3-21-2737/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2737 Määruse kuupäev

24. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülema taotlus

22. novembri 2021. a käskkirjaga nr 586P reamees X määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks RESOLUTSIOON Tunnistada Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülema 22. novembri 2021. a käskkirjaga nr 586P reamees X määratud distsiplinaararest seaduslikuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte X ja Kaitseväele.

ASJAOLUD

1. Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülem määras 22. novembri 2021. a käskkirjaga nr 586P reamees (rms) X distsiplinaarkaristuseks kolmepäevase distsiplinaararesti. Käskkirja kohaselt kallutas X 5. oktoobril 2021 kaasajateenijat rms X ostma talle alkoholi ja tarbis alkoholi ajateenistuse ajal, kui ta viibis väljaloal (5. oktoobril 2021 kell 18.00 kuni 22.30). Lisaks jättis rms X täitmata ülema käsu naasta teenistusse mitte hiljem kui 5. oktoobril 2021 kell 22.30 ega teatanud vahetule ülemale, et tuli väljaloalt tagasi hiljem, kui ülem oli käskinud.

2. Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülem esitas 24. novembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse X ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 171 lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule. KVTS § 173 lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. KVTS § 173 lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas:

3-21-2737

− kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama.

Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevusja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust (sh tegude tõendatust, süü olemasolu, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab.

4. KVTS § 49 lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. KVTS § 49 lõike 12 esimese lause kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lõige 7 kohustab käsu saajat vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. Kaitseväe juhataja

5. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud ja 20. mai 2013. a käskkirjaga nr 154 muudetud Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunkt 3 sätestab, et kaitseväelane on kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ametija teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunkti 5 kohaselt on kaitseväelane kohustatud ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, otsestelt ülematelt saadud käskudest, tema suhtes rakendatud ergutustest ja kohaldatud karistustest, sealhulgas muude ametiasutuste poolt määratud ergutustest ja karistusest.

KVTS § 166 lõike 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. KVTS § 167 lõige 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuseks võib muu hulgas olla distsiplinaararest (KVTS § 168 lõike 2 punkt 3). Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (KVTS § 171 lõige 2). Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (KVTS § 171 lõike 4 lause 2).

5. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et reamees X i karistati järgmiste tegude toimepanemise eest: 1) ta tarbis ajateenistuses olles alkoholi; 2) jättis täitmata ülema teenistusalase käsu (tulla väljaloalt tagasi õigeaegselt); 3) ei kandnud vahejuhtumitest ette oma vahetule ülemale. Nende tegudega rikkus ta KVTS § 49 lõigetes 3 ja 12, KKS § 29 lõikes 7 ning Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunktides 3 ja 5 sätestatud kohustusi ja keelde, sh keeldu tarbida ajateenistuses alkoholi ning kohustusi täita talle antud käske ja kanda oma vahetule ülemale ette temaga toimunud juhtumitest. X ile ette heidetu on distsiplinaarsüütegu KVTS § 166 lõike 1 punkti 1 mõttes ja selle eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse.

6. X il on võimaldatud talle ette heidetud teo kohta selgitusi anda 8. oktoobril 2021. Enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega (need olid kajastatud seletuskirja blanketil). Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, selle kohta koostati 11. novembril 2021 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte

3-21-2737

nr 1JVBr-10-3-1/21/31779. X on oma allkirjaga kinnitanud, et on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvunud.

7. KVTS § 171 lõike 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. X kuulub 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii koosseisu. Distsiplinaarkaristuse määras kapten Roman Urban, kes on

1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.

8. Eeltoodust tulenevalt ning KVTS § 173 lõikest 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõikest 1 juhindudes leiab kohus, et X ile on määratud distsiplinaararest seaduslikult.

9. Kohus juhib siiski X i ja Kaitseväe tähelepanu 22. novembri 2021. a käskkirja nr 586P vaidlustamisviites olevale eksitusele. Seal on selgitatud, et kui X soovib käskkirja kohtus vaidlustada, tuleb selleks pöörduda Tallinna Halduskohtusse. See on vale, sest selle käskkirjaga seotud vaidluse lahendamine allub Tartu Halduskohtule.

HKMS § 7 lõige 1 sätestab: „Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi.“ Kõnealuse käskkirja andis 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii ülem. Kaitseväe veebilehe kohaselt asub 1. jalaväebrigaadi staabija sidekompanii Tapal. Ka käskkirjas on selle andmise kohaks märgitud Tapa. Tapa asub Lääne- Virumaal. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 punkti 2 kohaselt kuulub Lääne-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda.

Eksitus vaidlustamisviites ei mõjuta siiski distsiplinaararesti kohaldamist. Distsiplinaararest on ikka määratud seaduslikult.

(allkirjastatud digitaalselt)