4-21-3724/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

02.11.2021.a Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär

Maire Viksi

Menetlusalune isik Jan Köst, ik 38909100249

Elukoht: xxx xx-xx, xxx

Kohtus osalenud isikud *kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri KKB

liiklusjärelevalvekeskuse – esindaja Mehis Kasonen

*menetlusalune isik ei ilmunud (lubas arutada ilma tema osavõtuta)

Väärteoasi LS § 201 lg 2, § 221 lg 1

nr 2302,21,012327

LÕPPOSA Mõista Jan Köstile LS § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi üks karistus KarS § 63 lg 1 kohaldamisega raskeima rikkumise, s.o LS § 201 lg 2 järgi arest - 6 päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi 2 osas, korraga ärakantava aresti pikkus on 3 päeva.

Arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.12. 2021.a.

Karistus kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1.

Aresti mitte ärakandmisel otsuses märgitud kuupäevaks kohaldada Jan Kösti suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusesse karistuse kandmisele.

Asitõendid ja salvestised CD-plaat (asub väärteotoimikus)- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Väärteoasi nr.4-21-3724

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärtegu väärtegu nr 2302,21,012327 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse poolt koostatud väärteoprotokolli 20210903481201 kohaselt juhtis Jan Köst 03.09.2021.a. kella 11.26 ajal Tallinnas Vormsi tänav 7, Ussimäe tee ja Vormsi tänav 3 vahel, liikudes Vormsi tänava 3 suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. märgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Selliste tegevustega rikkus Jan Köst liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 35 lg 10 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtu seisukoht Menetlusalune isik Jan Köst kohtuistungile ei ilmunud. Kutse 02.11.2021.a kohtuistungile on menetlusalusele isikule edastatud e-postile xxx. Kohtukutse on kätte toimetatud isiklikult 02.10.2021.a. Jan Köst on ekirjaga teavitanud maakohut, et ei soovi kohtuistungil osaleda ja palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, on taotlenud asja arutamist ilma tema osavõtuta, arutas kohus väärteoasja Jan Kösti osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. VTMS 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikust nähtuvalt on Jan Köst 03.09.2021.a tunnistanud, et sõitis vastava kategooria sõiduki juhiloata ja et tegi seda hoolimatuse ja mõtlematuse tõttu.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Jan Kösti süüdi tunnistamist tema poolt toimepandud väärteo toimepanemises. Kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras s.h mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, taotles kohtuvälise menetleja esindaja KarS § 63 lg 3 tuginevalt karistada Jan Kösti LS § 201 lg 2 järgi arestiga 8 päeva, arvestades, et ühe teoga on täidetud kaks erinevat väärtegu.

Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, vaadanud videosalvestust, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

Väärteoprotokollis heidetakse Jan Köstile ette kahe liiklusseaduse nõude rikkumist. Esiteks, fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale sõitmist foori keelava kollase tule ajal, millega Jan Köst rikkus LS § 35 lg 10 sätestatud kohustust. LS § 35 lg 10 sätestab, et kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.

LS § 7 lg 1 p 3 sätestab kollase fooritule tähenduse, s.o kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;

Menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses selle süüteo kohta ütlusi andnud. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik allkirjastanud 03.09.2021.a, vastuväiteid väärteoprotokollis sisalduva süüteo kirjelduse osas ei ole esitanud.

Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtub selgelt kollase foori tulega sõitmine reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale. Nimelt läheneb Volkswagen (halli värvi) paremalt poolt ülekäigurajale. Fooris põleb kollane tuli, sõiduk võtab küll hoo maha, kuid ei jää ülekäiguraja ees seisma vaid sõidab edasi. Vaadeldud salvestuselt nähtub väärteo toimepanemise koht ning see, et menetlusalune isik ei täitnud LS § 35 lg-st 10 tulenevat nõuet. Videosalvestuselt ei nähtu, et Jan Kösti poolt juhitud sõiduki peatumine oleks kedagi ohustanud, kuivõrd tema poolt juhitud sõiduki ja selle taga samas reas sõitnud sõiduki pikivahe oli piisav ohutuks seisma jäämiseks. Videosalvestusest nähtub hoopis hetkeline hoo mahavõtmine enne reguleeritud jalakäijate ülekäigurada ja ülekäiguraja ületamine, mitte seisma jäämine. Alles järgmise keelava (punase) fooritule ees sõiduk peatub. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kavatsetult. Valgusfooris põlenud kollane tuli oli juba kaugelt märgata, vaatamata sellele ei jäänud menetlusalune isik seisma reguleeritud ülekäiguraja ees.

Teiseks heidetakse Jan Köstile ette mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata. Seda ajal, kui juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Jan Köstil kehtivaid juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Jan Köst 03.09.2021 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Väärteotoimikus on veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega Jan Köst on 24.11.2018 kõrvaldatud juhtimiselt samal põhjusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 03.09.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtub ka asjaolu, et teda on 28.03.2019.a karistatud KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja korduvast negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistus LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja aresti. LS § 221 lg 1 sanktsioon on rahatrahv kuni 50 trahviühikut.

Menetlusalune isik on toime pannud kaks erinevat liiklusalast väärtegu: LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi, mis on toime pandud ühe teoga. Sellest tulenevalt tuleb talle mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, s.o LS § 201 lg 2 järgi.

Hinnates Jan Kösti süü suurust talle LS § 201 lg 2 järgi etteheidetava süüteo toimepanemisel tuleb süü suuruse juures arvestada, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks samalaadse süüteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on järjekindlalt liiklusalaseid süütegusid toime paneva isikuga. Isikul ei ole kunagi olnud juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimist põhjendab enda hoolimatuse ja mõtlematusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata nii väärteokui kriminaalkorras, on menetlusalune isik teadlik nii toime pandud teo keelatusest kui võimalikest põhikaristustest. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid tuleb tuvastada menetlusaluse isiku suhtes, kas isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Jan Köstile kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii väärteokui ka kriminaalkorras. Väärteoasjades määratud rahatrahvid on tasumata, saadetud sundtäitmisele. Seega ei ole Jan Köstile eelnevalt määratud rahatrahvid mõju avaldanud ja isik jätkab sh liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Samuti on menetlusalusel isikul kehtiv kriminaalkaristus korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest, kuid isik jätkab sellegipoolest süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada karistusena aresti.

Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse süüteo toimepanemise asjaolusid. Jan Köst on toime pannud ühe teoga kaks rikkumist.

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõistetav karistus võib olla tunduvalt alla keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole arestiga varasemalt karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus mõistab karistuseks aresti 6 päeva. KarS § 66 lg 1 sätestab, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi, kusjuures aresti puhul peab järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik töötab. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, et karistuse kandmine ei seaks ohtu töökoha säilimise. Jan Köst peab mõistetud karistuse ära kandma kahes osas, korraga 3 päeva.

Kohus juhindub VTMS § 90 lg 1 ja § 107 lg 1 p 1.

Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas hiljemalt 25.11.2021.a. kell 13.00.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/