2-21-10991/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-10991

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10991

Tsiviilasi

M.V. hagi D.L. ja A.L. vastu asja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmise, kasutuseeliste hüvitamise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

19 164,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.V. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat R.K. (e-post

XXX)

Kostja I D.L. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja II A.L. (isikukood XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M.V. hagis D.L. ja A.L. vastu menetlus asja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmise nõudes loobumisega.

2. Rahuldada M.V. hagi D.L. ja A.L. vastu kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes

tagaseljaotsusega.

3. Mõista D.L. ja A.L. solidaarselt välja M.V. kasuks:

3.1. hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud kasutuseelised 146,77

eurot,

3.2. alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud kasutuseelised 1377,20 eurot,

3.3. viivis protsendina hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kasutuseeliste

nõudelt summas 146,77 eurot alates hagi esitamisest 13.07.2021 kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud D.L. ja A.L. kanda.

5. Määrata M.V. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista D.L. ja A.L.

solidaarselt välja M.V. kasuks 870 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on M.V. (hageja) hagi D.L. (kostja I) ja A.L. (kostja II) vastu

asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kosja I sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu nr XXX-XXX,

mille alusel andis hageja talle kuuluva korteriomandi aadressiga XXX kostjale I üürile, ning

XX.XX.XXXX üürilepingu lisa 5, millega loeti kostja II kaasüürnikuks. Hageja andis korteri

otsese valduse XX.XX.XXXX kostjale I üle. Lepingu punkti 4 järgi kohustus kostja I tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks üüri 399 eurot ning kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele hiljemalt

5 päeva jooksul peale arve esitamist. Kuna kostja rikkus üüri ja kõrvalkulude tasumise

kohustust, ütles hageja üürilepingu üles. Kostjad ei ole pärast üürilepingu lõppemist korteri

valdust vabastanud ning on korterit vallanud alates 01.07.2021 ilma hageja nõusolekuta,

maksmata seejuures hagejale korteri kasutamise eest üüri või muud tasu.

02.11.2021 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt loobub korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuna hageja sai 27.10.2021 korteri valduse

endale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on loobunud

hagist kostjate vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes, lõpetab kohus asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes menetluse loobumisega.

Kohtule teadaolevalt elasid kostjad kuni korteri valduse vabastamiseni aadressil XXX –

dokumentide kostjatele kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna kostjad ei viibinud kohal.

Dokumendid on kostjatele saadetud ka kohtule teadaolevatel e-posti aadressidel (XXX,

XXX). TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale I 01.10.2021 kätte toimetatuks saatmisega. Teises samal ajal kohtu menetluses olnud

ajas nr XXX on kostja I 01.09.2021 e-posti aadressi XXX kasutades edastanud kohtule

kättesaamise kinnituse. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõude kostjale II 19.10.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjad, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on

õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab

kohus otsusest välja põhjendava osa.

Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud kasutuseelised

kokku summas 154,44 eurot, tulevikus saadavad kasutuseelised alates hagi esitamisest

(13.07.2021) kuni korteriomandi valduse hagejale üleandmiseni 399 eurot kuus ning viivise

põhinõudelt summas 146,77 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Arvestades et hageja sai 27.10.2021 korteri valduse endale, on alates hagi esitamisest

sissenõutavaks muutunud kasutuseelise hüvitis summas 1377,2 eurot – hüvitis juuli 19 päeva

eest 244,55 eurot (399 : 31 x 19), augusti ja septembri eest 798 eurot (399 x 2), oktoobri 26

päeva eest 334,65 eurot (399 : 31 x 26).

Arvestades et kostjad vabastasid korteri pärast hagi esitamist ning kasutuseeliste hüvitamise ja

viivise nõudes hagi rahuldamist, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 5, § 162 lg 1 alusel

kostjate kanda.

Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõivu 750 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 120 eurot (tunnihind 120 eurot, sh käibemaks, ajakulu seoses hagiavalduse

koostamise ja kohtule esitamisega 1 tund). Kohus leiab, et hageja taotletud menetluskulud

summas 870 eurot tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista – hageja on tasunud riigilõivu

seaduses ettenähtud ulatuses ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu on

põhjendatud

ja

vajalikud

(TsMS

§

lg

1).

Hageja

kinnitab,

et

ei

ole

käibemaksukohustuslane, seega tuleb lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik