2-20-4129/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4129

Kohtuasi

C avaldus X suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

ja hooldusõiguse C-le üleandmiseks

Q avaldus X-ga suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Robert Suir

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Jelena Afonova

Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja

Karmen Heinmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta C määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2020. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud lapsele määratud esindaja kulud Eesti

Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-4129

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja menetlusosaliste seisukohad

1. Q (isa) esitas 29. oktoobril 2019 X (laps) vastu hagi isaduse tuvastamiseks. C (ema) esitas

10. detsembril 2019 vastuhagi lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks. Harju Maakohus

eraldas 13. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16812 ema avalduse iseseisvaks

menetluseks ning see registreeriti praeguse tsiviilasjana. Harju Maakohus rahuldas 13. märtsi

2020. a otsusega isaduse tuvastamise hagi. Maakohtu otsus on jõustunud.

2. Ema avalduse kohaselt oli ema ja isa vahel lühiajaline suhe, millest sündis XX.XX.XXXX

laps. Ema teavitas suhte lõppemisel isa, et ootab last, ning soovis, et isa maksaks lapsele elatist.

Isa soovis ema raseduse ajal isadust tuvastada, millega ema ei olnud enda ja lapse ohutuse

kaalutlusel nõus. Pärast seda ei avaldanud isa enam soovi isadust tuvastada. Ema pöördus

2019. a veebruaris isa poole isaduse tuvastamise küsimuses. Pärast isaduse tuvastamist 2019. a

märtsis leppisid vanemad kokku, et emale jääb lapse hooldusõigus ning isa maksab lapsele iga

kuu elatist. Samuti leppisid vanemad kokku, et isa kohtub lapsega kord nädalas. Isa taganes

kokkuleppest. Isa ei maksnud lapsele tagasiulatuvat elatist ning jooksva elatise tasumist tuleb

talle iga kuu meelde tuletada. Isa ei ole Eesti kodanik, tal ei ole Eestis püsivat elukohta ning ta

ei räägi eesti keelt. Kuna laps räägib ainult eesti keelt, ei saa isa ja laps kõrvalise abita suhelda.

Isa tasub lapse inglise keele õppe eest, kuid ta ei ole teinud muid pingutusi lapsega

suhtlemiseks. Isa ei osale lapse igapäevaelus. Isa ei tegele kohtumistel lapsega ega ole huvitatud

lapse soovidest ja arengust. Isa lubab lapsel mängida mängukonsooliga, mis põhjustab lapsele

käitumishäireid. Vanemad ei jõua lapse kasvatamise küsimustes kokkuleppele. Vanemate vahel

on erimeelsused lapse eelkooli panemise küsimuses.

3. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa armastab last väga, kuid

ema ei lase isal lapsega suhelda. Vanematel on küll lapse kasvatamise küsimustes erimeelsusi,

kuid need ei anna alust keelata lapsel isaga suhelda. Isa kardab, et ema suhtub lapse

kasvatamisesse lohakalt ega jälgi last piisavalt. Laps on pidevalt vanaema, mitte ema juures.

4. Isa esitas 17. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja

lapse suhtluskorra järgmiselt:

-

laps on isaga paaritul nädalal reedest pühapäevani. Lapse üleandmine isale toimub

reedel kell 15 lapse õppeasutuses. Isa toimetab lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval

hiljemalt kell 21;

-

laps on isaga teisipäeviti alates kella 15-st kuni kella 21-ni. Lapse üleandmine isale

toimub lapse õppeasutuses ning isa toimetab lapse tagasi lapse elukohta;

-

laps on isaga koolivaheaegadel, v.a suvevaheajal. Suvevaheajal on laps isaga kolm

nädalat alates 10. juunist ning kolm nädalat alates 1. augustist;

-

vanemad teavitavad teineteist lapse haigestumisest esimesel võimalusel e-kirja või

SMS-i teel;

-

perekondlikud tähtpäevad (sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle

vanemaga, kellega tähtpäev on seotud;

2-20-4129

-

vanemal on õigus suhelda lapsega telefonitsi ajal, mil laps viibib teise vanema juures.

Lapsega koosviibiv vanem ei takista teise vanema sellist suhtlust. Helistamisel

arvestavad vanemad lapse uneajaga;

-

suhtluskorra muutmise või täiendamise kokkulepe loetakse vanemate vahel sõlmituks,

kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud (mh e-kirja ja SMS-i teel).

Pärast isaduse tuvastamist on isa proovinud lapse elus osaleda. Isa on emaga kokkulepitud

aegadel lapsega kohtunud ja maksnud lapsele elatist. Viimasel ajal ei lase ema isal lapsega

vahetult suhelda ja isa saab lapsega suhelda ainult telefoni teel. Samas soovib isa osaleda lapse

kasvatamises ja täita kõiki vanemlikke kohustusi.

5. Lapse esindaja vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt. Lapse esindaja

kohtus emaga, ema õega, lapsega, isaga ja isa elukaaslasega ning on kohtumiste põhjal

veendunud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei vasta lapse huvidele. Ema

avalduses tehtud etteheited on otsitud, ei ole tõendatud ega õigusta vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamist. Isa ja tema elukaaslane jätsid lapse esindajale sooja ja heatahtliku

mulje ning neil on siiras soov osaleda lapse elus. Laps oli suhtlemisaldis ja talle on tähtis kontakt

mõlema vanemaga. On alust arvata, et tädi üritab last isa suhtes negatiivselt meelestada. Lapse

esindaja küll toetab isa ja lapse suhtlemise korra määramist, kuid leiab, et lapse vanust

arvestades ei ole põhjendatud eraldada teda emast kolmeks järjestikuseks nädalaks.

6. Lasnamäe Linnaosa Valitsus vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt.

Ema avalduse rahuldamiseks ei ole alust. Lapse huvidega on kooskõlas, et teda kasvatavad ja

hooldavad nii ema kui ka isa. Mõlemad vanemad suhtuvad lapsesse armastuse ja hoolega. Isa

ja lapse vahel on tekkinud emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Isa soov osaleda

lapse elus ja tema eest hoolitseda vastab lapse huvidele. Enne isaduse tuvastamist ei olnud isal

võimalik hooldusõigust teostada. Küll aga ei ole vanemate vahel koostööd ja teineteise-

mõistmist. Ema otsustab lapse elukorralduse üle üksi ja kavatseb seda teha ka edaspidi,

põhjendades seda sellega, et on nii teinud lapse sünnist saati. Samas ei vasta lapse huvidele

vanemate ühise hooldusõiguse osaline ega täielik lõpetamine põhjusel, et ema on harjunud

kõike iseseisvalt otsustama.

Isa kohtus lapsega esimest korda 2019. a märtsis ning hakkas pärast seda lapsega regulaarselt

kohtuma. Paar korda on laps isa juures ka ööbinud. Viimati kohtus laps isaga 2020. a märtsis

enne eriolukorda. Vanaema arvates ei peaks laps saama isaga kohtuda, kuna haigestumise oht

on siiani kõrge. Laps rääkis vestlusel lastekaitsespetsialistidega, et talle meeldivad isa, isa

kasulaps ja poolvend ning ta kohtub ja suhtleb rõõmuga nii isaga kui ka isa

perekonnaliikmetega. Laps suhtleb isaga nii inglise kui ka eesti keeles ning isa kasupoeg või

elukaaslane aitavad vajadusel tõlkimisega. Laps rääkis veel, et tädi ei luba tal enam isaga

kohtuda ja ta peab selleks luba küsima. Lastekaitsespetsialistile tundus, et laps ei julge emale,

tädile ja vanaemale öelda, et tahab isaga suhelda. Vestlusest emaga võttis osa ka lapse vanaema,

kes halvustas isa lapse juuresolekul. Laps on sattunud lojaalsuskonflikti, kuna peab vanemate

vahel valima. Oluline on tagada lapsele arusaadav suhtlus isaga. Isa võiks lapsega suhelda üle

nädala igal nädalavahetusel ja üle nädala ühel päeval lühiajaliselt nädala sees. Pärast lapse

kooliaasta algust võiks kohtumised jätkuda üle nädala selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast

reedel kell 18 ning viib lapse tema elukohta tagasi pühapäeval kella 19-ks. Vanemad peaksid

kohustuma hoiduma lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ja vastumeelsuse

kujundamisest eemal viibiva vanema suhtes.

7. Kiili Vallavalitsus vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt.

2-20-4129

Ema avaldusest ei ilmne, et vanemate vahel oleks selliseid ületamatuid erimeelsusi lapse elu

korraldamist puudutavates küsimustes, mis takistaksid ühise hooldusõiguse teostamist. Isa

soovib osaleda lapse kasvatamises ja saab enda sõnul lapsega väga hästi läbi, mida kinnitas ka

isa kasupoeg. Ema ei ole aga pärast isaduse tuvastamist püüdnud isa lapse ellu kaasata. Ema

arvab, et tal on õigus lapse elu puudutavaid küsimusi üksi otsustada, kuna ta on last seni

kasvatanud. Ema ja tema lähedaste negatiivne suhtumine isasse takistab isa ja lapse vahelise

usaldusliku suhte arenemist.

Isa väljapakutud suhtluskord vastab üldjoontes lapse huvidele. Lapse üleandmine emale võiks

toimuda hiljemalt kell 19. Koolivaheaegade ja riiklike pühade puhul võiksid vanemad sõlmida

kokkuleppe, mis lähtub võrdsest ajajaotusest. Vestlusest lapsega ei ilmnenud, et ta tunneks

ennast isa juures kehvasti, kuid ta ütles sellegipoolest, et ei taha isa juurde minna, ning kasutas

väljendeid, mida on arvatavasti kuulnud täiskasvanutelt. Lapse arvamus tundub olevat tugevalt

mõjutatud teda ümbritsevate täiskasvanute arvamustest ja hinnangutest ning ta ei julge

väljendada oma tegelikke mõtteid. Vestlusest lapsega ilmnes, et tädi on isa ja lapse suhtlusele

vastu ning keelab tal isa juurde minna. Vanaema väljendas lapse kuuldes negatiivset suhtumist

isasse ja lapse suhtlusesse isaga. Isa sõnul leppis ta ema ja ema õega kokku lapsele elatise

tasumises ja suhtlemise korras, kuid ei leppinud kokku emale ainuhooldusõiguse jätmises.

Lisaks ei vasta isa sõnul tõele ema väide, et isa on pidevalt tööl ja ei veeda lapsega aega. Isa

saab kindla suhtluskorra puhul oma töögraafiku seada selliselt, et saab lapsega isiklikult aega

veeta. Lastel on isa ja tema elukaaslase kodus võimalik videomänge mängida ja muid

nutiseadmeid kasutada maksimaalselt kaks tundi päevas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2020. a määrusega ema avalduse rahuldamata ning

rahuldas isa avalduse osaliselt, määrates isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

1) isa kohtub lapsega iga kalendri järgi paaritu nädala reedest pühapäevani. Isa võtab lapse

reedel kell 18 lapse ema juurest kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi pühapäeval

kell 17;

2) isa kohtub lapsega kalendri järgi iga paaris nädala kolmapäeval. Isa võtab kell 17 lapse

ema juurest kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt kella 20-ks. Isa

hoolitseb selle eest, et kohtumine ei takista lapse õppimist ning arvestab lapse võimaliku

spordi- või huviringis osalemisega ja aitab sellele kaasa;

3) suvekuudel (juuni, juuli, august) viibib laps isaga paaritutel aastatel ajavahemikul 17.–

30. juuni ja 1.–14. august ning paarisaastatel ajavahemikul 1.–14. juuli ja 8.–21. august.

Paaritutel aastatel ei toimu suhtluskorrajärgseid nädalalõpu kohtumisi ja kolma-

päevaseid kohtumisi ajavahemikul 10. juuni kuni 20. august ning paarisaastatel ei toimu

suhtluskorra järgseid nädalalõpu kohtumisi ja kolmapäevaseid kohtumisi ajavahemikul

23. juuni kuni 29. august;

4) vanematel on õigus suhelda lapsega telefonitsi ajal, kui laps viibib teise vanema juures.

Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneajaga;

5) vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses suhtluskorras;

6) suhtluskorra muutmise või sellega reguleerimata küsimuste kohta loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui vanemad on sellega kirjalikult (sh e-kirja ja SMS-i teel)

nõustunud.

8.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

2-20-4129

-

lapse põlvnemine isast on tuvastatud Harju Maakohtu 13. märtsi 2020. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-16812, mis jõustus 16. mail 2020;

-

vanemad elavad lahus ja ei ole lapse eluajal elanud ühise perena;

-

laps elab alates sünnist emaga;

-

laps kohtus isaga esimest korda 2019. a märtsis ja regulaarsed kohtumised toimusid kuni

2020. a märtsini;

-

laps kohtub isaga vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele;

-

vanemad ei ole ühel meelel isa ja lapse suhtlemise korras;

-

mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ning soovivad seda teha.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine

ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine kooskõlas lapse huvidega.

Laps on elanud sünnist saati emaga ja vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi

emaga. Samas ei ole vanemad ühel meelel ühise hooldusõiguse teostamise võimalikkuse osas.

Ühise hooldusõiguse täielik ega osaline lõpetamine põhjusel, et ema on harjunud kõike

iseseisvalt otsustama, ei vasta lapse huvidele. Isa sai hooldusõiguse kohtu kaudu ega ole saanud

varem hooldusõigust teostada. Ei ole teada, et vanemate vahel oleks olnud eriarvamusi tervise-

ja haridusküsimustes. Isa kinnitas, et on ema poolt seni tehtud otsuste ja valikutega nõus. Ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka see, et vanemad elavad lahus. Mängukonsooliga

mängimine ei ole küll last mitmekülgselt arendav tegevus, kuid isa on selgitanud, et tema kodus

saavad lapsed videomänge mängida ja muid nutiseadmeid kasutada maksimaalselt kaks tundi

päevas. Ühise hooldusõiguse teostamist ei takista vanemate erinev emakeel. Lapsel on õigus

mõlemale vanemale ning üks vanem ei saa otsustada, et lapsel ei ole teist vanemat vaja. Kuna

vanemate vahel ei ole ühise hooldusõiguse teostamisel vaidlusi, on lapsele tagatud stabiilne ja

rahulik elukorraldus.

8.3. Isa avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks tuleb asjaolusid kogumis arvestades

osaliselt rahuldada.

Lapse ja isa suhtlemine on lapse huvides ning ei esine põhjusi selle keelamiseks. Mõlemad

vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda, on võimelised seda tegema ning ei ole

tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Isa ja lapse

vahelise kiindumussuhte tekkimiseks ja säilitamiseks on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist

tundma ning veedaksid koos regulaarselt ja tihti aega. Isa ja lapse erinev emakeel ei takista

nendevahelist suhtlust. Laps oskab ka inglise keelt ja kui ta millestki aru ei saa, aitavad seda

tõlkida isa elukaaslane ja kasupoeg. Ema soovimatus isa ja lapse suhet toetada võib tähendada

ema suutmatust täita oma kohustusi. Samuti võib ema sugulaste vaenuliku suhtumise

väljendamine isa suhtes lapse juuresolekul ohustada lapse vaimset ja hingelist heaolu, kui ema

ei soovi või ei ole võimeline seda ära hoidma. Kohus arvestab suhtluskorra määramisel, et lapsel

oleks võimalik isaga harjuda ja kohtuda puhkepäevadel. Lapsel on koolipäevadel oma elurütm

ja huvitegevused, samuti peab ta valmistuma järgmiseks koolipäevaks. Vanemad saavad alati

kokku leppida teistsuguses kui kohtu määratud suhtlemise korras.

8.4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega rahuldada ema avaldus.

2-20-4129

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole isa soovinud lapse elus osaleda. Isa on lapsele võõras

ning nende vahel ei ole emotsionaalset sidet. Ühise hooldusõiguse tõttu on emal keeruline teha

igapäevaseid toiminguid, näiteks on lapse elukoha muutmiseks vaja isa nõusolekut. See on

naeruväärne, kuna isa kohtus lapsega esimest korda, kui laps oli 7-aastane. Isa halvustas ema

seoses sellega, et ema pani lapse eelkooli. Isa ei ole nõus lapse treeningutega ja sõimas ema. Isa

ei ole alates lapse sünnist täitnud olulisel määral lapse ülalpidamise kohustust. Isal ei ole

sissetulekut ja tal ei ole Eestis vara. On üsna suur risk, et ta saadetakse maksupettuste tõttu

Eestist välja. On arusaamatu, miks ei põhjendanud lapse esindaja emapoolse suguvõsa

vastumeelsust isa suhtes.

Isa on lapsega kohtunud viis korda ning on kõigil kordadel käitunud lapsevanemale kohatul

viisil. Ema palus isa, et ta ei laseks lapsel Playstationiga mängida ega ostaks lapsele Coca-

Colat, kuid isa eiras seda. On ebanormaalne, et laps peab suhtluskorra alusel ööbima võõra

mehe juures. Lapsel on emaga tugev emotsionaalne side. Ta ei soovi emast eemal olla ja soovib

magada oma voodis. Isa ja laps ei mõista teineteist, kuna isa ei räägi eesti keelt.

10. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse

väited on otsitud ja kantud soovist menetlust venitada. Ema ei luba isal jätkuvalt lapsega

suhelda. Ema pani lapse isa teadmata uude kooli, kasutades seejuures kehtetut dokumenti (lapse

sünnitunnistust, millel ei ole isa nime). Ema on oluliselt mõjutatud lapse tädist ja vanaemast,

kes otsustavad lapse heaolu üle ema asemel. Ema, tädi ja vanaema tegelevad kõige muu kui

lapse heaolu ja tervise tagamisega.

11. Lapse esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ema väited

on paljasõnalised ja määruskaebus põhjendamatu. Määruskaebus on esitatud ema ja tema

sugulaste, mitte lapse huvides. Ema määruskaebuse meta-andmetest on näha, et see on

koostatud tädi arvutis. Tädi on last mõjutanud ja halvustanud lapse isa.

12. Lasnamäe Linnaosavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu.

Ema määruskaebus ei ole põhjendatud ega lähtu lapse huvidest. Isa tahab osaleda lapse elus,

kuid ema ei aruta isaga last puudutavaid küsimusi ja otsuseid läbi ning lähtub enda ja oma

sugulaste huvidest. Ema ning lapse tädi ja vanaema on isa suhtes negatiivselt meelestatud ning

räägivad isast lapse juuresolekul halvustavalt ja alandavalt. Nad kaasavad last vaidlusesse ja

panevad last kahe vanema vahel valima. See on last emotsionaalselt kahjustanud.

Laps alustas 2020/2021 õppeaastal õpinguid XXX. Emale anti pidevalt tagasisidet lapse

ebaõpilasliku käitumise kohta, kuid ema ei suutnud lapse käitumises positiivseid muutusi

tagada. Lapse koolis toimus ümarlaud, kust võtsid osa lastekaitsespetsialist, noorsoopolitseinik,

kooli juhtkond ja töötajad, lapse isa ja tädi. Ümarlaual selgus, et lapse perekondlik segadus

mõjutab lapse sotsiaalset ja emotsionaalset toimetulekut eakaaslaste ja täiskasvanutega

suhtlemisel. Ema vahetas pärast ümarlauda isa teadmata lapse kooli. Laps asus õppima YYY,

kus tal esinesid jätkuvalt tõsised käitumisprobleemid.

Lastekaitsespetsialistid kohtusid 2. novembril 2020 emaga. Ema tõi kohtumisel välja, et

hooldusõigus peab kuuluma ainult talle, kuna see on tema soov, ning laps ei saa isaga kohtuda,

kuna ema ei usalda isa. Kohtumisel tuli välja, et ema ei soovi isaga suhelda. Ema ei osanud

põhjendada, miks on lapse huvides, et ainult temal on hooldusõigus, ning miks ei tohi laps isaga

kohtuda. Laps ei käinud enam ka koolis, kuna ema ei teadnud, mis koolis peab laps õpinguid

jätkama. Vestlusest lapse isaga tuli välja, et isa kohtus lapsega 2020. a-l neli korda ning ema ei

vasta isa kõnedele, kirjadele ja sõnumitele. Lapse elus on oluline mõlema vanema osalus ning

2-20-4129

vanemate kohustus on teha koostööd ja jõuda lapse heaolu arvestavale kokkuleppele. Oluline

on tagada lapsele arusaadav suhtlus isaga.

13. Kiili Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus vastab lapse huvidele.

Ema ei kaasa isa lapse elu puudutavate otsuste tegemisse ega toeta isa ja lapse suhtlust. Lapsel

avaldusid koolis käitumisprobleemid. Tal on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega ning ta

on verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne õpetajate ja kaasõpilaste suhtes. Isa kohtus lapsega

viimati 2020. a novembris. Isa on mures, et laps ei käi hetkel koolis. Ema keeldub igasugusest

koostööst ja infovahetusest isaga.

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

16. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult

seisukohale, et vanemate ühises hooldusõiguses ei ole alust muudatusi teha ning lapse ja isa

suhtlemist piirata. Seejuures ei ole maakohus ema ega isa avalduse lahendamisel rikkunud

materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

17. Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus,

mis tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui

vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus

PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates

vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Vanemate lahuselu

korral võib aga otsustusõiguse üleandmise asemel olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate

ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki

vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline

õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.

Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda

ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt ka Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-159-15, p 24).

Lisaks tuleb arvestada, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale

otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide

tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine

hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad

vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi

suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada

2-20-4129

hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures

ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja

säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu

19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19).

Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 23 ning § 137 lg 2 p 2

ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu

kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme

kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi.

Praegusel juhul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et maakohus oleks ülaltoodu vastu

eksinud, sh mõistnud kehtivat õigust ekslikult või jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud

välja selgitamata või arvestamata.

18. Kuigi ema soovib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, ei ole ema toonud

kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vanemate ühise hooldusõiguse

täielikuks või osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

18.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna

alust ema väide, et isa ei soovi lapse elus osaleda, on lapsele võõras ning isa ja lapse vahel ei

ole emotsionaalset sidet.

Kuigi isa kohtus lapsega esimest korda alles siis, kui laps oli 7-aastane, on tänaseks isa ja lapse

vahel tekkinud lähedane side. Laps on ise ilmutanud isa vastu huvi (vt Lasnamäe

Linnaosavalitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht) ning ema avaldusest nähtub, et isa hakkas

lapsega suhtlema ja talle ülalpidamist andma juba enne kohtus isaduse tuvastamist. Ka pärast

kohtus isaduse tuvastamist näitas isa jätkuvalt üles soovi lapse elus aktiivselt osaleda ja

hooldusõigust teostada. Lapse esindaja ja lastekaitsetöötajate seisukohtade põhjal saab

järeldada, et isa on võimeline lapse eest hoolitsema. Lasnamäe Linnaosavalitsuse 30. juuni

2020. a seisukohast ja Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukohast nähtub, et isal õnnestus

lapsega lühikese ajaga luua emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Laps hakkas teda

peagi isaks ja issiks kutsuma (vt lapse esindaja 15. juuni 2020. a seisukohale lisatud lapse

ärakuulamise protokoll ning Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukohale lisatud kokkuvõte

vestlusest lapsega). Laps rääkis Lasnamäe Linnaosavalitsuse lastekaitsespetsialistidele, et talle

meeldib isa ja isa perekond ning ta suhtleb ja kohtub nendega rõõmuga. Isa ja lapse vahelist

kiindumussuhet kinnitab seegi, et kui laps kohtus isaga esialgse õiguskaitse korras

ringkonnakohtu 23. detsembri 2020. a määrusega kindlaks määratud ajutise suhtluskorra alusel

esimest korda üle kolmveerand aasta, oli ta väga rõõmus ja hakkas pärast tervitamist isale kohe

oma uudiseid rääkima (vt laste esindaja poolt 4. jaanuaril 2021 kohtule esitatud Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 4. jaanuari 2021. a e-kiri). Seega kinnitavad praeguses kohtumenetluses

kogutud tõendid seda, et isa huvitub lapsest, soovib tema elus osaleda ning neil on tekkinud

lähedane suhe.

18.2. Kolleegium mõistab, et suurema osa lapse elust on lapse hooldusõigust teostanud ainult

ema ning emal on seetõttu lapsega tugevam side. Ainuüksi see ei anna aga alust vanemate ühist

hooldusõigust lõpetada ja emale ainuhooldusõigust anda. Selleks ei anna alust ka ema väide, et

tal on keeruline lapsega seotud otsustusi teha, kuna ta peab neisse kaasama ka isa. Asja

2-20-4129

materjalidest nähtub, et ema ei ole üritanud isa lapsega seotud otsuste tegemisse kaasata.

Olukorras, kus isa ja lapse vahel on tekkinud tugev side, isa on võimeline lapse eest hoolitsema

ning ei ole teada, et vanemate vahel esineks põhimõttelisi erimeelsusi lapsega seotud tähtsates

küsimustes, ei ole kohtul alust vanemate ühises hooldusõiguses muudatusi teha. Muudatuste

tegemiseks ei anna alust ka emapoolse suguvõsa negatiivne suhtumine isasse ega asjaolu, et isa

ei pruugi pärast isaduse tuvastamist olla lapsele alati elatist korrapäraselt tasunud ja on seda

vahel teinud osade kaupa. Ema oletused, et isal ei ole Eestis sissetulekut ega vara ning ta

saadetakse tõenäoliselt maksupettuse tõttu Eestist välja, on paljasõnalised ega ole

asjassepuutuvad. Kohus arvestab hooldusõiguse küsimust lahendades hetkeolukorda ega hinda

seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-20-1708, p 21).

19. Kuigi ema on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada, ei ole ta

määruskaebuses selgelt esile toonud, kas ta soovib kohtult teistsugust määrust ka suhtluskorra

määramise osas. Arvestades seda, et kaebuse väited puudutavad siiski ka isa ja lapse kohtumisi,

mõistab kolleegium, et ema soovib maakohtu otsust vaidlustada ka selles osas. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole aga ema esile toonud ka asjaolusid, mis annaksid alust isa ja lapse suhtlemist

muul viisil määrata või seda piirata.

19.1. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega

koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse

korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see,

et ta teab, kes on tema vanemad, ja et ta saab lahus elava vanemaga suhelda. Sellest tulenevalt

on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga

suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga

suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi

kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18).

Suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust PKS § 143 lg 21 alusel lahendades ei saa kohus jätta

avaldust rahuldamata ja suhtluskorda määramata. Riik saab PKS § 143 lg-te 3–5 alusel sekkuda

vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega

kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema

suhtlusõiguse piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole

vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu

17. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2; 6. aprilli 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Kui laps ei ole lahus elava vanemaga pikka aega kohtunud ega

suhelnud, tuleb mh hinnata, kas lapse ja isa vahelise suhtlemise taastamiseks on vaja rakendada

üleminekumeetmeid. Näiteks tuleb hinnata, kas on vaja muuta suhtluskorda selliselt, et lapse ja

isa kohtumisi suurendatakse mingi aja jooksul (vt Riigikohtu 17. novembri 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2.2).

2-20-4129

Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

19.2. Praegusel juhul ei ole kolleegiumil alust arvata, et maakohtu kehtestatud suhtluskord

oleks vastuolus lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut.

Isa ja lapse vahel on tekkinud emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Laps on

avaldanud soovi isaga suhelda ja kohtuda ning lapsel on selleks õigus. Laps on küll ühel juhul

avaldanud, et ei taha isa juurde minna (vt Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukoht), kuid

asjas esitatud seisukohad ja tõendid viitavad selgelt sellele, et laps avaldas seda ema ja

emapoolse suguvõsa mõjutustel (vt nt lapse esindaja 15. juuni 2020. a seisukoht ja selle lisa;

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht; Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a

seisukoht ja selle lisa). Isa ja laps kohtusid üle pika aja 30. detsembril 2020 ning laps oli isa

nähes väga rõõmus (vt laste esindaja poolt 4. jaanuaril 2021 kohtule esitatud Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 4. jaanuari 2021. a e-kiri). Isa kinnitas 4. novembri 2021. a taotluses, et on

saanud lapsega ringkonnakohtu 23. detsembri 2020. a määrusega kindlaksmääratud ajutise

suhtluskorra alusel ligi aasta vältel kohtuda üksikute eranditega kolmapäeviti kell 17–20.

Viimased pool aastat on lapse üleandmine toimunud vanemate kokkuleppel lastekaitseametniku

juuresolekuta, mis näitab, et vanemad suudavad suhtluskorda rahumeelselt täita. Isa sõnul on

laps talle avaldanud, et sooviks isaga oluliselt rohkem suhelda. Kolleegiumil ei ole alust selles

kahelda.

Vahepealne ligi aasta pikkune aeg on võimaldanud isal ja lapsel omavahelist suhet tugevdada

ning ei ole mingit alust arvata, et lapse ööbimine isa juures kahjustaks last. Emal on kindlasti

lapsega tugev emotsionaalne side, kuid see ei tähenda, et lapsel ei saaks lähedast suhet olla ka

isaga. Laps ööbis isa juures paar korda juba enne 2020. a märtsi (vt Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht) ning ei ole teada, et ta oleks seda vastumeelselt teinud.

Asja materjalidest nähtub, et isa ja laps saavad omavahel eesti ja inglise keeles edukalt

suheldud. Asjaolu, et isa on lubanud lapsel Playstationiga mängida ja ostnud talle Coca-Colat,

ei anna alust isa ja lapse suhtlust piirata. Samuti ei pea isa lapsega suhtlemisel lähtuma ainult

ema arusaamast selle kohta, milliseid tegevusi võiksid isa ja laps koos ette võtta ning millised

tegevused on last arendavad.

20. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

21. Kolleegium jätab määruskaebuse menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause

alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik