2-21-12110/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12110

Kohtuasi

X hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (registrikood

80067917)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta X kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-21-12110

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 2. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Tuulemaa tn 10

korteriühistu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

022/2016/6886 ja 022/2016/6887.

Hageja väitel on kohtutäitur Elin Vilippus alustanud kostja täitmisavalduse alusel hageja ja Y

(edaspidi koos ka võlgnikud) suhtes täiteasjad nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887. Nõude

sisuks on täitekulud OSAÜHING VESKANTEL 27. jaanuari 2017. a arve nr 455 alusel hageja

korteris küttesüsteemi taastamiseks summas 900 eurot. Täiteasjades täitemenetluse alustamisel

oli solidaarnõue kokku 1106,32 eurot (kohtutäituri tasu 168 eurot, täitekulu 900 eurot, kummagi

täiteasja alustamistasu 19,16 eurot). Seisuga 2. august 2021 on nõude jääk 765,01 eurot.

Hageja saatis kostjale ja kohtutäiturile 2. augustil 2018 tasaarvestusavalduse. Pooltel on

teineteise vastu järgmised vastastikused rahalised nõuded: hagejal on õigus nõuda kostjalt

kostja menetluskulude tasumise eest tsiviilasjas nr 2-16-15153 hüvitist 1536 eurot; kostjal on

õigus nõuda hagejalt täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887 küttesüsteemi taastamise

eest 1106,32 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses

lõppenud.

Hageja leiab, et tasaarvestuse tulemusena on sundtäidetav kohustus lõppenud ja täitemenetlused

tuleb lõpetada. Kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, on täitemenetlus täiteasjades nr

022/2016/6886 ja 022/2016/6887 lubamatu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 21. septembri 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 340¹ lg 2, samuti TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmast. Kohus jättis

menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtu hinnangul nähtub täiendatud hagist, et hageja arvates on tal õigus tasaarvestada oma

nõue kostja vastu kohtutäituri nõudega (kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue) hageja vastu.

Hagis märgitud tasaarvestuse tegemine ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 järgi

õiguslikult võimalik. Hageja ja kostja saavad tasaarvestada üksnes omavahelisi vastastikuseid

nõudeid, mitte nõuet, mis kuulub kohtutäiturile (s.o kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue).

Hageja on ilmselgelt ekslikult leidnud, et kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue kuulub kostjale.

Kuna hagi põhineb õiguslikult võimatul tasaarvestusel, siis hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saab vaidlustada üksnes sissenõudja, siinsel juhul

kostja nõude sundtäitmist. Kohtutäitur ei ole täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887

seaduse mõttes sissenõudja, vaid täitemenetluse korraldaja. Kohtutäituri tasu ja täitekulusid

saab vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 217 ja 218 sätestatud korras kaebusega

kohtutäituri täitekulude otsuse peale. Seejuures ei saa kohtutäituri otsuse peale kohtule kaevata

ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eelnevast tulenevalt ei ole hagiga taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega võtta hagi maakohtu menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-21-12110

3 (6)

Hageja väitel leidis maakohus ebaõigesti, et hageja tasaarvestus on lubamatu. Maakohus leidis

ekslikult, et kostja tehtud küttesüsteemi kulutuste nõue hageja vastu kuulub kohtutäiturile, mitte

kostjale. Hageja tasaarvestas kostja küttesüsteemi taastamise kulude nõude võlgnike vastu.

Hageja ei tasaarvestanud TMS § 37 lg 1 kohast täitekulude nõuet võlgnike vastu. Hagejale jääb

arusaamatuks, miks kohus leidis, et kostja nõue hageja vastu summas 900 eurot kuulub

tegelikult kohtutäiturile. Hagist ja tasaarvestusavaldusest tuleneb üheselt, et kostjal on nõue

hageja vastu.

Maakohtul ei olnud hagi menetlusse võtmise otsustamisel alust hinnata tõendeid. Kohus pidi

võtma hagi menetlusse ning alles pärast kostja seisukoha ärakuulamist võtma lõpplahendis

seisukoha tasaarvestuse lubatavuse kohta.

Hagi tuleb anda teise kohtuniku menetlusse, kuna kohtunik A. Uritam on erapoolik. Kuna

kohtunik on juba oluliselt eksinud hagis esile toodud asjaolude hindamisel, siis on ilmselge, et

kohtuniku arusaam tasaarvestuse lubamatuse kohta kandub edasi ka siis, kui kohus hagi

menetlusse võtab.

4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p

21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

6. Hageja 2. augusti 2021. a hagiavalduses, selle 13. septembri 2021. a täpsustuses ning 6.

oktoobri 2021. a määruskaebuses esile toodu põhjal on hagi aluseks järgmised asjaolud:

• hagejat ja Y kohustati Harju Maakohtu 19. septembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-

15-17250 kõrvaldama oma korteris aadressiga XXX küttesüsteemi osa ümberehitus ja

taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest. Hagejat ja Y kohustati küttesüsteemi taastamine tellima OSAÜHINGULT

VESKANTEL või osaühingult KEEMI KINNISVARAHOOLDUS;

• hageja ega Y kohtulahendit vabatahtlikult ei täitnud;

• hageja ja Y suhtes alustati kostja täitmisavalduse alusel Harju Maakohtu 19. septembri

2016. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-17250 sundtäitmiseks täitemenetlused nr

022/2016/6886 ja 022/2016/6887. Nõude sisuks oli kohustada hagejat ja Y kõrvaldama

korteris XXX küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt

küttesüsteemi

plaanile

ning

kohustada

tellima

küttesüsteemi

taastamine

OSAÜHINGULT VESKANTEL või osaühingult KEEMI KINNISVARAHOOLDUS;

• kuna hageja ja Y ei täitnud kohustust vabatahtlikult, andis kohtutäitur TMS § 182 lg 1

alusel kostjale loa teha toiming ise võlgnike kulul. Kostja tellis küttesüsteemi taastamise

OSAÜHINGULT VESKANTEL ja see läks maksma 750 eurot, koos käibemaksuga

900 eurot;

• kohtutäitur tegi 30. jaanuaril 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis

võlgnikelt (hageja ja Y) solidaarselt välja täitekulu 900 eurot (tl 65);

• täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887 nõuti hagejalt ja Y-lt kokku 1106,32

eurot (kohtutäituri tasu 168 eurot, täitekulu 900 eurot, täiteasja nr 022/2016/6886

2-21-12110

4 (6)

alustamistasu 19,16 eurot, täiteasja nr 022/2016/6887 alustamistasu 19,16 eurot).

Seisuga 2. august 2021 on nõude katteks laekunud 341,31 eurot ja nõude jääk seega

765,01 eurot;

• hageja nõuab esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr

022/2016/6886 ja 022/2016/6887, tuginedes sellele, et täidetav rahaline kohustus on

tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Hageja väitel oli tal kostja vastu rahaline nõue 1536

eurot, mis tulenes sellest, et hageja tasus kostja eest tsiviilasjas nr 2-16-15153

menetluskulusid, ning 2. augusti 2018. a tasaarvestusavaldusega tasaarvestas hageja

oma nõude sundtäidetava nõudega.

7. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud asjaolude põhjal maakohtuga, et hageja on

hagiavalduses ekslikult leidnud, et täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887 täidetav

1106,32 euro suurune nõue on kostja nõue hageja vastu (vt nt 2. augusti 2018. a hagiavalduse

p-d 2.25 ja 2.26).

7.1. Hagiavalduses ja selle 13. septembri 2021. a täpsustuses välja toodud asjaolude põhjal on

nõue, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja esitatud hagis soovib, kohtutäituri tasu

ja täitemenetlusega seotud kulutuste nõue (vt 13. septembri 2021. a menetlusdokumendi lk 1 p

4). Eelnevat kinnitavad ka hageja määruskaebuse väited ja sellele lisatud dokumendid, sh

kohtutäituri 30. jaanuari 2017. a täitekulu väljamõistmise otsus (tl 65).

7.1.1. Hageja määruskaebuses esitatud asjaoludest nähtub, et kuna hageja ja Y ei täitnud Harju

Maakohtu 19. septembri 2016. a otsust tsiviilasjas nr 2-15-17250 vabatahtlikult, siis andis

kohtutäitur kostjale TMS § 182 lg 1 alusel loa taastada võlgnike korteri küttesüsteem võlgnike

kulul. Kostja korraldas küttesüsteemi taastamise, mis läks maksma 900 eurot (koos

käibemaksuga). Kohtutäitur Elin Vilippus on need kulud 30. jaanuari 2017. a täitekulu

väljamõistmise otsusega hagejalt täitekuluna välja mõistnud (tl 65). TMS § 37 lg 1 järgi

hõlmavad täitekulud muu hulgas sissenõudja poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi. Riigikohus on 28. aprilli 2010. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-31-10 käsitanud TMS § 182 lg-s 2 nimetatud kulusid täitekuludena (p-d 17 ja 18).

Seega ei ole põhjendatud hageja määruskaebuse p-s 4.8 esitatud seisukoht, et kuna

küttesüsteemi taastamise kulud kandis kostja, ei ole need käsitatavad täitekuluna TMS § 37 lg

1 järgi. Kolleegium märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud praeguse vaidluse

esemeks oleva täitemenetlusega seoses, et TMS § 182 lg 1 järgi sissenõudja poolt kohtuotsuse

täitmiseks tehtud kulud on TMS § 37 lg 1 mõttes täitemenetluseks vajalikud kulud (vt 19. aprilli

2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3794, p 42).

7.1.2. Muus osas koosneb sundtäidetav nõue hageja väitel kohtutäituri tasust 168 eurot ja

täiteasjade alustamistasudest 2 × 19,16 eurot, mis on TMS § 37 lg 1 järgi samuti täitekulud

(sellekohaseid kohtutäituri otsuseid ei ole hageja menetluses esitanud).

7.2. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja

täitekulude kohta on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. TMS § 38 lg 2 järgi nõuab

täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur. Seega on täitekulude

väljamõistmise otsuse sundtäitmisel sissenõudjaks kohtutäitur (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12; vt ka 13. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-88-09, p 13; 16. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 12 ja 27). Seejuures

täidetakse täitekulude nõue üldjuhul samas täitemenetluses, milles täitekulud tekkisid (vt täituri

tasunõude kohta Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Kuna

praegusel juhul nähtub hageja esile toodud asjaoludest, et tema suhtes toimub sundtäitmine

täitekulude sissenõudmiseks, sh kohtutäituri 30. jaanuari 2017. a täitekulu väljamõistmise

2-21-12110

5 (6)

otsuse täitmiseks, siis on kohtutäitur lisaks täitedokumendi täitmise korraldajale (TMS § 3 lg

1) ka sissenõudja rollis.

7.3. Seega on ekslik hageja seisukoht, et sundtäidetava nõude sissenõudjaks on kostja. Tegemist

on täitekulude nõudega, mille osas on sissenõudjaks kohtutäitur Elin Vilippus.

8. Hageja väitel on ta sundtäidetava nõude tasaarvestanud oma nõudega kostja, s.o Tallinn,

Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu. Kuna täitekulude osas ei ole sissenõudjaks kostja, vaid

kohtutäitur, siis ei saa hageja oma nõuet kostja vastu kohtutäituri täitekulude nõudega

tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt eeldab tasaarvestuse tegemine seda, et kummalgi

tasaarvestuse poolel oleks teise poole ees rahaline või muu samaliigiline kohustus. Praegusel

juhul ei ole hageja väitnud, et tal oleks rahaline nõue kohtutäitur Elin Vilippuse vastu. Kuna

hageja ei saa tasaarvestada täitekulude nõudega nõuet, mis tal on kostja vastu, ei ole hagis esile

toodud asjaolude pinnalt võimalik saavutada vaidlustatud sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamist. Seega on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse

võtmisest perspektiivituse tõttu.

9. Ringkonnakohus ei nõustu siiski maakohtuga selles, et hageja on enda õiguste kaitsmiseks

valinud ebasobiva õiguskaitsevahendi, kuna kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tasu ja

täitekulude vaidlustamiseks on kohtutäituri täitekulude otsuse vaidlustamine TMS §-des 217 ja

218 sätestatud korras. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

9.1. Praeguses asjas ei vaidlusta hageja kohtutäituri täitekulude otsuse õiguspärasust (sh seda,

et temalt mõisteti 30. jaanuari 2017. a otsusega välja täitekulu 900 eurot). Hageja vaidlustab

sisuliselt kohtutäituri täitekulude otsuse sundtäitmise, leides, et sundtäidetav nõue on

tasaarvestuse tõttu lõppenud. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mh põhjusel, et nõue on

tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral on tegemist hagiga, mille

eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle

jõustumise kõrvaldamine. Leides, et sundtäidetav nõue on tasaarvestusega lõppenud, esitas

hageja iseenesest õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. See ei muuda praeguses

asjas esitatud hagi siiski perspektiivikaks, kuna hageja esile toodud asjaoludel ei ole tal

kohtutäituri vastu nõuet, mida ta oleks saanud sundtäidetava täitekulude nõudega tasaarvestada.

Seejuures peaks juhul, kui hagiga taotletakse täitekulude väljamõistmise otsuse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist, olema kostjaks sissenõudjana kohtutäitur.

9.2. Kolleegium märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kohtutäituri 30.

jaanuari 2017. a otsuse peale TMS §-des 217 ja 218 ettenähtud korras kaebuse, kuid jõustunud

Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3794 on see jäetud

rahuldamata. Seega kinnitab kohtutäituri 30. jaanuari 2017. a täitekulude väljamõistmise otsuse

õiguspärasust jõustunud kohtulahend.

10. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi ka sellega, et hageja saaks

taotleda ainult sellise sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, mille puhul ta on ise võlgnik

(täiteasi nr 022/2016/6886). Praegusel juhul on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi ka täitemenetluse nr 022/2016/6887 kohta, mis hagiavaldusest ja selle 13.

septembri 2021. a täpsustusest (lk 1 p 4) nähtuvalt on algatatud Y suhtes (seda kinnitab ka

kohtutäituri 30. jaanuari 2017. a otsus (tl 65)). Seega esineb täitemenetluse nr 022/2016/6887

osas hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 2 p-s 1 nimetatud alus, kuna

täitemenetlus nr 022/2016/6887 ei saa hageja õigusi rikkuda. Üldjuhul saab isik pöörduda

kohtusse üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning ei saa

pöörduda kohtusse teise isiku õiguste kaitseks (TsMS § 3 lg-d 1 ja 2). Seda ei muuda asjaolu,

et hageja ja Y on sundtäidetava kohustuse osas solidaarvõlgnikud. Y saab esitada hagi enda

2-21-12110

6 (6)

suhtes algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks kas ise või volitatud esindaja

vahendusel.

11. Maakohtu määruse põhjendustest tuleb jätta välja viide TsMS § 3401 lg-le 2 hagi menetlusse

võtmisest keeldumise alusena. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses viidanud hagiavalduse

puudustele, mille hageja oleks jätnud kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata, ega selgitanud,

kuidas need oleks takistanud hagi läbivaatamist.

12. Kuna maakohus on hagi menetlusse võtmisest põhjendatult keeldunud ja asja ei saadeta

maakohtule

menetluse

jätkamiseks,

puudub

ringkonnakohtul

vajadus

analüüsida

määruskaebuse väiteid, mis seavad kahtluse alla asja lahendanud esimese astme kohtuniku

erapooletuse. Siiski märgib ringkonnakohus, et kohtuniku taandamiseks ega asja uuel

arutamisel kohtuniku vahetamiseks ei annaks alust asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu

kohtuniku seisukohtadega õiguse tõlgendamisel.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse

peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa