3-21-699/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-699

Haldusasi

Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS kaebus tühistada

Keskkonnaameti 27.10.2020 keskkonnatasu teade nr

DM-111807-1

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna Jäätmete Taaskasutamise AS,

volitatud esindajad v.adv Carri Ginter, v.adv Britta

Retel ja adv Sandra Mikli

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja

Kristjan Kers

Asja läbivaatamine

12.10.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) väljastas 29.08.2003 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-ile prügila

käitamiseks keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-18510, mille kohaselt on kontrollperioodil

ettevõttel lubatud praakkomposti taaskasutada 40 000 t aastas.

2. KeA 17.11.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/638 kinnitati ladestusala sulgemiskava

(edaspidi: sulgemiskava) ja MK Konsultatsioonid OÜ poolt koostatud ladestusala sulgemise

projekt (edaspidi: 2014. a sulgemisprojekt), mis näevad ette kattekonstruktsioonis biofiltrite

rajamise kompostist või praakkompostist.

3. Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 28.09.2015 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-ile

sulgemiskava ja 2014. a sulgemisprojekti alusel ehitusloa nr 1512219/11290 prügimäerajatise

ehitamiseks kestusega kuni 02.06.2043.

3-21-699

2(11)

4. 17.02.2017 koostas projekteerimisfirma MK Konsultatsioonid OÜ sulgemiskava muudatuse

Lisa 1 (edaspidi: 2017. a muudatusprojekt), millega muudeti 2014. a sulgemisprojekti selliselt,

et 11 väikese biofiltri asemel on projekteeritud samale kõrgusele, samale maa-alale ja samal

eesmärgil 2 suurt biofiltrit ja nende sügavust on suurendatud seniselt 1,5 m-lt 3,5-4,0 meetrile.

5. Keskkonnainspektsioon teostas 25.03.2019 objekti kontrolli, mille käigus tuvastas, et rajatud

on üks biofilter pindalaga 6444,48 m2.

6. Jõelähtme vald tuvastas 29.04.2019 paikvaatluse käigus, et prügilakeha ülemisse ossa on

rajatud üks biofilter, mille mõõdud ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile.

7. 29.04.2019 taotles Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS 2017. a muudatusprojekti võtmist

eelprojekti juurde.

8. Jõelähtme Vallavalitsus tegi 10.05.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00070, millega

peatas ehitusloa nr 1512219111290 aluseks olevad ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd.

9. KeA alustas 03.05.2019 sulgemiskava muutmise menetlust nr M-106134, mille tulemus ei

ole praeguseks selge.

10. KeA ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS-i kohtumisel 21.05.2019 lepiti kokku, et

Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS tellib ja esitab KeA-le sulgemisprojekti muudatusele

eksperthinnangu, mille koostajaks on sama ekspert, kes koostas ka 2014. a sulgemisprojektile

eksperthinnangu.

11. KeA kinnitas 24.09.2019 Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS kompleksloa muudetud

versiooni.

12. KeA alustas 01.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2162 maksukontrolli Tallinna Jäätmete

Taaskasutuse AS keskkonnatasu deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse üle ning kontrollis

praakkomposti taaskasutamist perioodil 2015. aasta I kvartal kuni 2019. aasta III kvartal.

13. 25.03.2020 koostas KeA kontrolli tulemusena kontrollakti nr 6-7/20/4685, milles leidis, et

kaebaja on taaskasutanud jäätmeseaduse (JäätS) § 15 lg 1 tähenduses 1 929,5 t praakkomposti

ning kõrvaldanud JäätS § 17 lg 1 tähenduses 58 279,5 t praakkomposti, mis toob kaasa

saastetasu nõude summas 1 739 060,28 eurot.

14. Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas 22.04.2020 kontrollaktile eriarvamuse.

15. KeA kohustas 27.10.2020 keskkonnatasu teatega nr DM-111807-1 Tallinna Jäätmete

Taaskasutuse AS-i tasuma saastetasu summas 1 005 026,12 eurot. KeA leidis, et

kontrollperioodil on prügila ladestusalale viidud praakkomposti kokku 60 209 t, millest on

taaskasutatud JäätS § 15 lõige 1 tähenduses 26 528,5 t ning 33 680,5 t on kõrvaldatud JäätS §

17 lõige 1 tähenduses.

16. Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas 26.11.2020 keskkonnatasu teatele vaide

Keskkonnaministeeriumile, kes jättis 02.03.2021 vaideotsusega nr 1-2/21/90 (edaspidi:

vaideotsus) vaide rahuldamata.

17. Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS esitas Tallinna Halduskohtule 01.04.2021 kaebuse,

milles taotles KeA 27.10.2020 keskkonnatasu teate nr DM-111807-1 tühistamist.

18. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.04.2021 määrusega Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS

esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni KeA

27.10.2020 keskkonnatasu teate nr DM-111807-1 kehtivuse.

POOLTE SEISUKOHAD

19. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

3-21-699

3(11)

1) Vastustaja ühendas omavahel õigusvastaselt riikliku järelevalve menetluse ehitusvaldkonnas

ja maksumenetluse. Keskkonnainspektsioon (KKI) kontrollis 25.03.2019 prügilas kaebaja

tegevust. Kohapealse kontrolli käigus tuvastas KKI, et ettevõte tegeles prügila ladestusala

sulgemisel esimese biofiltri rajamisega, mille ehitamisel ei lähtutud vastustaja poolt kinnitatud

sulgemiskava Lisas 1 olevast 2014. a sulgemisprojektist, vaid 2017. a muudatusprojektist.

Kontrollaktis kajastub vastustaja ning Jõelähtme valla (KOV) kirjavahetus seoses

ehitustegevusele hinnangu andmisega ning KOV on selgelt leidnud, et uue ehitusloa taotlemise

vajadus selgub peale tehtava eksperthinnangu valmimist. Kontrollakti tegemisel ja

maksumenetluse läbiviimisel oli teada, et kaebaja on KOV-le ja vastustajale esitanud

ehitusprojekti

muutmise

taotluse.

Kaebaja

esitatud

eriarvamuses

taotles

kaebaja

maksumenetluse lõpetamist ja ehitusloa menetluse jätkamist või maksumenetluse peatamist

ehitusloa menetluse läbiviimise ajaks. Kontrolliakti koostamise ajal oli teada, et ehitustegevus

2017. a muudatusprojekti alusel on prügila sulgemiseks sobiv ning igal juhul on selliselt tagatud

biofiltri toimimine. Seda arvesse võttes oli keskkonnaküsimustes ekspertide hinnangud teada

ning vastustaja oleks pidanud ootama ära KOVi hinnangu ehitusprojekti osas. Käesoleval juhul

on aga vastustaja selgelt rikkunud pädevuste jaotust erinevates valdkondades järelevalve

teostamise suhtes.

Jäätmekäitlusele ja ehitisele ning ehitamisele esitatavad nõuded on erinevad ning vastustaja ei

tohi

sekkuda

KOVi

pädevusse

kuuluvate

järelevalveküsimuste

lahendamisse

maksumenetlusega. Tööstusheite seaduses (THS) ja JäätS-s on sätestatud vastustaja pädevus

prügilatele väljastatud komplekslubade osas järelevalve teostamisel. THS § 41 kohaselt piirdub

pädevus käitise või selle osa tegevuse täieliku lõpetamise korral keskkonnale avalduva

ebasoodsa mõju vältimise või vähendamise meetmete ja järelhoolde abinõudega. Ehitisele ja

ehitamisele esitatavaid nõudeid prügilas saab kontrollida üksnes KOV (EhS § 130). Korraldus

on õigusvastane, sest läbivalt on arusaadav, et vastustaja tugineb maksuotsuse tegemisel

ehitustegevuse argumentidele. Kaebaja on iga-aastaselt esitanud vastustajale jäätmearuande,

mille vastustaja on kontrollinud ja kinnitanud. Kaebaja on jäätmearuannetes välja toonud kõik

taaskasutamiseks ette valmistatud ja taaskasutatud jäätmekogused, sh praakkomposti kogused.

Kompleksloa alusel toimuva tegevuse on vastustaja lugenud õiguspäraseks. Järelikult ei oleks

saanud maksumenetlus kunagi alatagi, kuivõrd tegevus kompleksloa alusel on olnud

õiguspärane.

2) Prügimäe ladeala sulgemine on ehitamine, mis on käesoleval juhul pooleli. Prügimäe

sulgemise tulemus on haljastatud künkalaadne mägi. Alguses toimub ehitusloa alusel prügila

põhjakihi ehitamine (ehitustegevus ehitusloa alusel), siis jäätmete ladestamine kuni lubatud

kõrguse saavutamiseni ja vaba mahu täitumiseni (toimub keskkonnakompleksloa alusel),

seejärel prügila sulgemine sulgemisprojekti ja ehitusloa alusel (ehitustegevus ehitusloa alusel).

Ehitamiseks on võimalik kasutada ehitusmaterjale ning taaskasutada selleks sobivaid jäätmeid,

mis kajastatakse sulgemisprojektis ja kompleksloas, määrates ära jäätmeliik, toimingukood ja

kogus aastas. Sulgemiskava ja 2014. a sulgemisprojekt nägid ette sulgemisetegevustena

biofiltrite rajamise prügila kõige kõrgemasse ossa piiritledes ära biofiltrite soovitusliku

ehitusala. Vaideotsuse p-s 4.3 samastatakse sulgemis- ja ehitusprojekt ning nendes sisalduvate

nõuete järgimine. Ehitustegevuse vastavust ehitusloale, sh ehitusprojektile hinnatakse

kasutusloaga, sest kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning

ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Prügila sulgemine ja

sulgemiskonstruktsiooni ehitamine ei ole käsitletav kompleksloa alusel lubatavate ja

läbiviidavate tegevustena, nt jäätmete ladestamisena.

Ehitusseadustikust (EhS) ega ehitusprojekti koostamisele esitatavatest nõuetest ei tulene

nõudeid

ehitusmaterjali

paigutamisele

ehitustegevuse

läbiviimisel.

Sellekohane

otsustuspädevus on ehitamiseks õigustatud isikul. Ehitusmaterjali ümberpaigutamine

3-21-699

4(11)

ladestusalal ei tähenda, et selle tulemusel valmiks ilmtingimata nõuetele mittevastav ehitis.

Ehitustegevuse käigus on tavapärane, et esineb kõrvalekaldeid ehitusloa aluseks olnud

ehitusprojektist. Käesoleval juhul puudub pädeva korrakaitseorgani hinnang muudatuste

olulisusele. Vaide lahendamisel leiti, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa

kompleksloas toodud koguseid. Vastustaja on ignoreerinud neid asjaolusid ja asunud hindama

ehitustegevust ja tõlgendanud seda kui ladestamistegevust ja läbi selle tuletanud keskkonnatasu

maksmise kohustuse. KOV on riikliku järelevalve menetluse raames teinud ehitustegevuse

peatamise ettekirjutuse. Tegemist on siiski üksnes meetmega, mis võimaldab uurida tekkinud

olukorda ja rakendada asjakohaseid meetmeid, et ehitustegevus oleks lõpptulemusel

õiguspärane. Vaatamata sellele on vastustaja väidetavale korrarikkumisele reageerinud

maksuteatega, milline alus puudub keskkonnatasude seaduses (KeTS).

3) Keskkonnatasu saab nõuda üksnes jäätmete kõrvaldamise eest. Prügila territooriumile

saabunud materjali ei saa lugeda kohe kõrvaldatuks ja määrata maksu. Keskkonnatasu ei ole

trahv või ka korrakaitsemeede ebaseadusliku ehitustegevuse eest vaid keskkonna kasutusõiguse

hind (KeTS § 3 lg 1), mida tasutakse KeTS ja maksukorralduse seaduse (MKS) alusel. KeTS §

18 lg 1 kohaselt saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse JäätS tähenduses.

Vastustaja oleks pidanud maksumenetluses tuvastama, et perioodil 2015. aasta I kvartal kuni

2019. aasta III kvartal ei ole kaebaja tegelenud täitunud prügila osal prügila sulgemistöödega

vaid hoopis praakkomposti ladestamisega ning jätnud selle eest saastetasu deklareerimata.

Selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud, sh ei ole vastustaja kordagi väitnud, et maksuteate on

tinginud asjaolu, et kaebaja on 33 680,5 t praakkomposti viinud jäätmete vabale ladestusalale

ning ladestanud ja on jätnud saastetasud kontrollperioodil õigusvastaselt deklareerimata.

Vastupidi, vastustaja ning ka Keskkonnaministeerium on olnud nõus, et praakkompost on

üksnes paigutatud biofiltrite alale, kuid saastetasu tuleb sellele vaatamata määrata üksnes

põhjusel, et kaebaja ei ole oodanud ära sulgemisprojekti kinnitamise menetluse formaalset

lõppu.

Maksustamist kaasa toova ladestamisega ei saa tegemist olla ka põhjusel, et ehitusplatsil

seisvaid jäätmeid ei ole tihendatud mahumassini vähemalt 900 kg/m3, mis vastaksid sellise

töötlemise tulemusel jäätmete ladestamise nõuetele. Samuti on neid jäätmeid igal ajal võimalik

teisaldada ning tegemist ei ole lõpliku ainete või jäätmete keskkonda viimisega, sest ehitusplatsi

kasutatakse ehitustegevuseks mitte ladestamiseks ja kasutatavad jäätmed kasutatakse prügimäe

sulgemisel biofiltri ja kasvukihi rajamiseks. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-3-05 p-de 15 ja 16

kohaselt ei tule saastetasu maksta juhul kui käitleja on saaste eemaldanud, mh nt kokku

kogunud. Vastustaja ei ole maksuhalduri põhikohustust (uurimispõhimõte) täitnud, eelkõige ei

ole arvestatud asjaolusid ja tõendeid, mis võiksid maksukohustust vähendada. Kui saastetasu

määrav haldusakt siiski jõusse jääb, tuleks vastav maksuteade hiljem MKS § 102 alusel ikkagi

kehtetuks tunnistada ning saastetasu tagastada, kuna ilmnenud on uued asjaolud fakt, et

maksustatud jäätmed tõepoolest taaskasutati, mis igal juhul ka aset leiab, kuna kaebajal on

taaskasutatavat praakkomposti kogu sulgemise ehitusprojekti järgsest mahust puudu.

4) Vastustaja varasem praktika kinnitab, et sulgemiseks vajaliku jäätmematerjali kogumist ei

maksustata. Vastustaja seisukoht, et praakkompost tuleb lugeda automaatselt formaalselt

kõrvaldatuks ka ainuüksi põhjusel, et kompleksluba ei võimaldada jäätmematerjali

vaheladustada juhul kui selleks puudub kompleksloas selle jäätmematerjali real vastav

toimingukood R13, on ebaõige. Saastetasu ei saa nõuda vastava õigusliku aluseta. KeTS § 18

lg 1 p 1 sätestab, et saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse

tähenduses, välja arvatud jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute

korral. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa nõuda saastetasu ka jäätmete taaskasutamisega seotud

ettevalmistavate tegevuste eest, samuti ei ole võimalik nõuda saastetasu juhul kui kompleksloas

puudub taaskasutamiseks ette valmistatud jäätmematerjali ladustamise toimingukood R13.

3-21-699

5(11)

Kaebajal oli perioodil 2015‒2019 olemas kompleksloas praakkomposti valmistamiseks plats

ladeala kasutamata alal (8 väljak, suurusega 35x150), millel kompostiti MBT orgaanilist jäädet

jäätmekoodiga 19 12 12, toimingukood R12o (bioloogiline kompostimine) ja R13. Töötluse

tulemusel tekkiski praakkompost jäätmekoodiga 19 05 03, mida kaebaja võis kasutada

sulgemistegevusel. Seega puudus perioodil 2015‒2019 vajadus taotleda eraldi toiminguid

läbiviidud materjali (praakkompost) ladustamiseks. Lisaks on küsitav, kas kompleksloaga on

võimalik reguleerida konkreetselt ehitusalal ehitusmaterjali vaheladustamist. Vastavale

õiguslikule alusele ei ole viidatud vaidlustatud korralduses ega ka vaideotsuses. Isegi, kui

lugeda kaebaja tegevust kompleksloaga vastuolus olevaks jäätmete vaheladustamiseks

ehitusplatsil, siis ei saa see iseenesest kaasa tuua maksukohustust. Sellisel juhul oleks tegemist

JäätS §-s 1201 sätestatud jäätmete käitlemise nõuete rikkumisega, mille eest on ette nähtud

rahatrahv või algatada tuleks kehtiva loa muutmine, mitte lugeda jäätmed formaalselt

kõrvaldatuks. Vastustaja lubas Torma prügila haldajal Amestop OÜ-l varuda materjali

taaskasutamise eesmärgil aastatel 2013‒2018 ilma sulgemiskava kinnitamata, sh ehitusprojekti

ning ehitusloata. Ka Amestop OÜ kompleksloas puudus viide, et taaskasutatavaid jäätmeid

võiks vaheladustada ladestusalal. Erinevalt kaebajast, ei esitatud Amestop OÜ-le

keskkonnatasu nõuet perioodil 2013‒2019 kogutud materjali eest.

5) Saastetasu ei saa määrata loata jäätmete taaskasutamise eest. Prügila sulgemiseks ette

valmistatud ja kasutatud materjal vastab jäätmete taaskasutamise mõistele. Praakkomposti

kasutamine kasutatud koguses vastab taaskasutamise mõistele JäätS § 15 lg 1 alusel.

Kompleksloa Tabelis 24 on nimetatud jäätmeliigid, mille kasutamist prügila territooriumil

tõlgendatakse jäätmete taaskasutamisena. Nende seas on taaskasutustoimingu koodid R3o ja

R3m määratud praakkompostile. Järelikult on vastustaja loas määranud, et praakkompost

suunatakse koguses 40 000 t/a taaskasutusse. Keskkonnaministeerium nõustus vaide

lahendamisel, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa kompleksloas toodud

koguseid (40 000 t/a). Järelikult on kaebaja tegevus olnud nii jäätmematerjali taaskasutamise

suunamise kui ka maksimaalsete koguste osas kooskõlas kehtiva kompleksloaga. Ka vastavalt

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, sulgemiskavale, 2014. a sulgemisprojektile ning

2017. a muudatusprojektile on kaebajal õigus kattekihis kasutada ehitusmaterjalina

praakkomposti (19 05 03).

Praakkomposti käsitlemine jäätmete taaskasutamisena lähtub muuhulgas põhimõttest, et kuni

2027. aastani loetakse kaebaja poolt ette valmistatud ja taaskasutusse suunatud praakkomposti

kasutamist nii biofiltris kui ka kattekihis jäätmete ringlussevõtuks Euroopa Liidu direktiivi

2018/85116 tähenduses. Sealt edasi loetakse materjali taaskasutust lihtsalt taaskasutamiseks

ilma ringlussevõtuta kuna eesmärk on suurendada biojäätmete liigiti kogumist. Praakkomposti

kasutatakse väga vajalike biofiltrite rajamiseks. Praakkomposti taaskasutamise tõlgendust

kinnitab ka see, et 14.10.2020 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu metaaniheite

vähendamise strateegia. Teatises kirjeldatakse terviklikku poliitikaraamistikku, milles on

ühendatud konkreetsed sektoriülesed ja sektoripõhised meetmed EL-is ning rahvusvahelisel

tasandil. EL metaanistrateegia näeb ette prügilate sulgemisel ja suletud prügilates metaani

kogumiseks oksüdatsioonikihi rajamist praakkompostist ehk seda sama, mis on prügila 2014.

sulgemisprojektis ja 2017. a muudatusprojektis ette nähtud. Jäätmete taaskasutamise määratlus

ei sõltu 2014. a sulgemisprojektist. Taaskasutusse suunatud jäätmemahtude ületamine biofiltri

konstruktsioonis ei tähenda seda, et jäätmed saab lugeda õiguslikus mõttes kõrvaldatuks.

Kaebaja ei ole ületanud sulgemiskavas ja 2014. a sulgemisprojektis toodud kasvukihis ja

biofiltris kasutatava praakkomposti eelduslikke koguseid. 2017. a muudatusprojekt lähtub

sulgemiskavast, mille kohaselt võiks biofiltrite pindala jääda suurusjärku 5‒10% prügila

kogupindalast. Sulgemiskava kohaselt võis kaebaja kasutada prügila sulgemisel kokku 54 097

m3 praakkomposti. Antud juhul on kaebaja kasutanud kokku 60 209 t ehk ca 35 000 m3

3-21-699

6(11)

(maksumenetluses aluseks võetud erikaal 1,7) praakkomposti. Ka Keskkonnaministeerium

nõustus vaide lahendamisel, et kaebaja poolt kasutatud praakkomposti kogus ei ületa

kompleksloas toodud koguseid (40 000 t/a). Sulgemiskava ning selle KMH ei ole määratlenud

maksimaalselt praakkomposti kogust, mida kaebaja tohib suunata taaskasutusse biofiltri ja

kasvukihi rajamisel. Sulgemiskava viitab läbivalt sellele, et biofiltrite paiknemise ala kui ka

materjali kogused on soovituslikud, sh minimaalselt vajalikud.

Eesti Maaülikooli prof. Mait Kriipsalu poolt koostatud Tallinna prügila bioakna uuringu

kohaselt on rajatud bioakende lahendus sobiv sulgemiskavas seatud kohustuste täitmiseks.

Lisaks kinnitavad ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud metaanimõõtmised,

et kaebaja poolt tarvitusele võetud gaasikogumissüsteemid, sh osaliselt rajatud biofilter on isegi

efektiivsem, kui algselt seatud eesmärgid. Seega kaebaja poolt rajamisel olev, sh muudetud

kujuga biofiltri kasulikkus on tõendatud ja puudub alus jätta esitatud kujul projekti muudatus

kooskõlastamata või ka tõlgendada olemasolevat lahendust lihtsustatult prügi ladestamisena.

20. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Nõustuda ei saa väitega, et KeA ühendas omavahel õigusvastaselt riikliku järelevalve

menetluse ehitusvaldkonnas ja maksumenetluse. Ebaõige on kaebaja kaebuse p-s 39 esitatud

väide, et ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid prügilas saab kontrollida üksnes KOV. EhS

§ 12 lg 2 kohaselt peavad nii ehitis kui asjakohasel juhul ka ehitamine olema kooskõlas ehitise

asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Siinkohal omab tähtsust aga asjaolu, et

kõnealune ehitustegevus toimub prügilas, mis on JäätS § 34 lg 1 alusel eelkõige jäätmete

kõrvaldamise koht ning kus kehtib jäätmealane õiguslik regulatsioon. Ka maksimaalse

ladestamise kõrguse saavutanud ladestusala ei muutu automaatselt ehitusalaks, mis vabaneb

kompleksloa ja jäätmealaste õigusaktide nõuete järgimise kohustusest. Tegemist on endiselt

prügila territooriumiga, kus kehtib kompleksluba ning mis tuleb nõuetekohaselt sulgeda. See

omakorda tähendab, et kaebaja peab prügila käitamisel, sh sulgemisel järgima JäätS-st ja teistest

jäätmealastest õigusaktidest (eelkõige Keskkonnaministri 29.04.2005 määrusest nr 38)

tulenevaid nõudeid. Nimetatud nõuete täitmise üle teostab JäätS § 119 lg 1 alusel riiklikku

järelevalvet KeA. Määruse nr 38 § 33 lg 4 seab sulgemistegevuse eelduseks sulgemiskava

kinnitamise KeA poolt. THS § 155 lg 2 alusel on KeA-l õigus järelevalve korras kontrollida nii

kompleksloa nõuete täitmist kui ka käitises toimuva tegevuse vastavust THS-s ja selle alusel

antud õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kusjuures KeTS § 331 lg 6 alusel on KeA-l lisaks

MKS-is sätestatule õigus viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse,

põhjavette või pinnasesse. KeA ei ole vaidlustatud korralduses mingilgi moel andnud hinnangut

ehitustegevuse vastavusele EhS-ile, vaid kitsalt kontrollinud asjaolu, kas kaebaja on jäätmeid

taaskasutanud või kõrvaldanud. Viimase puhul rakendatakse saastetasu KeTS § 18 alusel.

Vaidluse ega maksukontrolli esemeks ei ole küsimus, kas kaebaja on kompleksloaga

kindlaksmääratud mahtu ületanud, vaid küsimus on, kas kaebaja tegevus tuleb kvalifitseerida

jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

2) Jäätmete taaskasutus saab toimuda vaid viisil ja mahus, mis vastab taaskasutuse

definitsioonile, st toimub muude materjalide (nt looduslike ehitusmaterjalide) asendamine,

mida muidu oleks samal otstarbel kasutatud. Taaskasutuseks ei saa seetõttu lugeda suuremas

mahus jäätmete kasutamist, kui on vastava konstruktsioonielemendi osas ehitusprojektis ette

nähtud. Kaebajal oli kontrollperioodil kompleksloa ja 2014. a sulgemisprojekti kohaselt lubatud

jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 05 03 (Praakkompost) taaskasutada. Kaebaja tegeles

kontrollperioodil seoses ladestusala sulgemisega esimese biofiltri rajamisega. Vaidlust ei ole

asjaolus, et nimetatud biofiltri ehitamisel ei lähtutud KeA poolt kinnitatud 2014. a

sulgemisprojektist, vaid kaebaja tugines KeA poolt kinnitamata 2017. a muudatusprojektile,

millega muudeti biofiltri konfiguratsiooni (11 biofiltri asemel kavandati 2 suure biofiltri

rajamine). Vaidlust ei ole, et kokku on kontrollperioodil prügila ladestusalale viidud 60 209 t

3-21-699

7(11)

praakkomposti (19 05 03). 2014. a sulgemisprojekti kohaselt kulub biofiltrite rajamiseks 26

528,5 t praakkomposti (19 05 03). Viimati nimetatud mahus praakkomposti (19 05 03)

kasutamist saab käsitleda taaskasutamisena JäätS § 15 lg 1 tähenduses ning ülejäänud (st 33

680,5 t) ulatuses tuleb asuda seisukohale, et tegemist on jäätmete kõrvaldamisega JäätS § 17 lg

1 mõttes. Seda põhjusel, et olukorras, kus 2014. a sulgemisprojekt ei võimaldanud prügilas

materjale teatud viisil kasutada, ei saa sellist jäätmete kasutamist pidada kasutamiseks kasulikul

otstarbel, st selliselt, et see asendaks looduslikke materjale, mida muidu oleks sellise tehnilise

lahenduse rajamiseks kasutatud. Kui kaebaja sooviks rajada sulgemiskavas ette nähtust

paksema kihi ja suurema pindalaga biofiltreid, peaks prügila sulgemise projektis olema see ka

vastavalt põhjendatud, st peab arvestama, kas paksem kiht rajataks ka siis, kui jäätmete asemel

kasutataks looduslikke ressursse. Sulgemismaterjalil peab olema prügila sulgemise seisukohast

põhjendatud vajadus. Olukorras, kus prügila sulgemistöödel ei toimu asendamist muude

materjalidega ja kus see pole prügila sulgemislahenduse teostamiseks vältimatult vajalik, tuleb

tegevus lugeda jäätmete ladestamiseks.

3) Prügila kujutab endast primaarselt jäätmete kõrvaldamise kohta (JäätS § 34 lg 1). Juhul, kui

teatud ettevõttele antud keskkonnakompleksluba seda ette näeb ning tegevus vastab ka sisuliselt

taaskasutamise mõistele, võib prügilas jäätmeid teatud tingimustel taaskasutada. Kaebaja

tegevus ei vasta 33 680,5 t ulatuses praakkomposti kasutamisel taaskasutamise mõistele,

mistõttu tuleb lugeda antud tegevus jäätmete kõrvaldamiseks. Kaebaja üritab väita, et prügila

sulgemistööde käigus ei saa olla tegemist jäätmete ladestamisega, vaid see saab toimuda vaid

vabal ladestusalal. Siinkohal tuleb veelkord mainida, et maksimaalse ladestamise kõrguse

saavutanud ladestusala ei muutu ehitusalaks või muuks taoliseks alaks, kus on võimalik

valimatult jäätmeid matta. Tegemist on endiselt prügila ladestusalaga , mis tuleb nõuetekohaselt

sulgeda. Kätlemine saab olla vaid kas kõrvaldamine või taaskasutamine, vahepealselt varianti

ei eksisteeri. Vaid juhul kui toodetakse jäätmetest toode, saab rääkida, et kasutatakse nt

ehitusmaterjale ja tegemist ei ole jäätmetega. Käesoleva juhtumi puhul ei ole kasutatud tooteid

vaid jäätmeid.

Samuti nähtub kompleksloa lisaks olevalt Tallinna prügila platside ja väljakute jooniselt, et

biofiltrid rajatakse alale nr 20 „olemasolev ladestusala“. Tegemist on JäätS § 34 lg-s 1

nimetatud alaga, st jäätmekäitluskohaga, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.

Seega on alusetu kaebaja väide, nagu praakkomposti biofiltri alale paigutamise puhul on

ladestamine välistatud ning selle eest saastetasu määrata ei saa. Jäätmematerjali võimalik

teisaldamine ei muuda asjaolu, et kaebaja on jäätmeid prügila sulgemistööde käigus

kõrvaldanud. Põhimõtteliselt on ju võimalik kogu prügi prügilast ära viia. See aga ei tähenda,

et jäätmeid ei ladestatud prügilasse ja selle eest ei peaks saastetasu maksma. Kuna kaebajal

puudus luba nimetatud jäätmete vaheladustamiseks ladestusalal, tuleb sulgemismaterjali

kasutada kohe vastavalt ehitusprojektis ettenähtud lahenduse teostamiseks. Hilisema

teisaldamise vajadus viitab, et materjal on vaheladustatud ning sel juhul on tegemist tegevusega,

mis pole kompleksloaga lubatud. Kuna kaebaja on praakkomposti (19 05 03) prügila biofiltrite

alale paigutanud, kuid sulgemiskavale mittevastavat kasutamist ei saa pidada taaskasutamiseks,

tuleb järeldada, et ettevõte on jäätmeid kõrvaldanud. Praakkomposti teisaldamine ei muuda

asjaolu, et praakkomposti on biofiltri alale paigutatud vastuolus 2014. a sulgemisprojektiga.

Kui KeA peaks ka kinnitama 2017. a muudatusprojekti, siis selle jõustumine toimub

kinnitamise hetkest, mitte tagasiulatuvalt kontrollperioodil.

4) Ka kaebaja viited ettevõtete ebavõrdsele kohtlemisele on alusetud. Torma prügila olukord ei

ole analoogne kaebaja omaga. Jäätmete kasutamine Torma prügilas on kooskõlas OÜ Aarens

Projekt 31.03.2020 kinnitatud töö nr P 09/2020 "Torma prügila IV ladestusala"

projektlahendusega. KeA-le teadaolevalt ei ole AMESTOP OÜ (Torma prügila käitaja)

katmistöödel jäätmete taaskasutamisel sulgemiskavas toodust kõrvale kaldunud. Torma prügila

3-21-699

8(11)

kompleksloas on olnud lubatud jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 12 09 vaheladustamine nii

praegu kui perioodil 2013‒2018. Asjaolu, et kaebajal selline toimingukood kompleksloas

puudub, st puudub luba praakkomposti (19 05 03) vaheladustamiseks, ei võimalda vaadelda

Tallinna prügila ja Torma prügila olukorda analoogsena. Kaebaja puhul ei ole võimalik

kohaldada KeTS § 18 lg 1 p 1, kuna kaebajal pole lubatud praakkomposti (19 05 03)

vaheladustada ning seetõttu ei ole tegemist jäätmete keskkonda viimise ettevalmistava

toiminguga, millele saastetasu ei kohaldata.

5) Asjakohatu on kaebaja kaebuse p-s 75 esitatud viide Riigikohtu lahendile 3-18-2395. Antud

lahend räägib jäätmete jäätmestaatusest vabanemisest. Antud vaidluse kontekstis ei ole igal

juhul tegemist jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 05 03 (praakkompost) jäätmestaatusest

vabanemisega JäätS § 21 lg 1 tähenduses. Antud juhul on siiski küsimus pelgalt asjaolus, kas

kaebaja taaskasutas (JäätS § 15 lg 1) või kõrvaldas (JäätS § 17 lg 1) praakkomposti prügila

sulgemisel. Kummalgi juhul ei saa aga tagajärjeks olla praakkomposti kui jäätmematerjali

jäätme staatusest vabanemine JäätS § 21 lg 1 mõttes, st nimetatud materjal ei lakka olemast

jäätmed JäätS § 21 lg 1 mõttes, ning neile kehtib endiselt jäätmealane õiguslik regulatsioon

(Riigikohtu otsus 3-18-2395 p 19).

6) Nõustuda ei saa ka kaebuse p-s 80 esitatud väitega, et praakkomposti käsitlemine jäätmete

taaskasutamisena lähtub mh põhimõttest, et kuni 2027. aastani loetakse kaebaja poolt ette

valmistatud ja taaskasutusse suunatud praakkomposti kasutamist nii biofiltris kui ka kattekihis

jäätmete ringlussevõtuks Euroopa Liidu direktiivi 2018/851 artikkel 11a p 4 tähenduses.

Ringlussevõtuks saab liigitada sellist tegevust, mis on ka keskkonnaloaga lubatud ringlussevõtt.

Kui keskkonnaloaga ei ole lubatud jäätmeid ringlusse võtta, siis ei saa seda ka liigitada

ringlussevõtuks.

7) Arusaamatu on kaebuse p-s 87 toodud väide, et Euroopa Komisjoni 14.10.2020 avaldatud

metaanheite vähendamise strateegia (kaebuse lisa 17) kinnitab, et praakkomposti kasutamine ei

saa tuua kaasa keskkonnakasutuse tasu maksmise kohustust. Kaebaja viitab nimetatud

dokumendi lk-le 15, kus räägitakse aga nõudest, mille kohaselt peaksid liikmesriigid rangemalt

rakendama selliseid kehtivaid õigusnõudeid nagu biolagunevate jäätmete prügilasse

ladestamise vältimise eesmärgid ja selliste jäätmete töötlemine enne kõrvaldamist, et

neutraliseerida nende biolagunevus. Jääb selgusetuks, kuidas antud väited aitavad kaebajal

argumenteerida, et praakkomposti ei ole antud juhul kõrvaldatud.

8) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kaebaja ei ole ületanud sulgemiskavas ettenähtud

praakkomposti eelduslikke koguseid (kaebuse p 90). Keskkonnaameti poolt kinnitatud 2014. a

sulgemisprojekti kohaselt kulub biofiltrite rajamiseks 26 528,5 t praakkomposti (19 05 03)

(täpsed arvutused on toodud kontrollaktis, kaebuse lisa 9). Kaebaja ei tee saladust, et on antud

juhul kasutanud 60 209 t praakkomposti. Seega on selge, et kaebaja ületas 2014. a

sulgemisprojektis ettenähtud koguseid praakkomposti kasutamise kohta.

9) Nõustuda ei saa ka kaebuse p-s 91 märgituga, et sulgemiskavas märgitud materjalikogused

on soovituslikud, sh minimaalselt vajalikud. Sulgemiskava on dokument, millega on määratud

materjali kogused ja mis näeb ette jäätmematerjali kasutamisel konkreetse tehnilise lahenduse

KeA poolt. KeA lähtus maksukontrolli käigus tehtud arvutustes 2014. a sulgemiskava Tabel

4.2 andmetest, kus on esitatud konkreetsed arvandmed, mis määravad arvulised piirtingimused.

10) M. Kriipsalu uuring ei tõenda kuidagi seda, et kaebaja tegevus on sulgemiskavaga

kooskõlas. M. Kriipsalu tõend ei oma antud vaidluses tähtsust, sest tegemist on

sulgemisprojekti muudatusele tehtud eksperthinnanguga. Käesoleval juhul ei seisne aga vaidlus

küsimuses, kas uus sulgemisprojekt on sobilik või õiguspärane. Keskkonnatasu teade on

väljastatud põhjusel, et kaebaja tegeles kontrollperioodil seoses ladestusala sulgemisega

esimese biofiltri rajamisega, mille ehitamisel ei lähtutud KeA poolt kinnitatud sulgemiskavast

3-21-699

9(11)

(sh prügila ladestusala sulgemisprojektist), vaid KeA poolt kinnitamata 2017. a

muudatusprojektist. M. Kriipsalu eksperthinnang on käesolevas vaidluses asjakohatu ka

põhjusel, et maksukontrolli ajal antud uuringut ei eksisteerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohtu hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Antud maksumenetluses

on kaebajat korduvalt ära kuulatud ja kaebaja kohtumenetluses esitatud argumentidele on KeA

vastanud vaidlustatud korralduses ja Keskkonnaministeerium vaideotsuses. Kohus nõustub

vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi

otsuses üle korrata.

22. Vastustaja on põhjendanud keskkonnatasu määramist asjaoluga, et kaebaja ei ole järginud

vastustaja poolt heakskiidetud prügila sulgemiskava (kaebuse lisa 2, dtl 21‒50) ega selle lisaks

olevat 2014. a sulgemisprojekti, vaid on oma tegevuses juhindunud 2017. a muudatusprojektist

(kaebuse lisa 5, dtl 73‒80), mida vastustaja ei ole senini heaks kiitnud. 2017. a muudatusprojekt

muutis biofiltrite (bioakende) lahendust: senise 11 väikese bioakna asemel on projekteeritud

samale kõrgusele, samale maa-alale ja samal eesmärgil 2 suurt bioakent pindalaga 24 800 m2

ja nende sügavust on suurendatud seniselt 1,5 m-lt 3,5‒4,0 meetrile. Selle tagajärjel kulub

biofiltrite rajamiseks oluliselt suurem praakkomposti kogus. Vastustaja on välja arvutanud, et

esialgset projektlahendust ületavaks koguseks tuleb lugeda 33 680,5 t, millises osas on

vastustaja lugenud jäätmed kõrvaldatuks, mitte taaskasutatuks ning on määranud kaebajale

keskkonnatasu summas 1 005 026,12 eurot.

23. Kaebajal prügila käitajana on kahtlemata õigus esitada taotlus heakskiidetud sulgemiskava

muutmiseks. Kuna prügila käitamine avamisest sulgemiseni on pikaajaline protsess, on

võimalik, et on välja arendatud uued ja paremad tehnoloogiad, mida on otstarbekas rakendada.

Samuti võib esineda olukord, kus algselt heakskiidetud lahendus mingil põhjusel ei toimi ‒ ka

seda on kaebaja väitnud (katmisel kasutatud Iru koldetuha filtratsioon on väiksem kui 2014. a

sulgemisprojekti aluseks olnud uuringutes). Sulgemiskava muutmise lähtekohaks on siiski

keskkonnakaitselised kaalutlused. Sulgemiskava muutmise peamiseks eesmärgiks ei saa olla

prügila käitaja soov suurendada prügila sulgemisel taaskasutatavate jäätmete hulka. See teeniks

eelkõige prügila käitaja ärihuve. Keskkonnakaitselisest aspektist see tegevus midagi juurde ei

anna, sest sellised jäätmed jäävad siiski ladestatuks keskkonda ‒ neid ei kasutata kasulikul

otstarbel. Kasuliku otstarbe saab neile omistada vaid juhul, kui jäätmed asendavad teisi

materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud (JäätS 15 lg 1). Seega tuleb esmalt leida

tehniliselt ja keskkonnaohutuse mõttes sobilik biofiltrite lahendus ning seejärel otsustada, kas

ja mil määral oleksid kasutatavad materjalid asendatavad jäätmetega. Kaebaja on kohtule

nähtuvalt asunud probleemi lahendama teisest otsast ‒ loonud biofiltrite lahenduse, mis

kasutaks võimalikult suurel määral jäätmeid ning asunud otsima põhjendusi, et ka selline

lahendus võiks täita biofiltrite funktsiooni ja olla sealjuures keskkonnale ohutu. Kaebusele

lisatud ekspertarvamuses (Kriipsalu. M. 28.05.2020. TJT Jõelähtme prügila sulgemine

passiivse metaanilagundustehnoloogia rakendamise abil) on tõdetud, et tüsedama bioakna

rajamine on uus teadmine ning sellise akna konstruktsioonilisi eripärasid tuleb alles uurida. See

tähendab, et selliste bioakende tegelikud keskkonnamõjud on praeguseks hetkeks veel

teadmata. Samas on kaebaja ilma KeA nõusolekuta asunud sellist lahendust realiseerima.

3-21-699

10(11)

24. Kohtu arvates ei ole kaebaja käitunud prügila käitajalt nõutava hoolsusega. Kutsetegevuses

tegutsev kaebaja peab olema kursis jäätmevaldkonna õigusaktidega. Muuhulgas peab hoolas

prügila käitaja teadma seda, et omavoliliselt ei tohi muuta oma tegevuse aluseks olevaid lubasid

ega kavasid. Nagu tuleb järgida keskkonnakompleksluba, tuleb järgida ka prügila sulgemise

kava ja sulgemisprojekti. Asjaoludest nähtuvalt asus kaebaja ilma KeA heakskiiduta

realiseerima 2017. a muudatusprojekti lahendust. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2019

ettekirjutus-hoiatusega nr 1912899/0070 (dtl 84‒86) peatati 25.09.2015 väljaantud ehitusloa

nr 1512219/11290 aluseks oleva ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. Jõelähtme

Vallavalitsus tuvastas, et kaebaja oli prügilakeha ülemisse osasse rajanud biofiltri, mille

mõõdud ei vastanud ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile. Seega asus kaebaja omavoliliselt

muutma 2014. a sulgemisprojekti lahendust, selleks vastavat luba omamata. Taotlus

sulgemiskava muutmiseks esitati alles peale KKI sekkumist. Kaebaja on püüdnud probleemi

defineerida kitsalt ehitusjärelevalve küsimusena, kuid kohtu arvates asetab see fookuse valesse

kohta. Prügila sulgemise kava järgimata jätmine on ennekõike keskkonnakaitseline, mitte

ehitustehniline küsimus, st kas muudatust projektilahenduses tuleb ehituslikus mõttes pidada

oluliseks või ebaoluliseks. On ju prügila sulgemiskava puhul reeglina nõutav KMH läbiviimine,

mis tähendab, et ka ehituslahenduse muudatused tuleb KeA-ga eelnevalt kooskõlastada.

Biofiltrite projektilahenduse muudatust, mille tagajärjel plaaniti täiendavalt kasutada 33 680,5

t praakkomposti, ei saa oma mõjult kindlasti ebaoluliseks pidada. Kaebaja oleks pidanud seda

mõistma.

25. Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus kompleksloas aastaseid

taaskasutamise koguseid ei ületatud, on maksu määramine õiguspärane. Kohtu arvates on

keskkonnatasu määramine õiguspärane olukorras, kus maksuhaldur on tõendanud, et

deklareeritud ulatuses jäätmeid taaskasutada ei ole võimalik. Praegusel juhul on KeA lähtunud

2014. a sulgemisprojektis ettenähtud mahtudest (seal kirjeldatud tehnilisest lahendusest) ja

leidnud, et sellest ülejäävat osa ei taaskasutata, kuna see tähendaks kinnitatud projektist

hälbimist. Kohtu arvates on KeA kaalutlused õiguspärased. KeA sai lähtuda taaskasutatavate

jäätmete hulga määramisel 2014. a sulgemisprojektis toodud tehnilisest lahendusest ja

mahtudest. KeA on korrigeerinud taaskasutatavate jäätmete mahtu vaidlustatud korralduses

võrreldes kontrollaktiga suuremaks. Olukorras, kus kaebajal puudub õiguspärane võimalus

jäätmeid taaskasutada, kuna projektiga ettenähtud mahud on täitunud, on vastustajal õigus

ülejäävas osas määrata keskkonnatasu, kuna kaebajal puudub võimalus selles osas jäätmeid

taaskasutada. Õigusliku aluse kaebaja tegevusele looks üksnes 2017. a muudatusprojekti

heakskiitmine. Kas oodata maksuotsuse tegemisega kuni taotluse menetlemise lõpuni või teha

maksuotsus enne seda, on kohtu arvates KeA otsustada. KeA tegevust maksu määramisel ei saa

lugeda õigusvastaseks, kuna praakkomposti kasutamist deklareeritud ulatuses 2014. a

sulgemisprojekt ei võimaldanud. Kui vastustaja ka kiidab heaks 2017. a projektimuudatused,

omab vastav heakskiit tähendust tuleviku jaoks. Vastustaja otsuse õiguspärasust hinnatakse

otsuse tegemise aja seisuga. Ilma KeA nõusolekuta prügila sulgemisprojekti muutmine ning

selle tarbeks materjali varumine lootuses, et KeA hiljem projektimuudatuse heaks kiidab, ei

saanud kaebajale luua õiguspärast ootust, et KeA projektimuudatuse heaks kiidab. Kuigi

asjaoludest nähtuvalt andis kaebaja enda soovist muuta biofiltrite lahendust vastustajale teada

juba 2018. aastal (keskkonnatasu teate p 3.5), polnud siiski tegemist nõuetekohase taotlusega

projekti muutmiseks. Taotlus esitati alles peale seda, kui töödega oli alustatud ja KKI oli

rikkumise tuvastanud.

26. Tuleb möönda, et olukord, kus sulgemisprojekti muudatus on alles läbivaatamisel, kuid juba

varutud materjalile määratakse keskkonnatasu, tekitab ebaselgust ja võib vähendada kaebaja

motivatsiooni projektimuudatustega edasi minna, st küsimus tekib maksu määramise

proportsionaalsuses. Kohtu arvates on vastustajal siin siiski suur kaalutlusruum. Kehtivast

3-21-699

11(11)

sulgemise kavast lähtumist ei saa vastustajale ette heita. Mingil määral sõltub hinnangu

andmine ka taotluse perspektiivikusest. Käesoleval juhul pole KeA kaebaja taotluse muudatust

ega selle põhjendusi (esitatud ekspertarvamusi) pidanud kuigi perspektiivikaks. Sellisel juhul

ei ole maksumenetluse peatamine teadmata ajaks kohtu arvates põhjendatud. Vastustaja sai teha

järelduse, et jäätmed on kõrvaldatud, kuna projektilahenduses ületatud koguseid oli olulisel

määral ületatud. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tegemist ei ole jäätmete ladestamise,

vaid ehitusmaterjali paigutamisega. Põhjendamatud on ka kaebaja väited, et vastustaja on

sekkunud KOV järelevalvemenetlusse. Vastustaja on ka välja selgitanud asjas tähtust omavad

asjaolud. Kohtu arvates ei ole vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet.

27. Ka kaebaja viited ettevõtete ebavõrdsele kohtlemisele ei ole kohtu arvates kinnitust leidnud.

Vastustaja on selgitanud, et jäätmete kasutamine Torma prügilas on kooskõlas OÜ Aarens

Projekt 31.03.2020 kinnitatud töö nr P 09/2020 "Torma prügila IV ladestusala"

projektlahendusega. KeA-le teadaolevalt ei ole AMESTOP OÜ (Torma prügila käitaja)

katmistöödel jäätmete taaskasutamisel sulgemiskavas toodust kõrvale kaldunud. Torma prügila

kompleksloas on olnud lubatud jäätmematerjali jäätmekoodiga 19 12 09 vaheladustamine nii

praegu kui perioodil 2013‒2018. Asjaolu, et kaebajal selline toimingukood kompleksloas

puudub, st puudub luba praakkomposti (19 05 03) vaheladustamiseks, ei võimalda vastustaja

hinnangul vaadelda Tallinna prügila ja Torma prügila olukorda analoogsena. Kohtu arvates ei

mõjuta Torma prügila osas vastuvõetud otsused vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

28. Kohus märgib, et vaidlustatud keskkonnatasu teates ja vaideotsuses on kaebaja argumente

põhjalikult käsitletud. Kohus nõustub seal esitatud põhjendustega ning leiab, et vaidlustatud

keskkonnatasu teate tühistamiseks ei ole alust.

29. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee