1-17-5748/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

29. november 2021 Kohtuasja number 1-17-5748 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuasi Mikhail Filippov (isikukood 39005280309) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. novembri 2021. a määrus Määruskaebuse esitaja

Mikhail Filippov Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mikhail Filippov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 1. augusti 2017 otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks aasta ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Filippovile liitkaristus Harju Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega 1-16-6330, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, milleks on 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 aastat. Lisaks tunnistati M. Filippov 1. augusti 2017 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4. augusti 2016.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-6330 mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aasta vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 7 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmisele kuulus vangistus 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti M. Filippovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 8. veebruar 2017.a. Karistuse lõpptähtaeg saabub 5. veebruaril 2024.

2. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid M. Filippovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab M. Filippovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist siis, kui ta saadetakse riigist välja (KrMS § 426 lg 3). Kuna M. Filippov on pärast karistuse ärakandmist riigist väljasaadetav, siis puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samadel tingimustel toetab M. Filippovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka prokuratuur.

3. Viru Maakohtu 11. novembri 2021. a määrusega jäeti M. Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused M. Filippovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Materiaalsed alused seevastu mitte.

4. M. Filippov töötas enne vangistust peamiselt mitteametlikult, ta elas koos naise, selle lapse ja emaga. Tänaseks päevaks on need suhted katkenud. M. Filippovi suhtlusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta süütegusid ka toime pani. Head suhted on

M. Filippovil ema ja õega.

5. Enne vangistust tarvitas M. Filippov narkootikume ning tema tulu oli enamasti kriminaalne

– narkootiliste ainete käitlemisest saadu kulutas ta narkootikumidele ega täitnud rahalisi nõudeid. M. Filippovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning kaheksa väärteokaristust. Mõistetud karistuste pinnalt järeldas maakohus, et M. Filippovist lähtub oht toime panna narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid.

6. Vangistuses on M. Filippov töötanud, omandanud riigikeele A2 tasemel ja jätkas B1 tasemel, ent õpingud katkestati, kuna isik on väljasaadetav. Ta tunnistab sõltuvust ning sellega kaasnevaid probleeme ning on motiveeritud kaineks eluks, ta suhtleb ametnikega viisakalt ning on motiveeritud oma elu muutma. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust on M. Filippovil seoses keelatud esemete omandamisega.

7. M. Filippovil on Venemaa kodaniku pass ning tema elamisluba tunnistati Politseija Piirivalveameti otsusega kehtetuks ning tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks alates kinnipidamisasutusest vabanemisest. M. Filippovi sõnul on ta selle otsuse vaidlustanud, ent halduskohus ei ole otsustanud menetlusse võtmist. Olenemata PPA otsuste jõustumisest, peab kohus otsustama, kas M. Filippovi tingimisi ennetähtaegne vabastamist on põhjendatud.

8. M. Filippovi enda ütluste ja vangla iseloomustuse kohaselt soovib süüdlane edasist elu jätkata Eestis. Talle on tagatud elukoht sõltuvusja rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“, asuda pärast väljaõppe saamist tööle. Materiaalset abi saaks ta õelt. Positiivselt hindas kohus süüdimõistetu vanglas tehtud pingutusi ning toetavaid peresuhteid. See aga ei ole piisav, et

M. Filippov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Toimepandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine, mõjutatavus ja narkootiliste ainete tarvitamise risk ja prognoos viitavad uue kuriteo toimepanemise ohule vabaduses. Uue kuriteo riski ei maanda ka elamaasumine rehabilitatsioonikeskusesse, kuivõrd tegemist on pikaajalise narkootiliste ainete käitlemise staažiga isikuga. Isiku varasem elukäik ja viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et oht uue kuriteo toimepanemiseks on suur. Kohtul puudus veendumus, et M. Filippvi katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine hoiavad uusi kuritegusid ära. Seetõttu on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta M. Filippov tingimisi enne tähtaega vabastamata.

9. Määruskaebuses palub M. Filippov maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega.

10. M. Filippov palub arvesse võtta, et tema vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur tingimusel, et süüdlane nõustub riigist väljasaatmisega. M. Filippov on nõus riigist väljasaatmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo 15. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).

12. M. Filippov ei ole esitatud kaebuses viidanud maakohtu kaalutlusõiguse rikkumisele. Võib öelda, et muutunud on vaid see, et kui maakohtu menetluses ei nõustunud M. Filippov enda väljasaatmisega, siis praegu on ta sellega nõus. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus

M. Filippovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud M. Filippovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M. Filippovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.

13. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus