Legislator Case Law & Legislation
2-21-11960/5 AI generated

2-21-11960/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-11960/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks kahjuhüvitis 3636,80 eurot ning viivis 66,15 Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks viivis põhinõudelt (3636,80 eurolt) alates

Legislator headnote

AI generated

2-21-11960/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks kahjuhüvitis 3636,80 eurot ning viivis 66,15 Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks viivis põhinõudelt (3636,80 eurolt) alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11960

Tsiviilasi

F. S. hagi J.-M. M.u vastu kahjuhüvitise ja viivise

nõudes

Hagihind

3993,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post

jaanus.silm@jasitex.ee);

Kostja: J.-M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks kahjuhüvitis 3636,80 eurot ning viivis 66,15

eurot.

3. Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks viivis põhinõudelt (3636,80 eurolt) alates

31.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta kostja J.-M. M.u kanda.

6. Välja mõista J.-M. M.u’lt F. S. kasuks menetluskulud 525 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

AS-s

SEB

Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. F. S. esitas 30.07.2021 Harju Maakohtusse hagi J.-M. M.u vastu kahju hüvitise ja viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 03.01.2021 juhtimisõigust omamata, olles

alkoholijoobes ja omavoliliselt hagejale kuuluva sõiduki ning pani sellega toime

03.01.2021 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel on sai sõiduk kahjustada. Hageja nõuab kostjalt

tekitatud kahju hüvitamist summas 3636,80 eurot.

3. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale

20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte TsMS § 322 lg 1

(kättetoimetamine kostja eluruumides muule isikule) alusel 04.11.2021. Vastamise tähtaeg

saabus 24.11.2021. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

4. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 325 eurot ning lepingulise esindaja kulu 260 eurot

(käibemaksuta).

6. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

tasuda riigilõivu 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

9. Hagejal on oma menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud hagiavalduse koostamisele 2

tundi arvestusega 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja nimekirjas

välja toodud ajakulu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva

kohtuasja sisu ning samuti hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud

määrata lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 100 eurot. Kohus määrab hageja

õigusabikulude suuruseks seega 200 eurot.

10. Kokku on põhjendatud menetluskulud 525 eurot (riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 200

eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik