohta, et juurdepääsuteed

asutakse kasutama ebatavaliselt suure intensiivsusega puudutatud isikute kirjeldatud

eesmärkidel, ei ole esitatud. Müürimäe kinnisasja omanikud lähtuvad üksnes asjaolust, et

avaldaja näol on tegemist äriühinguga ja et avaldaja seaduslik esindaja on omavahelises

vestluses väljendanud, et kinnisasjale planeeritakse ka äritegevust. Nimetatust ei ole aga

võimalik Müürimäe kinnisasja omanike esile toodud asjaolusid järeldada. Kohus märgib, et

asjaolu, et kinnisasi kuulub äriühingule, ei anna alust jätta avaldus rahuldamata. Ka

äriühingul on õigus oma kinnisasjale juurde pääseda, samuti on avaldajal õigus oma

kinnisasjal äritegevusega tegeleda.

34. Müürimäe kinnisasja omanikud tõid ise esile, et Väljaantsu kinnistul asunud talukompleksi

elamuhoone on hävinud ja säilinud on vaid kõrvalhooned. Avaldaja selgitas, et hoonete

taastamine ja kogu kompleksi väljaehitamine on järkjärguline protsess, mis võtab

hinnanguliselt kuni 10 aastat. Algselt plaanib avaldaja taastada üksnes kivikatusega

maakivimüüridega maja, kus saaks 2 – 3 korda kuus tegeleda koolituste ja toitlustusega

õhtusel ajal ilma majutuseta. 27.04.2021 menetlusdokumendis kirjeldas avaldaja, et on

mikroettevõte, mis on seni pakkunud eelkõige õmblusteenuseid ja kokandusalaseid

koolitusi ning catering teenust kliendi kodus või soovitud asukohas. Väljaantsu kinnistul

soovib avaldaja läbi viia õmbluskoolitusi, käsitöökoolitusi ja kokanduskoolitusi. Avaldaja

selgitab ka seda, et tegelikult kavatsevad avaldaja juhatuse liikmed kasutada kinnisasja

osaliselt ka oma koduna. Mille alusel väidavad Müürimäe kinnisasja omanikud, et avaldaja

kinnisasjale rajatakse suurejooneline peokoht, ei ole selge. Ärakuulamisel kinnitasid

Müürimäe kinnisasja omanikud ka ise, et täna ei ole Väljaantsu kinnistul mitte midagi, kuid

leidsid, et teel hakkab sõitma nädalavahetustel kümneid autosid. Avaldaja selgitas aga, et

sõitmine võib tulevikus olla minimaalne, 5 – 10 autot päevas. Samuti selgitas avaldaja, et

praegu ei ole neil äriplaani, detailplaneeringut ega ehitusluba. Seda, et ühtegi vastavat

taotlust ei ole kohalikule omavalitsusele esitatud, kinnitasid ka Müürimäe kinnisasja

omanikud ise (kd I tl 129 pöördel). Avaldaja selgitas, et tal on üksnes mõtted ja praegu

kasutab avaldaja seaduslik esindaja teed ise paar korda nädalas, et käia kinnisasjal

haljastustöid tegemas.

35. Müürimäe kinnisasja omanike väited selle kohta, et olemasolev kruusatee ei vasta avaliku

ärihoone teenindamiseks mõeldud juurdepääsutee nõuetele, ei ole praeguses menetluses

asjakohased ja väited Väljaantsu kinnisasjalt lähtuvatest mõjudest on hüpoteetilised. Kohus

selgitab, et juhul, kui avaldaja kinnisasja suhtes algatatakse detailplaneeringumenetlus ja

selle raames selgub, et olemasolev tee ei vasta avaldaja planeeritavale tegevusele, nähakse

projekteerimistingimused ette planeeringumenetluses, kuhu kaasatakse ka isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes avaldavad soovi olla kaasatud (vt ka

planeerimisseadus § 126 lg 1 ja 2 ning § 127 ja vallavalitsuse seisukoht kd II tl 74).

36. Kohus ei saa avaldaja nõude lahendamisel lähtuda hüpoteetilistest ja kontrollimatutest

asjaoludest. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks järeldada, et avaldaja

hakkab tegelema äritegevusega, mille tulemusel liikluskoormus vaidlusalusel teelõigul

oluliselt kasvab või millisel viisil see kasvab. Seega on tõendamata Müürimäe kinnisasja

omanike väited nende õiguste ulatuslike riivete kohta. Kohus selgitab, et kuna

juurdepääsutee määramise näol on tegemist pikaajalise suhte loomisega, näeb TsMS § 6185

ette, et asjaolude olulisel muutumisel võib juba tehtud määrust asjaosalise avalduse alusel

hiljem muuta. Seega saab kohus määrata juurdepääsutee lähtudes täna teadaolevatest

asjaoludest ja nende muutumisel on võimalik juurdepääsu ja selle tingimusi muuta. Samuti

on juurdepääs võimalik otsustada teisiti planeeringumenetluses.

37. Juurdepääsuteed Raasiku-Anija tee kaudu ei muuda ebamõistlikuks ka väide, et mahasõit

maanteelt Kröösi heinamaa kinnisasjale, on kitsas. Nii selgitas ka Maanteeamet vastusena

Müürimäe kinnisasja omanike päringule, et praegu teadaolevad andmed ei anna alust asuda

seisukohale, et Raasiku-Anija teelt mahasõit Kröösi heinamaa teele oleks ebapiisav (kd I tl

104). Kohus leiab, tuginedes paikvaatlusel kogetule, et see, et mahasõit oleks siis, kui seal

liikleks veel keegi peale Müürimäe kinnisasja omanike, liiga kitsas, ei ole ilmne (vt foto kd

II tl 170). Seda ei kinnita ka Müürimäe kinnisasja omanike esitatud fotod (kd I tl 105 – 107).

Maanteeamet selgitas Müürimäe kinnisasja omanikele, et see, kas mahasõit on vaja ümber

ehitada, sõltub sellest, kas oletatava peomaja rajamiseks on vaja koostada ehitusprojekt ja

kas kohalik omavalitsus väljastab selleks projekteerimistingimused. See tähendab, et praegu

puuduvad andmed vajaduse kohta mahasõit ümber ehitada. Sellest, et avalikult Nopa teelt

mahasõit Kose-Jägala maanteele juba on ümber ehitatud, ei järeldu, et Kröösi heinamaal

asuv mahasõit ei ole praegusel juhul piisav või oleks ohtlik ja riivaks seetõttu Müürimäe

kinnisasja omanike huve. Kohus märgib ka, et mahasõit ei asu Müürimäe kinnisasjal, vaid

asub Kröösi heinamaa kinnistul, mille omanik oli servituudi seadmisega nõus. Kohus

pöörab tähelepanu ka sellele, et AÕS § 156 alusel määratav juurdepääsutee ei pea vastama

ehitusseaduslikus sätestatud nõuetele, ega ka avalikule teele sätestatud nõuetele. Seetõttu ei

ole õige ka väide, nagu peaksid avaldajad arvestama avaliku otstarbega juurdepääsutee

nõuetega ning rajama Anija valla üldplaneeringule vastavalt minimaalselt 4 m laiuse tee,

mis vastab VI klassi maantee nõuetele. Kohus ei määra Müürimäe kinnisasjal asuvat teed

avalikuks kasutamiseks.

38. Pooled vaidlesid käesolevas menetluses ka kummalgi suunal kulgeva tee kandevõime üle.

Avaldaja esitas T-Konsult mõõtmistulemused (kd I tl 74 – 85), Müürimäe kinnisasja omanikud

EstRoad kriitika selle kohta (kd I tl 108 – 109) ja teedeinsener Aivo Salumi mõõtmistulemused

(kd II tl 112 – 121). Kohus jääb aga selle juurde, et tee ei pea vastama avalikule teele sätestatud

nõuetele ja tee seisund iseenesest ei anna alust jätta avaldus rahuldamata. Kohus on juba ülal

märkinud, et olemasolevast kruusateest paremas seisundis teed, kuhu võiks juurdepääsu

määrata, ei ole. Ka esitatud inseneride mõõtmistulemustest ei ole võimalik järeldada, et Nopa

tee suunas kulgev pinnastee oleks paremas seisus kui mööda Müürimäe kinnisasja kulgev

kruusatee. Väited tee seisundi kohta tuleb aga võtta arvesse juurdepääsutee korrashoiukulude

hindamisel. Kohus märgib siinkohal, et vaidlevad pooled kinnitasid 29.09.2021 ärakuulamisel,

et tee seisundi säilitamiseks on tegelikult piisav, kui iga aasta teostatakse tööd vastavalt

juurdepääsutee määramise tingimustele ja tee rekonstrueerimine või kapitaalne ümberehitamine

ei ole siis vajalik. Kohus ei hinda seetõttu poolte väiteid selle kohta, kas ja millist koormust

milline teelõik Müürimäe kinnisasjal talub ja kas ning millistele nõuetele see vastab. Samal

põhjusel ei oma tähtsust väited selle kohta, kui suur kulu kaasneb kummagi juurdepääsutee

rajamisega. Raasiku-Anija teele välja minevat teed ei ole selle teadaoleva kasutustiheduse

juures vaja rajada või rekonstrueerida.

39. Müürimäe kinnisasja omanikud tuginevad avaldusele vastuväidete esitamisel ka sellele, et

Nopa teele on Väljaantsu kinnistult oluliselt lühem maa kui Raasiku-Anija teelt. Kohus

leiab, et kuigi õige on väide, et Väljaantsu kinnistult avaliku Nopa teeni on lühem maa kui

Väljaantsu kinnistult Raasiku-Anija riigi teeni (vt nt kaart kd II tl 204), ei anna see praegusel

juhul iseseisvalt alust leida, et Nopa tee kaudu juurdepääsu määramine on mõistlikum.

Arvesse tuleb võtta ka see, et Nopa tee on halvemas seisundis ja see ei ole, vähemalt

viimased 7 aastat, tegelikult juurdepääsuna kasutusel olnud (välja arvatud ajal, mil Raasiku-

Anija teelt ligipääs ei olnud Müürimäe kinnisasja omanike vastuseisu tõttu võimalik).

Samuti tuleb arvestada, et ka Nopa tee ei ole riigitee. Tegemist on kohaliku kruusateega ja

seega on ligipääs kõva kattega teele Nopa tee kaudu isegi pikem.

40. Seoses Müürimäe kinnisasja omanike selgitustega selle kohta, et nad kasutavad kinnisasja

oma koduna, märgib kohus järgmist. Vaidlusalune kruusatee kulgeb mööda Müürimäe

kinnisasja piiri (kd II tl 124). T-Konsult ekspert hinnangu kohaselt paikneb tee Müürimäe

maaüksusel paiknevatest lähimatest hoonetest umbes 44 m kaugusel, elumaja on seejuures

umbes 85 m kaugusel teest. Tee ei kulge läbi hoovi. Hoovi ja tee vahele jäävad kõrged puud

ja kõrge kuusehekk, mille taga on sissesõidutee hoovi suunas. Kohus veendus selles ka

paikvaatlusel (kd II tl 180 – 182). Müürimäe kinnisasja omanikud lähtuvad oma eraelu riive

sisustamisel väidetest peopaiga rajamise kohta, mis on aga tõendamata ning viitavad

äriplaanile, mida ei ole koostatud. Väited selle kohta, et avaldaja oletatavad külalised

eksivad Müürimäe kinnisasja hoovi ära ja hoovist võivad asjad kaduma minna, on

oletuslikud. Kohus leiab, et Müürimäe kinnisasja omanikud ei ole teinud usutavaks, et

üksnes avaldaja tänasest ja võimalikust lähitulevikus ettenähtavast tee kasutusest (avaldaja

sõidab ise ja kui alustatakse äritegevusega, siis väikeses mahus, 5 – 10 autot 2 korda kuus)

lähtuks Müürimäe kinnisasja omanikele kahjulik mõju, mis kaaluks üles avaldajate huvi

pääseda oma kinnisasjale mööda olemasolevat heas seisus teed. Juurdepääsu määramist ei

välista seetõttu ka Müürimäe kinnisasja omanike soov rajada hobukoppel. Müürimäe

kinnisasja omanikud soovivad rajada hobukopli juurdepääsutee äärde (kd II tl 180 foto, kust

nähtuvad paigaldatud postid). Kuna hobukoppel on plaanitud rajada tee äärde, mida nad ka

ise oma kodule juurdepääsuna kasutavad, ei saa see, et teed kasutab sõiduks ka avaldaja,

iseenesest olla alus jätta juurdepääs sealtkaudu määramata. Väited selle kohta, et

pulmarongid võivad hobuseid silmates peatuda, teha fotosid ja suure tõenäosusega proovida

hobuseid toita, on oletuslikud. Kohus selgitab, et olukorras, kus avaldajast lähtuvad

kinnisasja omanikule kahjulikud mõjud, on tal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist. Kohus

märgib, et avaldajad on kasutanud taotletavat juurdepääsuteed esialgse õiguskaitse korras

alates 17.11.2020, s.o ligi aasta aega. Müürimäe kinnisasja omanikud ei ole menetluse

jooksul esile toonud, et tee kasutamisest oleks faktiliselt mingeid kahjulikke mõjutusi

tekkinud.

41. Müürimäe kinnisasja omanikud teatasid 13.07.2021 ka sellest, et Keskkonnaamet teatas

Eesti punases nimestikus asuva väike-konnakotka pesitsusalast Müürimäe kinnistul.

Keskkonnaamet esitas ka kaitsekohustuse teatise ja mõjuala kaardi (kd III tl 14 – 17).

Kaitsekohustuse teatise ja kaardi kohaselt ulatub mõjuala kuni sissesõiduteeni.

Kaitsekohustuse teatise kohaselt ei ole väljaspool püsielupaika olevas elupaigas keelatud

inimeste viibimine, raied ega muud tegevused, kuid oluline on vältida olulist pesitsusaegset

häirimist. Kohus märgib, et see teave tuleb väike-konnakotka püsielupaigas tegutsevatel

isikutel arvesse võtta, kuid see ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.

42. Kohus ei nõustu Müürimäe kinnisasja omanike väitega selle kohta, et kui avaldaja kasutab

tema kinnisasjal asuvat teed, siis kinnistu väärtus väheneb. Esmalt on oluline see, et

tegemist on olemasoleva ja kasutuses oleva juurdepääsuteega, mis kulgeb kinnisasja servas.

Juurdepääsu tagamiseks ei ole vaja rajada uut teed ega vähendada avaldajate poolt

kasutatavat maa-ala. Samuti on oluline see, et juurdepääsu talumiskohustus

kompenseeritakse kinnisasja omanikele juurdepääsutasuga.

43. Müürimäe kinnisasja omanike väited selle kohta, et juurdepääsu rajamine Nopa teelt

parandaks ka Mäe ja Andrese kinnistute juurdepääsu võimalusi ning oleks vajalik ka

Pitkakaela kinnistu ja Kröösi heinamaa kinnistute omanikule, ei oma käesoleva asja

lahendamisel aga tähtsust. Kohus määrab AÕS § 156 alusel juurdepääsutee avaldajale tema

avalduse alusel. Kohus ei saa käesolevas menetluses lahendada terve piirkonna

juurdepääsutee probleeme ega määrata juurdepääsu isikutele, kes seda ei taotle. Valla

ruumiline planeerimine ning valla teede ehitamine ja korrashoid on kohaliku omavalitsuse

ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1).

44. Kohus märgib, et see, et avaldajale võis juba enne kinnisasja ostmist olla teada, et Müürimäe

kinnisasja omanikud ei nõustu servituudi seadmisega nende kinnisasjale, andis avaldajale

teadmise selle kohta, et tal tuleb juurdepääsu saamiseks pöörduda kohtusse, kuid ei anna

alust jätta juurdepääs üle Müürimäe kinnisasja määramata.

45. Müürimäe kinnisasja omanike väide, nagu riivaks Nopa tee kaudu juurdepääsu määramine

puudutatud isikute õigusi vähem, kuna Vana-Nurme ja Mäe kinnisasjade omanikud ei ole

vastuväiteid esitanud, on aga selgelt eksitav. Juurdepääsutee Nopa tee suunas ületab kolme

kinnisasja. Selle tee kasutamisele ei ole vastuväiteid esitanud kahe kinnisasja omanikud,

kuid sellele on selgelt vastu kolmanda, Andrese kinnisasja omanik. Ka Raasiku-Anija tee

suunas kulgev juurdepääs ületab kolme kinnisasja. Seejuures ei ole ka selle tee kasutamisele

vastu kahe, s.o Kröösi heinamaa ja Välja kinnistute omanikud, kuid sellele on vastu

kolmanda, s.o Müürimäe kinnistu omanikud. Seega on vastuseis võrdne nii Nopa kui

Raasiku-Anija tee puhul. Kusjuures nii Kröösi heinamaa kui ka Välja kinnistud on avaldaja

kasuks servituutidega juba koormatud ja seega oleks juurdepääsu määramine Nopa tee

suunas avaldajale võrreldes Raasiku-Anija teega koormavam.

46. Kokkuvõttes leiab kohus, et taotletava tee näol on tegemist olemasoleva, keskmises

seisukorras oleva teega, mida on juba aastaid juurdepääsuna kasutatud ja mida ei ole vaja

juurdepääsu tagamiseks rajada või rekonstrueerida. Kuigi kohus nõustub, et Müürimäe

kinnisasja omanike kodurahu on oluline väärtus, ei kulge tee praegusel juhul läbi Müürimäe

kinnisasja hoovi ega möödu sellest lähedalt, samuti on tee ja hoovi vahel hekk, mis kaitseb

nii müra kui tolmu eest ja tagab ka privaatsuse. Samas on Nopa tee suunas kulgev pinnastee

halvemas seisus, kitsam ja suubub Nopa teele, mis on omakorda kruusatee. Arvestades

Nopa tee suunas kulgeva pinnastee seisundit, ei ole asjaolu, et Nopa tee on lühem,

kaalukam. Kohtu järeldust ei muuda ka väide ja tõendid selle kohta, et avaldajad said põhja

suunas kulgevat pinnasteed kasutada, kui Müürimäe kinnisasja omanikud lõuna suunas

kulgevat teed kasutada ei lubanud (enne kui Andrese kinnisasja omanik lõikas tee kraaviga

läbi). Nimetatu ei muuda Nopa tee suunas kulgevat juurdepääsu avaldaja huve ja asjas esile

toodud asjaolusid arvestades mõistlikumaks. Müürimäe kinnisasja omanike vastuväited

puudutavad peaasjalikult hüpoteetilist arvamust selle kohta, millise äriplaani avaldaja

tulevikus loob. Kohus leiab, et Müürimäe kinnisasja omanike huvid ei kaalu praegusel juhul

üles avaldaja huve saada juurdepääs mööda olemasolevat ja paremas seisus teed, mis tagab

mõistlikuma ligipääsu asfaltkattega riigiteele.

47. Kohus rahuldab seega avalduse ja määrab avaldaja kinnisasjale juurdepääsu Raasiku-Anija

teelt mööda Kröösi heinamaa, Müürimäe ja Välja kinnisasjade.

III

48. Avaldaja palub määrata juurdepääsu tähtajatult, liiklemiseks igal ajal nii jalgsi kui

sõiduvahendiga. Müürimäe kinnisasja omanikud palusid määrata juurdepääsu tingimustena

kohustuse hööveldada teed 3 korda aastas, rullida teed pärast igat hööveldamist, teha 1 kord

aastas tolmutõrjet, niita teeääri 3 m laiuselt mõlemalt poolt kaks korda aastas, puhastada ja

hoida korras truupi, taastada teekatte kulumiskoht üks kord kahe aasta jooksul ja teha talvist

lumetõrjet vastavalt ilmastikutingimustele. Müürimäe kinnisasja omanike nõuded lähtuvad

kruusatee seisundi 1. taseme tööde kirjeldusest.

49. Kohus leiab, et Müürimäe kinnisasja omanike nõudmised tee hooldamiseks sellises

mahus, ei ole mõistlikud ega kooskõlas avaldaja taotlusega, samuti sellega, et teed kasutavad

nad ka ise. Tööde nimekiri lähtub eeldusest, et tegemist on avaliku teega, liiklussagedusega

kuni 200 autot ööpäevas (kd II tl 107). Millest lähtub selline prognoos, ei ole selge. Kohus ei

lähtu seega puudutatud isikute esile toodud avaliku tee seisundinõuetest. Samuti ei ole

põhjendatud nõue ehitada välja avalik tee. Kohus on juba selgitanud, et ei määra käesolevaga

teed avalikuks kasutamiseks ja see ei pea vastama avalikule teele kehtestatud nõuetele. Samuti

on avaldajat ilmselt ebamõistlikult koormav nõue, et avaldajad lükkaksid lund 12h jooksul

pärast lumesaju lõppemist. Avaldajad ei osuta puudutatud isikutele teenust riigihanke korras (vt

29.09.2021 kohtuistungi protokoll), vaid soovivad ligipääsu oma kinnisasjale. Anija vald

kinnitas vastusena kohtunõudele, et juurdepääsuteel Kröösi heinamaa, Müürimäe, Väljaantsu

teostab Anija vald lumetõrjet Müürimäe kinnistu elamuni viiva pinnasteeni. Lumetõrjet

teostatakse Anija Vallavolikogu 22.04.2021 määruse nr 100 ja OÜ Koplimäe Agro vallaga

sõlmitud töövõtulepingu alusel (kd III tl 43). Seega on Müürimäe kinnisasja omanikele tagatud

lumetõrje valla poolt. Müürimäe kinnisasja omanikud ei saa aga nõuda avaldajalt lumetõrjet

Välja ja Väljaantsu kinnistul. Soov jätta avaldaja kanda Müürimäe kinnisasjal asuva truubi

puhastamise ja korrashoiukulu on sisustamata ja selle seos juurdepääsutingimustega ei ole

arusaadav.

50. Pooled leppisid 29.09.2021 toimunud ärakuulamisel kokku järgmistes juurdepääsutee

kasutamisega seotud tingimustes: juurdepääsuteel kehtestatakse õuealareeglid ja avaldaja

paigaldab selle kohta kaks liiklusmärki; avaldaja teostab iga kevad Müürimäe kinnisasjale

jääval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja rullimise; avaldaja rajab kaks

möödasõidutaskut.

51. Kohus leiab, et möödasõidutaskud tuleb rajada käesoleva lahendi jõustumise järgse suve

lõpuks, nagu pakkus avaldaja ärakuulamisel. Mõistlik ei ole nõue seada möödasõidutaskute

rajamine käesoleva lahendi jõustumise tingimuseks. Arvesse tuleb võtta ka see, et

möödasõidutaskute rajamiseks tuleb planeerida nii rahalised vahendid kui ka töö enda

planeerimine ja tellimine. Väide, et möödasõidutaskud on hädaajalikud juurdepääsuõiguse

andmise eeltingimusena, kuna avaldajal ei ole võimalik ilma möödasõidutaskuteta takistusteta

ja tõrgeteta Müürimäe kinnistut kasutada, on tõendamata ja ilmselt ebaõige. Avaldaja on

kasutanud olemasolevat juurdepääsuteed Harju Maakohtu 17.11.2020 esialgse õiguskaitse

määruse alusel, s.o juba enam kui aasta. Kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et tee

kasutamine oleks mingil viisil takistatud. Samuti on kinnisasjade endised omanikud kinnitanud,

et nemad kasutasid teed ühiselt 7 aastat. Juurdepääsutaskuid siis ei olnud. Puudutatud isikute

väide, nagu nad ei pääseks oma kinnistule või sealt ära, on seega paljasõnaline ja otsitud. Kohus

määrab, et möödasõidutaskud tuleb rajada hiljemalt käesoleva lahendi jõustumisele järgneva

suve lõpuks, kuid mitte hiljem kui 31. augustiks. Kui avaldaja oma kohustust ei täida, on

puudutatud isikutel võimalik pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda kohtulahendist tuleneva

kohustuse täitmist. Kohus lisab käesolevale määrusele kaardi, millel on märgitud poolte poolt

kokku lepitud kahe juurdepääsutasku asukoht (kd III tl 53 – 53 pöördel).

52. Müürimäe kinnisasja omanikud esitasid 01.11.2021 hinnangu möödasõidutaskute

parameetrite kohta (kd III tl 65 – 66) ja paluvad määrata, et möödasõidutasku tuleb rajada

vastavalt eksperdi toodud parameetritele. Avaldaja palub sellega mitte arvestada, kuna see on

esitatud hilinenult. Kohus leiab, et aktiga ei ole võimalik arvestada ja sellest lähtuvaid kohustusi

avaldajale seada põhjusel, et pooled ei ole ilmselt kooskõlastanud eksperdi lähteülesannet ja see

ei vasta käesoleva asja olemusele. Õige ei ole ka väide, nagu oleks avaldajal olnud võimalus

eksperdile küsimusi esitada, kuna ta oli alates 22.10.2021 teadlik, et arvamus telliti. Müürimäe

kinnisasja omanike 22.10.2021 e-kirja kohaselt oli teedeinsenerile päring möödasõidutaskute

tehniliste parameetrite ja konstruktsiooni kirjelduse saamiseks juba esitatud (kd III tl 53).

Kirjast ei nähtu, millise tööpüstituse puudutatud isikud insenerile andsid. Inseneri hinnangust

nähtub, et tellija selgitas talle, et möödasõidutaskuid on vaja maksimaalselt järelhaakega

kaubiku mahutamiseks. Insener määras selle järgi möödasõidutasku pikkuseks 10 meetrit ja

laiuseks 5 meetrit, arvestades, et taskut peab olema võimalik kasutada veoautol või

järelhaagisega kaubikul. Seejuures lähtus insener linnatänavatele kehtestatud standardist (EVS

843:2016).

53. Kohus leiab, et viidatud standard ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei ole tegemist

linnatänavaga ega ka avaliku teega ja juurdepääsutaskud ei pea seega vastama ka viidatud

nõuetele. Samuti leiab kohus, et insenerile antud tööülesanne ei vasta avaldaja ega puudutatud

isiku esile toodud vajadustele. Käesolevas menetluses ei ole arutatud juurdepääsu määramist

veoautole või järelhaagisega kaubikule. Avaldaja on juurdepääsu palunud küll igat liiki

sõidukiga, kuid menetluses esile toodu kohaselt hakkavad teed kasutama peaasjalikult

sõiduautod, välja arvatud siis, kui vaja on teostada heakorratöid ja korraldada prügivedu.

Puudutatud isikud on soovinud möödasõidutaskuid põhjusel, et Müürimäe kinnisasja ja

Väljaantsu kinnisasja omanikud ei pääse teineteisest sõiduautodega mööda, s.t Müürimäe

kinnisasja omanikud muretsevad selle pärast, et nad ei pääse koju või sealt ära. Asja juurde on

esitatud selle tõendamiseks ka fotod. Müürimäe kinnisasja omanikud ega ka avaldaja ei ole esile

toonud, et möödasõidutaskuid oleks vaja veoauto või järelhaagisega kaubiku tarbeks.

Eeltoodust tulenevalt on selgelt ebaõige ka puudutatud isikute väide, nagu oleks inseneri

esitatud parameetrite näol tegemist minimaalsete kriteeriumitega. Kohus määrab seetõttu, et

rajatavad möödasõidutaskud peavad võimaldama möödasõitu sõiduautodele, mis vastab

käesolevas asjas puudutatud isikute poolt esile toodud juurdepääsutasku vajadusele. Kohus

pöörab tähelepanu ka sellele, et ehitus- ja parandustööde tarbeks ei ole juurdepääsutee

määramine vajalik, kuna võõra kinnisasja kasutamise õigus tuleneb sellises olukorras seadusest.

AÕS § 147 kohaselt, kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või

selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada

ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama,

kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

54. Kohus arvestab juurdepääsutingimuste määramisel ka seda, et Müürimäe kinnisasja

omanikud jäid ärakuulamisel selle juurde, et juurdepääsutee kasutamisele tuleb seada

massipiirang, sarnaselt esialgse õiguskaitse menetluses määratud piiranguga (Tallinna

Ringkonnakohtu 08.02.2021 määrus). Kohus leiab, et massipiirang tuleb määrata sellisena,

nagu see on kehtinud esialgse õiguskaitse korras, s.o täismass kuni 6 tonni, mis ei kehti

lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole, millele peab ligipääs olema tagatud sõltumata massist.

Avaldaja ega puudutatud isik ei ole esile toonud, et massipiirang tuleks põhiavalduse

lahendamisel määrata teisiti. Avaldaja ei ole esile toonud ega põhistanud vajadust kasutada

juurdepääsuteed suurema täismassiga sõidukitega.

Väide, et

teel

liigeldakse ka

põllumajandustehnikaga, ei oma Väljaantsu ja Müürmäe kinnisasja vahelises suhtes aga tähtust,

kuna avaldaja ei ole tuginenud vajadusele kasutada teed põllumajandustehnikaga.

55. Kohus nõustub avaldajaga, et sõidukitega liiklemise aja piiramine ajavahemikuga kell

07 kuni 24 ei ole mõistlik. Põhjendatud ei ole üleüldine piirang avaldajale saada oma

kinnisasjale või sealt ära väljapool Müürimäe kinnisasja omanike nimetatud kellaaegasid.

Seoses Müürimäe kinnisasja omanike viidetega kodu- ja öörahule, selgitab kohus, et öörahu

reegleid reguleerib Anija vallas Anija valla avaliku korra eeskirja p 5, mille kohaselt kehtib

vallas öörahu kell 23 kuni 06.

IV

56. Müürimäe kinnisasja omanikud kinnitasid 29.09.2021 ärakuulamisel, ei kui vedada teele

iga kevad peale killustikku ja seda rullida, siis see on piisav, et säilitada tee tänane seisund. Tee

rekonstrueerimist ei ole sellisel juhul vaja. Seega ei ole käesolevas asjas vaja määrata

juurdepääsutee rajamise kulusid ega selleks kohustatud isikuid.

57. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist tasuga 100 eurot aastas. Müürimäe kinnisasja

omanikud paluvad määrata omandiõiguse riiveks 1000 eurot aastas ja arvestada maamaksuga

0,69 eurot aastas, millest avaldaja peaks tasuma 99%. Kohus selgitas pooltele 26.03.2021

määruses, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral

üldjuhul alati määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see

koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Kohus selgitas,

et andmed, mille alusel tuleks õiglane juurdepääsutasu määrata, tuleb esile tuua pooltel endal

ja hoiatas, et andmete esile toomata jätmise korral ei saa kohus arvesse võtta puudutatud isikute

huve, mida ei ole kohtu ette toodud ja kohus määrab juurdepääsutasu kogutud andmetele

tuginedes diskretsiooniõiguse alusel.

58. AÕS § 156 lg 1 alusel määratud juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist.

Koormatud kinnisasja omanikul on õigus saada hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu

kulude ning omandiõiguse riive eest. Viimane peab vastama juurdepääsutee kasutamisest

saadavale kasutuseelisele (vt Riigikohtu määrused nr 2-14-60492/165 p 16 ja nr 2-16-3663/95

p 18).

59. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et nõustub Müürimäe kinnisasja omanike

arvutuskäiguga maamaksu suuruse leidmise kohta. Vastavalt arvutusele on maamaks 0,69 eurot

aastas (kd II tl 106). Avaldajad leiavad aga, et maamaksu arvestamisel tuleb arvesse võtta ka

see, et nad ei kasuta teed üksi. Kohus nõustub avaldajaga. Kinnistusraamatu andmetel on

Müürimäe kinnisasi koormatud servituudiga kinnistu nr 4189802 (Kröösi heinamaa) igakordse

omaniku kasuks alates 12.07.2019 (kd I tl 19). Lisaks vajavad juurdepääsuteed ka Müürimäe

kinnisasja omanikud ise. Sellest tulenevalt tuleb esile toodud maamaks jagada kolme kinnisasja

vahel võrdselt, s.t Väljaantsu kinnisasja omanik kohustub hüvitama Müürimäe kinnisasja

igakordsele omanikule maamaksust 0,23 eurot aastas (0,69 ÷ 3).

60. Müürimäe kinnisasjale jäävat tee osa hooldab vastavalt juurdepääsu tingimustele

avaldaja ja osaliselt ka vald. Müürimäe kinnisasja omanikud ei toonud hoolimata kohtu

selgitustest esile, et nad kannaksid seoses tee korras hoidmisega veel mingeid täiendavaid

kulusid. Seega ei võta kohus juurdepääsutasu määramisel täiendavalt arvesse tee

korrashoiukulusid.

61. Kohus selgitas 26.03.2021 määruses, et kasutuseelise suuruse määramisel võib

lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu

saamiseks oleks pidanud tegema. Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille

saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise

väärtusega. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt

eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides

tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide

kasutusõiguse väärtust. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja

huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid (vt

Riigikohtu määrus nr 2-16-3663/95 p 19). Kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk on

tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud

juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel

muul otstarbel. Seda silmas pidades hinnatakse hüvitise suuruse määramisel, kuidas ja millise

kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil

paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning

kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-180-15 p 39).

62. Kumbki vaidlevatest pooltest ei toonud hoolimata kohtu selgitustele esile andmeid

omandiõiguse riive eest õiglase hüvitise määramiseks. Avaldaja leiab, et juurdepääsutasu võiks

olla kokku 100 eurot, Müürimäe kinnisasja omanikud, et 3000 eurot, viimastes

menetlusdokumentides, et 1000 või 700 eurot. Ka 29.09.2021 ärakuulamisel ei esitanud

puudutatud isik kohtu selgitustest lähtuvaid algandmeid hüvitise suuruse kohta. Puudutatud

isikud märkisid, et kodu väärtus on hüpoteetiline ning selgitasid oma 16.04.2021

menetlusdokumendis, et oluline on privaatsuse aspekt, tekkivad piirangud ja lisakulud. Kohus

leiab, et puudutatud isikud ei ole järginud kohtu antud juhiseid omandiõiguse riive hüvitise

suuruse kindlaksmääramise kohta. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et omandiõiguse riive

peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Väited privaatsuse ja

juurdepääsuteega kaasnevate väidetavate kulude kohta, ei ole seega asjakohased. Lisaks on

need hoolimata kohtu selgitusest, et esile tuleb tuua algandmed ja arvutuskäik, ka üldsõnalised.

Puudutatud isikud ei selgitanud, kuidas mõjutavad võimalikud ühekordsed kulud perioodilist

kasutushüvitist ega seda mis kulud ja kui suured neil tegelikult tekivad. Viited kodule ja

privaatsusele on iseenesest õiged, kuid seetõttu ongi omandiõiguse riive üks juurdepääsutasu

komponentidest. Viide kodule ei ole aga iseenesest piisav, et määrata omandiõiguse riive

suuruseks 1000 eurot, kuna omandiõiguse riive sisustatakse kasutuseeliste kaudu. Puudutatud

isikud pidid oma väited niivõrd suure omandiõiguse riive kohta sisustama kooskõlas kohtu

juhistega ja esitama juurdepääsutasu algandmed koos arvutuskäiguga. Puudutatud isikud ei ole

seda teinud.

63. Avaldaja on valmis tasuma Müürimäe kinnisasjale jääva juurdepääsutee eest tasu 100

eurot aastas. Kohus arvestab omandiõiguse riive eest hüvitise määramisel, et tegemist on

olemasoleva ja ka puudutatud isikute enda poolt kasutatava, s.o ka neile endale vajaliku teega.

Puudutatud isikud ei kasuta ega saa kasutada teealust maad muul otstarbel, näiteks kasu

teenimiseks väljaüürimise näol. Neid asjaolusid arvestades, leiab kohus, et juurdepääsutee

omandiõiguse riive hüvitis 100 eurot aastas on mõistlik. Puudutatud isikud ei toonud hoolimata

kohtu korduvatest selgitustest esile asjaolusid ega andmeid, mille alusel võiks kohus leida, et

omandiõiguse riive saaks olla sellest suurem. Kuigi ka avaldaja ei toonud esile, milliste

algandmete alusel ta hindab omandiõiguse riive hüvitise suuruseks 100 eurot, ei määra kohus

tasu ka väiksemas summas, kui avaldaja on ise avaldanud valmisolekut maksta.

64. Kokku on juurdepääsutasu Müürimäe kinnisasjale langevas osas seega 100,29 eurot

aastas, mis tuleb vastavalt taotlusele tasuda iga aasta 1. märtsiks. Kohus leiab, et selline summa

vastab nii kinnisasja olemusele, selle kasutatavusele ka kinnisasja omanike endi poolt kui ka

sellele, et tee korrashoiukohustus jääb avaldaja kanda. Summa vastab nendel asjaoludel ka

tavapärasele praktikale juurdepääsutasu suuruse kohta.

65. Kohus märgib, et käesoleva määrusega määratud juurdepääsu tingimused ja tasu

puudutavad üksnes Müürimäe kinnisasja igakordseid omanikke. Avaldaja ning Välja ja Kröösi

heinamaa kinnisasjade omanike omavahelisi suhteid on juba reguleeritud servituudi seadmise

lepinguga.

66. Kohus selgitab, et määrab juurdepääsutee asukoha, juurdepääsu tingimused ja

juurdepääsutasu käesolevas asjas kindlaks poolte esile toodud ja tuvastatud asjaolude alusel.

Asjaolude olulise muutumise korral võib kohus asjaosalise avalduse alusel TsMS § 6185

sätestatu kohaselt käesoleva määrusega kindlaks määratud juurdepääsuõigust muuta. Seega

juhul, kui avaldaja asub oma kinnisasja kasutama ja selguvad asjaolud, mille alusel on alust

leida, et kohtu määratud juurdepääsutee koormab Müürimäe kinnisasja omanikke üleliigselt, on

võimalik määratud juurdepääsuteed, selle tingimusi või tasu muuta.

V

67. Avaldaja palub kohustada Müürimäe kinnisasja omanikke andma nõusoleku

juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. AÕS § 141 lg 3 kohaselt

kehtib kohtulahendiga seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes, kui see on

kinnistusraamatusse kantud. Kohtulahendi alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu

kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta AÕS §

63 lg 1 p 4 ja 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse kantava märkusega (Riigikohtu 30.03.2004

otsus nr 3-2-1-33-04 p 22). Kohus nõustub avaldajaga, et juurdepääsuõiguse kohta

kinnistusraamatusse märkuse kandmine on vajalik.

68. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks

asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle

sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta

teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik).

Märke kinnistusraamatusse kandmisel on puudutatud isikuks kinnisasja, mille suhtes märge

tehakse, omanik (KRS § 341 lg 2 p 5). TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

69. Avaldaja nõue kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks juurdepääsu, selle tingimuste

ja tasu kohta tuleb eeltoodu tõttu rahuldada ja kohustada puudutatud isikuid andma

kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolek. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab nõusolekut

käesolev määrus.

VI

70. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlusse on ebaõigesti kaasatud Peetri kinnistu omanik

PG. Peetri kinnistu on Kröösi heinamaa ja Müürimäe kinnisasja üle tee naaber. Kohus palus

Peetri kinnistu omanikul 26.03.2021 määruses selgitada, kas tee lõikub Peetri kinnistuga.

Vastusena viitas P. Grinkin Maa-ameti kaardirakendusele ja asjaolule, et kasvavad puud

segavad kaardi vaadet. Kohus arutas küsimust 29.09.2021 ärakuulamisel ja vaatas koos

menetlusosalistega Maa-ameti kaardirakendust. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et

olemasolev tee kulgeb Müürimäe kinnisasjal ja ühes kohas Peetri kinnistu piiri vastas, kuid ei

läbi Peetri kinnistut ega kulge sellel. Avaldaja ei ole oma avalduses Peetri kinnisasja suhtes

juurdepääsu ka palunud. Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamine ei mõjuta Peetri kinnistu

omaniku huve, kuna asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et tee kulgeks Peetri

kinnisasjal. Seetõttu ei ole vaja juurdepääsutee määramisel ja kinnistusraamatusse märkuse

kandmisel Peetri kinnisasja ka koormata. Kooskõlas TsMS § 198 lg 3 sätestatuga eemaldab

kohus seetõttu PGi käesoleva tsiviilasja menetlusest.

71. Müürimäe kinnisasja omanikud esitasid 05.10.2021 taotluse 29.09.2021 istungi

protokolli parandamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 47 lg 8 protokollib kohus hagita

menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab

seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt TsMS

§ 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.

Protokolli parandamise taotlus jääb seetõttu rahuldamata.

72. Vastuseks puudutatud isikute 05.10.2021 menetlusdokumendile selgitab kohus, et

menetlustoimingu protokoll ei ole stenogramm. Esile toodud parandusettepanekud kordavad

aga juba poole poolt menetluses varem öeldut või istungil muul ajal juba korratut või sõnastavad

ümber protokolli märgitu. Seda, et protokoll kajastaks midagi valesti ja et see võiks mõjutada

asja lahendust, ei saa taotlusest järeldada. Väide, et avaldaja ütles, et tema kanda jääb ka katendi

väljaehitamise kulu, ei ole aga õige. Avaldaja ütles, et tema kanda jääb taskute väljaehitamise

kulu. Samuti ei ole õige, nagu ei oleks kohus istungil öelnud, et kohus ei saa lähtuda

juurdepääsutee määramisel ainuüksi puudutatud isikute hirmudest ja oletustest.

73. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus tühistab Harju Maakohtu 17.11.2021 määruse (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu

08.02.2021 määrusega) õigussuhte esialgse reguleerimise kohta, kuna alates käesoleva määruse

jõustumisest reguleerib pooltevahelist õigussuhet käesolev määrus ja esialgse õiguskaitse

määrus ei ole lahendi täitmise tagamiseks vajalik.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks määramine

74. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus nr 3-2-1-42-08,

p 18). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline

vaidlusmenetlus, nagu on see olnud ka käesoleval juhul. Arvestades, et käesolevas menetluses

osaleb mitu menetlusosalist, tegemist on sisulise vaidlusküsimusega ja avaldus rahuldatakse,

on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt Müürimäe kinnisasja omanike kanda, kes on

avaldusele vastu vaielnud. Esimese esialgse õiguskaitse taotluse ja avaldaja juhatuse liikme

vande all ülekuulamise taotlusega seotud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel avaldaja enda kanda, kuna avaldus jäi rahuldamata. Teiste puudutatud isikute

võimalikud kulud jäävad nende endi kanda.

75. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

76. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Avaldajat esindasid käesolevas asjas vandeadvokaadid. Lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus

nr 2-17-10348 p 16).

77. Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele

esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest.

Avaldaja

menetlusdokumentide

kohaselt

esindasid

teda

osade

menetlusdokumentide koostamisel kaks vandeadvokaati. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole

tegemist vaidlusega, milles oleks õigustatud kahe lepingulise esindaja kulu hüvitamine. Asi ei

eeldanud eriteadmisi erinevates valdkondades, mis võiks õigustada mitme lepingulise esindaja

kulu hüvitamist. Asja materjalist ei nähtu, et esindajad oleksid täitnud menetluses erinevaid

funktsioone. Eeltoodu tõttu võtab kohus avaldaja menetluskulude suuruse hindamisel arvesse

ühe esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu, sh kohtuistungil osalemise eest.

78. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kujunes avaldaja esindaja tasumääraks

176,15 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ja 200 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p

20 ja 03.04.2019 otsus nr 2-16-3785 p 31.4). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja

vaidluse keerukust, ei ole avaldaja esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Tegemist on

hagita menetluses lahendatava avaldusega, kus on kohtul ulatuslik uurimiskohustus. Käesolev

asi ei ole faktiliselt või õiguslikult keerukas, mis võiks põhjendada lepingulise esindaja kõrget

tunnihinda. Lähtudes eeltoodust ja varasemast kohtupraktikast, peab kohus käesoleva tsiviilasja

raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 150 eurot (käibemaksuta).

79. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 29.09.2021. Kohus andis ärakuulamisel

tähtaja lõplike menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti andis kohus võimaluse esitada

täiendavate dokumentide esitamisega seonduvate kulude nimekirja 12.11.2021 määrusega.

Kuna avaldaja muude kulude kindlaksmääramist ei taotlenud ja täiendavaid menetluskulude

nimekirjasid ei esitanud, lähtub kohus avaldaja 29.09.2021 menetluskulude nimekirjas esitatud

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlusest.

80. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud

maakohtus avalduse koostamisest juurdepääsu ja EÕK nõudes (2 tundi 30 minutit);

ettevalmistumisest läbirääkimisteks ja läbirääkimised TTga (10 minutit); hagiavalduse

koostamisest ja seisukohtade kooskõlastamisest (10 minutit); hagiavalduse koostamise

jätkamisest (1 tund 20 minutit); avalduse koostamisest juurdepääsu ja EÕK nõudes (40 minutit);

avalduse koostamisest juurdepääsu ja EÕK nõudes, kliendile selgitavast e-kirjast (15 minutit);

avalduse koostamisest ja lisade komplekteerimisest (2 tundi 10 minutit); tõendite

süstematiseerimisest (10 minutit); puuduste kõrvaldamiseks hagi tervikteksti koostamisest, sh

nõuete formuleeringu muutmisest (1 tund 30 minutit); puuduste kõrvaldamise jätkamisest (45

minutit); puuduste kõrvaldamise jätkamisest (30 minutit); suhtlusest kohtu ja kliendiga

menetluse hetkeseisu küsimustes (9 minutit); puudutatud isikute vastusega tutvumisest, kohtu

puuduste kõrvaldamisega tutvumisest ja kliendiga suhtlusest (46 minutit); puuduste

kõrvaldamise kirjas esitatud asjaolude läbitöötamisest ja kohtu poolt välja toodud asjaolude

kohta vastuseks selgituste koostamisest (19 minutit); tutvumisest kohtu 21.04.2020 e-kirjaga ja

selle analüüsist (21 minutit); telefoninõupidamisest kliendiga (15 minutit); EÕK II puuduste

kõrvaldamisest ja tõendite analüüsist (2 tundi 21 minutit); tõendite süstematiseerimisest (15

minutit); kohtu nõudel esialgse õiguskaitse taotluse täiendavast põhjendamisest (24 minutit);

telefoninõupidamisest kliendiga seoses teostatud ekspertiisiga ja vastaspoole küsimustega selle

õigustatuse kohta (9 minutit); kohtu 21.05.2020 e-kirjaga tutvumisest, telefoninõupidamisest

kliendiga, vastamisest kohtu e-kirjale (12 minutit); telefoninõupidamisest seoses edasise

menetlusega (18 minutit); EÕK taotluse rahuldamata jätmise määruse läbitöötamisest, avalduse

menetlusse võtmise määruse läbivaatamisest; konsultatsioonist avaldajale (54 minutit);

nõupidamisest avaldajatega - kaasatud puudutatud isikute seisukohtade mõju selgitamine,

võimalike täiendavate tõendite arutamine (24 minutit); dokumendi analüüsimisest:

vallavalitsuse seisukohaga tutvumine, servituudilepinguga tutvumine, positsiooni kujundamine

läbipääsu saamiseks kohtuvaidluse ajaks teise omaniku nõusolekul (18 minutit); suhtlusest

kliendiga seoses Anija Vallavalitsuse avaldusega (6 minutit); dokumendi koostamisest:

täiendav seisukoht ja taotlus vaatluse läbiviimiseks (30 minutit); kliendikohtumine vaidluse

edasiste asjaolude ja uue EÕK esitamiseks (1 tund); dokumendi koostamisest: teistkordne

taotlus EÕK määramiseks (1 tund); dokumendi koostamisest: teistkordne taotlus EÕK

määramiseks

(42

minutit)

telefoninõupidamisest

kliendiga

seoses

EÕK

avalduse

lahendamisega (24 minutit); dokumendi koostamisest: kohtunõude täitmine seoses EÕK

avaldusega (36 minutit); dokumendi koostamisest: kohtunõude täitmine seoses EÕK

avaldusega (30 minutit); dokumendi analüüsimisest: HMK 24.11.2020 EÕK määrus,

edastamisest kliendile, selgitused ja juhised EÕK määruse täitmiseks (24 minutit);

õigusnõustamisest e-kirja teel: puudutatud isikute määruskaebusega tutvumisest, edastamisest

kliendile, kliendi nõustamisest seoses EÕK määruse täitmisega ja puudutatud isikutele e-kirjad

seoses makse rekvisiitidega (1 tund); dokumendi koostamisest: vastus TT ja KV

määruskaebusele (2 tundi 30 minutit); määruskaebuse kohta vastuse koostamise jätkamisest (18

minutit); dokumendi analüüsist: TT ja KV täiendava seisukohaga tutvumine, analüüs (30

minutit); dokumendi koostamisest: vastus TT ja KV täiendavatele seisukohtadele EÕK

tingimuste osas (1 tund 30 minutit); dokumendi analüüsimisest: Tallinna Ringkonnakohtu EÕK

määruse analüüs, selgitused kliendile (18 minutit); telefoninõupidamine seoses vaidluse edasise

käiguga pärast EÕK menetluse lõppemist ringkonnakohtus, e-kiri TTle ja KVle rekvisiitide

saamiseks (12 minutit); suhtlusest kliendiga seoses HMK selgitustega ja tähtajaga nõude

täpsustamiseks (18 minutit); nõupidamisest: kliendikohtumine seoses 26.03.2021 HMK

määrusega, positsiooni kujundamine, edasine menetlusplaan, kompromissettepanek Müürimäe

omanikele (1 tund 12 minutit); dokumendi koostamisest: seisukoht lähtuvalt HMK 26.03.2021

määrusest (2 tundi 30 minutit); dokumendi koostamisest: vastus puudutatud isikute 16.04.2021

seisukohale (3 tundi); dokumendile täienduste ja kommentaaride koostamisest: vastus

puudutatud isikute 16.04.2021 seisukohale (36 minutit); dokumendi koostamisest: vastus

puudutatud isikute 16.04.2021 seisukohale (12 minutit); kohtuistungiks ettevalmistumisest ja

kohtuistungil kliendi esindamisest: vaatlus, sõiduaeg, ettevalmistus (2 tundi 42 minutit);

dokumendi analüüsimisest: HMK puuduste kõrvaldamise määrus seoses vande all

ülekuulamise taotlusega (12 minutit); dokumendi koostamisest: puuduste kõrvaldamine seoses

avaldaja juhatuse liikme vande all ülekuulamisega (36 minutit); dokumendi koostamisest:

kohtukõne teesid, ettevalmistus 29.09.2021 istungiks (2 tundi); dokumendi koostamisest:

menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit); kohtuistungil osalemisest (2 tundi).

81. Puudutatud isikud I ja II peavad avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda ebamõistlikult

kõrgeks. Avaldaja kulud kliendiga nõupidamisele tuleb jätta hüvitamata.

82. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude puudutatud isikutelt väljamõistmine ei ole

taotletud mahus põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal esialgse

avalduse ja esimese esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse koostamisele, lisade

komplekteerimisele ja tõendite süstematiseerimisele kokku 7 tundi 15 minutit (toimingud

kuupäevadel 12.03.2020 2 tundi 30 minutit, 13.03.2020, 14.03.2020, 16.03.2020, 17.03.2020,

18.03.2020). Kuna kohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse 22.05.2020

määrusega rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud jäävad käesoleva määrusega avaldaja

enda kanda, jätab kohus selle kuluga arvestamata. Kohus, võttes arvesse avalduse sisu ja mahtu

ning sellega koos esitatud lisade arvu, et professionaalsel esindajal ei kulunud avalduse

koostamisele, lisade komplekteerimisele ja süstematiseerimisele üle 4 tunni. Seega vähendab

kohus eeltoodud toimingutele kulunud aega 3 tunni 15 minuti võrra.

83. Põhjendatud ei ole teiselt poolelt välja mõista ka ajakulu, mis seondub

menetlusdokumentide parandamisega. Vandeadvokaadist esindajal on võimalik esitada

nõuetekohased dokumendid, sh avaldused ja taotlused, juba esimese korraga. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus arvestamata esindaja menetlustoimingutega, mis seonduvad kohtule

esitatud menetlusdokumentide parandamisega, s.o toimingutega kuupäevadel 23.03.2020,

25.03.2020, 27.03.2020, 22.04.2020 (ajakulu 19 minutit ja 21 minutit), 28.04.2020, 30.04.2020,

24.05.2021 ja 31.05.2021. Seoses 24.05.2021 ja 31.05.2021 toimingutega märgib kohus

täiendavalt, et tegemist on hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlust puudutavate

dokumentidega. Kuna kohus jättis taotluse 22.07.2021 määrusega rahuldamata ja sellega seotud

kulud jäävad avaldaja enda kanda, ei ole selle kulu arvestamine ka sel põhjusel võimalik. Samal

põhjusel vähendab kohus avaldaja esindaja 27.04.2021 menetlusdokumendi koostamisega

seotud ajakulu 15 minutit, s.o aeg mis võis mõistlikult kuluda avaldaja juhatuse liikme vande

all ülekuulamise taotluse koostamisele.

84. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja nõuda esindaja ja

kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud kulu (Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-1712857

p 20). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata avaldaja esindaja menetlustoimingutega

kuupäevadel 07.04.2020, 27.04.2020, 07.05.2020, 29.05.2020 (ajakulu 18 minutit), 04.06.2020,

22.09.2020, 28.10.2020, 17.11.2020, 01.04.2021, 08.04.2021, sest need seisnevad lepingulise

esindaja ja avaldaja vahelises suhtluses ning nõupidamises. Lepinguline esindaja peab täitma

kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Tsiviilasja

materjalist ei nähtu, et asjaolude eraldi arutamine oleks nende toimingute osas olnud menetluse

seisukohast sellel hetkel vajalik. Iseenesest see, et esindaja hoiab klienti menetluse seisuga

kursis ja edastab talle menetlusdokumente, on kliendilepingu täitmise küsimus, kuid ei ole

kohtumenetluse seisukohast vajalik toiming TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

85. Kohus vähendab seetõttu 22.04.2020 ajakulu kestvusega 46 minutit 20 minuti võrra

kohtu puuduste kõrvaldamisega tutvumise ja kliendiga suhtluse osas, 29.05.2020 ajakulu

kestvusega 54 minutit 20 minuti võrra avaldaja telefoni teel konsulteerimise osas, 24.11.2020

ajakulu 10 minuti võrra kliendile selgituste ja juhiste andmise kohta esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruse täitmise osas, 11.12.2020 ajakulu 10 minuti võrra kliendi nõustamise

kohtumääruse täitmise osas ja 10.02.2021 ajakulu 7 minuti võrra telefoninõupidamise osas.

86. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Need toimingud

olid avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik. Kohus

arvestab seejuures nii esitatud menetlusdokumentide sisu kui mahtu, kuid ka asja enda

keerukust ja mahtu.

87. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus on seega kokku

29 tundi 28 minutit (vähendatud ajakulu toimingute eest kuupäevadel 12.03.2020 (kestvusega

2 tundi 30 minutit), 13.03.2020, 14.03.2020, 16.03.2020, 17.03.2020, 18.03.2020, s.o 4 tundi +

12.03.2020 10 minutit + vähendatud ajakulu toimingu eest 22.04.2020 (kestvusega 46 minutit),

s.o 26 minutit + 21.05.2020 12 minutit + vähendatud ajakulu toimingu eest kuupäeval

29.05.2020 (kestvusega 54 minutit), s.o 34 minutit + 20.06.2020 18 minutit + 24.09.2020 30

minutit + 28.10.2020 1 tund + 03.11.2020 1 tund + 06.11.2020 42 minutit + 18.11.2020 36

minutit + 23.11.2020 30 minutit + vähendatud ajakulu toimingute eest kuupäeval 24.11.2020,

s.o 14 minutit + vähendatud ajakulu toimingute eest kuupäeval 11.12.2020, s.o 50 minutit +

05.01.2021 2 tundi 30 minutit + 05.01.2021 18 minutit + 28.01.2021 30 minutit +

02.02.2021 1 tund 30 minutit + 08.02.2021 18 minutit + vähendatud ajakulu toimingute eest

10.02.2021 5 minutit + 16.04.2021 2 tundi 30 minutit + 24.04.2021 3 tundi + 25.04.2021 21

minutit (36 – 15) + 26.04.2021 12 minutit + 11.05.2021 2 tundi 42 minutit + 28.09.2021 2 tundi

+ 28.09.2021 30 minutit + 29.09.2021 istungil osalemine 2 tundi). Arvestades avaldaja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on avaldaja õigusabikulu kokku 4420 eurot (29

tundi ja 28 minutit × 150 eurot).

88. Kohus ei lähtu käesolevas asjas põhjendatud õigusabikulu kindlaksmääramisel avaldaja

taotletud alternatiivsest tunnihinnast 175 eurot, mis on avaldaja esindaja advokaadibüroo

tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest, ega avaldaja esitatud arvutusskeemist.

Esindajal on advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2 kohaselt õigus leppida kliendiga kokku

koondtasus, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS §

175 sätestatud reeglitest.

89. Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjalt ka riigilõivu, s.o 100 euro (50 eurot

hagita avalduselt ja 50 eurot esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduselt) hüvitamist. Kuna

riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale

hüvitada.

90. Avaldaja palub välja mõista ka äriregistri väljavõtete kulu summas 13 eurot. Kohus

selgitas avaldajale 29.09.2021 istungil, et avaldajal tuleb esitada kohtule tõendid

menetluskulude nimekirjas viidatud kulutuste tegemise kohta, s.o registriväljavõtte kulu

kandmise kohta. Avaldaja ei ole käesoleva ajani kuludokumente esitanud. Kuna kulu tekkimine

on hoolimata kohtu nõudest tõendamata, jätab kohus kulu puudutatud isikutelt välja mõistmata.

91. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

4520 eurot (4420 + 100), mis tuleb puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks välja mõista.

Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud.

92. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt I ja II välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik