2-19-19830/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19830

Kohtuasi

X hagi Beautyset OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Beautyset OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

249,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja (apellant): Beautyset OÜ (registrikood 12260841),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristel Viru ja

advokaat Janne-Liisa Ottis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.02.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha

selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5%

ulatuses kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 25.02.2021 otsus on jõustunud 249,01 eurot ületavas osas hageja

nõude rahuldamata jätmises.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Jätta rahuldamata kostja 23.11.2020 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

3.2. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt Beautyset OÜ-lt (registrikood

12260841) hageja X (isikukood XXXXXXXXX) kasuks välja 249,01, millest

99,01 eurot on varalise kahju hüvitis ja 150 eurot mittevaralise kahju hüvitis.

3.3. Jätta maakohtu menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses

kostja kanda.

3.4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud 80% ulatuses apellandi kanda ja 20%

ulatuses vastustaja kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-19-19830

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi Beautyset OÜ vastu. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 2079,01 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise

3000 eurot.

2. Hageja tellis 17.04.2019 kostja salongis iluteenusena jalgade fotoepilatsiooni. Teenuse

osutamine tuli katkestada, kuna teenuse osutamise ajal tekkis hagejal valu ja hageja palus

teenuse osutamine lõpetada. Kosmeetik ei katkestanud teenuse osutamist hageja esmasel palvel

ja selgitas, et valu on normaalne. Uue palve esitamisel teenuse osutamine lõpetati. Hageja

jalasäärtel tekkis töödeldud aladel põletus ja kostja pakkus aloe kreemi. Hageja keeldus tasu

maksmisest ja kostja nõustus sellega, andes hagejale kaasa päikesekaitsekreemi ja Bephanteni

kreemi.

3. Hageja kandis seoses arsti poole pöördumisega kulu kokku 63,50 eurot, millest visiiditasu

oli 50 eurot ja ravikreemide kulu 13,50 eurot. Lisaks kandis hageja kulu 21,71 eurot, kuna ta

ostis juurde apteegist ravikreemi. Hageja pöördus kostja poole palvega kulu hüvitada. Kostja

keeldus sellest ja leidis, et hageja on ise põhjustanud teenuse ebaõnnetumise, kuna oli 2 nädalat

enne protseduuri toimumist päevitanud. Hageja leidis, et see on ebaõige, kuna hageja päevitas

kaks kuud enne protseduuri toimumist 2019. a veebruaris. Hageja ei nõustunud kostja

väidetega, et ta ei järginud protseduuri eelseid soovitusi või tal on päikeseallergia. Hageja ei

põe kroonilisi nahahaigusi. Kostja kui professionaalne teenusepakkuja peab olema võimeline

ise hindama, kas klient on päevitunud või mitte.

4. Hageja jalgadele tekkisid teenuse osutamise tõttu põletusarmid. Põletusarmide ravi

konsultatsiooni eest tasus hageja 15 eurot. Kuna raviks ei piisa üksnes armikreemidest, tuleb

hagejal alustada laserlihvimisega armide eemaldamist. Üks laserlihvimise protseduur maksab

330 eurot ning prognoositava 6 protseduuri tasu on 1980 eurot. Kostja hageja nõude osas

tagasisidet ei andnud.

5. Hageja ei nõustu, et enne teenuse osutamist selgitati talle kõiki vastunäidustusi. Hagejale anti

dokument allkirjastamiseks, kuid suulisi selgitusi ei antud. Kostja vastutab teenuse ohutuse eest

sõltumata sellest, kas hageja andis allkirja.

2-19-19830

6. Hageja pidi kuu aega kaks korda päevas oma jalga siduma. Valu oli suur. Kuna põletus tekkis

kevadel, pidi hageja loobuma seelikute kandmisest suvel, et hoida oma jalga päikese eest. Jala

esteetiline välimus tekitas hagejal suurt ebamugavust ja piinlikust.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja käis kostja juures iluprotseduuril 17.04.2019. Kostja

teostas iluprotseduuri ehk fotoepilatsiooni seadmega, mis on kontrollitud ja mida kostja kasutab

igapäevaselt teenuse osutamisel. Mitte ühelgi kliendil ei ole tekkinud sarnaseid kahjustusi, nagu

on väidetavalt hagejal. Perioodil alates jaanuarist 2019 kuni märtsi lõpuni 2020 on kostja

teostanud kokku 232 fotoepilatsiooni, mis on tehtud sama seadmega. Kostja töötaja, kes

protseduuri teostas, on pikaajalise kogemusega kosmeetik, kes teostab fotoepilatsioone

igapäevaselt.

8. Kostja järeldas sellest, et hagejal tekkis reaktsioon, kuna ta ei järginud protseduurieelseid

soovitusi ehk keeldu päevitada 2 nädalat enne protseduuri või on tal päikeseallergia. Kostja

veebilehel on fotoepilatsiooni osas märgitud, et 2 nädalat enne protseduuri ja selle ajal tuleb

vältida päevitamist ning isepäevitavate kreemide kasutamist. Samuti tuli enne protseduuri

vältida töödeldavas piirkonnas kreemide ja kosmeetika kasutamist. Päikeseallergia puhul oli

protseduur vastunäidustatud. Kõiki neid asjaolusid selgitati hagejale kohapeal enne protseduuri.

Hageja sõnul päevitas ta kaks kuud enne protseduuri 2019. aasta veebruaris. Hageja ei ole seda

väidet tõendanud. Kostja on veendunud, et hageja viibis päikese käes vähem kui 2 nädalat enne

protseduuri kas välisreisil või solaariumis. Kostja kui teenuse osutaja ei saa neid asjaolusid

kontrollida.

9. Hageja on sageli raviasutust külastanud. Sealjuures käis hageja vahetult enne kostja juures

protseduuri teostamist arsti vastuvõtul 06.04.2019. Kõik visiidid on olnud korduvad (välja

arvatud esimene visiit). Hagejal on järelikult nahaprobleemid, millest ta kostjale ei rääkinud.

10. Hagejal oli kostja teenuse järgselt pigmentatsioonihäire mitte põletus. Kliinilises diagnoosis

on kajastatud vaid punetust ja pigmentatsiooni. Diagnoosi ja haiguse kulu põhjal pole võimalik

järeldada, et hagejal esinesid 29.04.2019 olulised haigusnähud. Ainus, mida arst on soovitanud,

on UV kaitse. Hagejale ei ole ravi määratud, sealhulgas laserlihvimist. Hageja väited tema

tervise kahjustamisest ja ravi vajadusest on paljasõnalised. Hagejale ei ole mittevaralist kahju

tekkinud ja hageja ei ole tõendanud nõude esitamise eeldusi. Koheselt, kui hageja kurtis

ebamugavust, teenuse osutamine lõpetati ning hagejalt ei küsitud raha. Kostja andis hagejale

kaasa koduseks kasutuseks mõeldud kreemi. Kostja on olnud nõus hagejale hüvitama 99,01

eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 249,01 eurot, millest

99,01 eurot on varalise kahju hüvitis ja 150 eurot mittevaralise kahju hüvitis. Menetluskulud

jättis maakohus poolte endi kanda.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et: kostja ilusalongis osutati hagejale 17.04.2019 jalgade

fotoepilatsiooni teenust; hageja oli eelnevalt andnud allkirja kostja koostatud dokumendile,

milles teavitati hagejat protseduuri osutamisega seotud riskidest; teenuse osutamise tulemusena

tekkis hageja parema jala sääre ja reie esiküljele nahapõletus.

2-19-19830

13. Poolte vahel sõlmitud lepingut saab pidada käsunduslepinguks. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

620 lõikest 2 tuleneb, et käsundisaajal on kohustus ära hoida käsundiandja muude õigushüvede,

sealhulgas elu ja tervise kahjustamine. Vastutusest vabanemiseks peab käsundisaaja tõendama,

et talle ei saa käsundiandja tervise kahjustamises midagi ette heita, sest ta järgis VÕS § 620

lõigetes 1 ja 2 sätestatud hoolsusstandardit. Samuti tuleneb tarbijakaitse seaduse (TKS) § 9

lõikest 1 ja lõikest 2 punktist 2, et kostja kui iluteenuse osutaja pidi tagama, et tema osutatud

teenus on hageja tervisele ohutu. Kostja pidi hoolsuskohustust täites hoidma ära kahju

tekkimise hagejal tervisele. Kuna hagejal tekkis tervisekahjustus, tuli kostjal tõendada, et see

tekkis hagejast tuleneva riski realiseerumise tõttu ning mitte mõnel muul põhjusel. Võimalik

tervise kahjustamisest tulenev kahju pidi olema kostjale ettenähtav.

14. Hageja on tõendanud nahakahjustuste tekkimise kostja osutatud teenuse tagajärjel. Hageja

on samuti tõendanud hagejale tekkinud varalise kahju summas 100,21 eurot seoses hageja arsti

visiitide, konsultatsiooni ja ravimitega. Hageja palus kostjalt selles osas välja mõista 99,01

eurot. Tõendatud ei ole hagejale varalise kahju tekkimine seoses laserraviga summas 1980

eurot.

15. Kostja vastutab hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise ehk hagejale tervisekahjustuse

tekkimise eest. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale tervisekahjustuse tekkimine tulenes

hagejast. Pooled ei vaidle selle üle, et enne protseduuri teavitas kostja hagejat riskidest. Samas

ei ole asjas leidnud tõendamist hagejale tekkinud tervisekahjustuste põhjus. Üksnes kostja

oletuste alusel ei saa kohus lugeda kostja väiteid tervisekahjustuste tekkimise põhjuste kohta

tõendatuks. Hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt tal ei ole päikeseallergiat ning ta ei põe

kroonilisi nahahaigusi. Kostja ei ole tõendanud vastupidist, et hagejal esines päikeseallergia või

mõni muu tervislik seisund. Samuti oli päevitamisest tulenevate nõuete eiramine enne

protseduuri osutamist ja seetõttu hagejale kahju tekkimine asjaolu, mida pidi tõendama kostja.

Negatiivse asjaolu tõendamist ei saanud eeldada hagejalt. Hagejal tekkinud tervisekahjustuse

tegeliku põhjuse tõendamiskohustus lasus kostjal.

16. Ainuüksi kostja poolt kasutatud seadme sertifikaadist ei saa järeldada, et teenuse osutamine

oleks igal juhul pidanud olema hageja tervisele ohutu ning protseduuri tegemisega ei kaasnenud

riske, mis võisid tuleneda seadmest või teenust osutava isiku tegevusest.

17. Kostja ei suutnud ise kohtumenetluses üheselt välja tuua, millisel põhjusel hagejale

nahakahjustus tekkis. Seda ei nähtu ka kostja töötaja arvamusest. Kostja töötaja avaldas

arvamust, et reaktsioon tekkis, sest hageja oli eelnevalt päevitunud või oli tema nahk ülitundlik

näiteks päikeseallergia tõttu. Kostja töötaja vastustega ei saa lugeda tõendatuks

tervisekahjustuse tekkimise põhjust. Vastusest ei nähtu, milline tervishoiualane haridus kostja

töötajal on ning milline on tema pädevus tervisekahjustuste ulatuse ja nende põhjuste

hindamisel.

18. Kohus pidas mittevaralise kahju hüvitamist osaliselt põhjendatuks. Hageja ei tõendanud, et

ta pidi pika ajaperioodi jooksul oma jalga kaks korda päevas siduma. Samuti ei tõendanud ta

pikaajaliste armide tekkimist. Hageja soovitud hüvitise suurus 3000 eurot ei ole kooskõlas

varasemas kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud hüvitistega. Hagejale tekkis küll

tervisekahjustus, kuid see oli peamiselt esteetilist laadi, ei toonud kaasa töövõime kaotust ega

pikaajalise keeruka ravi vajadust. Hageja liikumine ja igapäevane elu tekkinud kahjustuse tõttu

häiritud ei olnud. Arvestades eeltoodud asjaolusid pidas maakohus õiglaseks hüvitise suuruseks

150 eurot.

2-19-19830

19. Kuna kostja ei tasunud hagejale pakutud 99,01 eurot kohtumenetluse ajal, vaidles hageja

mittevaralise kahju nõudele vastu ega teinud selles osas ühtegi ettepanekut ning eitas kostja

vastutust, leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

21. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, eelkõige VÕS § 104 lg 1, § 115 lg 1,

§ 127 lg 4, § 620 lg-d 1 ja 2. Samuti on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. See on toonud

kaasa kohtuotsuse, mis ei ole seaduslik ega põhjendatud.

22. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et ta oli käsundi täitmisel VÕS §

620 lg 1 ja lg 2 mõttes hoolas. Kostja ei saa tõendada, et hageja pidas faktiliselt kinni vajalikest

nõuetest enne protseduuri. Vaatamata sellele, et kostja peab veenduma enne teenuse osutamist

selle ohutuses, ei saa kostja ise kontrollida teenuse saaja tervislikku seisundit, st veenduda, et

kliendil ei ole päikeseallergiat, et klient ei ole päevitanud 2 eelneva nädala jooksul või peale

kandnud isepruunistavaid kreeme jm. Justnimelt seetõttu küsib kostja poolt volitatud töötaja

enne igat protseduuri klientidelt vastava info üle ning teostab protseduuri, kui klient kinnitab,

et tal puuduvad vastunäidustused protseduuri tegemiseks. Nii küsis ka kostja töötaja enne

protseduuri teostamist hagejale, kas hageja on kinni pidanud kõikidest vajalikest nõuetest ning

saab seda kinnitada. Hageja kinnitas, et tal puuduvad mistahes vastunäidustused protseduuri

teostamiseks ning soovis teenust saada. Faktiline asjaolu, kas hagejal esines enne protseduuri

tegemist mõni vastunäidustus vastava iluteenuse kasutamiseks või mitte, on vaid hageja enda

teada ning seda saab tõendada ainult hageja ise. Kostja võimalused vastavate asjaolude kohta

tõendite hankimiseks on piiratud, mistõttu saab kostja vaid oletada, mis võis olla hagejale

tekkinud tervisekahjustuse põhjuseks. Teenuse osutaja saab kanda vastutust vaid teenuse

osutamise ohutuse eest ning asjatundliku spetsialisti poolt ja kodulehel avaldatud info eest, kuid

mitte teenuse saajale endale jääva riski eest. Kohus rikkus seega tõendamiskoormuse jaotust,

leides, et kostja oleks pidanud tõendama, et hageja tervisekahjustus tekkis just päevitamisest

tulenevate nõuete eiramise tõttu.

23. Kostja on tõendanud, et teenuse tegemisega ei kaasnenud riske, mis võisid tuleneda teenust

osutava isiku tegevusest. Maakohus jättis kostja tõendid arvesse võtmata. Poolte vahel puudub

vaidlus selles, et kostja töötaja vaatas hageja naha enne selle töötlemist üle ning teavitas hagejat

protseduuri vastunäidustustest ja sellega kaasnevatest riskidest. Nimelt avaldas kosmeetik

hagejale enne teenuse osutamist sellega seonduvaid tingimusi ja nõudeid. Hageja seejärel

kinnitas, et tal ei ole vastunäidustusi ning soovis teenust saada. Kostja on tõendanud, et kostja

esitas hagejale välja töötatud teabelehe protseduuri teostamiseks, milles oli muuhulgas

märgitud vajadus hoiduda päevitamisest kaks nädalat enne protseduuri. Vastav info oli ka kostja

kodulehel. Kostja spetsialistil on meditsiiniline haridus (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), mis

nähtub ka kostja koduleheküljelt. Kostja on esitanud kohtule tõendid, et ta osutas teenust

seadmega, mille tootja on Hiinas asuv tehas nimega Shenzhen GSD Tech Co. Ltd. Saksamaal

asuv sertifitseerimisasutus on 06.03.2014 väljastanud tõendi, et nimetatud Hiina tehase

toodetud seadmed on sertifitseeritud vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile nr 93/42/EMÜ

meditsiiniseadmete kohta ja selle II lisale. Kasutatud seade on kontrollitud ning kasutatav

igapäevaselt. Seejuures ei ole kostja praktika jooksul mitte ühelgi kliendil tekkinud sarnaseid

kahjustusi, nagu väidab endal olevat hageja. Kuivõrd põletuse tekkimine pärast seadme

kasutamist on võimalik enamasti vaid juhul, kui kasutatava isiku nahka on päevitatud lähima 2

2-19-19830

nädala jooksul enne protseduuri, siis eeldas hagejat üle vaadanud kostja spetsialist, et hageja

naharektsioon on tekkinud just seetõttu.

24. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Medco Partners OÜ koostatud ambulatoorsest epikriisist

ega kohtule esitatud fotodelt ei nähtu tervisekahjustuse tekkimise põhjus. Hageja esitas kohtule

perearsti tõendi, mille kohaselt ei esine hagejal perearstile teadaolevalt päikeseallergiat ning ta

ei põe kroonilisi nahahaigusi, kuid ka sellest hoolimata ei ole välistatud, et hagejal ei esine või

ei esinenud tol hetkel mõni muu tervislik seisund, mille tõttu tema nahal põletus tekkis.

25. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, ületades diskretsiooni piire. Kuivõrd kohus

rahuldas hageja kogu nõudest, mis oli kokku 5079,01 eurot, vaid ca 5% ehk 249,01 euro

ulatuses, on ebaproportsionaalne jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oleks

pidanud jätma menetluskulud hageja kanda tervikuna või võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega ehk vähemalt 95% ulatuses. Maakohus jättis arvestamata menetluskulude jaotamisel

kostja poolt tehtud kompromissettepaneku. Kostja pakkus hagejale menetluse jooksul

kompromissina välja 99,01 euro tasumist hageja varalise kahju hüvitamise nõude eest, kuid

millest hageja keeldus. Kohtuotsusega rahuldas kohus samuti vaid 99,01 eurot hageja kogu

varalise kahju hüvitamise nõudest.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Muus osas tuleb

maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS §

654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

28. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole

vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata.

Maakohtu otsus on seega selles ulatuses TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

29. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti, kuid kohaldas menetlusõiguse norme ebaõigesti menetluskulude jätmisel poolte endi

kanda. Muus osas maakohus menetlusõiguse norme ei rikkunud ja maakohtu otsuse põhjendav

osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse

põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus

peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega muus, kui menetluskulude jaotuse osas ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

2-19-19830

30. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ilusalongis osutati hagejale 17.04.2019 jalgade

fotoepilatsiooni teenust, mille tagajärjel tekkis hagejale tervisekahjustus (põletus jalgadele).

Kuigi üldjuhul ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda

deliktiõiguse sätete (VÕS 53. ptk) alusel, vastutab kahju tekitaja lepingulise kohustuse

rikkumise tulemusena isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral

VÕS § 1044 lg 3 järgi ka deliktiõiguse sätete järgi. Seega vastutab isik kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamise korral eelkõige lepingu alusel, kuid see ei välista nõuet tema vastu

deliktilisel alusel (vt Riigikohtu 10.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 13). Maakohus

leidis, et kostja vastutab lepingu alusel (poolte vahel on sõlmitud käsundusleping). Seda

järeldust vaidlustatud ei ole.

31. Käsunduslepingust võib tuleneda kõrvalkohustusena mh käsundisaaja kohustus kaitsta

käsundiandja elu ja tervist. Käsunduslepinguga, mille täitmine kätkeb ohtu käsundiandja elule

ja tervisele, on VÕS § 2 lg-st 2 tulenevalt kostja kui käsunditäitja üheks lepinguliseks

kohustuseks VÕS § 100 mõttes ka lepinguline kaitsekohustus mitte kahjustada käsundit täites

hageja vara, elu ja tervist (vt Riigikohtu 10.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 19).

Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut

rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),

st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15;

20.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27). Kui käsundisaaja rikub sellist

kaitsekohustust, eeldatakse VÕS § 103 lg 1 järgi, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav ning

vastutusest vabanemiseks peab käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise

kahjustamises midagi ette heita, kuivõrd ta järgis VÕS § 620 lg-s 1 ja lg 2 teises lauses

sätestatud hoolsusstandardit (vt ka Riigikohtu 08.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10,

p 17). Kuna kostja poolt teostatud protseduuri tagajärjel tekkis hageja jalal põletus, rikkus

kostja käsundisaajal lasuvat kaitsekohustust, s.o kohustust mitte kahjustada käsundiandja

tervist, mille puhul kostja süüd eeldatakse ning seega pidi kostja tõendama, et oli lepingu

täitmisel hoolas. Käesolevas menetlusstaadiumis vaidlevad pooled selle üle, kas kostja järgis

hagejale teenuse osutamisel vajalikku hoolsust.

32. Vaidluse all ei ole, et hagejale esitati enne protseduuri hoiatusleht („Luba fotoepilatsiooni

protseduuride sooritamiseks“). Sellel on kirjas, millistel juhtudel ei ole soovitav teha

epilatsiooni protseduuri (tl 80). Seega täitis kostja hoolsuskohustuse hageja riskidest

teavitamise osas. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja hoolsuskohustuse hulka kuulus ka

kostja poolt kasutatava seadme korrasoleku tagamine. Ka selles osas on hoolsuskohustuse

täitmine kostja tõendada. Kostja esitas kohtule seadme sertifikaadi (tl 77-78) tõendamaks, et

seade oli töökorras. Maakohus leidis, et seadme sertifikaat ei tõenda, et seade oli töökorras.

Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. Seadme sertifikaat tõendab asjaolu, et antud

seadet võib fotoepilatsiooni protseduuriks kasutada, kuid sellest ei saa teha järeldust selle kohta,

et konkreetne kasutatud seade oli protseduuri teostamise ajal töökorras. Selle kohta, et kostja

poolt hagejale teenuse osutamiseks kasutatud seade oleks olnud töökorras teenuse osutamise

hetkel, ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Kostjal oleks olnud võimalik tõendada, et kasutatud

seade on kontrollitud või et ühelgi teisel kliendil, keda samal päeval teenindati sama seadme,

ei tekkinud sarnaseid kahjustus nagu hagejal. Kuna seadme korrasoleku kohta tõendid

2-19-19830

puuduvad, ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks enda hoolsuskohustuse täitmise täies

ulatuses tõendanud.

33. Vastutusest vabanemiseks oli kostjal samuti võimalus tõendada enda väidet, et tegelik

põhjus hagejal tervisekahjustuse tekkimiseks tulenes hagejast endast (et hageja oli enne

protseduuri päevitanud või tal esines mingi muu vastunäidustus protseduuri tegemiseks). Ka

seda asjaolu ei ole kostja tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jaotas

ebaõigesti tõendamiskoormuse. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hagejal tekkinud

tervisekahjustuse tegeliku põhjuse tõendamiskohustus lasus kostjal ning hagejale ei saa panna

negatiivse asjaolu (et hageja ei ole enne protseduuri päevitanud või et tal ei esine muid

vastunäidustusi) tõendamise kohustust. Negatiivse asjaolu tõendamise kohustust ei saa hagejale

panna ka seetõttu, et kostja võimalused vastavate asjaolude kohta tõendite hankimiseks võivad

olla piiratud. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei saaks üldse hagejast tulenevaid hagejale

tekkinud tervisekahjustuse põhjuseid tõendada ja seetõttu peaks tõendamiskoormus hagejale

üle minema.

34. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tulenevalt hoiatuslehe allkirjastamisest oli risk

tervisekahju tekkimise osas sisuliselt hagejale üle läinud. Iseenesest võivad lepingupooled

teenuse osutamise lepingus VÕS § 106 lg 1 järgi kokku leppida, et lepingust tulenevate

kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud kahju eest, või piirata teenuse

osutaja vastutust. Samas ei nähtu hoiatuslehelt („Luba fotoepilatsiooni protseduuride

sooritamiseks“), et hageja oleks hoiatuslehe allkirjastamisega nõustunud sellega, et tervisekahju

tekkimisel kostja selle eest ei vastutaks.

35. Kostja väitel ei ole hoolimata hageja poolt kohtule esitatud perearsti tõendist välistatud, et

hagejal võis esineda teenuse osutamise ajal tervislik seisund, mille tõttu tekkis hageja jalgadele

põletus. Kolleegiumi hinnangul on tegemist üksnes kostja oletusega ja kostja ei ole tõendeid

esitanud selle kohta, et hagejal esines mingi tervislik seisund, mille tõttu oli fotoepilatsioon talle

vastunäidustatud. Samuti on kostja väitel maakohus ebaõigesti leidnud, et Medco Partners OÜ

koostatud ambulatoorsest epikriisist ja kohtule esitatud fotodelt nähtub tervisekahjustuse

tekkimise põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja maakohtu otsust selles osas valesti

mõistnud. Maakohus ei ole nendest tõenditest järeldanud mitte tervisekahjustuse põhjust, vaid

seda, et tervisekahjustus põhjustati kostja tegevuse tulemusel. Sisuliselt seda pole kostja ka

eitanud, et kostja seadme kasutamisel tekkis hageja jalgadele põletus.

36. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel.

Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema

astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud

diskretsioonipiire. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel iseenesest õigesti TsMS §

163 lõiget 1, kuid jättis ebaõigesti arvesse võtmata hagi rahuldamise ulatuse. Maakohus

põhjendas menetluskulude poolte endi kanda jätmist sellega, et kostja ei tasunud hagejale

pakutud 99,01 eurot kohtumenetluse ajal, vaidles hageja mittevaralise kahju nõudele vastu ega

teinud selles osas ühtegi ettepanekut ning eitas kostja vastutust. Nimetatud asjaolud ei saa

ringkonnakohtu hinnangul olla menetluskulude jaotamise aluseks. Asjaolu, et kostja ei tasu

hagejale menetluse ajal nõutavat summat ja vaidleb hageja nõudele vastu on kostja menetlusliku

positsiooni olemuslik tunnus ja sellist käitumist ei saa kostjale ette heita. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid jätta menetluskulusid poolte endi kanda, vaid

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest tuleb need jätta 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses

2-19-19830

kostja kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures hageja varalise kahju nõude suurust (2079,01

eurot), millest rahuldati 99,01 eurot ehk 4,8%, ning asjaolu, et hageja keeldus kostja

kompromissiettepanekust nimetatud summa hüvitamiseks. Samuti arvestab ringkonnakohus

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (3000 eurot) rahuldamist üksnes 150 euro ulatuses

(s.o 5% nõudest). Eeltoodud asjaolud koosmõjus annavad aluse jätta menetluskulud 95%

ulatuses hageja kanda.

37. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas, mis

lähtudes apellatsioonkaebuse sisust moodustab väiksema osa, tuleb apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 80% ulatuses apellandi

kanda ja 20% ulatuses vastustaja kanda.

38. Kuna maakohus jättis antud juhul menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulusid

kindlaks ei määranud ja ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, siis lähtudes

Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 toodud seisukohast tuleb

maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kindlaks määrata maakohtul.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm