1-21-6132/6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

25. november 2021 Kohtuasja number 1-21-6132 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksei Makarenkole (39005182210) Läti Vabariigis määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. septembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksei Makarenko Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab Aleksei Makarenko advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 10. septembril 2021 edastas Eesti Justiitsministeerium Viru Maakohtule Lätist saadetud rahatrahvi määramise tunnistuse Aleksei Makarenko suhtes (edaspidi tunnistus).

2. Tunnistusest ja sellele lisatud Läti Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsioonibüroo 30. oktoobri 2020 otsusest nr GA17980126 (edaspidi otsus) nähtub, et A. Makarenkot karistati 80 euro suuruse rahatrahviga lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumine leidis aset 4. juulil 2020 kell 18.19 A1 maantee 47,4 kilomeetril sõidukiga BMW 530D reg-nr XXX . Sõidukil fikseeriti asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus 90 km/h, sõidukiirus 133 km/h. Sõidukiirus fikseeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Kuna lubatud mõõtevea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 129 km/h, ületati lubatud sõidukiirust 39 km/h. Otsus toimetati A. Makarenkole kätte 2. novembril 2020 ning see jõustus 26. novembril 2020.

3. Viru Maakohus tunnustas 23. septembri 2021 määrusega otsust ning tunnistas selle täitmise Eestis lubatavaks. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

4. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 50870 on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti

2(3) sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus vastava teo eest. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis on karistatav Eestis liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi, samuti on liiklussüüteod välja toodud KrMS § 50870 p-s 2. Otsuse on teinud Läti ametiasutus teo suhtes, mis on Läti õiguse alusel karistatav süüteona. KrMS § 50869 lg 11 p 1 kohaselt kuulub süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma kohustuste hulka, mille kohta võib koostada rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse. Sellise tunnistuse Läti koostas.

5. Täidetud on tagaselja tehtud otsuse tunnustamise eeldus vastavalt KrMS §-le 4897.

A. Makarenko suhtes tehtud otsus on jõustunud ning kohtul ei ole alust kahelda otsuse teinud asutuse sõltumatuses või erapooletuses. Tunnistusest nähtuvalt võib Läti haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt nimetatud süütegudega seotud haldusõigusega seotud rikkumise läbi vaadata ja selles kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Tunnistuse kohaselt toimetati A. Makarenkole otsus kätte, teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, õigusest otsus edasi kaevata ning õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. A. Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi.

6. Otsusega määratud rahatrahvi A. Makarenko vabatahtlikult tähtajaks ei tasunud. Kuna kohus ei tuvastanud KrMS § 4896 lg 3 ja § 50871 mõttes otsuse tunnustamist ning täitmist piiravaid või välistavaid asjaolusid, tuleb otsuse täitmine tunnistada lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1 ja §-st 50872 A. Makarenko suhtes lubatavaks.

7. KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse punkti g alapunktis 2 kirjeldatud tegu on Eestis karistatav LS § 227 lg 2 järgi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku § 47 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot. Kuna A. Makarenkole Lätis mõistetud rahatrahvi summa 80 eurot jääb alla Eesti õiguses samaliigilise teo eest ettenähtud karistusmäära, ei kuulu tunnustatav karistus KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele. Rahatrahv 80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

8. Taotlev riik ei andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahatrahvi määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega ei ole asenduskaristuse kohaldamine lubatud. Kuna kohtule esitatud materjalidest ei tulene teistsugust kokkulepet, tuleb otsuse täitmisest laekuv raha kanda vastavalt KrMS §-le 50874 Eesti Vabariigi riigituludesse.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas A. Makarenko määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Otsus kuulub tühistamisele. Süüdistus peab põhinema konkreetsetel faktidel, kuid

A. Makarenko tunnistati süüdi teadmata sõidukiga ja teadmata kohas kiiruseületamise eest. Selline süüdistus ei ole konkreetne ning on tõendamata. KrMS § 341 kohaselt on kahtlustataval õigus tutvuda kõikide kriminaaltoimiku materjalidega ja anda selgitusi. Vale on maakohtu seisukoht, et otsus on A. Makarenkole kätte toimetatud ning tal on olnud võimalus anda toimunu kohta selgitusi ja vastuväiteid. A. Makarenko ei ole saanud osaleda sündmuse kohtulikul arutamisel ega ole saanud kätte ka otsust. Kui ringkonnakohus seda ei usu, palub A. Makarenko esitada otsuse kättesaamise kohta kirjalik või digitaalne kinnitus koos otsuse kätte saanud isiku nime, kuupäeva ja allkirjaga.

3(3) Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.

11. Vastavalt KrMS § 48911 lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et A. Makarenko oleks temale Lätis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks.

12. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad KrMS §-d 50869– 50874. KrMS § 50871 näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas suunab KrMS § 50872 lg 1 kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka KrMS §-s 4896 sätestatut. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud KrMS §-s 477 sätestatud tingimused. KrMS § 436 lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda ka kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. A. Makarenko leiab määruskaebuses, et tema süüdistus ei ole piisavalt konkreetne ja rikkumine on tõendamata. Samuti väidab ta, et ei saanud osaleda asja kohtulikul arutamisel ega esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid ning ei ole otsust kätte saanud. Need väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist.

13. Lätist esitatud tunnistusest nähtub, et kuigi A. Makarenko suhtes tehti otsus tagaselja, oli sellise otsuse tegemine Läti õiguse kohaselt lubatud. Tunnistuse kohaselt toimetati otsus

A. Makarenkole kätte, teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata, kuid ta ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt A. Makarenko väited ning samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima A. Makarenkole ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli A. Makarenkol selline võimalus ka olemas. Määruskaebuse väide, justkui oleks otsuses täpsustamata, millise sõidukiga ja kus kohas rikkumine toime pandi, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu: need andmed on Lätist saadetud tunnistusele lisatud otsuses selgelt välja toodud.

14. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et A. Makarenko kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks A. Makarenko suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.

15. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. septembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)