2-21-1033/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1033

Kohtuasi

X hagi Leonard Grupp OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. augusti 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Leonard Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

449,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Kostja (apellant) Leonard Grupp OÜ (registrikood

14663902), seaduslik esindaja DK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2021 otsus muutmata.

2. Jätta Leonard Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Leonard Grupp OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks X ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurus ja mõista

Leonard Grupp OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 400 eurot. Kohustada

Leonard Grupp OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt X-le viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-1033

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 21. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Leonard Grupp OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt välja mõista piletite eest makstud summa 357 eurot, võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113¹ lg 1 järgi sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,68

eurot ja viivise summalt 397 eurot (357+40) alates 22. jaanuarist 2021 kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kuus piletit kostja poolt korraldavale Vahtangovi teatri

etendusele „Meie klass“, mis pidi toimuma 7. mail 2020. Hageja maksis piletite eest 357 eurot

AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab. Kostja teatas 2020. aasta aprillis, et etendust ei

toimu Covid-19 leviku tõttu. 28. aprillil 2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus

tagastada piletite eest makstud raha hiljemalt 2. mail 2020. Kostja raha ei tagastanud. Leping

lõppes taganemisavalduse kostja serverisse jõudmise päeval, mis on 28. aprill 2020.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

4. Vahtangovi teatri etendus „Meie klass“ pidi toimuma 7. mail 2020. 11. mail 2020 kuulutas

Maailma Terviseorganisatsioon välja ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia. 12. märtsil 2020

kuulutas Eesti Valitsus välja erakorralise seisukorra kuni 18. maini 2020. Tegemist oli

vääramatu jõuga. Kostja ei saanud lepingutingimusi täita ja lükkas etenduse teisele kuupäevale,

millega hageja ei nõustunud. Etenduse edasilükkamine ei olnud korraldaja või esineja süü.

Kostja ei saa hagejale raha tagasi anda, kuna ettevõtte raamatupidamises raha ei ole ja äri on

teadmata ajaks külmutatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 12. augusti 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja

kasuks põhivõla 357 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 20,68 eurot ja alates

22. jaanuarist 2021 viivise võlgnetavalt summalt 397 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 700 eurot (käibemaksuta) ja viivise

menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni nende kulude tasumiseni.

6. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolud üle:

- hageja ostis 3. veebruaril 2020 kostjalt kuus piletit kostja poolt korraldatavale Vahtangovi

teatri etendusele „Meie klass“, mis pidi toimuma 7. mail 2020;

- hageja tasus piletite eest 357 eurot;

- hageja maksis piletite eest 357 eurot AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab;

- kostja teatas 2020. aasta aprillis hagejale, et etendust ei toimu seoses Covid-19 levikuga;

2-21-1033

- 28. aprillil 2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada piletite eest

makstud raha hiljemalt 2. mail 2020;

- kostja teatas 6. mail 2020, et ta raha tagastada ei saa, kuna ootab valitsuse otsust;

- hageja sai teada, et etendus lükati edasi 8. jaanuarile 2021, kuid seda ei toimunud ka sel ajal

ja etendus lükati samal põhjusel edasi 27. jaanuarile 2022;

- hageja palus 7. jaanuaril 2021 uuesti, et kostja tagastaks hagejale raha;

- kostja vastas, et kostja ei tagasta raha kuna kostjal raha ei ole, kuid hageja võib müüa piletid

soovijatele või tulla etendusele 2022. aasta jaanuaris;

- arvestuslikult on seadusjärgne viivis võlalt 357 eurot perioodi 2. mai 2020 kuni hagi

esitamiseni 21. mai 2021 eest 20,68 eurot;

- kostja ei ole tasunud hagejale hagetavat võlga, viiviseid ega sissenõudmiskulusid.

7. Maakohus tuvastas, et kuna 7. mai 2020 etendus jäi ära Covid-19 pandeemia tõttu, siis rikkus

kostja oma lepingulist kohustust võimaldada hagejal omandada lepingust tulenevat õigust.

Maakohus nõustus kostjaga, et kostja rikkus lepingut vääramatu jõu tõttu. Covid-19 pandeemiat

tuleb pidada VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatuks jõuks, sest asjaolu, et etendus jääb ära

pandeemia ja riigis kehtinud eriolukorra tõttu, ei saanud kostja mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest tulenevalt ei saanud ta sellega arvestada, kui ta sõlmis hagejaga lepingu ja hageja

vastava etenduse piletid 3. veebruaril 2020 ostis.

8. Maakohus leidis, et kostja rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi, kuid VÕS

§ 103 lg 4 kohaselt vastutab kostja kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest

sõltumata.

9. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja teatas, et etendust ei toimu ja kostja piletite raha ei

tagasta ning hagejal ei olnud huvi etenduse vastu muul ajal, siis puudus hagejal vajadus anda

kostjale uut tähtaega kohustuse täitmiseks. Maakohus tuvastas, et hageja võis VÕS § 114 lg 4,

§ 105 ja § 101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganeda.

10. Hageja on tõendanud, et ta taganes lepingust kostjale 28. aprillil 2020 saadetud e-kirjaga.

Kohus tuvastas, et taganemine on kehtiv ja kostjal tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel tagastada

hagejale piletite ostu raha 357 eurot.

11. Kuna hageja nõudis raha tagastamist 2. maiks 2020, siis muutus hageja nõue sissenõutavaks

2. mail 2020 ja sellest ajast on kostja hagejale 357 euro tasumisega viivituses ja hagejal on õigus

nõuda viivise tasumist seaduses sätestatud määras. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, siis on

tal õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 113¹ lg 1 sätestatud sissenõudmiskulusid 40 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, sest kostja ei

saanud kuidagi ette näha või peatada lepingutingimuste rikkumist, mis olid seotud vääramatu

jõuga.

Vastustaja seisukoht

14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-21-1033

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu

poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

16. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS

§ 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas lepingust võib taganeda,

kui kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust vääramatu jõu tõttu. Vaidlust ei ole, et 7. mail

2020 etendus jäi ära seoses Covid-19 epideemiaga ja kostja teatas sellest hagejale juba aprillis

2020. Lepingu ühepoolne lõpetamine vastaspoole kohustuse rikkumise alusel eeldab VÕS §

116 lg 1 järgi rikkumise olulisust. VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi olulise lepingurikkumisega on

eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral

ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei

näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ega temaga sarnane mõistlik isik ei oleks

seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus

lepingut, kui ei võimaldanud hagejal tulla ja vaadata etendust kokkulepitud ajal. VÕS § 103 lg

2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

VÕS § 105 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest,

kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus lepingust taganeda. Seega on seadusest

tulenevalt võlausaldajal õigus lepingust taganeda, kui võlgnik on kohustust rikkunud sõltumata

sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest või mitte (vt RKTKo nr 2-15-3965 p 21).

Pooled ei vaidle, et kostja oli lepingut rikkunud ja hageja oli saatnud kostjale lepingust

taganemise avalduse. Maakohus tuvastas, et kostja oli lepingut rikkunud vääramatu jõu tõttu ja

kostja rikkumine oli seetõttu ka vabandatav. Kui aga võlgnik on oma kohustust rikkunud, on

võlausaldajal VÕS § 105 kohaselt sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest, õigus taganeda lepingust. Seega sõltumata sellest, et kostja oli rikkunud oma kohustust

vääramatu jõu tõttu ja seetõttu ei vastutanud ta oma kohustuse rikkumise eest, siis jäi hagejale

ilma täiendavat tähtaega andmata õigus taganeda lepingust. Selliseid asjaolusid, et arvata, et

taganemine võib olla hea usu põhimõtte vastane, käesolevas asjas, tuvastatud ei ole. Maakohus

on õigesti tuvastanud, et hagejal oli õigus 28. aprilli 2020 avaldusega lepingust taganeda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta menetluskulude jaotust.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

21. Hageja esitas 24. septembril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles

palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud seoses hagejale õigusabi

osutamisega 4 tunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks.

2-21-1033

22. Ringkonnakohus leiab, et hageja märgitud ajakulu seoses apellatsioonimenetlusega 4 tundi

on ülemäära palju ning ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus, millele hageja vastas, ei olnud

mahukas, selles ei olnud esile toodud suures hulgas väiteid, millele vastamine oleks võtnud

sedavõrd palju aega. Kolleegium leiab, et sellisele apellatsioonkaebusele vastamine ning selleks

eelnevalt maakohtu otsusega tutvumine ei saanud hageja lepingulisel esindajal võtta rohkem

aega kui 2 tundi. Seega on hageja apellatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks

põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi.

23. Arvestades, et tegemist on vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenusega, on hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks, ka

ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 alusel mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-

1-115-13, p 25). Antud juhul on tegemist kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasu määraga.

24. Hageja on palunud menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ning kinnitanud TsMS

§ 173 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

25. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (2x(166,67x1,2)).

26. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)