1-21-7496/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-7496

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-7496 (21231600693)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi P.B süüdistatuna KarS § ärgi

199 lg 2 p 4,8 j kokkuleppemenetluses

Prokurör Anna-

Maria Rahamägi

Süüdistatav

P.B – isikukood XXX, elukoht xxx xxx , keel, xxx kodanik, xxx haridus, xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.B KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus

6 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata äitmisele kui t P.B ei pane 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks;

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § lg alusel määrata elukohajärgse P.B

katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

P.B suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos P.B-lt süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot.

Kohustada P.B-d

12 kuu jooksul kohtuotsuse tasuma väljamõistetud sundraha jõustumisest igakuiselt vähemalt 73 eurot.

Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700049176. Selgitusse P.B , kriminaalasi 1- võib märkida: „ 21-7496 sundraha Samuti -toimiku “. on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kaitsjatasu, summas 135.

60 eurot, jätta riigi kanda.

Välja mõista P.B-lt kannatanu N J (xxx Swedbank AS) kasuks 595 eurot.

Asitõend –

– jätta kriminaalasja

D-plaat (kriminaalasja materjalide juures) DV

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

Kuriteo asjaolud

P.B-d süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 20.02.2019 otsusega nr 1- -

19 1195 KarS § 199 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi, uuesti ajavahemikul 07.04.2021 kell 21:00 kuni 08.04.2021 kell 09:00 ukse avamise teel tungis N J kasutuses olevasse sõiduautosse xxx (reg-nr xxx), mis oli pargitud Tallinnas aadressil xxx asuvas parklas, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil N Jle kuuluvaid asju kogusummas 595 eurot ja nimelt: - koti Stanley hetkeväärtusega 50 eurot;

-

professionaalsete kääride komplekti (komplektis 3 tk) hetkeväärtusega 200 eurot; - Makita akutrelli koos laadijaga ning eraldi karbis olnud otsikutega koguväärtusega 150 eurot; -

Metabo akutrelli koos laadijaga koguväärtusega 150 eurot; -

kolm kruvikeerajat hetkeväärtusega 5 €/tk. s.o koguväärtusega 15 eurot; -

tangid hetkeväärtusega 10 eurot; - erinevad väikesed plastmassist detailid koguväärtusega 20 eurot, mis olid kolmes e

rinevas kotis (väärtuseta); -

neli värvitud teibirulli (väärtuseta); -

vihiku (väärtuseta) ja -

võtmekimbu (4 võtit) koos võtmehoidjaga (väärtuseta). Eelnimetatud asjadega lahkus P.B sündmuskohalt.

Seega pani oma tahtliku tegevusega P.B toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud a P.B 04.11.2021 kokkuleppe P.B kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS §

199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 järgi määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud -des 1- kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas ning KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli - nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi (kriminaalasja materjalide juures

) – jätta kriminaalasja materja de juurde. li

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lõike3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Juhindudes eeltoodust, kohus

2 kohaselt mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p sundraha 1,5 palga

876 eurot. alammäära, s.o Kaitsjatasu, summas 135,60 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. etõttu peavad prokurör, Se süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik