1-19-8841/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-8841 1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-8841 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi

Viru Vangla esitatud materjalid S.G

(S.G) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu S.G isikukood XXX; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu S.G (videokonverentsi teel) kaitsja Irina Žurina (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § § 175 lg 1 p st 4, § - -dest 426, 432, - 180 lg-test 1, 3 kohus määrab:

Jätta enne tähtaega S.G vangistusest tingimisi vabastamata.

Määrata Viru Advokaadibüroo akstava riigi õigusabi tasu suuruseks OÜ- Idale m S.G-le 97,20 eurot. osutatud riigi õigusabi eest KrMS § 180 lg 1 alusel mõista S.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 97,20 eurot aksuja , mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest M Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS- 72300 is või arveldusarvele nr EE4017000170028

1-19-8841 2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohu 06.11.20 . a otsusega tunnistati S.G 1 19 süüdi KarS § 121 lg , § 424 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti . S.G-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus S.G suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § sätestatud kontrollnõudeid -s 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 ja kohustusi. Katseaja algus oli 06.11.2019.

2. Viru Maakohu 18.03.2021. a määrusega pikendati S.G-le Viru Maakohtu

06.11.2019. a ega kuni 06.07.2021. kohtuotsusega määratud katsea 2 kuu võrra, s.o

3. Viru Maakohu 26.04.2021

S.G-le Viru Maakohtu . a määrusega pöörati

06.11.2019. ja a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumine.

4. Viru Vangla esitas 12.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

S.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes S.G isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla tingimisi . ennetähtaegset vabastamist

5. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Kinnipeetav S.G kinnitas 22.11.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega sõnul e kehalise väärkohtlemise vabaneda. S.G pani ta toim, et kaitsta oma vara. S.G tunnistab, et joobes mootorsõiduki juhtimine oli mõtlematu tegu. Samuti tunnistab ta probleeme alkoholiga. Ta on proovinud arstiabi saada, kuid seoses COVID-19 levikuga lükati arsti vastuvõtt pidevalt edasi, vahepeal oli arst ise haige ning ta pole siiani arsti

Luminor Bank AS- 99919700056634 ning is. Maksekorraldusele märkida viitenumber

selgitus „ , kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on S.G , 1-19-8841

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule , tema kaitsjale, prokurörile ja S.G-le Viru Vanglale. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb

määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui

maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

1-19-8841 3(5)

vastuvõtule saanud. Tal on olnud vangistuses aega mõista, et alkoholist tekivad vaid probleemid ning ta peab alkoholiprobleemiga tegelema. Samuti nõustub S.G osalema kohtu poolt määratud . Ta toob välja, et on varem töötanud O sotsiaalprogrammides klubis lastega, kuid vangla peab teda ühiskonnale ohtlikuks. sõnul on ta suhtlusringkond väike ning S.G

suhtleb kriminaalkorras karistamata inimestega. L deks isaks ootavad lapselapsed teda jõulu

külla S.G ei nõustu vangla arvamusega, et tal puudub motivatsioon kuritegude . toimepanemisest hoidumiseks.

7. Kaitsja hinnangul S.G ks vabanemiseks olemas. on kõik eeldused ennetähtaegse S.G on end vangistuse jooksul hästi üleval pidanud, tal on vabanemisel olemas lähedaste

toetus, eluning koht. Ta tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis sellega tegelema. töö S.G on motivatsioon kuritegude toimepanemisest hoiduda ning ka ohuprognoos annab põhjust arvata, et ta ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S.G ning

tema kaitsja, on seisukohal, et S.G

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

9. KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on S.G puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

10. KarS § 76 lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega

peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus

märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab Ka § rS 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku

otsustusruumi. -s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid KarS § 76 lg tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).

12. Positiivselt iseloomustab S.G tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S.G ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti peab kohus positiivseks, et S.G on vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx -s F ning võimalus jätkata tööd OÜ , kus S.G ka enne vangistust töötas. S.G on lähedased, kes teda toetavad ning

K-

Raha andmetel puuduvad tal Samas a, et S.G oli elukoht, võlad. on oluline märkid

1-19-8841 4(5)

samasugused suhted lähedastega ning töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ainuüksi need asjaolud tema puhul uute kuritegude toimepanemist ei välista.

13. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise

peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087, p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on

alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.

14. Riigikohus on selgitanud,

on toimepandud kuriteo asjaolude et KarS § 76 lg 4 kohaselt

arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-09-14104, p 21-22). S.G karistati KarS § KarS § 121 lg-s 1 ning 424 lg-s 1 kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

S.G on

oma kodus karistatud kehalise väärkohtlemise eest – ta lõi kannatanut jalaga näkku ning trampis ta peal, millega tekitas kannatanule pea pindmised hulgivigastused, koljuja näoluude

murrud, ninaluu lahtise murru, lahtise peahaava, nina lahtise haava

ning sääremurru. S.G oma vara kaitsmiseks kannatanu tahtis ta ütles kohtuistungil, et pani teo toime – televiisori maha müüa või pandimajja viia, samuti kartis ta, et kui kannatanu ta koju ööseks jääb, võib ta korteri tühjaks varastada. Kohtuistungil kinnitas V. Kirillobv, et pani teo toime

alkoholijoobes. Samuti pani S.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

S.G alkoholi tarvitanud ega juhtis sõidukit alkoholijoobes, sest ta sõber oli samuti polnud võimeline ise sõitma.

15. Arvestades toimepandud kuritegusid, peab kohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi S.G õiguskuulekale käitumisele. Ka kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S.G puhul kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritervitamine. Viru Maakohu

06.11.2019. a otsusega jäeti mõistetud karistus S.G suhtes täielikult täitmisele

pööramata, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. S.G rikkus korduvalt (08.09.2020; 23.02.2021;

08.04.2021) kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuigi oli teadlik, et rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Kohtu kohaldatud leebem mee – de

katseaja pikendamine – S.G käitumisele mõju ei avaldanud ning ta jätkas alkoholi

tarvitamist. S saabus ka üüdimõistetu vanglasse alkoholijoobes. Oma sellise käitumisega on S.G pooleteise aasta jooksul ei suutnud ta näidanud, et kriminaalhooldusel oldud ligi

teha vastavaid järeldusi ja oma käitumist muuta. S.G tunnistab küll alkoholi

kuritarvitamist, kuid süüdistab endast sõltumatuid asjaolusid, miks tal ei ole õnnestunud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kohus ei pea usutavaks, et S.G ei olnud vabaduses olles

võimalik üle aasta pikkuse perioodi jooksul oma alkoholiprobleemiga arsti vastuvõtule

pöörduda. S.G senist käitumist arvestades, ei pea kohus praeguseks kantud viie kuu

pikkust vangistust selliseks ajaks, et on oma tõsimeeli uskuda, et S.G nüüdseks suhtumist muutnud.

16. S.G senine ja toimepandud kuriteod kinnitavad, et just alkoholi käitumine tarvitanuna ei oska ta probleeme seadusekuulekalt lahendada. See asjaolu tekitab aga kahtlusi

ka tema ei pea praeguseks kantud karistuse edaspidises õiguskuulekas käitumises. Kohus pikkust selliseks, mis annaks vaieldamatult aluse järeldada, et S.G on oma hoiakuid ning

suhtumist muutnud. Kohtu hinnangul säilib märkimisväärne risk, et õib S.G v vabanemisel jätkata alkoholi kuritarvitamist ja selle mõjul kuritegude toimepanemist.

1-19-8841 5(5)

17. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita varasem käitumine vabaduses kohtus S.G

veendumust isiku edasisest Olukorras, kus asjaolud nende kogumis õiguskuulekuses. hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

18. S.G-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot. Kohus

peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja . osas põhjendatuks J -st 3 -st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 uhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg ja § 23 lg

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg- - dest 1 ja 10, § 7 lg dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu

suuruseks 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu S.G-lt väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva kohtunik