2-21-13529/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13529

Tsiviilasi

FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2394 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, asukoht

Järva tn 9c, 80023 Pärnu)

Hageja esindaja: juhatuse liige M M (e-post xxx)

Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn)

Kostja

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat

Timo

Kullerkupp,

advokaat

Ken

Kaarel

Gross

(e-post

menetlus@rask.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt lennuhüvitis 1800 eurot

FlightClaims OÜ kasuks.

3. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Rahuldada hagiavaldus ja välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt

FlightClaims OÜ kasuks kahjuhüvitis 330 eurot ja sissenõudmiskulud 120 eurot,

kokku 450 eurot.

5. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks viivis

lennuhüvitiselt (1800 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28.04.2021.a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.

2. Rahuldada FlightClaims OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3. Määrata kindlaks FlightClaims OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 250

eurot.

4. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks

menetluskulud 250 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

FlightClaims OÜ esitas 28.08.2021 Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga

2298,53 eurot. Nõude aluseks on hagejale tema klientide G S, A R ja M S poolt 19.08.2021

lepinguga loovutatud nõuded ning hageja menetluskulud. Hagejale loovutatud nõuete

kogusumma 2298,53 eurot koosneb seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1800 eurot, s.o 600

eurot iga kliendi kohta), hageja klientide kohtuvälisest ning tulevikus tekkivatest

õigusabikuludest

kogusummas

eurot

(s.o

eurot

kliendi

kohta)

ning

sissenõudmiskulust summas 120 eurot. Kostja on nõustunud tasuma 1800 eurot kolme kuu

möödumisel pärast hageja klientide lennuhüvitiste nõude kättesaamist kohtuväliselt

rahuldama, kuid oma algses vastuses lubas väljamakseid teostada alles 3-4 kuu pärast ehk

oktoobri või novembri lõpus käesoleval aastal. Hagejal on alus arvata, et kostja käitumine on

vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega ja arvestades kostja varasemat käitumist on

alus arvata, et kostja ei teosta väljamakseid novembri lõpuks.

Hagiavalduse kohaselt broneerisid hageja kliendid tšarterlennu nr MYX586 HRG-TLL

väljumiskuupäevaga 24.04.2021, mis hilines pikaajaliselt. Lennu algne kavandatud

väljumiskuupäev ja kellaaeg olid 24.04.2021 22:25. Tegelikkuses lennuki tehnilise rikke tõttu

lend väljus alles järgmisel päeval ehk 25.04.2021 ligikaudu kell 10:25 ning saabus Tallinna

lennujaama kell 16:02 esialgselt kavandatud 04:55 asemel. Lennu hilinemise tõttu jõudsid

hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega rohkem kui üksteist tundi.

27.04.2021 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitiste nõude e-posti teel. Kuna kostja pole

sellele nõudele kahe kuu jooksul vastanud ega nõuet rahuldanud, pöördus hageja 28.06.2021

klientide avaldusega eesti Tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja lubas korduvalt

võlgnevuse tasuda, kuid võlgnevust ei ole hagiavalduse esitamise seisuga tasutud.

Hageja palub kostjalt välja mõista lennuhüvitise 1800 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot,

kahju hüvitise 330 eurot ja viivise lennuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

28.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja

märgib

02.10.2021

seisukohas,

et

reisijad

loovutasid

hagejale

võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude. Hageja hinnangul

loovutasid tema kliendid hagejale kõik neli eraldiseisvat nõuet, mistõttu ei saa need nõuded

olla hiljem esitatud kostjale uuesti nende klientide poolt. Isegi juhul, kui teatud nõuet ei saa

pidada hagejale loovutatuks, siis hageja toonitab, et on põhinõude omanik, mis hageja

hinnangul annab automaatselt hagejale õiguse nõuda kõik, mis põhinõudega kaasneb, eriti

esitada seadusjärgseid nõudeid. Kõik kõnealused nõuded olid kostja lepingulisele esindajale

esitatud 23.08.2021 ning kostja ei ole nende vastu vaielnud. Seoses viivisenõudega märgib

hageja, et kostja on andnud hagejale alust kohtu poole pöördumiseks nii oma varasema

käitumisega sarnastes asjades, kui oma üleüldise suhtumisega lennureisijate õigustesse ja

sellest tuleneva äärmiselt pahatahtliku käitumisega, samuti sellega, et kostja ei reageerinud

mitte ühelegi hoiatusele kohtumenetluse kohta kõnealuste nõuete osas ega ei näidanud üles

huvi kohtuvälise kompromissi sõlmimise osas. Hageja leiab, et kostja poolt pakutud

maksetähtaeg on ebamõistlikult pikk. Hageja on täiendavalt võtnud kõnealuste nõuete osas

kostja lepinguliste esindajatega ühendust e-posti teel ning üritas pidada läbirääkimisi

kohtumenetluse vältimiseks, kuid kostjast tulenevatel põhjustel ei toonud see paraku mingit

positiivset tulemust – kostja isegi ei avaldanud kompromissi saavutamise osas mitte

mingisugust soovi.

Kostja seisukoht

Kostja esita 29.092021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks

lennuhüvitise 1800 euro osas. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu ja palub jätta hagi

kahjuhüvitise 330 euro, sissenõudmiskulud 120 euro ja viivise väljamõistmise osas

rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad nõuded kokku summas 450 eurot. Nimelt nähtub

nõude loovutamise lepingu p-st 1 (D), et klientide poolt loovutatakse hagejale õigusabikulude

nõue summas 450 eurot (nõue sisaldab ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis

tekivad klientidel pärast lennuhüvitiste saamist. See tähendab, et hagejale ei ole loovutatud

õigusabikuludega (sh sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne

lennuhüvitise saamist. Kuna käesoleval juhul seisneb hageja nõue enne lennuhüvitise saamist

tekkinud õigusabi- ja sissenõudmiskuludes (reisijad ei ole lennuhüvitist saanud), siis järelikult

hagejal vastavas osas nõue puudub. Lisaks leiab kostja, et hageja ei ole esitanud ka ühtegi

tõendit reisijatele õigusabikulude tekkimise kohta, seega on kahju tekkimine tõendamata.

Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hagejale ei ole hagiavalduses toodud õigusabi- ja

sissenõudmiskulude nõuet loovutatud ja reisijatele kahju tekkimine ei ole tõendatud, hagejal

vastav nõue puudub.

Täiendavalt leiab kostja, et EL-i määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitise

tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest.

VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene

ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostja on seisukohal, et tema poolt tarbijavaidluste

komisjonis välja pakutud aeg lennuhüvitise tasumiseks pikkusega 3-4 kuud on mõistlik.

Mõistliku aja sisustamisel tuleb mh arvesse võtta seda, et COVID-19 pandeemia on

lennuettevõtjad, nagu kostja, pannud äärmiselt keerulisse olukorda. Kuivõrd kohustuse

täitmist nõuab hageja, siis on hageja kohustatud tõendama, et kostja poolt välja pakutud

maksetähtaeg on ebamõistlikult pikk. Hageja ei ole seda teinud. Eeltoodust tulenevalt on

kostja seisukohal, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud

sissenõutavaks (täitmise tähtaeg pole saabunud) ja sellest johtuvalt puudub hagejal

viivisenõue.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Põhinõude osaline õigeksvõtt

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga

2298,53 eurot. Nõude aluseks on hagejale tema klientide G S, A R ja M S poolt 19.08.2021

lepinguga loovutatud nõuded ning hageja menetluskulud. Hagejale loovutatud nõuete

kogusumma 2298,53 eurot koosneb seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1800 eurot, s.o 600

eurot iga kliendi kohta), hageja klientide kohtuvälisest ning tulevikus tekkivatest

õigusabikuludest

kogusummas

eurot

(s.o

eurot

kliendi

kohta)

ning

sissenõudmiskulust summas 120 eurot.

Kostja esitas 29.09.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks

lennuhüvitise 1800 euro osas.

Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 1800 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi

osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lennuhüvitise

1800 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus lennuhüvitise 1800 euro ulatuses

tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Hagi lahendamine kahju hüvitise, sissenõudmiskulude ja viivisenõude osas

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Vaidlus puudub selles, et reisijad G S, A R ja M S loovutasid 19.08.2021 lepinguga hagejale

lennuhüvitise 1800 euro nõude. Vaidlus on selles, kas hagejal on kostja vastu õigusabikulude

ja sissenõudmiskulude nõue. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud ei ole viivisenõue.

Kostja hinnangul puuduvad hagejal nõuded kokku summas 450 eurot. Nimelt nähtub nõude

loovutamise lepingu p-st 1 (D), et klientide poolt loovutatakse hagejale õigusabikulude nõue

summas 450 eurot (nõue sisaldab ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis tekivad

klientidel pärast lennuhüvitiste saamist. See tähendab, et hagejale ei ole loovutatud

õigusabikuludega (sh sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne

lennuhüvitise saamist. Kuna käesoleval juhul seisneb hageja nõue enne lennuhüvitise saamist

tekkinud õigusabi- ja sissenõudmiskuludes (reisijad ei ole lennuhüvitist saanud), siis järelikult

hagejal vastavas osas nõue puudub. Täiendavalt leiab kostja, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS

§ 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks (täitmise tähtaeg pole saabunud) ja sellest johtuvalt

puudub hagejal viivisenõue.

Kohus analüüsib esmalt, kas hagejale on loovutatud kohtueelsete õigusabikulude ja

sissenõudmiskulude nõuded. 19.08.2021 nõude loovutamise lepingu punkti 1 D kohaselt

loovutati hagejale punktis A nimetatud lennuhüvitise nõudmisega klientide kohtuväliste

õigusabikulude nõue summas 450 eurot, mis sisaldab punktis C nimetatud võla

sissenõudmiskulusid ning mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitise saamist. 10.11.2021

sõlmisid hageja ning reisijad G S, A R ja M S nõuete loovutamise lepingu lisa, mille punkti

2.1 kohaselt loovutati hagejale 19.08.2021 nõude loovutamise lepingu punktis A nimetatud

lennuhüvitise nõudmisega klientide kohtuväliste õigusabikulude nõue summas 450 eurot.

Kostja ei ole 10.11.2021 nõuete loovutamise lepingu lisale vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et reisijad G S, A R ja M S loovutasid 19.08.2021

nõuete loovutamise lepingu ja 10.11.2021 nõuete loovutamise lepingu lisa alusel hagejale

lennuhüvitise nõude, kohtueelsete õigusabikulude nõude ja sissenõudamiskulude nõude.

Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda lennuhüvitist, kohtueelsete õigusabikulude ja

sissenõudmiskulude tasumist.

Riigikohus on selgitanud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud

võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja

§ 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS

§ 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr

3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-

5-13). Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on reisijaid esindanud kohtueelses

menetluses, esitades kostjale 27.04.2021 lennuhüvitise nõude e-posti teel. Kuna kostja hageja

nõudele ei reageerinud, pöördus hageja 28.06.2021 tarbijavaidluste komisjoni poole.

Asjaolusid arvestades leiab kohus, et reisijatel oli enne nõuete hagejale loovutamist

professionaalse õigusabi kasutamine vajalik. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks ja

põhjendatuks hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet summas 330 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Kohus märgib, et hagiavalduse lisa nr 3 kohaselt esitas hageja 27.04.2021 kostjale

lennuhüvitise nõude e-posti teel. Kuna kostja kahe kuu jooksul hageja nõudele ei vastanud

ega rahuldanud nõuet, pöördus hageja 28.06.2021 tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja

teatas 29.07.2021, et on nõus lennuhüvitise nõude rahuldama ning üritab teostada

väljamaksed 3-4 kuu jooksul. Hageja palub viivise välja mõista alates 28.04.2021. Vaidlus

puudub selles, et kostja on hageja 27.04.2021 nõudekirja kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt

on VÕS § 113 lg 2 alusel kohustuse täitmise aeg kindlaks määratud 27.04.2021 esitatud

nõudega ja nõue muutus sissenõutavaks 28.04.2021. Asjaolu, et kostja vastamisega viivitas

ning teatas, et saab nõude rahuldada 3-4 kuu jooksul, ei peata nõude sissenõutavaks

muutumist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt alates

28.04.2021.

Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 120 eurot, s.o 3×40 eurot iga

nõude eest. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja hinnangul puudub

hagejal õigus sissenõudmiskulusid nõuda, kuna nõude loovutamise lepingu p-i 1 (D) kohaselt

loovutatakse klientide poolt hagejale õigusabikulude nõue summas 450 eurot (nõue sisaldab

ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitiste

saamist.

See

tähendab,

et

hagejale

ei

ole

loovutatud

õigusabikuludega

(sh

sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne lennuhüvitise saamist.

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale loovutati ka sissenõudmiskulude nõue, on

hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus märgib, et sissenõudmiskulude hüvitise

eesmärk on ühelt poolt motiveerida võlgnikku nõuet täitma ning teisalt lihtsustada

võlausaldaja raskesti tõendatavate kulude sissenõudmist – kindlaksmääratud hüvitise suurus ei

sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel (võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus 372

SE seletuskiri). Kuna kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda viivist, siis on tal viidatud

normist tulenevalt õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist ja seega on hageja vastav

nõue põhjendatud.

Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed

õigusabikulud 330 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.04.2021.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p

1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

Hageja esitas 10.11.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad

hageja menetluskulud kokku 818 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 568 eurot.

Seoses hageja õigusabikuludega märgib kohus, et hagejat esindas kohtumenetluses seaduslik

esindaja ehk juhatuse liige. Seega osales hageja käesoleva asja menetluses isiklikult, mitte

lepingulise esindaja kaudu. Kohus on seisukohal, et iseenda lepinguline esindaja ei ole

võimalik olla. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõige 1 sätestab, et leping on tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega eeldab lepinguline suhe vähemalt kahe

erineva isiku olemasolu. Iseendaga ei ole võimalik lepingut sõlmida, mistõttu ei ole võimalik

olla ka iseenda lepinguline esindaja. Kohus selgitab, et reisijad on oma nõuded hagejale

loovutanud, seega osaleb käesolevas tsiviilasjas hagejana FlightClaims OÜ isiklikult. Kõik

maakohtule esitatud dokumendid on esitanud ja allkirjastanud FlightClaims OÜ juhatuse liige

M M ning lepinguline esindaja puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

käesoleval juhul ei saa hagejal tekkida ka lepingulise esindaja kulusid, mistõttu puudub

õiguslik alus hageja taotluse rahuldamiseks.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Kohus määrab hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, milleks on riigilõiv.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik