2-21-16053/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-16053

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi K. K. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

22 110,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht

Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja T. I. (XXX)

Kostja K. K. (ik XXX; XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja K. K. AS-i PlusPlus Capital kasuks:

2.1. põhivõlg 12 611,30 eurot, intress 2232,14 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, viivis

743,55 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot;

2.2. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

14.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 13% ulatuses ja kostja kanda 87% ulatuses.

6. Mõista välja K. K. AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks 887,40 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kostja XXX kaudu

20.10.2021. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel asja materjalid kostjale kätte

toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

13. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

14. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu

esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise

sellele tuginenud.

15. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja XXX vahel XX.XX.XXXX

sõlmitud refinantseerimislaenu leping nr XXX. Lepingujärgne viivise määr 33% aastas

tuleneb laenulepingu üldtingimuste p-st 11.2.1, s.t tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses

tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

16. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud

viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul,

kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

17. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p

13).

18. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui kolm korda, on viivisekokkulepe üldtingimustes VÕS § 42 lg

1, 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat

viivisemäära. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras perioodi

18.01.2021 kuni 13.10.2021 eest 743,55 eurot.

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 87% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest

87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda.

20. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Hagile lisatud

õigusabiarvest nähtuvalt on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohus loeb tunnitasu põhjendatuks. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni

ulatuses: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) ning hagiavalduse

koostamine (2 tundi). Esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi,

samuti ei ole asjas toimunud sisulist vaidlust. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse

sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 1 tunni ulatuses ja

õigusabikulu 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku on põhjendatud hageja

menetluskulud koos riigilõivuga 1020 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja

mõista hageja menetluskulu 887,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik