2-19-3657/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3657

Kohtuasi

IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team Royal MTÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

IMPULSE Pluss MTÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): IMPULSE Pluss MTÜ

(registrikood 80389124, aadress Narva mnt 38, 10152

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

(e-post: xxx)

Kostja (vastustaja): Dance Team Royal MTÜ (registrikood

80358342, aadress Karjatse tee 3, Vaskjala küla, Rae vald,

75313 Harjumaa), lepinguline esindaja Marek Aunver (e-

post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. IMPULSE Pluss MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus osas, milles IMPULSE Pluss

MTÜ-lt mõisteti Dance Team Royal MTÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulu 860

eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt (860 eurot) menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses ning teha selles osas uus määrus, millega

vähendada Dance Team Royal MTÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitist 740 euro võrra ja jätta Dance Team Royal MTÜ avaldus menetluskulude

kindlaks määramiseks rahuldamata summas 740 eurot ning muuta vastavalt

maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis

IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team MTÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

läbi vaatamata ning menetluskulud IMPLUSE Pluss MTÜ kanda.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-19-3657

1. Jätta IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team MTÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud IMPLUSE Pluss MTÜ kanda.

3. Mõista IMPULSE Pluss MTÜ-lt välja Dance Team Royal MTÜ kasuks

menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 120 eurot (ükssada kakskümmnend)

eurot ja jätta Dance Team Royal MTÜ avaldus menetluskulude kindlaks

määramiseks rahuldamata summas 740 eurot.

4. Mõista IMPULSE Pluss MTÜ-lt välja Dance Team Royal MTÜ kasuks

väljamõistetud

menetluskuludelt

(120

eurot)

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IMPULSE Pluss MTÜ (hageja) esitas 08.märtsil 2019.a Harju Maakohtule hagi Dance Team

Royal MTÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 145,75 eurot ning viivised alates hagi esitamisest

VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, menetluskulud jätta kostja

kanda.

2. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12.märtsi 2021.a määrusega. Hageja esitas Harju

Maakohtule 25.märtsil 2021.a taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagi tagasivõtmisega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 31.märtsi 2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 860 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt (860 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruse põhjendustest nähtuvalt on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 10,75

tunni ulatuses summas 860 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid

esitanud. Kohus leidis, et õigusteenuse hind 80 eurot/tund on mõistlik ega ületa keskmisi

turuhindasid ning lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa on antud asja keerukust

ja kulunud aega arvestades põhjendatud ja vajalik. Kuna kostja esitas ka avalduse kooskõlas

2-19-3657

TsMS § 177 lg-ga 4, mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 860 eurot ja vastavalt summalt

viivise, kohustada kostjat esitama kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid ning teha

uus määrus, millega määratakse kindlaks menetluskulud.

6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi kohus ebaõige lahendi. Hageja leiab, et kostjal

puuduvad menetluskulud, mille kindlaksmääramist ja väljamõistmist saaks kostja TsMS

kohaselt taotleda.

7. Kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. E-toimiku andmetest ei nähtu, et

kostja esindaja Marek Aunver oleks vastavad tõendid oma kvalifikatsiooni osas kohtule

esitanud, et ta saaks olla lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Marek Aunver

ei ole advokaat ning samuti ei ole kostja välja toonud, et tegemist oleks näiteks prokuristiga.

Marek Aunveri näol on tegemist kostja seadusliku esindaja X isaga. E-toimiku andmetest

nähtub, et Marek Aunver on menetluses esindajana osa võtnud alates 07.oktoobril 2020.a

toimunud kohtuistungist. Hagiavalduse vastuse on koostanud ja kohtule esitanud kostja

juhatuse liige. Seega eeltoodust tuleneb, et kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjas

kohtule ebaõigeid andmeid. Hageja hinnangul on põhjendatud kostja kohustamine

menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja taotleb, et kohus nõuaks kostjalt

välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.

8. Kohus andis hagejale ebamõistlikult lühikese tähtaja kohtunõudele vastamiseks. Hagejal ei

olnudki võimalust kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, sest kohus tegi määruse

enne seda, kui hageja vastava kohtunõude kätte sai. Kostja esitas menetluskulude nimekirja,

mille kohus tegi e-toimiku vahendusel nähtavaks 26.märtsil 2021.a. Reedel, 26.märtsil 2021.a

saatis kohus e-kirja, milles andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirjale vastuväidete

esitamiseks hiljemalt 30.märtsil 2021.a. Hageja esindaja kinnitas kohtu kirja kättesaamist

01.aprillil 2021.a.

Menetluse edasine käik

9. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus ei

ole hagejat kohustanud kostja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitama, vaid andis

selleks võimaluse. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kostja poolt esitatud

menetluskulude ajakulule. Kostja lepinguline esindaja omab õigusalast kõrgharidust. Kui klient

allkirjastab menetlusdokumendi, ei tähenda, et klient oleks selle koostanud. Antud asjas on kõik

seisukohad esitatud kostja lepingulise esindaja poolt koostatuna. Kostja strateegia oli hagejale

mitte näidata omal esindaja olemasolu. Menetluskulude nimekirjas on märgitud ka kostja

lepingulise esindaja osas juriidiline isik DeConsilio OÜ, mille kaudu kostja lepinguline esindaja

on kostjale teenust osutanud.

10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-19-3657

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu summas 860 eurot ning viivise

eelnimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja teha selles osas uus

määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust

740 euro võrra, jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks selle summa ulatuses

rahuldamata ning muuta vastavalt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Maakohtu

määruse õiguslikud põhjendused jäävad muutmata osas, milles ringkonnakohus nendega

nõustub. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

12. TsMS § 651 ja § 659 alusel on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning

kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Kaebuse

piiridest tulenevalt on vaidlustatud määrus jõustunud osas, milles kohus jättis hagi läbi

vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii uurimisprintsiibi rikkumist kui ka

diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt.

14. Menetluskulude kindlaks määramist reguleeriv TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 8

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtupraktika kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni

2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

15. Esmalt tuleb märkida, et üheselt ei ole selge ja maakohus on jätnud ka põhjendamata, mille

alusel kohus vaidlustatud määrust tehes veendus, et kostjat esindanud Marek Aunveri näol on

tegemist tema lepingulise esindajaga.

16. TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei

luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste

menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas

kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 217 lg 4 kohaselt

kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui

käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum,

mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga

(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsMS § 221 lg 2 esimese

2-19-3657

lause kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS §

221 lg 3 kohaselt võib isik volituse anda kohtuistungil ka suuliselt. Volituse andmine

protokollitakse. TsMS § 218 lg 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat;

2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise

majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja

kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu

isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

17. Tsiviilasja materjalides sisalduvast korraldava kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Marek

Aunver kostja esindaja menetlusest osa võtnud alates 07.oktoobri 2020.a (tlk 114). Kuigi

protokollis puudub märge, et nimetatud isik oleks advokaat või prokurist, ka ei sisaldu

maakohtu menetluse materjalides kostja lepingulise esindaja esindusõigust ja õigusalast

haridust tõendavaid dokumente, saab ringkonnakohus kohtuistungi protokolli ja selle salvestise

koostoimest aru nõnda, et maakohus tugines kostja lepingulise esindaja esindusõiguse

kontrollimisel TsMS § 221 lg 3 esimeses lauses sätestatud võimalusele anda volitus ka suuliselt.

Ka kohtupraktika kohaselt saab juriidilise isiku lepinguline esindaja oma esindusõiguse

kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku

seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul juhatuse liikmelt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

27.oktoobri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Ringkonnakohus on aga

seisukohal, et kostja lepingulisel esindajal olid kostja esindamiseks vajalikud volitused TsMS

§ 221 lg 3 esimese lause alusel olemas vaid eelnimetatud kohtuistungil osalemiseks, arvestades,

et protokollist ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks istungil andnud oma lepingulisele

esindajale volitused kostja esindamiseks ka istungile järgnevas kohtumenetluses.

18. Maakohtule on ette heidetav kostja lepinguliselt esindajalt õiguse õppesuunal vähemalt

riiklikult tunnustatud magistrikraadi tõendava dokumendi nõudmata jätmine. Siiski ei saa seda

minetust tõlgendada kostja kasuks, arvestades, et TsMS § 218 lg 1 p-st 2 ja § 221 lg-st 2

tulenevalt tuli kostja lepingulisel esindajal endal igal juhul maakohtule esitada nii oma volitusi

kui õigusharidust tõendavad dokumendid. TsMS § 339 lg-st 1 alusel tulnuks oma esindusõigust

tõendav dokument esitada esindaja esimese esitatud menetlusdokumendiga. Käesoleval juhul

siis 03.detsembri 2020.a kirjaga (tlk 120). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt neid kohustusi

kostja lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses täidetud ei ole. Õigusharidust tõendav

dokument on esitatud alles vastusega määruskaebusele, esindusõigust tõendav volikiri aga

pärast ringkonnakohtu 17.novembri 2021.a kohtunõude saamist.

19. Kuigi diplomi esitamisega on asjas ära langenud vaidlus selle üle, kas kostja lepinguline

esindaja vastas asjas peetud korraldaval kohtuistungil TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, ei saa

ringkonnakohtu kohtunõudele vastuseks esitatud volikirja alusel jaatada seda, et kostjat

esindanud Marek Aunveri saab pidada muude kostja nimel tehtud menetlustoimingute osas

lepinguliseks esindajaks TsMS § 175 lg 1 mõttes.

20. Kuigi volikiri on dateeritud 15.aprilli 2019.a kuupäevaga, on see kostja seaduslike

esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud alles 18. ja 19.novembril 2021.a, so alles pärast

ringkonnakohtul kohtunõude saamist. Kostja ei ole selles dokumendis väljendanud tagantjärele

heakskiitu. Samas ei oleks see aluseks maakohtu määruse vaidlustatud osas jõusse jätmiseks,

kuivõrd TsMS § 175 lg 1 ning § 217 lg 4 koosmõjust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selge

põhimõte, et nii kohtule kui teistele menetlusosalistele peab olema üheselt arusaadav, et

menetlusosalist esindab lepinguline esindaja TsMS § 218 mõttes. Ka kohtupraktika kohaselt

peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb

2-19-3657

kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 28.oktoobri 2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14).

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid

kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 2011.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17). Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka selle kostja

põhimõttelise tõlgendusega, et menetluskulude hüvitamise nõude saab esitada ka juhul, kui

menetlusdokumendi on allkirjastanud ainuüksi klient ise ning sellel puudub vähemgi viide

asjaolule, et menetlusosalisel on tegelikult lepinguline esindaja, kes on dokumendi koostanud.

21. Arvestades eeltoodud põhjendusi on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on kostja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire osas,

milles leidis, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi osutamisega seotud

kulud ka seoses: tutvumisega 12.märtsi 2019.a kohtumääruse ja hageja hagiavalduse ning selle

lisadega kokku 0,75 tunni ulatuses; esindatavaga nõu pidamise ning hagiavaldusele vastuse

koostamise ja esitamise eest 16.aprillil 2019.a kokku 6,5 tunni ulatuses; hageja 02.mai 2019.a

esitatud menetlusdokumendiga tutvumise eest kokku 1,0 tunni ulatuses; hageja 20.novembri

2020.a taotlusega tutvumise ja seisukoha esitamise eest kokku 0,3 tunni ulatuses; kohtu

10.detsembri 2020.a määrusega tutvumise eest kokku 0,2 tunni ulatuses; kohtukulude nimekirja

koostamise eest kokku 0,5 tunni ulatuses.

22. Põhjendatud on siiski maakohtu otsustus mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabi

osutamisega seotud kulud seoses kostja esindamisega kohtuistungil 07.oktoobril 2020.a kokku

1,5 tunni ulatuses. Selles osas nõustub ringkonnakohus kõigi maakohtu põhjendustega ning

TsMS § 654 lg-le 6 tuginedes ei korda.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt,

vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10,75 tundi 9,25 tunni võrra ning

hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist 740 euro võrra (860-

120=740). Kostjale osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 120 eurot

(1,5x120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Nimetatud summalt tuleb hagejal

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni.

24. Kuivõrd ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, milliste toimingute eest on põhjendatud

kostjale osutatud õigusabiga seotud menetluskulud hagejalt välja mõista, jääb rahuldamata

hageja taotlus nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid nagu arved ja

maksekorraldused. Ringkonnakohus selgitab, et ka kohtupraktika kohaselt ei ole esindaja

kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.detsembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p

11).

25. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei pea maakohtu poolt hagejale määratud tähtaega

kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks iseenesest ebamõistlikult lühikeseks. Maakohus

on eksinud siiski selles, et lahendas kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse enne seda,

kui oli menetluskulude nimekirja hagejale TsMS § 176 lg 7 alusel kätte toimetanud. See

rikkumine ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist selle vaidlustatud osas ja asja

maakohtule uueks lahendamiseks saatmist, kuivõrd hageja on saanud oma vastuväited kostja

menetluskuludele esitada ka määruskaebuses ning ringkonnakohus sai neid ise hinnata.

2-19-3657

Edasikaebeõigus

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/