2-21-14435/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-

Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. november 2021

Tsiviilasja number

2-21-14435

Tsiviilasi

NordiumCorp OÜ hagi GLLAMM ASSETS OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GLLAMM ASSETS OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

GLLAMM

ASSETS OÜ (registrikood 12531777), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Tavo Tiits, vandeadvokaadi

abi Gerda Raag

Vastustaja (hageja): NordiumCorp OÜ (registrikood

14191096), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

GLLAMM

ASSETS

OÜ

määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2021. a

määrus. Teha asjas uus määrus, millega jätta

NordiumCorp OÜ 16. septembri 2021. a hagi

tagamise taotlus rahuldamata.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

kindlaks

maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. NordiumCorp OÜ (hageja) esitas 14. septembril 2021 Tartu Maakohtule hagi GLLAMM

ASSETS OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja

taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 15. septembri 2021. a määrusega rahuldamata.

Hageja esitas 16. septembril 2021 uue taotluse hagi tagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. veebruaril 2021 laenulepingu nr 513/GT, mille alusel

hageja andis kostjale laenu 1 500 000 eurot tagastamistähtajaga 1. september 2021.

Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja ajaõiguslepinguga seati kostja kinnistutele registriosa

nr 319701 ja nr 18286750 hageja kasuks ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Hüpoteegiga tagati

hageja laenulepingust tulenevad nõuded. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse

1 689 493 eurot 15 senti, sh põhivõlg 1 500 000 eurot, intressid 493 eurot 15 senti, leppetrahv

150 000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 39 000 eurot

ning edasiulatuva viivise.

Hageja palub hagi tagada, sest on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjal puudub raha hagi rahuldamise korral

väljamõistetava summa tasumiseks. Vajadus hagi tagamiseks esineb ka vaatamata laenulepingu

tagatiseks seatud ühishüpoteegile. Riiklikult tunnustatud eksperdi Virgo Laansoo hinnangul on

laenulepingust tulenevate nõuete tagatiseks olevad kinnistud kokku väärt hinnanguliselt

1 423 000 eurot. Seega on hageja nõue 266 493 euro 15 sendi ulatuses tagamata. Arvestades, et

käeolev kohtuasi kestab vähemalt kuus kuud, lisanduvad juba sissenõutavaks muutuvale

viivisele edasiulatuvad viivised 549 000 eurot.

Kostja poolt viimati äriregistrile esitatud 2019. majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal raha

vaid 519 eurot ning varasid 500 629 eurot. Kui varadest maha lahutada kostja kohustused

130 000 eurot, siis on kostjal vara kokku 370 629 eurot. Kostja on 18. juunil 2021 võõrandanud

ühishüpoteegiga koormatud kinnistud nr 319701 ja nr 18286750, seega on tema varade maht

vaid paar kuud enne hagejale laenu tagastamise tähtpäeva saabumist vähenenud. Ei saa

välistada, et hagiavaldusest teada saades asub kostja ka teisi kinnistuid võõrandama.

Hageja palub hagi tagamise abinõuna seada kostjale kuuluvale kinnistule nr 46703 asukohaga

Tartu linn, Pikk tn 58/Pärna tn 1 kohtulik hüpoteek summas 815 493 eurot 15 senti (266 493,15

+ 549 000). Kohtuliku hüpoteegi seadmine koormab kostjat minimaalselt, kuivõrd kostja saab

ka hüpoteegiga koormatud kinnistut edasi vallata ja kasutada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 17. septembri 2021. a määrusega hageja korduva taotluse hagi

tagamiseks, seadis hagi tagamise korras kostja kinnistule registriosa nr 46703, asukohaga Tartu

linn, Pikk tn 58/Pärna tn 1 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi

summas 815 493 eurot 15 senti hageja kasuks ning määras 815 493 eurot 15 senti rahasummaks,

mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale

kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et

kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud

huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada

hagi hinda (TsMS § 378 lg 4).

Hageja on nõuet, mille tagamist ta soovib, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud.

Arvestades hageja nõude suurust, kostja viimasest esitatud majandusaasta aruandest nähtuvat

majanduslikku seisundit ning asjaolu, et kostja on paar kuud enne hagejale laenu tagastamise

tähtpäeva saabumist võõrandanud kaks kinnistut, pidas maakohus hagi tagamist põhjendatuks.

Hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kuigi

laenulepingu tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot, on hageja põhistanud, et tema

sissenõutavaks muutunud nõue on 266 493 euro 15 sendi ulatuses tagamata. Samuti on tagamata

hageja edasiulatuva viivise nõue. Kostjale kuuluvale kinnistule hüpoteegi 815 493 eurot 15

senti seadmine on põhjendatud. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib

pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja saab ka

hüpoteegiga koormatud kinnistut edasi vallata ja kasutada, samuti säilib kostjal kinnistu

käsutamise õigus. Hageja on andnud tagatise summas 32 000 eurot (TsMS § 383 lg 11).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse, jätta hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei allu tsiviilasja lahendamine Tartu Maakohtule. Pooled on sõlminud

kohtualluvuse kokkuleppe TsMS § 71 ja § 104 mõttes. Laenulepingu p-i 7.3 kohaselt kuuluvad

laenulepingu täitmisest tulenevad pooltevahelised vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus.

Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostjal on piisavalt vara haginõude täies ulatuses

täitmiseks. Hageja esitas kostja majandusliku seisundi kohta ebaõigeid ja vananenud andmeid.

Kostja varaline seis on vahepealsel ajal oluliselt paranenud. Kostja 2020. majandusaasta

aruande bilansi kohaselt on kostjal vara 11 939 990 eurot (hageja poolt viidatud 500 629 euro

asemel), sealhulgas on kostjal vaba raha pangakontodel 1 023 482 eurot (hageja poolt viidatud

519 euro asemel). Kostja on teinud olulisi investeeringuid materiaalsetesse põhivaradesse: kui

2019. a puudusid kostjal materiaalsed põhivarad, siis 2020. a seisuga on kostjal materiaalseid

põhivarasid 5 807 082 eurot. Kostja on omandanud mitmeid väärtuslikke kinnistuid. Aastal

2020 oli kostja kasum 9 692 306 eurot. Kostja varade mahu ja kasumi sedavõrd suur kasv

tulenes kostja äritegevuses 2020. aastal toimunud muudatustest. Kostja asus COVID-

pandeemia alguses tegelema alkoholipõhiste desinfitseerimisainete tootmise korralduse ja

hulgimüügiga, mille järele oli maailmas tekkinud väga suur nõudlus. Kostja sõlmis mitu

suuremahulist tarnelepingut välisriigi ostjaga.

Hageja on asjakohatult viidanud sellele, et kostja on 2021. aastal võõrandanud mõned kinnistud.

Tegemist oli kostja tavapärase äritegevuse käigus toimunud tehingutega, mis ei olnud tehtud

ilma vastusoorituseta. Kostja majanduslik seis nende tehingute tegemisega ei halvenenud.

Maakohus oleks pidanud kostja nõude suuruse hindamisel jätma arvestama hageja

leppetrahvinõude 150 000 eurot. Hagi tagamisel peab kohus kontrollima ka hageja nõuete sisu

ja hindama nõude õiguslikku perspektiivi. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et

vähemalt teatud osas on hagiavaldus õiguslikult perspektiivitu.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 378 lg-t 4, rikkudes hagi ületagamise keeldu.

Hageja nõue oli juba piisavalt tagatud kostja kinnistutele seatud ühishüpoteegiga. Kinnisvara

hindaja Virgo Laansoo e-kiri pole kinnisvara hindamisakt, vaid kinnisvara hindaja isiklik

subjektiivne arvamus, millel puudub tõendusväärtus. Hageja ise müüs 23. oktoobril 2020

kostjale ettevõtte hinnaga 8 000 000 eurot, kusjuures ettevõtte peamiseks varaks olidki

needsamad ühishüpoteegiga koormatud kinnistud. Kuigi selle tehingu väärtus ei ole üksühele

samastatav müüdud kinnistute koguväärtusega, annab see selge indikatsiooni selle kohta,

milline on ühishüpoteegiga koormatud kinnistute tegelik turuväärtus. Hageja enda hinnangul

oli laenu andmise hetkel 1. veebruaril 2021 ühishüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus

piisav, et neile seada ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Alates sellest ajast on kinnisvara hinnad

tõusnud, mistõttu tänaseks on kinnistute turuväärtus veelgi kõrgem.

Hageja on laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevaid õigusi kuritarvitanud.

Hageja alustas hagiavalduse aluseks olevate nõuete sissenõudmiseks täitemenetluse, esitades

13. septembril 2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute uue

omaniku vastu. Täitmisavalduse esitamise seisuga olid pooltel läbirääkimised laenulepingu

võimaliku pikendamise üle. Hageja pöördus laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust

tulenevate nõuete sissenõudmiseks paralleelselt hagiga kohtusse. Selleks ajaks ei olnud veel

kohtutäituri antud vabatahtliku täitmise tähtaeg saabunud.

Täiendava kohtuliku hüpoteegi seadmine kahjustab ebaproportsionaalselt kostja huve ja õigusi.

Kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju kostja

majandustegevusele. Kostja on soetanud kinnistu eesmärgiga asuda seda panga finantseeringu

kaasabil arendama. Olukorras, kus kinnistul on kohtulik hüpoteek, ei ole pangad üldjuhul nõus

projekti finantseerima, sest kohtuliku hüpoteegi olemasolu tekitab panga jaoks kahtlusi.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Asjaolu, kas antud vaidlus allub Tartu Maakohtule või Harju Maakohtule ei oma hagi tagamise

valguses tähendust. Hagejal on kaks nõuet, millest laenulepingust tuleneva nõude kohtualluvus

on Harju Maakohtus ja hüpoteegi seadmise lepingust tuleneva nõude puhul Tartu Maakohtus.

Seetõttu oli hagejal TsMS § 97 lg 2 alusel õigus valida kohtualluvust.

Kuigi kostja on määruskaebusele lisanud oma 2020. majandusaasta aruande, ei ole seda

äriregistrile siiani esitatud. Seetõttu ei olnud võimalik hagejal ega kohtul sellest juhinduda ning

kostja etteheited on alusetud. Kostja 2020. majandusaasta aruanne on allkirjastatud 30. juunil

2021, kuid see ei ole 3,5 kuu jooksul audiitorkontrolli läbinud, mis seab aruandesse märgitud

finantsnäitajate usaldusväärsuse kahtluse alla. Kui kostja varaline seis on sedavõrd hea, siis on

ebaselge, miks jäid laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kui kostja varaline seis on

väga hea, siis on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti 815 493 eurot 15 senti (u 50% hagi

nõudest), misjärel hagi tagamise abinõud tühistatakse. Kostja ei ole seda teinud.

Ebaõige on kostja väide, et leppetrahvi nõue on perspektiivitu. Kostja ei ole vaidlustanud, et

hüpoteegi seadmise lepingus oli leppetrahvi kohustus kindlustuskohustuse täitmata jätmise

puhuks ette nähtud ja kostja jättis tagatisvara kindlustamata isegi pärast sellekohase nõude

esitamist. Alusetu on kostja väide, et kindlustuskohustus oli vara omanikul ning kostja ei olnud

enam vara omanik hageja poolt nõude esitamise hetkeks. Kostja ajab segamini võlaõigusliku ja

asjaõigusliku nõude. Vaidlusalune kindlustuskohustus on võlaõigusliku iseloomuga ja see

tekitab kohustusi vaid lepingupoolele ehk kostjale. Hüpoteegi seadmise lepingu p-is 3.7

kasutatud termin vara omanik tähistas lepingu sõlmimise hetkel vara omanikku ehk kostjat,

mitte vara igakordset omanikku.

Hagi ei ole üle tagatud. V. Laansoo 16. septembri 2021. a e-kiri on tõendiks TsMS § 229 lg 1

mõttes. Kostja tugineb põhjendamatult kinnistute väärtuse puhul ettevõtte müügilepingule,

mille alusel müüdi neli kinnistut koos tootmisseadmetega, laovaru ja hulgaliste

kaubamärkidega. V. Laansoo 16. septembri 2021. a e-kirjas hinnatakse konkreetselt kahe

kinnistu väärtust. Hagi tagamiseks ei ole vaja tõendeid esitada, piisab vajaduse põhistamisest.

Hageja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu on hagejal

õigus nõuda kohustuste täitmist. Kuivõrd kostja ja kinnistute uus omanik OÜ Alcor Nordic

Spirit on laenulepingust tuleneva võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud, siis on hagejal õigus

otsustada, kas ta nõuab täitmist ühelt või teiselt või mõlemalt korraga.

Laenuleping sõlmiti 1. veebruaril 2021 ja kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnistu soetati

10. veebruaril 2021. Eelduslikult soetas kostja kinnistu hagejalt saadud raha abil. Kuivõrd

laenuraha on hagejale tagastamata, siis seda enam on põhjendatud selle kinnistu hageja kasuks

kohtuliku hüpoteegiga koormamine. Kuivõrd kostjal hageja nõude rahuldamiseks raha puudub

ja kui ta koormab kinnistud pankade kasuks hüpoteekidega, siis ei olegi võimalik hageja nõuet

hagi rahuldamise korral rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi

tagamise taotlus rahuldamata (TsMS § 667 lg 2).

6. Kostja leiab määruskaebuses, et tema suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamine ei ole

põhjendatud, kuna hagi on vähemalt osaliselt perspektiivitu, hagi on üle tagatud, hagi

tagamiseks puudus alus ning kohaldatud hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne.

7. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused: hagi

tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu 22. mai 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-13663, p 13; 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 12;

3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Vaidlust ei ole, et hagiavaldus

ning hagi tagamise taotlus vastavad formaalsetele nõuetele.

8. Hagi tagamine ei ole üldjuhul põhjendatud siis, kui hageja nõude täitmine on juba tagatud

muude menetlusväliste tagatistega, mis on kehtivad ja sissenõutavad.

Hageja nõude tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot kahele kinnistule, hageja on

pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Hageja väitel ei ole

kinnistute väärtus piisav hageja nõude täitmiseks. Kostja vaidleb sellele vastu, leides, et hageja

poolt kinnistute väärtuse kohta esitatud V. Laansoo e-kiri ei ole tõend TsMS mõttes.

Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid. Hagi

tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses

põhistada, mitte tõendada (Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p

16; 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 12).

9. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hageja subjektiivne arvamus võimalike raskuste kohta lahendi täitmisel ei ole piisav, vaid oht

kohtuotsuse hilisemale täidetavusele peab objektiivselt eksisteerima. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu praegusel juhul hageja ega maakohtu põhjendustest asjaolusid, mis annaks

alust väita, et kostja suhtes esinenuks hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 mõttes. Ainuüksi

nõude suurus või hageja viited kostja kehvale majanduslikule olukorrale ei anna alust järeldada,

et kohtuotsuse täitmine võib osutuda raskendatuks. Samuti ei anna selliseks järelduseks alust

asjaolu, et kostja on hageja kasuks ühishüpoteekidega koormatud kinnistuid võõrandanud.

Hagi tagamise kontekstis on reeglina määravaks kostja majanduslik seisund, s.o kostjal vara

olemasolu ja selle koosseis. Kuigi hageja peab nõuet ja hagi tagamise vajadust üksnes

põhistama, mitte tõendama, ei välista see siiski kohtu kohustust kontrollida hagi tagamise

vajaduse põhjendatust.

Asjaoludest nähtuvalt on kostja tegutsev äriühing. Kostja vara väärtust saab kohus hinnata

tuginedes hageja esitatule, kuid ka kättesaadavatele avalikele andmetele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus piisavalt hinnanud ega kontrollinud kostja majanduslikku seisundit.

Avalikest registritest nähtuvalt on kostja käesoleva määruse tegemise seisuga 10 kinnisasja

omanik, millest käesoleva vaidluse esemeks olevale kinnisasjale registriosa nr 46703 on seatud

kohtulik hüpoteek hageja kasuks ning kahele kinnistule registriosa nr 1917903 ja nr 3971604

on seatud hüpoteegid kolmandate isikute kasuks vastavalt 195 000 eurot ja 260 000 eurot.

Ülejäänutel kinnistutel puuduvad kinnistusraamatu IV jaos (hüpoteegid) kanded. Ühelegi

kinnistule ei ole seatud käsutamise keelumärget. Mõnele kinnistule on seatud avalikes huvides

isiklik kasutus Elektrilevi OÜ kasuks (registriosa nr 2346040, nr 5291850 ja nr 5291950) ning

kinnistule registriosa nr 2346040 on kantud ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks ning

reaalkoormatised kinnistu nr 2345940 igakordse omaniku kasuks. Tegemist on ringkonnakohtu

hinnangul selliste kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigustega, mis ei takista kostjal oma

vara kasutamist ega käsutamist.

Samuti avalikest registritest nähtuvate andmete kohaselt on kostja kaubiku Renault Twingo reg

nr 257GJJ, ehitusaasta 2009; sõiduauto Volvo XC90, reg nr 628DBF, ehitusaasta 2017; rolleri

Vespa Primavera 125 ABS, reg nr BC86, ehitusaasta 2020; liikurmasina BRP Can-AM, reg nr

3240TB, ehitusaasta 2020; sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter, reg nr 035TNY, ehitusaasta

2019; sõiduauto Mercedes-Benz V-Klasse, reg rn406SLH, ehitusaasta 2021; sõiduauto Land

Rover Range Rover, reg nr 640RGK, ehitusaasta 2020; Respo paadiveoki reg nr 722YMC,

ehitusaasta 2021; Respo haagise reg nr 706YJJ ehitusaasta 2014 ning sõiduauto Mercedes-Benz

AMG G 63, reg nr 760TLW, ehitusaasta 2019 omanik. Ühelgi nimetatud registrisse kantud

sõidukil, masinal või haagisel ei ole kasutamist ega käsutamist piiravat märget.

Maakohtu määrusest ei selgu, miks ei ole maakohus arvestanud viidatud varaga hagi tagamise

taotluse rahuldamisel. Eespool nimetatud vara arvestades on ringkonnakohtu hinnangul

usutavad kostja poolt määruskaebusele lisatud kostja 2020. a majandusaasta aruandes toodud

andmed kostjal oleva vara kohta. Kuigi kostja 2020. a majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile

käesoleva määruse tegemise seisuga esitatud, arvestades kostjal avalikest registritest nähtuva

vara koosseisu ning vara omandamise aega (enamus kostjale kuuluvatest kinnistutest ning

umbes pooled kostjale kuuluvatest sõidukitest on omandatud 2020. aasta jooksul), on aruandes

toodud andmed käibe- ja põhivarade kohta vastavalt 3 106 878 eurot ja 8 833 112 eurot

usutavad.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostjal piisavalt vara, kostja on tegutsev äriühing, mistõttu ei saa

väita, et oleksid täidetud hagi tagamise alused TsMS § 377 lg 1 mõttes. Asjaolust, et kostja on

hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistuid võõrandanud, ei saa järeldada, et kostja

asub oma muud vara ka võõrandama eesmärgil vältida hageja nõude võimalikku täitmist.

Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus hagi tagamise osas tühistada. Ringkonnakohus

märgib, et hagi tagamata jätmine ei välista hagejal asjaolude muutumise korral uut hagi

tagamise avaldust esitamast.

9. Täiendavalt märgib kostja määruskaebuses ning hageja vastuses esitatud väidetele

ringkonnakohus järgmist.

Kostja väitel on hagi vähemalt leppetrahvi nõude osas perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et

ainuüksi ühe nõude osa võimalik perspektiivitus ei saa tingida hagi tervikuna tagamata jätmist.

Leppetrahvi nõue moodustab käesolevas vaidluses väiksema osa kogu hageja nõudest (hageja

kogu nõue on 1 689 493 eurot ja leppetrahvi nõue sellest vaid 150 000 eurot). Kuigi nimetatud

asjaolu saaks mõjutada hagi tagamise ulatust, leidis ringkonnakohus eespool, et maakohus tagas

hagi põhjendamatult. Seega ei käsitle ringkonnakohus leppetrahvi nõude perspektiivikust.

10.Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse

korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531/27, p 9). Maakohus ei ole praegusel

juhul pidanud hagiavaldust õiguslikult perspektiivituks. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude

õiguslikku perspektiivikust kostja vastu hagis toodud asjaoludel ei saa välistada. Leppetrahvi

nõude kostja või ühishüpoteegiga koormatud kinnistute uue omaniku vastu esitamine on

ringkonnakohtu hinnangul hageja nõude sisuline lahendamine, mida ei saa otsustada hagi

tagamise taotluse lahendamisel.

11. Ringkonnakohus hinnangul ei ole välistatud, et kostja väide ületagamise kohta võib olla

õige. Ringkonnakohus leidis eespool määruse p-s 8, et üldjuhul ei ole hagi tagamine

põhjendatud siis, kui hageja nõude täitmine on juba tagatud muude menetlusväliste tagatistega

ning hageja nõude tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Ringkonnakohus leiab,

et kinnistute väärtus ei ole praegusel juhul üheselt selge ega tõendatud. Kinnistute väärtuse

kindlakstegemisel tuleb lähtuda tõendite kogumist. Kinnistute väärtuse kindlakstegemisel ei saa

lähtuda ainuüksi hageja poolt esitatud V. Laansoo e-kirjast, kuid ka kostja ei ole esitanud

usaldusväärseid tõendeid kinnistute väärtuse kohta. Samas ei pea kohus hagi tagamisel

kinnisasja täpset hinda määrama.

Kuivõrd praeguses asjas ei ole hagi tagamise esmased eeldused täidetud, siis ei analüüsi

ringkonnakohus kinnistute väärtust.

12. Hageja püstitas vastuses määruskaebusele küsimuse, miks jättis kostja laenulepingust

tulenevad kohustused täitmata, kui kostja varaline seis on sedavõrd hea, nagu kostja ise väidab.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asja sisulise lahendamisega, kostjal võib olla sisulisi

vastuväiteid laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise kohta, millele ei saa anda hinnangut

hagi tagamise taotlust lahendades. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise

määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tähtsust asjaolu, millisele kohtule tsiviilasi

peaks poolte hinnangul alluma.

13. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke