3-20-1495/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1495

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.

juuli

2020.

a

mootorsõiduki

ja

selle

haagise

tehnonõuetele

vastavuse

kontrollkaardil

sisalduva

otsustuse

tühistamiseks

või

alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja v.adv Aldo

Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Agne

Niido ja Toomas Korenev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

19. novembri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.

märtsi 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1495 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-20-1495

2(5)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 13.07.2020 OÜ ATKO Liinid bussi

registreerimisnumbriga 106BJH osas tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning koostas

mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi th-2020-02566/1.

Kontrollkaardist nähtuvalt tuvastati mootorist õlileke, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele

või keskkonnale (p 10 alap 8 ja p 12). Kontrollkaardi p-s 14 kajastub PPA otsus suunata sõiduk

erakorralisele ülevaatusele.

2. OÜ ATKO Liinid esitas 12.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

08.02.2021) PPA 13.07.2020 kontrollkaardi th-2020-02566/1 tühistamiseks või alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja ei nõustu PPA haldusaktiga. Kaebaja korraldas viivitamatult pärast vaidlustatud

haldusakti andmist sõiduki erakorralise ülevaatuse, mille käigus haldusaktis märgitud õlileket

ei tuvastatud. PPA on ekslikult jõudnud kontrollaktis sedastatud järeldustele ning kontrollkaart

on alusetu ja õigusvastane. Tegemist on olukorraga, kus akti kehtivusest hoolimata kaasneb

kaebajale negatiivne mõju. Seetõttu on kaebaja esitanud nii tühistamis- kui tuvastamisnõude.

Negatiivne mõju seisneb võimalikes sanktsioonides, mis on ette nähtud MTÜ Harjumaa

Ühistranspordikeskuse ja kaebaja vahel sõlmitud Harju maakonna läänesuuna avaliku

teenindamise lepingu rikkumise eest.

Kontrollkaart ei ole protokoll tõendi tähenduses. Kontrollkaarti allkirjastades tegutses bussijuht

küll kaebaja nimel, kuid kontrollkaardilt ei nähtu, et tegemist oleks protokolliga, mida

allkirjastades nõustub juht puuduste olemasoluga. Kontrollkaardil puudub ka koht, kuhu

võimalikke vastuväiteid kirja panna. Juht on kontrollkaardi allkirjastanud selle kättesaamise

tuvastamiseks, mitte andmete õigsuse kinnitamiseks. Vaidluse korral peab PPA tõendama

koormava haldusakti andmise aluseid. PPA esitatud videofaililt nähtub, et PPA ametnik on

filminud asfaltplatsil olevat musta laiku, mis juhuslikult asub kohas, kuhu on pargitud kaebajale

kuuluv buss. Videolt ei nähtu, et kaebaja bussist tilguks õli.

Kaebaja esitas 08.02.2021 täiendavas seisukohas vastuväite kohtu tegevusele. Vaatamata

sellele, et kaebaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, määras halduskohus 18.01.2021

määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.

3. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt

liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus

nr 114) lisas 3 on määratletud, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Õlileke on

oluline puudus lisa 3 p 8 tähenduses, mistõttu oli politseiametnikul kohustus suunata sõiduk

erakorralisele ülevaatusele. PPA pädevuses on üksnes rikke/puuduse vaatluse teel tuvastamine

ja selle fikseerimine kontrollkaardil ning kohustus suunata sõiduk erakorralisele

tehnoülevaatusele, kui viga ei ole võimalik likvideerida kohapeal.

3-20-1495

3(5)

Kaebusest ei selgu, milliseid täiendavaid põhjendusi lisaks rikke/puuduse tuvastamise fakti

kinnitusele peaks PPA veel esitama. Kontrollkaardi vorm on kehtestatud määrusega nr 114.

Kontrollkaardil ei ole ette nähtud põhjenduste lahtrit. Seadusandja ei ole sätestanud vastustajale

kontrollkaardi põhjendamise kohustust ega andnud haldusorganile kaalutlusruumi. Seega ei ole

vastustaja rikkunud kaalutlemiskohustust.

Vaidlust ei saa olla selles, et õlileke tuvastati just kaebajale kuuluval mootorsõidukil

registreerimisnumbriga 106BJH. Kontrollitoiming viidi läbi bussijuhi juuresolekul, kes tutvus

kohapeal vormistatud kontrollkaardi andmetega ja kinnitas nende õigsust oma allkirjaga.

Bussijuht oli teadlik, et õlilekke tuvastamise protsess on jäädvustatud videosalvestisele. Videolt

on näha värske pinnasesse imbumata õlilaik ning mootoriõli torul värelev õlitilk, mis on kohe-

kohe alla värskele õlilaigule kukkumas.

Kaebaja väidab, et vaidlusalune sõiduk suunati kohe pärast toimunud kontrolli erakorralisele

ülevaatusele,

kus

etteheidetavat

viga

ei

tuvastatud.

Maanteeameti

veebilehe

https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf

andmetel

on

13.07.2020

erakorralisele ülevaatusele suunatud sõiduk 106BJH IRISBUS CROSSWAY (VIN:

VNESFR1600M015467) läbinud ülevaatuse alles 16.07.2020 teisel katsel, kuna esimese

kontrolli tulemusel tuvastati lisaks ühele väheolulisele veale kolm varem fikseerimata olulist

viga. Seega ei vasta tegelikkusele kaebuse väide, et kontrollitud buss läbis tehnoülevaatuse

viivitamatult pärast kontrollimist. Kuigi vaidlusalusel bussil ei tuvastatud politsei poolt

fikseeritud õlileket, ei anna see alust seada kahtluse alla 13.07.2020 tuvastatud puudusi. See

tõendab üksnes, et tuvastatud rike suudeti kolme päeva jooksul likvideerida. Ükski kaebuses

esitatud väide ei kinnita, et kontrollkaardi vormistamise ajal ei olnud kontrollitud bussil

puuduseid.

Vastustaja ei saa nõustuda väitega, et kontrollkaardi kehtivuse lõppemisest sõltumata on

kaebaja õigustele tekkinud jätkuv negatiivne mõju. Kuna kaebaja kohustuseks oma

lepingupartneri ees on tagada busside tehniline korrasolek, on tehniliselt mittekorras sõiduki

erakorralisele ülevaatusele suunamisega saavutatud just lepingupartnerile meelepärane tagajärg

– tehniliselt korras sõiduvahend kuni lepinguperioodi lõpuni.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2021 otsusega kaebaja 08.02.2021 vastuväite kohtu

tegevusele ning kaebuse rahuldamata.

Määruse nr 114 § 3 lg 1 kohaselt peab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve

käigus hõlmama vähemalt ühte järgnevatest tegevustest: 1) mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse visuaalne hindamine; 2) mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse

kindlakstegemine liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja

selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamine; 3)

mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamine.

Kontrollkaart nr th-2020-02566/1 ei ole määruse nr 114 § 3 lg-ga 1 vastuolus. Vastavalt sama

määruse § 31 lg 1 p-le 1 toimub mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontroll visuaalselt.

Määruse nr 114 §-s 4 sätestatakse, et mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide

loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu on

esitatud määruse lisas nr 3 ja need jagunevad kolme kategooriasse – väheoluline rike või puudus

(p 1), oluline rike või puudus (p 2), ohtlik rike või puudus (p 3). Kontrollaktis on toodud

puudusena välja õlileke mootorist, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale.

Vastavalt määruse nr 114 lisa 3 p-le 8.4.2. kontrollitakse sõiduki vedelikulekkeid vaatlusega ja

mistahes ülemäärane vedelikuleke (v.a vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või

keskkonnale, loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks. Praegusel juhul on kontrolli teostanud

3-20-1495

4(5)

politseiametnik lekke visuaalselt fikseerinud ning see on kooskõlas PPA 01.10.2020 vastuse

lisana esitatud videosalvestisega. Olukorras, kus riket või puudust ei ole võimalik kohapeal

kõrvaldada ja see jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus

kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus vastavalt määruse nr 114 §

5 lg 2 p-le 1 suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele. Kui erakorralisel ülevaatusel

etteheidetavat viga (enam) ei tuvastata, ei saa sellest järeldada seda, et mootorsõiduk oli samas

seisus ka kontrolli teostamise ajal. Kirjaliku vastuse juurde esitatud videosalvestiselt on õlileke

või muu ülemäärane vedelikuleke nähtav.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatava haldusakti th-2020-02566/1 tühistamiseks või

õigusvastasuse tuvastamiseks alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Haldusasja materjalist

ei nähtu ka seda, et kontrollimine ning kontrollkaardi vormistamine ei oleks toimunud määruses

nr 114 ettenähtu kohaselt või kontrolli teostamisel ja vormistamisel oleks tehtud ilmselgeid

kaalutlusvigu.

Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata, sest menetlusosalistel on olnud

võimalik videosalvestist kontrollitava mootorsõiduki juures ülemäärase vedelikulekke või

õlilekke avastamise kohta vaadata ning selle üheskoos ülevaatamine kohtuistungil ei annaks

midagi sisulist juurde. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist on põhjendatud

halduskohtu 18.01.2021 määruse p-s 3. Kui vaidluse põhiküsimuseks ongi rikke olemasolu või

puudumine, ei aita asja arutamine kohtuistungil selle lahendamisele kaasa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ ATKO Liinid palub 12.04.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 12.03.2021 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et PPA esitatud videosalvestiselt on õlileke või muu

ülemäärane vedelikuleke nähtav. Näha on üksnes see, et bussi all asfaldil on tume plekk, kuid

tuvastatav ei ole, millega on tegu – see võib olla ka vesi. Samuti ei nähtu mingisugust tilkumist

ega „värelevat õlitilka, mis on kohe-kohe alla kukkumas“. Leket võiks tõestada torust õli

tilkumine või voolamine, mitte „värelev tilk“, mis võis olla vaid kondensatsioon. Pleki

tekkepõhjus ei nähtu videolt üheselt. Kui tegu on õliga, võiks see olla näiteks bussi õli lisamisel

kogemata maha valatud õli. Videolt nähtub vaid, et buss on pargitud musta pleki kohale.

Õlileket ei tuvastatud ka vahetult pärast haldusakti väljastamist toimunud erakorralises

ülevaatuses.

Koormav haldusakt tuleb jätta andmata, kui selle alused ei ole tõendatud. PPA rikkus

uurimispõhimõtet ega kogunud haldusakti andmiseks piisavalt vajalikke tõendeid. PPA ei ole

kontrollinud pleki tekkepõhjust ega pleki põhjustanud ainet. Halduskohus on kaebaja

sellesisulised argumendid analüüsimata jätnud.

Halduskohus jättis alusetult kohtuistungi korraldamata. Kohtuistungil oleks saanud vahetult

uurida videosalvestist, millest on pooltel erinevad arusaamad. Vajadusel oleks saanud kaasata

eksperdi või muu eriteadmistega asjatundja. Kaebajal on õigus asja läbivaatamiseks istungil.

6. PPA palub 13.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Halduskohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Vastustaja jääb varasema

seisukoha juurde seda kordamata.

3-20-1495

5(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus on hinnanud õigesti asjas esitatud videosalvestist. Ka ringkonnakohtu arvates

on sellelt nähtav õlileke mootorist, mis on ka eluliselt kõige usutavam versioon ja kooskõlas

muude asjas kogutud tõenditega (kontrollkaart). Kaebaja teoreetilised arutlused teemal, mis

vedelik veel võis tilkuda või kas tegemist oli üldse lekkega, on oletuslikud ja eluliselt

ebausutavad. Ringkonnakohtu hinnangul on bussil puuduse esinemine videosalvestise ja

kontrollkaardiga piisavalt tõendatud, mistõttu on asjakohatud kaebaja etteheited PPA

uurimispõhimõtte rikkumisest. Politseiametnik tuvastab puuduse üksnes visuaalsel vaatlusel

ning politseiametnikul puudub igasugune mõistlik põhjus fikseerida puudust, mida tegelikkuses

ei esine. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud on pikaajalise praktika jooksul (vt nt haldusasjad nr

3-19-271, 3-19-1039, 3-19-1338, 3-19-1339) olnud seisukohal, et kontrollkaardil on

mootorsõiduki puuduste fikseerimisel menetlustoimingu protokolli tunnused. Kehtiv õigus ei

näe ette, et kontrolli käiku ja kontrollimisel avastatud puudusi tuleks liiklusjärelevalve raames

lisaks

kontrollkaardi

koostamisele

täiendavalt

dokumenteerida.

Samuti

ei

tulene

menetluskorrast, et visuaalsel kontrollimisel ilmnenud puuduste või rikete tuvastamiseks tuleks

kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus on jätkuvalt

nendel seisukohtadel. Õlilekke esinemine mootorist on oluline puudus, mida ilmselgelt ei ole

võimalik kohapeal kõrvaldada. Seetõttu oli politseiametniku kaalutlusõigus redutseerunud

nullini ja ainuvõimalik valik oli suunata buss erakorralisele ülevaatusele (määruse nr 114 § 5 lg

2 p 1).

9. Esmaseks ja eelistatud menetlusviisiks halduskohtumenetluses on istungimenetlus, selles

on kaebajal õigus. Praegusel juhul ei ole aga kohtuistungi pidamata jätmine halduskohtus selline

menetlusnormi rikkumine, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kaebaja väited

videosalvestise vahetu uurimise vajalikkusest kohtuistungil ja võimalike ekspertide kaasamisest

jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks, sest millekski selliseks ei ole kaebaja ringkonnakohtule

taotlust esitanud ning ringkonnakohtu istungil ei viidanud kaebaja enam sellisele vajadusele ja

midagi sarnast kohtuistungil ka ei toimunud. Asjaoludest ei nähtu, et vaidlusküsimus oleks

kaebaja jaoks sedavõrd olulise tähtsusega, et see oleks HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi andnud aluse

kohtuistungi pidamiseks vaatamata sellele, et tõendeid suuliselt uurida vaja ei olnud.

Halduskohus on kaebaja kirjalikus menetluses nõuetekohaselt ära kuulanud ja andnud

võimaluse

tõendite

esitamiseks

ning

vastaspoole

tõenditele

ja

seisukohtadele

vastuvaidlemiseks.

10. Eelnevast tulenevalt jääb OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)