1-21-4068/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2021, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4068 (kohtueelses menetluses 20231500240) Kohtunik Grete Vahtra Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Prokurör Tõlk Diana Helila, Irina Tsugart Natalja Mehh Kriminaalasi H.F süüdistuses KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav H.F , isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkendid H.F peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 02.02.2020 kuni 03.02.2020. Tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Karine Nersesjan (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg § § 3,

310 ja 313 maakohus otsustas:

1. H.F Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning KarS 63 § lg 1 alusel mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.F-ile mõistetavat vangistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud.

3. H.F karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvestada 02.02.2020 kuni 03.02.2020, so 2 (kaks) a ata karistuseks 5 päev , ning lugeda ärakandm

(viis) kuud ja 28 kaheksa

(kakskümmend ) päeva vangistust.

1-21-4068

2 17 /

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et H.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.F-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 05.11.2021.

6. H.F-ilt

välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 708 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg

1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb H.F-il menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, so iga kuu vähemalt 132 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „H.F menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4068 99921700045536 “ ja viitenumber . Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

8. kohaselt kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos KrMS § 159 lg 3 viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks etoimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes N.

M. 6062 eurot osaliselt ning VÕS § 139 lg 1 ja 2 ning § 132 lg 4 alusel välja mõista H.F-ilt

N. N.

kasuks 140 eurot, mis tuleb tasuda M.

Swedbank AS arveldusarvele nr EExxx M. märkides selgitusena „H.F, , tsiviilhagi hüvitamine”. 1-21-4068

Asitõendid

Kaks

- plaa CD ti, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis

28. november 2021. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 26. november 2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

1-21-4068

3 17 /

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

H.F-i süüdistatakse selles, et tema 02.02.2020 kella 04.58 ajal võõra vallaasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, sisenes sõiduki parempoolse tagumise ukse kaudu Tallinnas Vabaduse Väljak le kuuluvasse sõidukisse x asuva maja juures peatunud

N. M. Volkswagen Passat registre XXX erimismärgiga väärtusega 17 000 eurot. Seejärel nähes, et selle sõiduki juhti sõidukis ei ole, kuid sõiduki mootor on käivitatud, ronis H.F tagaistmelt juhiistmele ning sõitis selle sõidukiga ära. H.F sõitis N. le kuuluva M. sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX kuni Tallinnas asuva Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni, kus põhjustas liiklusõnnetuse.

Seega H.F võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema juhtis tahtlikult 02.02.2020 kella 04.58 ajal Tallinnas Vabaduse Väljak 7 asuva maja juurest kuni Tallinnas Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga

– väljahingatavas õhus XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1, 17 mg/l).

Sellise tegevusega rikkus H.F liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ Korrakaitseseadu (KorS) se § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Kuigi H.F rikkus oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteoja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 03.02.2020 väärteomenetlus lõpetatud. Seega H.F mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse käik

Harju Maakohtu 29. juuni H.F kohtu alla 2021 kohtumäärusega anti üldmenetluses KarS § 215 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti võeti menetlusse kannatanu

poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju 6 062

N. M. euro nõudes. 29.06.2021 toimunud eelistungil osalenud N. M. kinnitas, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning täiendavaid tõendeid tal tsiviilhagi osas esitada ei ole. Kriminaalasja . septembril ga jätkati 27 2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil taotles p kriminaalasja lahendamist rokurör lühimenetluse sätete järgi. Kaitsja nõustus prokuröri esitatud taotlusega. Tutvunud kriminaalasja mat

erjalidega ja taotlusega määras kohus KrMS § 234 lg 4 alusel kriminaalasja

1-21-4068

4 17 /

arutada lühimenetluses, andes H.F lühimenetluses kohtu alla.

Prokurör taotles süüdistusakti punktis 17 loetletud tõendite avaldatuks luge Süüdistusakti

mist. punktis 17 on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad H.F-ile esitatud süüdistust. Kaitsja nõustus prokuröri ettepanekuga. Seega olid kohtuistungil kohtumenetluse pooled üksmeelel, et süüdistusaktis loetletud tõendid võib kohtumenetluses lugeda avaldatuks vastuväiteid tõendite lubatavuse osas ei olnud. Samuti avaldati kaitseaktis punktis 3 loetletud tõendid ning kohtumenetluse pooled palusid lugeda tõendid avaldatuks.

H.F

tunnistas end temale esitatud süüdistuses kohtuistungil mõlemas teos süüdi. H.F ning ei soovi kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde kohtuistungil ütlusi anda põhjendatud. . Tsiviilhagi osas leidis, et see ei ole

Prokurör taotles süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi H.F vangistusega ning arvata karistusaja hulka

1 aasta, mida vähendada 1/3 võrra 9 kuuni eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva. Lõplikuks karistuseks ääb 8 kuud 28 päeva vangistust. j Prokurör leidis, et karistust ei tuleks täielikult täitmisele pöörata, kui H.F ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks leidis prokurör, et H.F-ile tuleb seada järgmised kohustused: süüdistatav kohustub elama alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, alluma tema kontrollile, saama temalt loa elukohast lahkumiseks, elu- - Lisaks on , töö või õppimiskoha vahetamiseks. põhjendatud määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis osalemine. H.F-ilt Samuti leidis prokurör, et tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et müügi nud portaalis on analoogse sõiduki maksumus 10 999 eurot. Kannatanu esitas kindlustuse poolt dokumendi ja otsuse kindlustushüvitise väljamõistmise kohta. Sellest selgub, et sõiduki turuhind oli süüteo toimepanemise

hetkel 17 000 eurot. Kindlustusselts on pädevam hindama sõidukite väärtust ja seega tuleb lähtuda sellest. Kindlustus hüvitas 11 120 eurot ning hüvitamata vahe on seega 5880 eurot. Kannatanu esitas tõendid, et vajas sõidukit invaliidist abikaasa transportimiseks, oli sunnitud selleks kasutama taksoteenust ja hindas selles osas tekitatud kahju 180 eurot, mis on prokuröri hinnangul igati mõistlik summa.

Kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. H.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud seda. Kaitsja ei nõustu prokuröri poolt pakutud karistuse määraga ning tingimusega, et H.F

peab käima kriminaalhooldusametniku juures. Kuigi H.F oli alkoholijoobes, oli see tema jaoks ainus kord, kus ta asus alkoholijoobes sõidukit juhtima. Lisaks peab arvestama sellega, et süüdistuse järgi pandi tegu toime 02.02.2021 ning tänaseks e või i ole H.F uusi kuriväärtegusid toime pannud. Kaitsja hinnangul on võimalik põhikaristusega karistuse eesmärke saavutada ning lisakaristuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja selgitas, et puuduvad andmed, mille alusel on kindlustusselts jõudnud järeldusele, et selle auto väärtus on 17 000 eurot. Samuti on oluline märkida, et autot kasutanud D. Ž. ei olnud piisavalt hoolikas, kui jättis auto käivitatud mootoriga järelevalveta. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse tagajärjel. Kaitsja selgitab, et kui auto mootor ei oleks töötanud, ei oleks H.F saanud autot kasutusse võtta. Arvestades, et kindlustus on hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot, on kannatanul juba hetkel võimalik osta samasugune auto ning tsiviilhagi summas 5880 ei ole põhjendatud ning kaitsja palub selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Samuti ei ole kannatanu esitanud ühtki tõendit, mis kinnitab, et ta kulutas taksoteenuse eest 180 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhjal ei ole kannatanul

1-21-4068

5 17 /

madalam tõendamiskoormus. Kuna see osa on kannatanu poolt jäetud tõendamata, palus kaitsja ka

selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb esmalt esitatud süüdistust KarS § 215 lg 1 KarS § 424 lg H.F-ile ning

1 järgi (I). Seejärel lahendab kohus N. M. poolt esitatud tsiviilhagi (II) ja peatub H.F-ile mõistetaval karistusel (I ). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud II küsimused (IV).

I

Süüdistus KarS § 215 lg 1 KarS § 424 lg 1 järgi ja

KarS § lg 1 järgi on kurit võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. eona karistatav Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises kui ärandamises, kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. na KarS § 424 lg 1 järgi on kuriteo karistatav joobeseisundis mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist, so esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes - olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Kohtu hinnangul on kohtumenetluses avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud H.F-ile süüdistuses etteheidetud te ja kohus põhjendab seda järgmiselt. od Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused. H.F jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. H.F kohtueelses menetluses antud ütluse loeb kohus osaliselt usaldusväärseks.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 02.02.2020 kella 04.58 ajal sisenes H.F Tallinnas Vabaduse Väljak le kuuluvasse sõidukisse x asuva maja juures peatunud

N. M. Volkswagen Passat registreerimismärgiga 502 BPK sõiduki parempoolse tagumise ukse kaudu. Seejärel nähes, et selle sõiduki juhti sõidukis ei ole, kuid sõiduki mootor on käivitatud, ronis H.F-i agaistmelt juhiistmele ning sõitis selle sõidukiga ära. H.F sõitis N. M.le kuuluva sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx kuni Tallinnas asuva Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni, kus põhjustas liiklusõnnetuse. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et H.F juhtis 02.02.2020 kella 04.58 ajal Tallinnas Vabaduse Väljak x asuva maja juurest kuni Tallinnas Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga

– väljahingatavas õhus xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1, 17 mg/l).

H.F poolt mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX juhtimist ja joobeseisundit tõendab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest on tuvastatav, et H.F peeti kahtlustatavana KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises kinni 02.02.2020 kell 05.14 aadressil xxx (I kd, tlk 1-3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

1-21-4068

6 17 /

otsusest nähtub, et H.F kõrvaldati 02.02.2020 kell 05.03 sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga imiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd oli alust arvata, XXX juht et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Juht kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni (I kd, tlk 23). 02.02.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H.F

keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli järgi oli esinesid H.F-il joobele viitavad tunnused: aeglane reaktsioonikiirus, silmade punetus, väikesed pupillid, kerged häired koordinatsioonis ning suust oli tunda alkoholi lõhna (I kd, tlk 16 ja 16 pöördel). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt tuvastati H.F-il 02.02.2020 kell 05.29 alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE lõplikuks alkoholijoobe mõõtetulemuseks 1,17 mg/l (I kd, tlk 17-18). Kriminaalasja materjalidele lisatud Metroserti taatlustunnistuse kohaselt läbis alkomeeter Dräger Alcotest 9510EE kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele (I kd, tlk 20, 100). Väärteoasjas nr 2302,20,001641 on koostatud 03.02.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et 02.02.2020 Laagna teel toimunud liiklusõnnetuse faktis on tõendamist leidnud, et õnnetuse põhjustajaks oli H.F , kes ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kuivõrd H.F-il tuvastati alkoholijoove, alustati kriminaalmenetlust (I kd, tlk 30).

H.F poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 02.02.2020 kella 04.58 ajal kinnitab ka kohtueelses menetluses tunnistajana kuulatud politseiametnik A. A. üle ütlused, mille kohaselt viibis ta 02.02.2020 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. P.. Kell 05.11 tuli kiirabi brigaadi poolt info, et Laagna teel kihutab sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX. Kui tunnistaja oli kohale jõudnud oli sõiduk Laagna teel, Paekaare x juures avariiline ning auto kõrval oli silmnähtavalt joobes naisterahvas. Isik keeldus puhumast indikaatorvahendisse ning muutus agressiivseks ja ei allunud korraldustele. Hiljem puhus isik tõendusliku alkomeetrisse näidu 1,17 mg/l. Hilisemal kontrollimisel selgus, et antud sõiduk oli ärandatud kesklinnast. Ž sõnul oli olnud kesklinnas liiklusõnneetus ning ta vormistas D. . pabereid teise osapoolega. Järsku istus rooli temale tundmatu naisterahvas ning sõitis minema. Sõiduki mootor töötas ning võtmed olid teataja käes. Naisterahvaks osutus H.F (isikukood 4811280306), kes ei teinud politseiga koostööd ning ei osanud anda adekvaatset selgitust juhtunu kohta. Naisterahvas peeti KarS § 424 lg 1 alusel kinni ning toimetati kinnipidamiskeskusesse (I kd, tlk 14). Mootorsõiduki liikumist vahetult pealt näinud kiirabitöötaja K. M. on tunnistajana 02.02.2020 ütlusi andes selgitanud, et olles 02.02.2020 tööl Tallinna Kiirabis ning liikudes brigaadiga Ida- Tallinna Keskhaiglast suunaga Mahtra filiaal, märkas Laagna teel Pae silla piirkonnas musta ta värvi sõiduautot, mis liikus , et autojuhil midagi paigast ära. Kell eraldusribal ning oli selge

05.03 juhtunust teavitatud juhtunust häirekeskusele ja palutud kohale politseid. Samal ajal auto mingiks ajaks sõitnud mööda Laagna teed ja paarisaja meetri pärast uuesti kaldus eraldusribale. Seal t kanalisatsiooni luuki, s ta jätkas sõitmist ning sõitis järsku vastu kõrge õitis edasi ja jäi seisma. Auto oli üle vaadatud, vigastused puuduvad, juht abi ei vajanud ja politsei tuli kohale. Autojuhilt oli tunda alkoholilõhna ning ta ise tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. Politseiga vesteldes muutus autojuht agressiivseks ja üritas lüüa näkku politseitöötajat. Sõidukiks oli Volkswagen registreerimisnumbriga XXX. Autoroolis oli naisterahvas ning ta oli autos üksi. Peale autost väljumist ei ole naisterahvas midagi söönud ega joonud ütlusi (I kd, tlk 8-9). K.M. kinnitab ka 02.02.2020 koostatud s (I kd, tlk 31-33) ündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega (CD-plaat fotodega I kd, tlk 95), millest on tuvastatav, et 02.02.2020 kell 05.50 on Tallinnas, vaatlus, millega on Laagna tee ja J. Smuuli tee ristmiku juures on läbi viidud tuvastatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki paiknemine sündmuskohal, samuti kanalisatsiooni kaevu asukoht eraldusribal. Sõidukil on esistange katki, vasak esituli deformeerunud, mõlemad peeglid kahjustatud, parem esitiib muljutud. Isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega

1-21-4068

7 17 /

nähtub, et H.F-il tuvastati 02.02.2020 vasakul jalal ülalpool põlve sinikas, vasakul jalal allpool põlve sinikas koos pori jälgedega ning sinikas vasaku käe randme välisküljel. Samuti nähtub fototabelist süüdistatava riietus kuriteo toimepanemise ajal (I kd, tlk 46-51). H.F-il tuvastati pärast kinnipidamist vigastustena huule ja suuõõne pindmine vigastus, kaela muude piirkondade pindmine vigastus, randme ja käe muude osade kontusioon ning selja alaosa ja vaagna kontusioon, mida kinnitab X 03.02.2020 ravilugu (I kd, tlk 55). Kriminaalasjas OÜ nr 20231500240 koostatud õiendist nähtub, et H.F-il on kehtiv juhtimisõigus (I kd, tlk 76).

Asjaolu, et H.F-il puudus õigus mootorsõidukit 02.02.2020 kella 04.58 ajal Volkswagen Passat registreerimisnumbriga unnistajana XXX kasutada on tõendamist leidnud t 02.02.2020 üle kuulatud i ütlustega ütluste

D. Ž. (I kd, tlk 10-13).

D. Ž.i kohaselt viibis ta 02.02.2020 kella 05 istus .00 paiku Tallinna Vabaduse väljakul, kui temaga juhtus avarii. Ta teises avariis osalenud autos, kus ta vormistas kindlustuse jaoks dokumente. Tema kasutuses olnud auto oli pargitud nende kõrvale ning sellel töötas samal ajal mootor. Väljudes teisest avariis osalenud autost märkas , et tema kasutuses olnud sõiduautot Volkswagen Passat ta registreerimismärgiga , mille omanik oli tunnistaja õde XXX

N. M., ei olnud enam kohal. Ta ei näinud millal auto ära kadus. Politseiga suheldes selgus, et sõiduauto oli teinud Laagna teel , avarii. Avariikohas selgus, et auto varastati ning varas on politsei poolt kinni peetud. Kannatanuna on 03.06.2021 üle kuulatud , kelle ütluste kohaselt ostis ta 06.10.2015

N. M. sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, tasudes selle eest 30 360 eurot. Sõidukit kasutas tunnistaja vend . Et sõiduki Volkswagen Passat

D. Ž. (I kd, tlk 104-109) omanikuks oli

llest

N. M. kinnitab lisaks kriminaalasjas nr 20231500240 koostatud õiend, mi nähtub, et sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX N. omanikuks on

(I kd, M. tlk 76).

H.F poolt 02.02.2020 kella 04.58 ajal mootorsõidukisse sisenemist ja sellega ära sõitmist asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab 14.09.2020 koostatud (I kd, tlk 63-71), milles on vaadeldud Tallinna Linnakantselei turvakaamera videosalvestist (salvestus ch19_20200202043800, - et 02.02.2020 CD plaat ümbrikus I kd, tlk 96). Nimelt nähtub sellest, kell 04.38 saabub esimesele tühjale parkimiskohale tumepruuni värvi sõiduauto. Juhikohalt väljub tumedates riietes meesterahvas. Kell 04.39 sõidab vasakult poolt parklasse tumesinist värvi sõiduauto, parkides tumepruuni värvi sõiduauto kõrvale. Meesterahvas avab parema tagumise autoukse ja istub autosse. Kell 04.54 ilmub kaameravälja naisterahvas, kes läheb tumepruuni värvi sõiduauto juurde ning avab tagumise parempoolse ukse ja istub autosse. Kell

04.56 on tumepruuni värvi sõidukis näha liikumist ja auto kojamehed hakkavad tööle. Kell

04.57 süttib korduvalt tumepruuni värvi auto pidurituli. Kell 04.58 lülitatakse sisse täistuled. Auto tagurdab mööda sõiduteed Pärnu mnt ristmiku suunas, aeglustab korraks ja seejärel sõidab kiiresti eemale, ületades ristmiku punase foorituleg Videosalvestiselt on üheselt tuvastatav, et a. sõidukisse sisenes H.F üksi. Kriminaalasjas nr 20231500240 koostatud õiendist nähtub, et vaadates läbi ööklubi Prive videosalvestusi, tuvastati, et 02.02.2020 ei viibinud H.F ööklubis . Samuti ei olnud ööklubis süüdistatava poolt kirjeldatud sündmusi x (I kd, tlk 59). Kuriteo toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistas H.F ka kohtuistungil, kinnitades oma süüd. Samas selgitas H.F , et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. (I kd, 36 40 H.F 02.02.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist – ) nähtub, et kella 02.00 paiku sõitsid nad tema tuttava Alesja sõbrannaga klubisse, mille nimetust ta täpselt ei mäleta, x või . Ta ei mäleta, kus klubi asub, kuid mitte kaugel Vabaduse väljakust. x Nad sõitsid klubisse taksoga. Klubis jõid nad alkoholi, kokteili B52. Enne seda oli ta ka alkoholi tarvitanud, nii kodus kui Alesjal külas. Ta tutvus noormehega, kelle nime ta ei mäleta ning mingil hetkel astus tema juurde teine noormees ning nende vahel tekkis konflikt. Ta sekkus

1-21-4068

8 17 /

sellesse konflikti ning too noormees tõukas teda. Pärast seda ta ei mäleta, mis klubis toimus. Samuti ei mäleta, kuidas seal ära läks. Järgmine asi, mida ta mäletab, et t t a istus autos tagaistmel. Rooli taga istus nagu talle tundus sama noormees, kes oli teda klubis tõuganud, kuid ta ei ole selles kindel. Ta mäletab vaid, et tahtis ära joosta, kuid sa aru, et ta jõuab temale järele. Ta tundis ohtu. Auto seisis sellel ajal, ei sõitnud ning kus, seda ta ei mäleta. Juht väljus autost. Miks ta väljus, ei mäleta. Ta mäletab, et aru saades, et jalgsi ta jõuab temale järele, ronis ta auto tagaistmelt juhiistmele ning hakkas sõitma. Ta ei mäleta, kas auto oli käivitatud või mitte, kuid mäletab, et võti oli süütelukus. Ta tahtis selle autoga sõita kuni koduni Viimsis. Ta mäletab kõike väga hägusalt, justkui see toimus mitte temaga. Ta mäletab, et sõitis mitu korda millegi otsa ning tahtis edasi sõita. Kuidas ja millal peatus, seda ei mäleta. Ta mäletab pärast juba politseinikke, kes andsid talle alkomeetrisse hingata. Ta lisas, et oli niisuguses imelikus seisundis, et tal oli tunne, et klubis segati temale midagi alkoholi sisse. H.F on kohtueelses menetluses kahtlustatavana le kuulatud 03.02.2020 (I kd, tlk 4- ü 7) ning nähtuvalt tema antud ütlustest, tunnistas ta kuriteo toimepanemist, kuid selgitas, et ei teinud seda meelega. H.F selgitas x , et sõitis 02.02.2020 kell 02.00 paiku ööklubisse . Ööklubis jõi ta kokteili. Mingi hetk tuli tema juurde agressiivse olekuga meesterahvas, kes tõukas teda. Järgmine hetk, mida H.F mäletab, oli see, kui teda püüti autosse lükata, millele süüdistatav hakkas vastu ning mille tulemusel tekkisid talle tervisekahjustused (vasaku põlve marrastus, vasakul käel hematoom, alalõual hematoom). Ühel hetkel oli ta auto tagaistmel. Juhikohal istus sama meesterahvas, kes teda ööklubis tõukas. Kui eelnimetatud meesterahvas autost väljus, ronis ta esiistmele, käivitas auto ja põgenes sellega. H.F põhjendas oma tegevust sellega, et ta kartis, et tema peksmist jätkatakse. Talle tundus, et ta istus auto rooli Tallinnas, Laagna tee keskel asuva Olerexi tankla juures. Ta jõudis sõita umbes kaks peatusevahet. Järgmisena mäletas ta kokkupõrget ja kohale saabunud politseid. 19.02.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd, tlk –

52 54) kahetses H.F , et kõik nii juhtus. Selline juhtum oli tema elus esmakordne ja kinnitab, et ka viimane. Alkoholi ei tarvitanud ta enne juhtumit peaaegu kuus aastat. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et H.F on küll tunnistanud alkoholi tarvitamist ning mootorsõiduki juhtimist ja kasutamist, kuid , tema ütlused ja põhjendused juhtunud sündmuse osas on ebausaldusväärsed kuivõrd tema ütlused on igal korral mingis osas muutunud. Samuti on tõendamist leidnud, et H.F sisenes sõidukisse üksi ning ühtegi teda ohustavat meesterahvast tuvastatud ei ole. H.F valikuline mäletamine sündmuste põhjuste ja käigu kohta viitab samuti kohtu hinnangul sellele, et ta on soovinud oma ütlustega vähendada vaid oma vastutust juhtunu osas.

Kohtu hinnangul on H.F käitumises tuvastatav kavatsetus (KarS § 16 lg 2), sest tema tegevus oli sihipärane. H.F ütlustest on tuvastatav, et ta teadis, et on joonud alkoholi nii enne klubisse minekut kui klubis olles ja ta tunnistas, et soovis autoga koju sõita (I kd, 38). Samuti ei ole ta kinnitanud, et tal oli nimetatud sõidukit õigus kasutada. Seega, olles terve õhtu ja öö tarbinud alkoholi tal on vaja koju sõita autoga, milles ta ennast , leidis H.F , et leidis ning omamata õigust nimetatud sõidukit kasutada liikus ta tagaistmelt esiistmele ja sõitis sõidukiga minema. Nimetatud kinnitab ka Tallinna Linnakantselei turvakaamera videosalvestis. Kohtu hinnangul pidi H.F teadma, et tal puudub õigus seda sõidukit kasutada ning ta ei ole sellises seisundis, et ta võiks asuda juhtima mootorsõidukit, seega H.F pani kuriteo toime ees

märgipäraselt.

Eeltoodust tulenevalt ning hinnates tõendeid nende kogumis leiab kohus, et H.F tegu vastab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning asja omavolilise kasutamise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Nii dokumentaalsete tõendite, tunnistajate, kuid ka H.F enda ütlustega on kohus tuvastanud, asus juhtima mootorsõidukit, mille H.F kasutamiseks ta

i luba puudus l D. Ž. ning nõusolek . H.F on oma ütlustes kinnitanud, et soovis koju sõit soov mootorsõidukit a, seega on tuvastav ka tema vaid ajutiselt kasutada, mitte endale jätta. Kuivõrd H.F-il tuvastati ka joobeseisund vahetult pärast

1-21-4068

9 17 /

kinnipidamist ning H.F on ka ise tunnistanud, et tarvitas terve õhtu ja öö alkoholi, siis rikkus ta ka

LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid.

KarS §

5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo

3 lg

- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. on süüdistuses e H.F-ile tte heidetud ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju

223 lg 1 I kd, tlk 30). , mis on kvalifitseeritav LS § järgi väärteona ( Kuivõrd mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist (LS § 223 lg 1) ja joobeseisundis (KarS § 424) mootorsõidukiga sõitmine

H.F poolt on vaadeldav ühe teona, saab nende tegude puhul rääkida ideaalkogumist KarS § 3 lg 5 tähenduses. Seega tuleb H.F käitumist kvalifitseerida üksnes KarS § järgi ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki

424 lg 1 juhtimine neeldub selles.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud H.F poolt KarS § 424 lg 1 ja KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning H.F tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg ja KarS § 215 lg 1järgi.

II

Tsiviilhagi

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

N. on esitanud 08.04.2021 hagiavalduse (I kd, tlk 80-81), milles soovib varalise kahju M. hüvitamist 10 880 eurot ehk hüvitada tekkinud sõiduki keskmise hinna ja kindlustuse poolt hüvitatud summa vahe. 03.06.2021 on esitanud hagiavalduse täpsustuse N.

M. (I kd, tlk 110- 112)

, milles soovib kahju hüvitamist 5 880 eurot sõiduki keskmise hinna ja kindlustuse poolt hüvitatud summa vahe. Kuna sõiduk oli tema pere ainus sõiduk, siis pidi ta kasutama taksoteenust, mistõttu soovib taksoteenuse kasutamise eest hüvitist 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kindlustusselts hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot. Eeltoodust lähtuvalt palub rahuldada hagi ning mõista H.F-ilt välja varalise kahju hüvitis N.

M.

e summas 6 062 eurot.

29.06.2021 kohtuistungil kinnitas

N. M., et jääb esitatud hagiavalduse juu de ja täiendava r id tõendeid lisaks kriminaalasja toimikus olevatele tal esitada ei ole. 27.09.2021 toimunud kohtuistungil leidis, et puuduvad andmed, H.F tsiviilhagiga ei nõustunud. Kaitsja mille alusel on kindlustusselts jõudnud järeldusele, et selle auto väärtus on 17 000 eurot. Samuti märkis, et autot kasutanud D.

Ž. ei olnud piisavalt hoolikas, kui jättis auto käivitatud mootoriga järelevalveta. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse tagajärjel. Kaitsja selgita , et kui auto mootor ei oleks töötanud, ei s oleks H.F saanud autot kasutusse võtta. Arvestades, et kindlustus on hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot, on kannatanul juba hetkel võimalik osta samasugune auto ning tsiviilhagi summas 5 s

880 ei ole põhjendatud ning kaitsja palu selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Samuti ei ole kannatanu esitanud üht tõendit, mis kinnitab, et t egi a

1-21-4068

10 17 /

kulutas taksoteenuse eest 180 eurot. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele.

Kohus on tuvastanud, et

ja H.F vahel puudub lepinguline suhe, seega on

N. M. esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15). Kannatanu

N. M. asja omavoliline kasutamine), millega sisustati H.F nõue tugineb samadele asjaoludel ( etteheidetavat kuriteokoosseisu Ka

215 g 1 rS § järgi. Kohus on eelnevalt kohtuotsuses tuvastanud, et H.F

215 lg 1 pani toime KarS § kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo.

VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas

N. poolt esitatud M. tsiviilhagis märgitud varaline kahju on seotud H.F poolt pandud teoga ning nende vahel esineb põhjuslik seos. Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-39-15, p 11).

Kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud H.F poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohus on kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et H.F

215 lg 1 ja pani toime KarS § KarS § lg 1 , mille kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, samuti põhjustas liiklusõnnetuse tagajärjel tekitas ta näol varalise kahju. Seega on varaline kahju N. le auto kahjustamise M. tekkinud H.F õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Seega on keskseks küsimuseks kahju hüvitamisel, kas kahju hüvitamise eesmärk on saavutatud ning kui sellele vastata eitavalt, siis millises ulatuses tuleb kannatanule

täiendavalt kahju hüvitada.

N. on 03.06.2021 kannatanuna (I kd, tlk 104-109) selgitanud, et ta ostis M. antud ütlustes 06.10.2015 sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, tasudes selle eest 30 360 eurot. Sõidukit kasutas talle kahjuhüvitise kahes osas – tema vend

D. Ž.. 23.07.2020 tasus X

6120 eurot ja 5000 eurot.

X

N. M. on saanud kahjuhüvitist kokku 11 120 eurot. Kindlustuse ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsusest kindlustushüvitise vähendamise kohta nähtub, et sõiduki Volkswagen Passati turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 17 000 eurot. Seega soovib ta, et H.F hüvitaks talle kahju summas 5 880 eurot. Uue sõiduki soetas ta juuni 2020. N.

M. on kohtueelses menetluses kahju suuruse tõendamiseks esitanud X ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsuse kindlustushüvitise vähendamise kohta OÜ arve nr 2007109 (I kd, tlk 82), X

(I kd, tlk 103) ja t kolme veebilehe auto24.ee müügikuulutuste väljavõt e, millest nähtub, et

1-21-4068

11 17 /

Volkswagen Passati sõiduauto hind seisuga 20.04.2021 on 13 600 eurot, 15 650 eurot, 15 700 eurot (I kd, tlk 84).

X ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsuse (I kd, tlk 82, 102) kohaselt hindas kindlustusandja sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX turuhinnaks vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 17 000 eurot. Otsuse kohaselt on kahjukäsitluse käigus selgunud, et liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustunud sõiduki taastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd taastamiskulud ületavad sõiduki turuväärtuse. Arvestades juhtumi asjaolusid ja kahjukäsitluse käigus selgunut on kindlustusandja seisukohal, et ta ei loobu kindlustushüvitise väljamaksmisest täielikult, vaid tulles vastu kindlustusvõtjale vähendab väljamakstavat kindlustushüvitist 40% võrra. Kindlustushüvitise on kindlustusandja arvutanud võttes arvesse sõiduki jäänuki väärtust, sõiduki turuväärtust enne juhtumi toimumist ning poliisile märgitud omavastutust. Kindlustusandja otsuse kohaselt oli

N. M.i poolt sõlmitud kindlustuspoliisi nr 203243949 kohaselt omavastutus varguse või röövimise korral 15% tekkinud kahju suurusest. Sõiduki jäänuki väärtuseks hindas kindlustusandja 5 000 eurot. Seega leidis kindlustusandja, et antud juhtumi puhul on kindlustusandja poolt tasumisele kuuluv kahjuhüvitis 6 120 eurot. X OÜ arve nähtub, et ADB Eesti filiaal on saanud sõiduauto st nr 2007109 (I kd, tlk 103) X Volkswagen Passati müügi eest 7 700 eurot. Kindlustusandja poolt sõiduki (Volkswagen Passat registreerimismärgiga ) müümis XXX t kinnitab ka kriminaalasja materjalidele lisatud 07.05.2020 e-kiri (I kd, tlk 101).

Kaitsja poolt on esitatud veebilehe auto24.ee müügikuulutuse väljavõte, millest nähtub, et seisuga 17.04.2021 on on 10 999 eurot (I kd, tlk 85-87). Volkswagen Passati sõiduauto hind

VÕS § 132 lg 1 annab aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (Riigikohtu lahend asjas nr 1-19-6307, p 63). Seega on kahju hüvitamise sätete alusel kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt rahasummat, mille eest ta saaks kohtuotsuse tegemise ajal soetada . samaväärne sõiduauto Üksnes juhul kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Kui sõiduauto väärtus võis kuriteo toimepanemise hetkel olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahjuhüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud mis annaks aluse hävinud asja , väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Nimelt vaatamata sellele, et

on esitatud hagiavalduses tuginenud X ADB Eesti filiaali

N. M. 10.03.2020 otsuses väljendatud seisukohale, et tema sõiduki väärtuseks oli 17 000 eurot, siis ei nähtu otsusest, kuidas nimetud summa on tuletatud ja millistel alustel selline tulemus on saadud. Samas peab aga kohus tähtsamaks asjaolu, et kindlustusandja poolt on jäetud tähelepanuta väga oluline fakt, mis kriminaalasjas on tuvastamist leidnud. Nimelt on

N. M. sõiduki kasutajaks olnud

.

on

lekuulamisel (I kd, tlk 10-13)

D. Ž. D. Ž. 02.02.2020 üle kuulatud tunnistajana ü andnud ütlusi, et ta viibis 02.02.2020 kella 05.00 paiku Tallinna Vabaduse väljakul, kui temaga juhtus avarii. Tunnistaja istus teises avariis osalenud autos, kus ta vormistas kindlustuse jaoks dokumente. Seega on jäetud kindlustusandja poolt sõiduki turuväärtuse hindamisel ilmselgelt tähelepanuta see, et nimetatud sõiduk osales ka vahetult enne H.F poolt sõiduki kasutamist liiklusõnnetuses. Kriminaalasjas ei ole samuti nimetatud liiklusõnnetuse kohta andmeid kogutud, kuivõrd see ei omanud tähtsust. Seega on tegelikkuses jäänud ilmselt kindlustus asjaolu andjal turuväärtuse hindamisel arvesse võtmata , et sõiduk osales 02.02.2020 vahetult enne kella 04.58 liiklusõnnetuses. Kuivõrd istus just seetõttu teise autosse, võib

D. Ž.

1-21-4068

12 17 /

järeldada, et liiklusõnnetuses tekkis varaline kahju, mille üle ei olnud vaidlust, kuid mille jaoks pidid liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukijuhid fikseerima liiklusõnnetuse tagajärjed. Kohus möönab, et nimetatud asjaolusid ei ole ilmselt võimalik praktiliselt kaks aastat hiljem ka tuvastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kindlustushüvitise määratlemise aluseks olev turuväärtus oleks seda fakti arvesse võttes olnud väiksem ning seetõttu ei arvesta kohus mootorsõiduki turuväärtu s välja toodud se hindamisel X ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsuse sõiduki turuväärtusega. Seega võtab kohus le kuuluva mootorsõiduki turuväärtuse

N. M. hindamisel aluseks kannatanu ja kaitsja poolt esitatud veebilehe auto24.ee müügikuulutuste väljavõt , millest nähtub, et seisuga 17.04.2021 on Volkswagen Passati tõenäoliselt ted kahjustamata (ehk avariivaba) -87) ning seisuga sõiduauto hind on 10 999 eurot (I kd, tlk 85 20.04.2021 on

13 600 eurot, 15 650 eurot, 15 700 eurot (I kd, tlk 84) ehk sõiduauto hind keskmiselt 13 987,25 eurot (55 949/4).

VÕS § 139 lg 1 sätestab, et k

ui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lg 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. eeldab Õiguskirjanduses on märgitud, et kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 kohaselt seda, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega, kuid ei eelda, et kahjustatud isik oleks rikkunud mingit seadusest või lepingust tulenevat kohustust vaid piisab ka mingi kohustuse rikkumisest, nt liikluseeskirjade rikkumine, autos turvavöö kinnitamata jätmine, jalakäija puhul punase tulega üle tee minek või helkuri puudumine . Tln; Juura, 2016). (Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne.

X ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsuse b, et kindlustusandja st nähtu on hüvitise maksmisel arvesse võtnud ka sõiduki valdaja enda käitumist ehk sõidukikindlustuse tingimuste nr 01.02.2019 p 3.8, 8.2.5, 8.2.6 rikkumist. Punkti nr 3.8 kohaselt ei olnud sõidukile paigaldatud nõuetekohaseid ärandamise ja/või vargusevastaseid seadmeid või kui need olid välja lülitatud või ei olnud töökorras või sõiduki võti oli sõidukis. Punkti 8.2.5 kohaselt on kindlustusandja kohustatud sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente hoidma nii, et kolmandal isikul ei ole võimalik neid takistust eemaldamata või vägivallaga ähvardamata ära võtta ja sõiduki võtmed ei tohi hoida sõidukis. Sõiduki kasutaja on andnud ütluseid (I kd, tlk 10

D. Ž. -13), et istus ta teises avariis osalenud autos, kus ta vormistas kindlustuse jaoks dokumente. Tema kasutuses olnud auto oli pargitud nende kõrvale ning sellel töötas samal ajal mootor. Väljudes teisest avariis osalenud autost märkas t , et tema kasutuses olnud sõ a iduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mille omanik oli tema õde N. M., ei olnud enam kohal. Samuti on H.F oma ütlustes kinnitanud, et /…/ ta ei mäleta, kas auto oli käivitatud või mitte, kuid mäletab, et võti oli süütelukus (I kd, tlk 36-40 ). Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kui D.

Ž. oleks autost lahkudes kaasa võtnud mootorsõiduki võtme ja ka lukustanud mootorsõiduki uksed, ei oleks H.F-il olnud võimalus sõidukisse istuda ja sellega ära sõi ta. Samuti nähtub Tallinna Linnakantselei turvakaamera videosalvestiselt (salvestus ch19_20200202043800, CD-plaat ümbrikus I kd, tlk 96), et D. Ž. lahkus enda kasutuses olevast sõidukist 02.02.2020 kell 04.38 ilmselt auto mootori, jättes tööle sest põlevad parktuled, ja viibis kuni H.F poolt autoga ära sõitmiseni ehk kella 05.00 ni (videosalvestise lõpp)

- teises sõidukis märkamata kõrval toimuvat. tuvastatav mootorsõiduki Kohtu hinnangul on kasutaja ehk

i poolne hooletus, ehk ta

D. Ž. jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju tekkimise ka tõenäoliselt välistanud, millele on viidanud ka kindlustusandja oma otsuses.

Hinnates tsiviilhagi lahendamiseks esitatud tõendeid leiab kohus, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139 lg 1 ning arvestades sellega, et kahjustamata keskmine Volkswagen Passati sõiduauto

1-21-4068

13 17 /

turuväärtus aprill 2021 seisuga oli sõiduauto juba keskmiselt 13 987,25 eurot, samas oli

N. M. osalenud liiklusõnnetuses, mille osas on kahjustused tuvastamata, ning kannatanule on tasutud hüvitisena juba 11 120 eurot ( ligikaudu 25 so % eelmärgitud sõiduauto keskmisest turuväärtusest), siis on kohtu hinnangul kannatanule juba makstud mõistlik hüvitis VÕS § 132 lg 1 mõttes. Seega jätab kohus rahuldamata N. M. nõude hüvitavamaks sõiduki keskmise hinna ja kindlustuse poolt

5 880 eurot. hüvitatud summa vahe

03.06.2021 esitatud hagiavalduse täpsustuses soovib ka varalise kahjuhüvitisena

N. M. taksoteenuse kasutamise maksumuse hüvitamist summas 180 eurot.

Kuigi kaitsja ja H.F vaidlesid nimetatud nõudele vastu ning kaitsja leidis, e nõue on t tõendamata, siis kohus nõustub sellega osaliselt.

KrMS §

1 mõttes on tõendiks ka kannatanu ütlused. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et

63 lg alati ei piisa kahjuhüvitise määratlemisel vaid kannatanu ütlustest (nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-69-12, p 11), siis käesoleval juhul on kannatanu oma ütluste kinnitamiseks esitanud ka dokumentaalsed tõendid. Kohus möönab, et need ei tõenda küll kulu suurust, kuid kinnitavad kannatanu ütlusi. Samas ei piisa aga ainult tõendatusse küsimuse lahendamisest N. poolt M. esitatud varalise kahju nõude lahendamiseks. Nimelt sätestab VÕS § 132 lg 4, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus või kutsetegevuseks või tööks, - hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kuigi eelviidatud säte eeldab kulutuste hüvitamist olukorras, et kahjustatud as - i oli isikule kasulik eelkõige tema majandus või kutsetegevuses, siis kohtupraktikas on jaatatud ka selliste kulutuste hüvitamist, mis ei seondu ainult majandus või - kutsetegevusega (Riigikohtu lahend asjas nr 3 -2-1-82-16, p 32). Kohtu hinnangul tuleb sii

nkohal lisaks tõendatusele võtta arvesse võtta ka sellise kulutuse vajalikkust.

N. M. on 03.06.2021 antud ütlustes (I kd, tlk 104 109) selgitanud, et /…/ Sõidukit Volkswagen - Passat kasutas

, sest ta on kannatanu abikaasa V. M.

D. Ž. hooldaja. Sõiduk on perele hädavajalik, kuna on liikumisvõimetu, 100% invaliid ning vajab hooldamist 24/7. Enne V.

M. uue sõiduki soetamist pidid nad kasutama viiel korral taksoteenust, et tuua hügieenitarbeid asutusest aadressil xxx. Ta ostab hügieenitarbeid suures koguses ja ühe korra kuus. Samuti sai 2020 märtsikuus valmis madrats, mille nad pidid ära tooma . Märtsikuus X OÜ-st aadressil xxx pidi tunnistaja tellima kolostoomivahendid, mis asusid aadressil xxx, Tallinn. 18.05.2020 oli tunnistajal käeluumurd, seega pidi ta kasutama taksoteenust. Kuna tegemist oli ainukese sõidukiga nende peres, pidi tunnistaja taksoteenust kasutama ka kindlustusettevõttesse sõitmisel. Taksoteenuse ostmise eest ei ole tunnistajal arveid esitada, kuid hindab kahju summale 180 eurot. N. M. on oma ütluste kinnitamiseks esitanud Mustamäe Linnaosa Valitsuse otsuse 22.11.2018 nr S-4-6/354 (I kd, tlk 113-114) ning X ljastatud OÜ poolt V. M.i nimele vä arve nr 20016491. -4-6/354 Mustamäe Linnaosa Valitsuse otsuse 22.11.2018 otsuse nr S kohaselt seati

ile (isikukood xxx

V. M. ) hooldus ning hooldajaks määrati D. Ž. (isikukood xxx). Hoolduse põhjuseks on märgitud, il on sügav puue, millest tulenevalt on tema et

V. M. igapäevane tegutsemine ja osalemine ühiskonnaelus täielikult takistatud. X OÜ 18.03.2020 arve nr 20016491 kohaselt on ostu objektiks lamatistevastane madrats kompressoriga Domus2, mille maksumus on 245 eurot.

Eeltoodud tõenditest tulenevalt leiab kohus, et mootorsõiduk Volkswagen Passat, mis H.F poolt toime pandud kuriteo tulemusena kahjustada sai ning mille kasutamise võimalus N. D. N.

l ja M. Ž.il seetõttu ka puudus, oli

jaoks vajalik

M. VÕS § lg mõttes. Kuivõrd vajalikkus

e just

abikaasa

põhineb eelkõig

N. M.

V. M.i sügaval puudel ja sellega seonduvatel vajadustel, siis loeb kohus põhjendatuks taksoteenuse kasutamise kulude hüvitamise N.

M. osas. Samas leiab kohus, et kindlustusettevõttes käimine või käeluumurd ei ole olukorrad, kus

1-21-4068

14 17 /

taksoteenuse kasutamine on hädavajalik, vaid pigem mugavus. Kuivõrd N. on loetlenud M. ütlustes kokku üheksa korda taksoteenuse kasutamis (viis korda hügieenitarbed, madrats, t kolostoomivahendid, käeluumurd ning kindlustusettevõttes käimine), siis kohus loeb põhjendatuks seitsme korra taksoteenuse kasutamise. Kuigi ilmselt taksoteenuse hind oli igal korral erinev ja kannatanu ei ole vastavaid tõendeid esitanud, siis jagab kohus 180 eurot üheksaga, mis teeb iga korra kohta 20 eurot. Seega kuulub seitsme taksoteenuse kasutamise kulu eest hüvitamisele 140 eurot.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et varalise kahjuhüvitise nõue summas N.

M.

180 eurot tuleb jätta osaliselt rahuldamata VÕS § 132 lg 4 on põhj ning alusel endatud H.F-ilt

N. M. kasuks välja mõista varaline kahju kokku summas 140 eurot.

III Karistus

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS 215 lg 1 § näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse KarS § .

424 lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas H.F-ile saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse.

Karistusregistri andmetel ei ole H.F-i varem kriminaalkorras karistatud (I kd, tlk 24). Kuigi H.F kinnitas kohtuistungil, et tal on olemas töökoht ja sissetulek, siis kohtul puuduvad andmed, milline see sissetulek käesoleval ajahetkel on. Samas nähtub Maksuja Tolliameti andmetest, et 2019 oli

864 eurot (I tema deklareeritud tulu pärast mahaarvamist 12 kd, tlk 77) ehk ligukaudu 1072 eurot kuus. Samas leiab kohus, et vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule, tuleb kergemaliigilise karistuse võimalikkuse juures võtta arvesse aga kuriteosündmust tervikuna. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et joobeseisundis mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrval seisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Kohtu hinnangul on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. asus juhtima võõrast Arvestades sellega, et H.F mootorsõidukit ning põhjustas selle mootorsõidukiga liiklusõnnetuse ja varalise kahju, näitab kohtu hinnangul üheselt seda, et ei ole kuidagi põhjendatud mõista kolm erinevat rikkumist ühe õhtu jooksul toimepannu Kohtu hinnangul ei mõjutaks d isikule kergemaliigist karistusliiki. rahaline karistus H.F-i piisavalt ning H.F ei mõistaks oma teo tõsidust. Samuti arvestab kohus ka sellega, et H.F-il on kahju hüvitamise kohustus, mis võib viia selleni, et H.F võib sattuda makseraskustesse ning ei ole seetõttu oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.F suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning H.F-i tuleb karistada vangistusega.

Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

1-21-4068

15 17 /

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-76-12, p 7). Hinnates H.F süü suurust kuriteo toimepanemisel, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta tuvastatud alkoholijoobe suurust. H.F-il tuvastati sõiduki juhtimisel kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,17 mg/l. es sellist näitu, võib asuda seisukohale, et Arvestad H.F süü on keskmine, kuivõrd piirmäära ei ole olulisel määral ületatud. Samuti mõjutab H.F süüd asjaolu, et täitis üh lõpptulemusena põhjustas ta e teoga mitme kuriteo koosseisu ning ka liiklu , millega tekitas varalist kahju. Seega pani H.F ajutise sõnnetuse mootorsõiduki omavolilise kahjustamise ja joobeseisundis juhtimise kõrval toime ka täiendavad liiklusrikkumised. Samuti arvestab kohus seda, et H.F pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise vorm. Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et H.F süü on suur. Samas võtab kohus arvesse ka asjaolu, et d tunnistanud süü suuruse hindamisel H.F on oma süü ning avaldanud siirast kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (KarS §

57 lg 3). H.F teos ei esine. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Arvestades eelto kergendavaid asjaolusid ja odud süüd mõjutavaid asjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist, tuleb H.F pidada keskmiseks. Lisaks süüd eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd H.F ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust H.F-i karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripr

eventiivset mõju.

H.F on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule ehk KarS §

215 lg 1 ja KarS

424 lg 1 § järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS 63 § lg 1 ning arvestades tema süü suurust mõjutavaid asjaolusid leiab kohus, et H.F

ning H.F-ile tuleb süü jääb sanktsiooni keskmäära lähedale mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistuslikku karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks KarS §

6 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvestada H.F karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2020 kuni 03.02.2020, so 2 päeva, ning lugeda ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et puhul võib jätta temale mõistetud H.F vangistuse täielikult ting , kuivõrd imisi kohaldamata H.F-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. H.F puhul Samas ei nõustu kohus prokuröriga selles, et peaks vangistuse jätma tingimisi täitmisele pööramata kontrollnõuete kohaldamisega KarS §

74 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul põhjendusi, miks tuleks H.F suhtes kohaldada raskemat ja koormavamat tingimisi karistuse kandmise viisi. Eelkõige seda just põhjusel, et kuriteosündmusest on möödas juba praktiliselt kaks aastat ning rohkem ei ole H.F õigusrikkumisi toime pannud. Seega peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes tingimisi vangistust ilma käitumiskontrollile allumiseta ehk KarS § 73 lg 1 alusel. Katseaja pikkuseks võib kohus KarS § 73 lg 3 kohaselt määrata 1 5 aastat. Kuivõrd kohus - mõistis praegusel juhul H.F-ile karistuseks 9 kuud vangistust, siis peab temale määratav katseaeg olema sellest pikem. rS § 73 lg 3 Kohus leiab, et H.F-ile tuleb Ka alusel kohaldada 1 aasta pikkust katseaega. Kohtu hinnangu on 1-aastane katseaja tähtaeg

1-21-4068

16 17 /

piisavalt pikk, et hinnata H.F Patrova püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. Seega jätab kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel H.F-ile mõistetud ärakandmata 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et H.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest 05.11.2021.

IV

Muud küsimused

Menetluskulud

KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg

1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjale H.F-ile

vandeadvokaadile Karine Nersesjanile 362, 40 eurot määratud õigusabi osutamise eest tasu ning kohtumenetluses 345, 60 eurot. Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 708 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § lg 1 ja § lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel H.F-il tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.F-il hüvitada menetluskulud kokku summa 1584 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et H.F-il on olemas töökoht ja sissetulek, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd H.F-il tuleb hüvitada osaliselt ka tsiviilhagi, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul üleliigselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et

H.F-ile i ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see H.F majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus H.F suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale ning H.F-il tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid iga kuu vähemalt

132 eurot.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

1-21-4068

17 17 /

Asitõendid

Kriminaaltoimikus on kaks CD-plaati, millel on fotod ja videosalvestus sündmuskohast . Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Kohus juhindus 3, 310, ja 313. KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg § § 312 §

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra